Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2013 Brüssel


04.-06. märts 2013 nr. 09
Print

E-nädalakiri 9/2013

Sisukord:

1. Regionaalvolinik Hahn kutsub linnapäid üles haarama juhtohjad majanduse elavdamises ja kasvu edendamises.
2. Euroopa Liit soovib juhtida ülemaailmset võitlust vaesusega ja toetada kestlikku arengut.
3.
Regioonide Komitee Euroopa Liidu eelarve läbivaatamise ajutise komisjoni koosolek.
4.
Osalemine selle aasta oktoobris toimuvatel Avatud Päevadel.
5.
ELi audiitorite sõnul ei ole liikmesriikidel ega komisjonil võimalik hinnata, kas programmid reaalselt eakamaid töötajaid aitavad.
6.
Euroopa Komisjon käivitab virtuaalse klassiruumi projekti eTwinning Plus.
7.
Regioonide Komitee konverentsil “Oskused ja töökohad jätkusuutlikuks kaasavaks majanduskasvuks” ettekanded üleval Regioonide Komitee kodulehel.

1. Regionaalvolinik Hahn kutsub linnapäid üles haarama juhtohjad majanduse elavdamises ja kasvu edendamises.

Volinik on arvamusel, et pealinnad peaksid olema Euroopas majanduslikus ja sotsiaalses mõttes keskseks liikumapanevaks jõuks. Samuti toetab volinik linnamõõtme tugevdamist ühtekuuluvuspoliitikas ning kõigi ELi poliitikavaldkondade puhul.

Seetõttu toimus 28.veebruaril kohtumine Brüsselis, kus kohtumisest võtsid osa ka digitaalarengu volinik Neelie Kroes ja keskkonnavolinik Janez Potočnik. Kohal viibisid järgmiste pealinnade linnapead: Amsterdam, Ateena, Berliin, Bratislava, Brüssel, Bukarest, Lissabon, Ljubljana, Luxembourg, Madrid, Nikosia, Rooma, Sofia, Stockholm, Tallinn, Valletta, Varssavi, Viin, Vilnius ja Zagreb.

Kõneluste eesmärk on edendada linnapeade dialoogi nii omavahel, kui ka Euroopa Komisjoniga, ning kaasata nad majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse. Linnapeade ümarlauakõnelustel on kesksel kohal see, kuidas ELi poliitika ja investeeringud aitavad seatud eesmärke saavutada.

Kinniste uste taga toimunud kohtumise tulemusel valmis ühisavaldus linnade keskse rolli kohta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisel. Seda avaldust toetavad ka mitmed need linnapead, kellel ei olnud võimalik kohale tulla.
  • Ühisavalduses öeldakse, et : Aastaid 2014–2020 hõlmavat mitmeaastast finantsraamistikku, uusi struktuuri- ja investeerimisfondide määrusi ning muid ELi programme käsitlevate käimasolevate arutelude valguses oleme järgmisel seisukohal:

  • Linnaprobleemidega tuleks tegeleda integreeritult, käsitledes majanduslikku, keskkonnaalast, sotsiaalset, kultuurilist ja demograafilist mõõdet koos. Seepärast toetame Euroopa Komisjoni otsust valida integreeritud lähenemisviis;

Transpordi, keskkonna, energeetika, ettevõtluse, tööhõive, teadusuuringute, kliimameetmete, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning digitaalarengu valdkondades tuleks tulevase ELi poliitika ning seonduvate meetmete puhul linnamõõdet kindlasti arvesse võtta.

Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi poolne parem koordineerimine linnaküsimustes on oluline ning loomulikult jälgime seda tähelepanelikult;

  • Ühtekuuluvuspoliitika seadusandliku paketiga seoses tervitame komisjoni valmidust katsetada uusi ideid ja töömeetodeid linnadega seotud innovatiivsete meetmete abil;

  • Oleme arvamusel, et komisjoni ettepanek delegeerida linnadele suuremad juhtimisvolitused (sh ELi struktuurifondide haldamisel), on ülioluline selleks, et tagada linnaprobleemide piisav mõistmine ning meetmete rakendamise vastavus tegelikele vajadustele;

  • Prioriteetsed teemad – energiatõhusus, taastuvenergia, noorte tööhõive, innovatsioon ja VKEde konkurentsivõime – mida määruste eelnõud käsitlevad, on meie linnade jaoks strateegiliselt olulised. Oleme avatud uutele võimalustele käsitleda asjaomaseid teemasid integreeritult ning usume, et komisjon rakendab uusi õigusakte paindlikult ning kohalikke eripärasid arvesse võttes;

  • Oleme huvitatud dialoogi jätkamisest Euroopa Komisjoniga.

Ühisdeklaratsiooni tekst: ühisdeklaratsioon

Lisateave:

Cities of tomorrow

http://ec.europa.eu/regional_policy/activity/urban/index_en.cfm

Linnadega seotud juhtprojektid


2. E
uroopa Liit soovib juhtida ülemaailmset võitlust vaesusega ja toetada kestlikku arengut.

Veebruari lõpus vastuvõetud teatises kutsutakse üles ühendama kaks protsessi (maailma vaesusevastane võitlus ja jätkusuutliku arengu eesmärgid) võimalikult kiiresti, et lisada need ühtsesse raamistikku, mis hakkab kehtima alates 2015. aastast.

Komisjoni poolt pakutud raamistik hõlmab konkreetseid eesmärke, mis on selged ja innustavad. Need ei peaks olema ainult kvantitatiivsed, vaid ka kvalitatiivsed, näiteks teatav haridustase ning toitumist, puhast vett ja õhku käsitlevad miinimumstandardid.

Et tagada inimväärne elu kõigile, peaksid sellised eesmärgid kujutama endast alampiiri, millest 2030. aastaks ei tohiks allapoole langeda ükski mees, naine ega laps. Raamistik peaks sisaldama selliseid olulisi teemasid nagu minimaalne elatustase, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu tegurid, loodusressursside säästlik juhtimine, õigluse, võrdõiguslikkuse ja õigusemõistmise küsimused ning rahu ja julgeolek.

Raamistik peaks kehtima kõikidele riikidele ja puudutama kõiki maailma inimesi.
Raamistikuga tuleks tagada, et riigid, kodanikuühiskond ja erasektor teeksid koostööd nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Teatise täistekst: teatis

3. Regioonide Komitee Euroopa Liidu eelarve läbivaatamise ajutise komisjoni koosolek.

Koosolek toimus kolmapäeval, 6. märtsil 2013 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis.

Otsustati lükata raportööri määramine arvamuse koostamiseks ühise majandus- ja rahandusliidu kohta edasi 1.juuliks, et oodata ära juunis toimuva Ülemkogu otsused.

Teadmiseks võeti käimasolev tööprogramm (CDR1172-2013_00_00_TRA_TCD), arvamuste vastuvõtmise järgne tegevus (CDR249-2013_00_00_TRA_TCD) ja ELi eelarve läbivaatamise ajutise komisjoni 2013. aasta tööprogramm (CDR2112-2012_00_02_TRA_TCD).

Arvamus teemal „ELi 2014. aasta eelarve”. Omaalgatuslik arvamus,
Raportöör:
Luc Van den Brande (BE/EPP), CDR275-2013_00_00_TRA_DT – BUDG-V-006.

Raporti kohaselt kannab mitmeaastane finantsraamistik 2014–2020 endas praegusel kujul tõsist ohtu, et 2014. aasta eelarvele avaldab mõju jätkuv eelarvepuudujääkide trend. Aastatel 2010–2013 kasvas ELi eelarve puudujääk 5,5 miljardilt eurolt 16 miljardile eurole. 8. veebruaril 2013 Euroopa Ülemkogus heakskiidetud mitmeaastane finantsraamistik 2014–2020 jätkab seda trendi, vähendades toetuste ülemmäära veelgi.

Raportöör leiab, et komitee panus võiks seisneda kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohtade esitamises nende ELi eelarveridade kohta, millest eraldatakse vahendeid just peamiselt neile, aga samuti võiks käsitleda eelarvevahendeid, mida saab kasutada ELi poliitikameetmete territoriaalse mõõtme tarbeks, näiteks linna- ja ruumilise arengu valdkondades.

Raport võiks kindlaks määrata peamised soovitused, mis Regioonide Komitee võiks ELi eelarvepädevatele institutsioonidele edasi anda aastaeelarve koostamisel.

Arvamuses käsitletavate põhiküsimuste seas võiksid olla järgmised teemad:

- Milline on see kogusumma ELi eelarvest, mida kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele saab potentsiaalselt eraldada?

- Milliste peamiste poliitikameetmete ja ELi rahastamisprogrammidega tegelevad enamasti kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused (lähtudes eelmiste aastate asjaomasest statistikast)?

- Millised on kogusummad, mis kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on kavas eraldada oma aastaeelarvetes: ELi kaasrahastatavatele projektidele kulutatavad eelarveread?

- Millised on ELi rahastamisprogrammide peamised kohaliku ja piirkondliku tasandi eelarvega seotud tingimused?

- Millised on menetlused, mida järgitakse ELi rahastamisvahendite ning kohalike ja piirkondlike eelarvete vastavuse tagamisel? Millised on kõige sagedasemad puudujäägid?

- Millist eelarvelist koostoimet on vaja seoses ELi majanduskasvu- ja tööhõivemeetmete (nt „Euroopa 2020” või võitlus töötuse vastu) rakendamisega võrreldes kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostatud territoriaalsete arengukavadega?

Volinik Janusz Lewandowski kantselei juhataja Marc Lemaître'i ütles oma sõnavõtus, et oleme EL eelarve koostamise pöördepunktis. Kuigi Ülemkogu jõudis poliitilise kokkuleppeni paar nädalat tagasi, on siiski pikk tee veel minna. Oluline on millise otsuse teeb EP järgmisel nädalal. Komisjonil ei ole seni õiguslikku alust millele üles esitada 2014 aasta eelarve. 2014 aasta eelarve on pingeline, kus kulukohustused ei ole kaugelt mitte piisavad, et katta 2014 aasta vajadusi. Komisjon on rahul, et Regioonide Komitee koostab sellise omaalgatusliku arvamuse, sest EL eelarve on oluline ka kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele.

On üks aspekt ÜPPs, mis saab olema küllaltki mõjutav faktor vahendite määramisel territoriaalseks arenguks. On oluline paindlikkuse aste erinevate sammaste vahel (maaelu arengu vahendite mahu suurus). Mainis veel selliseid fonde nagu Euroopa Ühendamise rahastu (millega tekib uus dimensioon energia võrgustike loomisel), Life+, kala- ja merendusfond, noorte tööhõive initsiatiiv.

Schneider ütles, et ta on nõus iga sõnaga mida raportöör ütles ning ka raporti eelnõuga. Tõi näite, kus tema regioonis kiideti heaks rida projekte, mille rahaga oli arvestatud, kuid Euroopa Komisjon ei eraldanud vahendeid ja see tekitas nende eelarvesse augu, millega nad polnud arvestanud.

Struzik ütles, et Poola rahandusministeerium tutvustas uut seadusandlust, mis vähendab kohalike ja regionaalsete omavalitsuste võimet võtta laenu. Omavalitsustele on vaja garantiid, et oma tegevusi planeerida.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 1. juulil 2013 ja arvamus on kavas vastu võtta 8.–9. oktoobril 2013 toimuval täiskogu istungjärgul.

Tugevdatud eelarveraamistik tõelise Euroopa majandus- ja rahaliidu suunas liikumiseks

Regioonide Komitee uuringut „ELi fiskaalliidu mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele” tutvustas Euroopa Poliitika Keskuse peaökonomist Dr. Fabian Zuleeg. www.epc.eu

Rahaliidu puhul on vaja süsteemi, mis hoiavad ära makromajanduslikud sokid ja finantskriisid. Vaja on garanteerida, et liikmesriigid jälgiksid kokkulepitud rahandusreegleid. Vaja on instrumente negatiivsete mõjudega toimetulemiseks.

Paljud meetmed on juba rakendatud, nagu euroopa semester:
http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-11-14_en.htm

ja konkreetsed soovitused liikmesriikidele 2013 aastal:

EK soovitused liikmesriikidele.

Rohkem infot: http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/index_en.htm

Liikmesriikide vahel on nende meetmete rakendamisel suuri erinevusi, samuti kohalikul tasandil (arvestades ka suuri erinevusi riikide administratiivses ülesehituses).

Riskiks on, et ei ole selge kuidas seda rakendatakse ja see võib vähendada kohalike ja regionaalsete omavalitsuste autonoomiat. Peaks pilootregioonide najal uurima milline on ühtse majandus- ja rahandusliidu koordinatsiooni mõju praktikas.

Arvamus teemal „Erainvesteeringute ja avaliku sektori rahastamise koosmõju kohalikul ja piirkondlikul tasandil”. ELi Nõukogu eesistujariigi Iirimaa taotlus koostada arvamus teemal „Erainvesteeringute ja avaliku sektori rahastamise koosmõju kohalikul ja piirkondlikul tasandil – majanduskasvu ja jõukust loov partnerlus”. Raportöör: Rhodri Glyn Thomas (UK/EA), CdR 272-2013 – BUDG-V-005

Arvamuses rõhutatakse Euroopa Investeerimispanga ja kasvava avaliku pangasektori keskset rolli ELis sidusa ja ühtse poliitikapõhise investeerimiskeskkonna loomisel. Raportöör kutsub üles kaaluma küsimust, kuidas käibefondi lähenemisviisi saaks tõhusalt edasi arendada uudsete rahastamisvahendite puhul, mida juhitaks keskselt hallatavate ELi eelarvest rahastatavate programmide raames (nt ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) ja „Horisont 2020”).

Ta leiab, et toetuste kombineerimine uudsete rahastamisvahenditega loob innovatiivse lähenemisviisi, mille abil saab vähendada projektide ja investeeringute üldkulusid ja riske ning kutsus kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles mõtlema loovalt selle üle, kuidas neid erilisi vahendeid saaks kasutada kohapealsetele põhiinvesteeringutele antava toetuse optimeerimiseks.

Uudsete rahastamisvahendite taga peituv loogika seisneb struktureerituma toetuse pakkumises, mille puhul luuakse kindlate eeskirjade ja eesmärkidega mehhanisme, mida saab kasutada konkreetsete tulusaajate ja rühmade puhul (nt mikrokrediit VKEdele, teadus- ja arendusprojektid, linnaarengu kontseptsioonid).

Raport kutsub Euroopa Komisjoni üles avaliku ja erasektori partnerluste ja uudsete rahastamisvahenditega seonduvas õiguslikus ja regulatiivses raamistikus selgitama avaliku poliitika loogikat ning täpsustama riigiabi eeskirjade rakendamist ja riigihankeid puudutavaid õigusakte, mis võivad just kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks toimida takistustena sellistes algatustes. Seal, kus selge avaliku poliitika põhjendus on olemas, ei tohiks ELi konkurentsieeskirjad sellistele sekkumistele takistuseks olla ega pärssivalt mõjuda.

On rahul Euroopa Investeerimispanga rolli projektivõlakirjade algatusega, mille eesmärk on aidata erasektori projektijuhte anda välja võlakirju infrastruktuuriprojektide rahastamiseks ning ligi meelitada kapitalituru finantsvahendeid institutsioonilistelt investoritelt, sealhulgas ka pensionifondidelt ning teeb ettepaneku pikendada seda aastani 2020.

Euroopa Komisjon võiks uurida võimalusi lihtsustada kodanikevõlakirjade ja sotsiaalsete võlakirjade (mis on Ühendkuningriigis ja USAs juba kasutusel) kui täiendavate uudsete rahastamisvahendite arendamist.

Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi (REGIO) finantsvahendite ja rahvusvaheliste finantsasutustega suhtlemise osakonna juhataja Antonio Gonçalvese ütles oma sõnavõtus, et ühtekuuluvuspoliitika vahendid moodustavad paljudes liikmesriikides üle 50% investeeringutest. Komisjon on välja pakkunud õigusliku aluse uute innovaatiliste rahastamisvahendite kasutamiseks.

Samas on siiski raskusi nende rakendamisel ja seetõttu pakuvad nad välja selgema ja detailsema õigusraamistiku. 2014+ perioodi raamistik sisaldab rida uusi instrumente, mida on erinevate fondide puhul võimalik kasutada. Nad peavad olema samas paremini kavandatud ja suunatud. Komisjon pakub suuremat paindlikkust liikmesriikidele ja regioonidele uute instrumentide kasutamisel. Luuakse vaba edastamise mehhanism. Laenude kasutamine koos toetustega on ka paindlikum. Finantsinstrumentide kasutamine on väga tehniline ja vaja on abistada regioone nende kasutamisel.

Nõukogu eesistujariigi Iirimaa esindaja, Iirimaa alalise esinduse ELi juures ühtekuuluvusatašee Frank Maughani ütles oma sõnavõtus, et nad on huvitatud uute finantsinstrumentide kasutamisest.

Euroopa Investeerimispanga (EIB) regionaal- ja linnaarengu osakonna juhataja Eugenia Kazamaki ütles oma sõnavõtus, et teema pakub pangale suurt huvi. EIB on suurendanud oma kohustusi kohalike ja regionaalsete omavalitsuste osas (projektide kaasrahastamine+ nõuandetegevus). Märkis ka makroregionaalsete strateegiate rolli. 2007-2013 aasta jooksul on pank panustanud 80 miljardit eurot. Pank suurendab oma koostööd Euroopa Komisjoniga linnadimensiooni osas.

Arvamuse eelnõu kohta ei olnud esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Bore osundas punktile 55, et ta ei saa aru selle sisust ja palus selle sõnastust täpsustada. Arvamus võeti vastu ühehäälselt. Arvamus on kavas vastu võtta 11.–12. aprillil 2013 toimuval täiskogu istungjärgul

Järgmine koosolek toimub 1. juulil 2013 Brüsselis.

6. Osalemine selle aasta oktoobris toimuvatel Avatud Päevadel.

Üheteistkümnes Euroopa piirkondade ja linnade nädal on kavas 7.–10. oktoobril 2013 - http://ec.europa.eu/regional_policy/conferences/od2013/index.cfm.
Tähtaeg taotluste esitamiseks oli 6. märts 2013.

Mis puutub poliitikatsüklisse, siis langeb üritus perioodi, mil tõenäoliselt kõik piirkonnad ja linnad teevad viimaseid ettevalmistusi ühtekuuluvuspoliitika (ja maaelu- ja kalanduspoliitika) programmideks aastateks 2014–2020. Seepärast võiks ürituse üldine moto olla „Euroopa piirkonnad ja linnad teel aasta 2020 poole”, millega märgitaks uut ajalist mõõdet ja strateegia „Euroopa 2020” elluviimise poole pürgimist. Euroopa linnade ja piirkondade nädala ajal toimuvad ligikaudu sada õpikoda, debatti ja võrgustikutegevust võiksid keskenduda järgmisele kolmele prioriteetsele teemale:

  • Toimetulek muutustega 2014–2020 aastal;

  • Sünergia ja koostöö;

  • Väljakutsed ja lahendused.

Selle aasta Avatud Päevadel jäädakse praeguse süsteemi juurde, mis hõlmab kaht kaaskorraldajat, s.t komiteed ja Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraati.

Seekord on meie esindusel koos Inglismaa, Austria ja Leedu omavalitsusliitude Brüsseli esindustega kavas korraldada seminar koos Euroopa Komisjoni regionaalarengu peadirektoraadiga esimese teema „toimetulek muutustega 2014-2020 aastal“ raames.

Nüüd oleme saanud Euroopa Komisjonilt põhimõttelise nõusoleku seminari korralduse osas (seminari kirjeldus lisatud). Seminari eesmärk on kirjeldada kuidas kohalikud ja piirkondlikud huvirühmad on kaitsnud territoriaalse dimensiooni lisamist koostatavasse partnerluslepingusse ja OPdesse (valdkondlikud rakenduskavad, Operational Programme; OP).

Seminari formaat on paneeldiskussioon kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kõrgetasemeliste ametnike, kes on otseselt olnud kaasatud partnerluslepingute ja OPde koostamisse, osavõtul.
Moderaator on Charlina Vitcheva (tbc), (DG REGIO, DGA2 H direktor).
Peakorraldaja on Martijn De Bruijn Euroopa Komisjoni regionaalarengu peadirektoraadist (DG REGIO, DGA2, unit H1).

7. ELi audiitorite sõnul ei ole liikmesriikidel ega komisjonil võimalik hinnata, kas programmid reaalselt eakamaid töötajaid aitavad.

Eakamate töötajate tööhõive suurendamine kuulub ELi strateegiliste eesmärkide hulka. Euroopa Kontrollikoja uues aruandes leitakse aga, et ei liikmesriikidel ega komisjonil ole võimalik kindlaks teha, kui palju eakamaid töötajaid on tänu ESFist rahastatud meetmetele omandanud uusi oskusi või leidnud või säilitanud töökoha.

Enamik auditeeritud liikmesriike ei ole kõnealuse valdkonna kohta asjakohase ja usaldusväärse teabe esitamiseks vajalikke vahendeid kasutusele võtnud.

Kontrollikoda soovitab komisjonil:

  • nõuda liikmesriikidelt rakenduskavade ülesehitamist viisil, mis võimaldab ESFi vahendite tulemuslikkuse mõõtmist. Sihtrühmad tuleks üheselt määratleda, samuti tuleks kindlaks määrata asjakohased ja kvantifitseeritud tegevuseesmärgid ja näitajad, et mõõta väljundeid, tulemusi ja konkreetset mõju sihtrühma tasemel. Kehtestada tuleks vahe-eesmärgid ning sihtväärtused tuleks tähtsuse järjekorda seada;

  • nõuda liikmesriikidelt selliste järelevalve- ja hindamissüsteemide ülesehitamist, mille abil on võimalik asjakohaste ajavahemike järel kõigi sihtväärtuste saavutamist mõõta ja selgitada;

  • nõuda liikmesriikidelt järjepidevaid ja usaldusväärseid andmeid, mille põhjal anda asjakohast teavet ESFi kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste kohta;

  • tagada juhtimis- ja kontrollisüsteemide hindamisel ning järelevalvel tulemuslikkust puudutavate küsimuste põhjalik analüüs.

8. Euroopa Komisjon käivitab virtuaalse klassiruumi projekti eTwinning Plus.

Euroopa Komisjoni loodud e-mestimisvõrk http://www.etwinning.net/et/pub/index.ht
on andnud 100 000-le koolile 33-s Euroopa riigis võimaluse omavahel interneti kaudu suhelda.

Tänasest kuuluvad võrku ka Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova ja Ukraina koolid. Tänu e-mestimisvõrgu laiendamisele (eTwinning Plus) on neil riikidel võimalus ühineda ülisuure virtuaalse klassiruumiga, kus õpilased ja õpetajad saavad üksteist paremini tundma õppida ja osaleda interaktiivsetes projektides, kus õpitakse näiteks keeli või matemaatikat. Virtuaalses klassiruumis saavad noored tutvuda eri kultuuride ja kommetega ning avastada oma ühisjooni.

Ligikaudu 200 000 õpetajat ja üle 100 000 kooli 33-st Euroopa riigist (ELi 27 liikmesriiki, Island, Šveits, Norra, Türgi, Horvaatia ja endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik) on registreerunud tasuta ja turvalise õpetajakoolitust ja ühiseid haridusprojekte pakkuva internetikeskkonna kasutajaks.

Täpsem teave: pressiteade

9. Regioonide Komitee konverentsil “Oskused ja töökohad jätkusuutlikuks kaasavaks majanduskasvuks” ettekanded üleval Regioonide Komitee kodulehel.

Eelmises nädalaaruandes kajastasin 28.02-01.03.2013 Dublinis toimunud konverentsi “Oskused ja töökohad jätkusuutlikuks kaasavaks majanduskasvuks” raames tehtud ettekandeid, mis nüüd on kõik ka leitavad Regioonide Komitee kodulehel:
konverentsi materjalid


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


06.03.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit