Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2013 Brüssel


25. veebruar - 01. märts 2013 nr. 08
Print

E-nädalakiri 8/2013

Sisukord:

1. Regioonide Komitee haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja teaduskomisjoni (EDUC) komisjoni koosolek.
2. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika (COTER) komisjoni koosolek.
3. Regioonide Komitee konverents “Oskused ja töökohad jätkusuutlikuks kaasavaks majanduskasvuks” ning juhatuse koosolek Dublinis.

1. Regioonide Komitee haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja teaduskomisjoni (EDUC) komisjoni koosolek.

Regioonide Komitee EDUC koosolek toimus esmaspäeval, 25. veebruaril 2013 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. Koosolekul osalesid Kersti Kõosaar ja Kersti Sarapuu.

Edasise töökorralduse osas otsustati määrata raportöörid järgmiste arvamuste koostamiseks:

  • Arvamus „Küberjulgeoleku strateegia” JOIN(2013) 1 final ja Ettepanek: direktiiv, milles käsitletakse kogu Euroopa Liidus ühise kõrgetasemelise võrgu- ja infoturbe tagamise meetmeid, COM(2013) 48 final- BRIGHT, Robert

Otsustati arvamust mitte koostada:

  • Ettepaneku osas: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta, COM(2012) 682 final;

  • Ettepaneku osas: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavuse kohta, COM(2012) 721 final

Teadmiseks võeti käimasolev tööprogramm, arvamuste vastuvõtmise järgne tegevus ja EDUCi komisjoni 2013. aasta tööprogramm. Blanc tegi ettepaneku koostada omaalgatuslik arvamus puuetega inimeste spordi teemal. Seda ettepanekut arutatakse järgmisel komitee koosolekul.

Arvamus teemal „Pilvandmetöötluse võimaluste kasutamine Euroopas”, COM(2012) 529 final. EDUC-V-026 – CDR1673-2012_00_01_TRA_PA,
Raportöör: Gábor Bihary (HU/PES).

Oma raporti projektis toob raportöör esile mõningad probleemid seoses Euroopa komisjoni ettepanekuga:

  • komisjoni ettepanek ei toetu asjakohasele õiguslikule ja korralduslikule raamistikule;

  • komisjoni ettepanekus ei võeta nõuetekohaselt arvesse avalikus sektoris ja turul olemas olevaid teenuseid ning teenuste struktuure ja taristut, mida nad on võimaldanud luua;

  • autoriõiguse ja sisu kopeerimise küsimused endiselt lahendamata;

  • komisjon ei käsitle e-maksete ja e-arvete teemat, mis on ometigi kaubanduses pilvandmetöötluse kasutamisel vältimatud küsimused;

  • komisjon peaks standardimise võimalusi kasutades võtma meetmeid juba olemasolevate või riigi, piirkonna või kohalikul tasandil koostamisel olevate pilvede omavahel ühendamiseks ja koostalitusvõimeliseks muutmiseks. Sellega seoses tuleks eriti rõhutada haldusasutuste registrite ühilduvust, mida on varem mainitud;

  • komisjoni koostatud strateegias ei ole otsustavaid meetmeid, mis suudaksid digitaalset lõhet vähendada;

  • arvestades täiendada komisjoni pakutud kolmemeetmelist komplekti neljanda meetmega tarbijate teadmiste arendamise, IT-õppe ja IT-kultuuri arendamise kohta;

  • pilvandmetöötluse võimalusi ei saa kasutada ilma, et samal ajal arendataks telekommunikatsiooniteenuste ühtset turgu. See nõuab aga ELi meetmeid andmeside rändlusteenuste hindade alal.

Pilvandmetööstus peaks tagama parema juurdepääsu globaalsetele turgudele. Kuid me ei saa väita, et kohalikud ja globaalsed ettevõtted omavad ühesugust juurdepääsu.

Euroopa komisjoni esindaja ütles, et neil on 4 põhisõnumit seoses raportiga. Üks puudutab mahajäänud piirkondi ja nad leiavad, et nende piirkondade mahajäämust aitab vähendad parem juurdepääs IT teenustele. Pilvandmetöötlus aitab tõsta efektiivsust ja aitab kasutusele võtta paremaid tehnoloogiaid, samuti luua paremaid ühendusi.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 21 muudatusettepanekut, enamus neist Rootsi delegatsiooni liikmete Gunnarson Carola ja RENSTRÖM Yoomi poolt. AM 1, 11, 12 lükati tagasi, AM 8, 14, 15, 16 võeti tagasi. Kogu raport võeti vastu ühehäälselt.

Arvamus on kavas vastu võtta 11.–12. aprillil 2013 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Hariduse ümbermõtestamine”, COM(2012) 669 final, EDUC-V-030 – CDR2392-2012_00_00_TRA_PA.
Raportöör: Fiona O'LOUGHLIN (IE/ALDE).

Euroopa Komisjoni teatises kutsutakse üles tegema hariduses põhimõttelist pööret, mille tulemusena pannakse suuremat rõhku õpitulemustele, st teadmistele, oskustele ja pädevustele, mida õppurid omandavad. Raportöör tunnistab ettevõtlusalaste haridussüsteemide väljaarendamise ja rakendamise hädavajalikkust kogu Euroopas.

Ta rõhutab samal ajal vajadust kaitse järele võimalike kõrvalmõjude eest nagu sotsiaalselt ja majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatele rühmade takistatud juurdepääsu haridusele ja koolitusele. Täielikult kaasav poliitika ei ole mitte ainult tähtis, vaid ka hädavajalik. Raportöör peab oluliseks seoste loomist mitteformaalse ja informaalse õppe ning formaalse hariduse vahel. Liigagi sageli keskendutakse keskkooli õppekava arendamisel teabe omandamisele, mitte põhioskuste õppimisele ja elus hakkamasaamiseks vajalike oskuste arendamisele.

Raport kutsub üles hariduse ja koolituse ümbermõtestamisel lugema keskseteks järgmisi põhioskusi: loov mõtlemine, suhtlemine, teabe töötlemine, isiklik tõhusus ja koostöö teistega.

Kui uurimuste kohaselt räägib paljugi hariduse valdkonnaülestele oskustele suunamise kasuks, siis liigub praegune tegelik praktika hoopis vastassuunas. Ta leiab, et standardtestide kasutamine üle terve ELi on peamine takistus, millest tuleb üle saada, kui haridussüsteeme tahetakse tööhõive jaoks arendatavate oskuste huvides ümber kujundada.

Rõhutas ka keelte õppimise olulisust. Puudulik keelteoskus on takistuseks ka töökoha leidmisel. Oluline on kindlustada kutseõppe osa üldises haridussüsteemis.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et nad on rahul, et arvamus toetab ettevõtluse alast haridust ja nende meelest on majanduslik sõltumatus see, mis võimaldab teha valikuid. Arvab, et arvamus võiks käsitleda ka elukestva õppe küsimusi ja hariduskulude katmise jagamise teemat. Samuti teeb ta ettepaneku olla täpsem keelte õppimise küsimuses.

Euroopa Liidu Nõukogu otsused hariduse ümbermõtestamise kohta: hariduskomisjoni otsused

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 56 muudatusettepanekut. Renström leidis, et arvamus on liiga üldsõnaline ja peaks olema oma ettepanekutes konkreetsem. Hariduse ümbermõtestamine ei peaks olema hooajaline ja peaks põhinema pikaajalistel strateegiatel ning arvesse tuleb võtta liikmesriikide erisusi. Muudatusettepanekud 8, 25, 32, 35 , 39 ja 42 lükati tagasi.

Arvamuse ettepanek võeti vastu ühe vastuhäälega (Männle Ursula hääletas vastu).

Arvamus on kavas vastu võtta 11.–12. aprillil 2013 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Kultuuri- ja loomesektori edendamine majanduskasvu ja töökohtade heaks”, COM(2012) 537 final, EDUC-V-029 – CDR2391-2012_00_00_TRA_PA.
Raportöör: Anton Rombouts (NL/EPP).

Raportöör on rahul, et teatises tunnistatakse olulisi eeliseid, mida kohalikul ja piirkondlikul tasandil kultuuri- ja loomesektorisse tehtavad strateegilised investeeringud võivad anda, ning üleskutse üle koostada laiaulatuslik strateegiline vastus, mis hõlmaks kõiki osalisi kohalikust kuni ELi tasandini ning et teatises tunnustatakse kultuuri läbivalt kohaliku ja piirkondliku arengu vahendina ning toonitatakse aruka spetsialiseerumise strateegiate tähtsust.

On vaja visiooni, mis ühendab Euroopa linnade ja piirkondade nn pehmed omadused võitluses töötuse ja haavatavate rühmade tõrjutuse vastu. Vastasel juhul riskime kadunud põlvkonna tekkimisega. Globaliseeruvas maailmas saab kultuurist paiga peamine kvaliteedinäitaja, mis määrab selle atraktiivsuse ja seeläbi konkurentsivõime. Hiljutine uuring näitas, et sobivate kultuurirajatistega ning elava ja mitmekesise loomingulise õhkkonnaga atraktiivsed paigad tõmbavad rohkem ligi ka ettevõtteid ning loomingulisi ja ettevõtlikke üksikisikuid.

Loometegevuse juurdumiseks teatud paikadesse on vaja, et konkreetsed kohalikud ja piirkondlikud algatused oleksid arukad, jätkusuutlikud ja strateegilised. Siinkohal on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel eriti oluline roll. Kultuuri areng kohalikul tasandil tugevdab kohalikku identiteeti ja eristumist, luues kultuuritooteid, mida ei ole lihtne mujale üle kanda ning mis seetõttu loovad ainulaadse kohapõhise väärtuse. Need kultuuriga seotud tegurid on olulised ka Euroopa tasandil.

Regioonide Komitee toetab teatise rõhuasetust viiele peamisele poliitilisele mõjutegurile: oskuste arendamine; parem juurdepääs rahastamisvõimalustele; uute ärimudelite edendamine ja publiku laiendamine; koostöö lihtsustamine teiste sektorite ja poliitikavaldkondadega ning rahvusvahelise ulatuse laiendamine. Raport kutsub üles integreerima kultuuri- ja loomesektori paremini strateegiasse „Euroopa 2020”, eelkõige juhtalgatuste „Digitaalne tegevuskava” ja „Innovatiivne liit” kaudu, tunnistades asjaolu, et aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu toetamiseks ei ole vajalikud üksnes „ettevõtted”, vaid kogu teadmiste süsteem ja hästi toimiv kultuuriline ökosüsteem.

Euroopa Parlamendi liige ja teema „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks” raportöör Marie-Thérèse Sánchez-Schmidi ütles oma sõnavõtus, et nende sõnumid on samasugused kui Regioonide Komitee omad. Nad nõustuvad, et on vaja arendada piirkondade erisusi ja koostööd, mitte standardiseerida kõiki. IT sektori arendamine avab uusi võimalusi. Maksustamise ja ülemäärsed regulatsioonid ei tohiks piirata loomemajanduse arendamist. Vaja oleks tagada, et sellesse sektorisse suunataks ka piisavalt investeeringuid järgmise finantsraamistiku raames olemasolevate vahendite arvelt.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et kultuuri- ja loomesektori panus majandusse on vaieldamatu: ELis annavad nad 3,3 % SKP-st ja pakuvad tööd 6,7 miljonile inimesele (3 % kogutööhõivest). Arvud on suured ka moetööstuse ja luksustoodete tööstuse puhul, mis sõltuvad tugevalt kultuurilisest ja loomingulisest sisendist. Need tööstusharud annavad mõlemad 3 % ELi SKPst ja pakuvad tööd vastavalt viiele miljonile ja ühele miljonile inimesele, kusjuures luksustoodete tööstuse tööhõive peaks aastaks 2020 jõudma 2 miljonini. Komisjon usub loomesektorisse ja selle panusesse majandusarengusse.

Kohalikel ja regionaalsetel omavalitsustel on oluline roll loomemajanduse jaoks tingimuste loomisel. Nad usuvad alt üles protsessi, mis viib tarkade investeeringuteni. Neile meeldib idee arendada koostööd teadusega. Euroopa kultuuripealinnade initsiatiiv on suuresti kaasa aidanud loomingulise sektori arendamisele. Oluline on selle sektori infrastruktuuri arendamisele EL struktuurivahendite toel. Ka teised EL programmid saavad seda sektorit toetada. Euroopa Komisjon on väga tänulik heade näidete eest kohtadel.

EK teatis

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 28 muudatusettepanekut, millest enamus võeti vastu, osad nendest raportööri poolt pakutud kompromisside raames. Ainult AM 6, 11, 20 ei leidnud toetust. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt. Arvamus on kavas vastu võtta 30.– 31. mail 2013 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „ELis tehtava rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö parandamine ja keskendamine”, COM(2012) 497 final. EDUC-V-027 – CDR2076-2012_00_01_TRA_PA,
Raportöör: Paolo Valentini Puccitelli (IT/EPP).

Raportöör rõhutas Euroopa riikide valitsuste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli Euroopa muutmisel suureks integreeritud tegelikkuseks, mis on globaliseerunud maailmas konkurentsivõimeline ja võimeline pidama dialoogi rohkem arenenud tööstusriikidega (nagu USA ja Jaapan), uute areneva turumajandusega riikidega (nagu BRICS), naaberriikidega ja arengumaadega.

Raport kutsub üles määratlema teatises selgemalt mõistet „piirkond”, mida on kasutatud riigisiseste ja riigiüleste piirkondade määratlemiseks. Programm „Horisont 2020” võiks pakkuda olulise võimaluse veelkord järele mõelda, milline võiks olla piirkondlike omavalitsuste roll ja panus sellise Euroopa süsteemi loomisse, mis suudab vastu pidada ülemaailmses konkurentsis.

Raportöör on veendunud, et piirkondlikud võrgustikud tagavad kohalikele ja piirkondlikele osalejatele areeni, kus koguda ideede, pädevuse ja rahaliste vahendite vajalik kriitiline mass, et osaleda teadus-, arendus- ja uuendustegevuse alases koostöös ning rahvusvahelistes suuremahulistes projektides. Raportöör on arvamusel, et oluline on omada strateegilist lähenemisviisi koos mitmeaastaste tegevuskavadega, kuid need ei tohi olla liiga jäigad; tarvis on paindlikkust, et võimaldada liikmesriikidel või piirkondadel teha õigustatud kohandusi liikmesriigi/liitriigi/piirkonna vahendite määramisel.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et nad on rahul, et raport väärtustab rahvusvahelist koostööd innovatsiooni ja teaduse valdkonnas. Piirkondade osa just on aidata välja töötada piirkondlikke tarku strateegiad, millega annavad nad oma panuse rahvusvahelise koostöö eesmärkide määratlemisse. Komisjoni teatis EK teatis on alguspunkt, et tõhustada rahvusvahelist koostööd. Komisjon kavatseb koostada igaaastase ülevaate saavutatust.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 13 muudatusettepanekut, nendest 8 Markku Markkula poolt. Enamus muudatusettepanekuid võeti vastu, osad raportööri poolt pakutud suulise kompromissi raames. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt. Arvamus on kavas vastu võtta 11.–12. aprillil 2013 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Innovatsioonilõhe ületamine”, EDUC-V-031 – CDR2414-2012_00_00_TRA_DT.
Raportöör: Markku Markkula (FI/EPP)

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Iirimaa taotlusel koostab Regioonide Komitee põhjendatud ettepanekud selle kohta, kuidas suurendada innovaatilisust ja ületada innvotsioonilõhesid. Võtmeküsimus on „kuidas?” – kuidas muuta piirkondliku ja kohaliku tasandi tingimusi, mõtteviisi ja töökultuuri senisest märkimisväärselt innovaatilisemaks?

Ta arvab, et Digitaliseerimine on innovatsiooni liikumapanev jõud ja üleminek digitaalteenustele toimub peadpööritava kiirusega. Uute ettevõtluse ökosüsteemide ja väärtuste loomise areenide tekkele aitab tihti kaasa tarbijate uus käitumine, mis on kasutajakekse kujunduse ja avatuse tulemus. Need esitavad väljakutse vanast analoogajastust pärit ülevalt-alla suunatud lähenemisviisidele.

Piirkondlik ja kohalik tasand on kogu Euroopa taastumisstrateegia jaoks määrava tähtsusega. ELi tasandil tuleb luua stiimuleid ergutamaks üha rohkem piirkondi ja linnu võtma endale muutuste võimaldaja rolli.

Raportöör leiab, et innovaatilist nägemust tuleb laiendada, et see hõlmaks mitte ainult tehnoloogiauuendusi, vaid ka protsesside, ettevõtluse, teenuste ja disaini uuendamist, kogukondi ümberkujundavat sotsiaalset innovatsiooni ning laiahaardelisemat tegevust ja struktuure ajakohastavat ühiskondlikku innovatsiooni. Esmatähtis on juurutada senisest laiem kujutlus innovatsioonist mitte ainult ettevõtluses, vaid ka avalikus sektoris.

Peamised prioriteedid on ELi rahastamise (programmi „Horisont 2020” ja ühtekuuluvuse rahastamine) ühendamine kohaliku (avaliku ja erasektori) rahastamisega ning tegevuse keskendamine strateegilistele eesmärkidele – vaja on piirkondlikke suurprojekte ja üleeuroopalist partnerlust.

25.–26. aprillil 2013 Espoos korraldataval Regioonide Komitee EDUCi komisjoni koosolekul on meil võimalus tutvuda konkreetsemalt sellega, kuidas selline teedrajav tegevus praktikas välja näeb. Osa programmist toimub innovaatilises keskkonnas, kus viiakse ellu ELi teadmiste kolmnurga põhimõte ja kuhu kuuluvad Aalto Design Factory, Aalto Startup Sauna ja Aalto Urban Mill. Need kolm üksust tegutsevad ühe tervikuna Aalto nimelise ülikooli peakorteris Otaniemis, mis asub 15 minuti sõidu kaugusel Helsingi kesklinnast.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine EDUCi komisjonis 25. aprillil 2013. Arvamus on kavas vastu võtta 30.– 31. mail 2013 toimuval täiskogu istungjärgul.

Järgmise koosolek toimub 25.–26. aprillil 2013 Soomes Espoos.

2. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika (COTER) komisjoni koosolek.

Regioonide Komitee COTER koosolek toimus teisipäeval, 26. veebruaril 2013 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. Koosolekul osalesid Väino Hallikmägi, Saima Kalev ja Juri Gotmans.

  • Edasise töökorralduse osas otsustati koostada uus omaalgatuslik raport : Omaalgatuslik arvamus “Linna- ja maapiirkondade partnerlus ja valitsemine”- Romeo Stavarache (ALDE/RO), kuid see ei peaks olema liiga pikk ja mitte kattuma NAT komisjoni poolt koostatava arvamusega. EPP ei toetanud sellise arvamuse koostamist, kusjuures teised poliitilised fraktsioonid nõustusid sellega. See ettepanek esitatakse 1.märtsi juhatusele otsustamiseks.

  • Otsustati arvamust mitte koostada 2 EK ettepaneku suhtes. (CdR 24/2013)

Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks - COM(2012) 617 final.
Raportöör: Ossi Martikainen (FI/ALDE), CdR 26/2013_PA – COTER-V-035.

Raportöör ütles, et ta CdR poolt koostatud eelmise sarnase arvamuse autor. Puudustust kannatavate inimeste toiduabi oli seotud ühise põllumajanduspoliitikaga ja see oli loogiline. Komisjon on nüüd ellu kutsunud uue programmi, mis on seotud ESFiga. Uus lähenemine on ulatuslikum ning on lisandunud uued teemad nagu kodutus ja laste vaesus. Erinevate organisatsioonide ja valitsustasandite kaasamine sellesse programmi on oluline. Leiab, et ka uutes programmides tuleb säilitada võimalus kasutada põllumajandustoodete mis tahes ülejääke (sekkumisvarud) kodanike piisava toiduga varustamise tagamiseks. See tuleks tagada, viidates lõplikus määruses aluslepingute asjaomasele artiklile (ELi toimimise lepingu artikkel 39).

Esitas rida küsimusi millele ootab kolleegide arvamusi:

  • Milline peaks olema rahastamise tase?

  • Kas peaks alles jääma viide ÜPPle?

  • Kas see programm peaks jääma vabatahtlikuks?

Nõustus paljude esitatud muudatusettepanekutega ning arvas, et need parandavad tema arvamust.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et puudustkannatavate inimeste arv on lubamatult suur. Suureks probleemiks on olnud ka toidupuudus. Komisjon on andnud liikmesriikidele hankida toiduaineid ka turult, kuna ülejääkidest ei piisanud, mille vastu on Euroopa Kohus. MFF (2014-2020) raames on ette nähtud 2,5 miljarit eurot uue instrumendi jaoks 28 le liikmesriigile. Selle instrumendi kaasrahastamise määr on 85%. Liikmesriigid, kel on ajutised eelarveraskused, võivad saada täiendavat kaasrahastust 10% võrra. See summa jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt vaesuse riskis elavate inimeste arvule ja vastavalt perede arvule, kus keegi ei tööta .

Komisjoni määrus: määrus. Vastavalt määruse artiklile 21:

Toimingute abikõlblikkus

1. Rakenduskavast toetust saavad toimingud peavad toimuma rakenduskavaga hõlmatud liikmesriigis.

2. Toiminguteks võib rakenduskavast toetust saada juhul, kui need on valitud õiglase ja läbipaistva menetluse abil ning rakenduskavaga kehtestatud kriteeriumide alusel.

3. Toiduaineid ja muid kaupu kodutute ja laste jaoks võivad osta partnerorganisatsioonid ise.

Euroopa Parlamendi esindaja toetas abi laiendamist kodututele ja lastele, kes elavad vaesuses. Parlamendi raporti eelnõule on esitatud 63 muudatusettepanekut. Nemad soovivad saada sellele meetmele 100% kaasrahastuse määra ning luua parem koostöö kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Rõhutada tuleb, et oleks tagatud lõppkasutajate väärikus.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 25 muudatusettepanekut, millest suur osa oli esitatud Delebarre Michel poolt. Arutelu toimus esitatud AM 10 üle, kus põhuküsimuseks oli kas liikmesriikide osalus on vabatahtlik või mitte. Raportöör muutis oma algset seisukohta ning toetas ettepanekut, et see peab olema kohustuslik. AM 5 ja 6 lükati tagasi, AM 18 osas toimus elektrooniline hääletus (+41/-20).

Arvamuse vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 11.–12. aprillil 2013

Arvamus territoriaalse mõju hindamise kohta. Omaalgatuslik arvamus,
Raportöör: Michael Schneider (DE/EPP) , CdR 29/2013_DT – COTER-V-038

Territoriaalse mõju hindamine on määratletud kui „vahend ruumilise arengu mõju hindamiseks võrrelduna piirkonna ruumilise planeerimise poliitika eesmärkide või väljavaadetega” . Viimastel aastatel on Euroopa poliitilise debati keskpunktis olnud piirkondlike eripärade teema ning vajadus ELi poliitikavaldkondade kohaliku ja piirkondliku mõju süvaanalüüsi järele.

Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse põhimõtet arendati Lissaboni lepingus edasi nõnda, et ühtekuuluvus hõlmab ka territoriaalseid aspekte. Selle ulatusliku laiendusega on ruumilised aspektid nüüd kirjas ka aluslepingus.

Territoriaalset ühtekuuluvust võib kirjeldada kolmemõõtmelise kontseptsioonina, millega Euroopa ja liikmesriikide ametiasutused ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid arvestama oma vastutusalasse kuuluvate poliitikameetmete rakendamisel:

- Esimene mõõde keskendub piirkondade majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse kõrvaldamisele struktuurilise toetamise ja piirkondade sisemise arengupotentsiaali arendamise kaudu (tasakaalustatud territoriaalne areng).

- Teine mõõde kohustab Euroopa poliitikakujundajaid oma territoriaalse mõjuga volituste kasutamisel omaks võtma lähenemisviisi, mis on nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt ühtne ja seejuures valdkonnaülene (territoriaalne integratsioon).

- Kolmas mõõde kutsub avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna osalejaid üles tõhusa territoriaalse töö tegemiseks võrkudesse ühinema (territoriaalne juhtimine).

Roheline raamat territoriaalse ühtekuuluvuse kohta:

http://ec.europa.eu/regional_policy/archive/consultation/terco/paper_terco_en.pdf

Märkused ja soovitused on teretulnud ning need tuleks saata hiljemalt 1. aprilliks 2013 raportöörile dr Michael Schneiderile (DE/EPP) (europa@stk.sachsen-anhalt.de), saates kirja koopia ka aadressidele coter@cor.europa.eu ja subsidiarity@cor.europa.eu.

Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi üksuse B1 juhataja Eric Von ütles oma sõnavõtus, et see täiendab, mitte ei asenda komisjoni suuniseid. Komisjon leiab, et territoriaalse mõju hindamine tuleb läbi viia teatud tingimuste korral, mitte iga kord. Fondide osas otsustavad liikmesriigid, mitte komisjon , kes vastutavad selle eest, et investeeringud oleksid loogilised ja tõhusad. Kutsus mitte panema liiga palju kohustusi komisjonile.

ESPONi koordineerimisüksuse direktori Peter Mehlbye ütles oma sõnavõtus, et läbi on viidud kohtumise praktikutega 4 liikmesriigis. Tulemuseks on kaart, mis näitab mõju suurust ja ulatust. Nad soovivad välja töötada kasutajasõbralikku metoodikat, mis aitab mõõta direktiivi regionaalset mõju. On olemas üheksasammuline protseduur, mida on võimalik läbida poole päeva jooksul. Tuleb veel rohkem ära teha ja vaja on toetada suuremat osalust üleminekuperioodil ning töövahendid peavad olema piisavalt head. Vaja on teada rohkem piirkondlikke detaile. On aeg katsetada neid vahendeid reaalses elus, mille teadlased on välja töötanud. Testimine aitaks ka seda töövahendit parandada.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine kavas 7. mail 2013. Vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 3.– 4. juulil 2013

Arvamus teemal „Neljas raudteepakett”. 2011/MOVE/011, 2012/MOVE/002, 2012/MOVE/017, 2012/MOVE/030, 2012/MOVE/031, 2012/MOVE/032, 2012/MOVE/033.
Raportöör: Pascal Mangin (FR/EPP), CdR 27/2013_DT – COTER-V-036

Neljas raudteepakett on José Manuel Durão Barroso II komisjoni ametiaja lõpu ja praeguse Euroopa Parlamendi üks tähtsamaid seadusandlikke algatusi.

Viies seadusandlikus ettepanekus käsitletakse järgmist:

1. Süsteemi juhtimine ja riigisiseste reisijateveoteenuste turu avamine;

2. Piirkondlike reisijateveoteenuste turgude avamine

3. Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA) roll

4. Koostalitluse valdkonnas võetavad kohandamismeetmed

5. Raudteeohutuse valdkonna läbivaatamine

Tugev vastuolu on ilmnenud täieliku lahususe (unbundling) toetajate ja nende vahel, kes toetavad infrastruktuuriettevõtjate ja tavapäraste raudtee-ettevõtjate ühendamist (holding). Kõnealusel teemal toimunud esimeste kohtumiste põhjal võib väita, et iga osaleja näeb teiste seisukohtades dogmatismi.

Jürgen Pucher (METIS) tutvustas neljandat raudteepaketti käsitleva Regioonide Komitee uurimuse esialgseid järeldusi. Vajalik on ajakohastada ühistranspordi plaane ja luua integreeritud piletisüsteem.

Liikmeriikidele antud õigus piirata juurdepääsu avalikule turule sisaldab endas nii võimalusi kui ka ohtu.

Turvalisuse ja koostoimise tagamine suurendab kulutusi, kuid ei pruugi suurendada turvalisust. Lubas, et annab paari nädala jooksul täpsemat infot.

Ümarlaua arutelu, millel osalesid Pascal Mangin (FR/EPP), neljanda raudteepaketi teemat käsitlev Regioonide Komitee raportöör, Euroopa Komisjoni esindaja, Euroopa Parlamendi esindaja, Raudteeasutuste ja raudteesektori ettevõtete Euroopa ühenduste (CER) esindajad.

EP parlamendi esindaja ütles, et räägib praegu iseenda nimel, sest arvamus on alles koostamisel ja see, et neil on kuus erinevat raportööri, teeb asja ainult keerulisemaks. Raudtee puhul on tehnilised küsimused väga olulised (erinevad rööpa laiused, erinevad energia süsteemid, ohutuse küsimused jne). Juba aastatid tagasi oleks pidanud nende ettepanekutega välja tulema. Raudtee liberaliseerimisel on takistuseks olnud just tehnilised küsimused. Tuleb vaadata millisel tasandil on millised pädevused. Komisjon on pakkunud välja 11000 uut sertifikaati. Vaja oleks viia reform läbi alt üles, mitte vastupidi. Võrk ja raudtee ettevõtte eraldamise küsimuses ei ole võimalik rakendada kogu euroopa jaoks ühtset mudelit. Kahjuks ei oldud nõus erinevate mudelite kasutuselevõtuga.

Tema eelistas edasiminekut tehniliste dokumentidega ning käsitleda aeglasemas tempos poliitilisi otsuseid. Ühistransporti puudutavad otsused tuleb lahendada kodanikule võimalikult lähedal. Infrastruktuuri ettevõtjate küsimus on seotud juhtimisega. Vaja on analüüsida veeremite lubade küsimust jne. Konkurentsi ja majandusküsimustega tegeletakse intensiivselt, kuid sotsiaalsed probleemid on jäänud tahaplaanile ja need pannakse liikmesriikide õlule. Ei saa lubada sotsiaalset dumpingut, mis puudutab palgaküsimusi.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et komisjon on valmis toetama raportööri tehnilise abiga. Kõik soovivad konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku süsteemi. Sotsiaalne dimensioon on neljandas paketis sees, sest see sektor on suur tööandja. Järgmise kümne aasta jookusul tööjõud vananeb ja vahetub 30% ulatuses. Nad loodavad selles sektoris tööhõivet suurendada. Sotsiaalne dimensioon on oluline ka seetõttu, et meil on avaliku teenuse kohustus, st võimalus üle võtta töötajad. Kolmas dimensioon on tööstuslik. Rahastamine on väga oluline. On teatud piirangud ja on kolm dimensiooni mida on vaja arvesse võtta. Muutub see kuidas ettevõtted oma tegevusi arendavad. Vaja on paremat infrastruktuuri.

Finantsdimensioon ka seoses kokkuhoiuga. Soov on suurendada konkurentsi ja innovatsiooni. Neljas raudtee pakett ei ole reisijatevoe liberaliseerimisega seotud. Komisjon soovib, et oleks olemas täielik juurdepääs turule ning võimalus organiseerida riiklikul tasandil oma avalikke teenuseid. Peab olema korraldatud kohustuslik hange, et võimaldada paljudel osalejatel turul osaleda.

Zagar (SI) ütles arvamustevahetuses, et tahab tõstatada mõned küsimused:

  • Kas on olemas rahalised vahendeid, et need ettepanekud ellu viia?

  • Kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid võimalikult efektiivselt ning kas EK suunab need vahendid ka piirkondlikule tasandile?

  • Kuidas tagatakse mitmetasandiline juhtimine?

Väino Hallikmägi ütles oma sõnavõtus, “Euroopa Liidu uutel liikmesriikidel on asukoha ja asustuse paiknemise tõttu konkurentsivõimelisel tasemel ühendusvõimalused nii piiriüleselt kui siseriiklikult elu- ja ettevõtluskeskkonna jaoks väga olulised. Siinjuures ei tahakski eriliselt esile tõsta uute liikmesriikide probleeme vaid nagu ilmneb on küsimused laialdasemad.

Kohaliku tootmise ja teenuste arendamisel ei peaks avalike teenuste kättesaadavus hästitoimiva transpordi ja infovahetuse infrastruktuuri puhul asukoha eripäradest sõltuma.

Siinjuures sooviks tänada komisjoni esindajat Hr Packeed viite eest Raudteepaketi sotsiaalsele dimensioonile.

Tööjõu areaalidest ja liikumissuundadest lähtuvalt vajavad eraldi tähelepanu erinevate transpordiliikide omavaheline parem koostoime ja ühenduskohad.

Vajalik on ühistranspordi kasutajamugavuse tagamiseks sõiduplaanide ühtlustamine, aga ka vastava infrastruktuuri rajamine. See võimaldaks nii reisijate kui kaupade liikumist ühelt transpordiliigilt teisele ning pikemas perspektiivis integreeritud kavandamine transpordiliikide alternatiivide vahel valimiseks.Kindlasti on selles süsteemis oluline roll raudteetranspordil ja selle integreeritusel.

Üheks väljundiks saab olema EL uue finantsperspektiivi rahakasutuse planeerimine .

Rahvusvahelises võrdluses on mitme liikmesriigi jaoks transpordi infrastruktuuri, eriti piiriüleste ühendusteede tase olnud suhteliselt nõrk eelkõige kallite investeeringute ja majandusliku mittetasuvuse tõttu, mis tuleneb hõredast asustusest.

Samadel põhjusel ei ole ka kaasaegsel tasemel infrastruktuuri väljaarendamine kõiki regioone katvana ilma Euroopa Liidu poolse toetuseta võimalik. Seetõttu on oluline pöörata enim tähelepanu rahvusvahelistele ühendusteedele, iseäranis riikide vahelistele ja piiriületavatele raudteedele .

Ja lõpetuseks –loomulikult me toetame turu avatust ja liberaliseerimist .”

CER esindaja arvas, et neljas pakett aitab edasi liikuda juhul kui ta täiendab olemasolevaid regulatsioone, mitte ei püüa neid asendada. Nende hinnangul on veeremite osas olukord lubamatu, kus lubade ootamine võtab meeletult aega. Vaja on protsesse harmoniseerida. Sisemaisel raudteeturu avamisel on kaks aspekti. Avatud ligipääs peab kohaldama võrgustikule nii, et majanduslik tegevus säiliks. Vaja on ühendada majanduslikult kasulik ja mittekasulik tegevus. Näevad riske seoses EK ettepanekuga, eriti seoses transpordi plaanidega. Hangete osas tuleb määrata miinimum mahud, millest alates need on kohustuslikud.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine kavas 7. mail 2013

Vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 3.– 4. juulil 2013

Arvamus teemal „Keskkonnahoidliku transpordi pakett”. Euroopa Komisjoni teatis „Keskkonnahoidliku transpordi pakett” Euroopa alternatiivkütuste strateegia” - COM(2013) 17 final; Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv alternatiivkütuste taristu arendamise kohta - COM(2013) 18/2.
Raportöör: Saima Kalev (EE/EA), CdR 28/2013_DT – COTER-V-037

Komisjon on oma kommentaaris strateegiale välja toonud alternatiivkütusega seotud senised probleemid: „Senistes poliitikaalgatustes on käsitletud peamiselt kütust ja sõidukeid, [---] See on nagu nõiaring: [alternatiivkütuste] tanklaid ei ehitata, sest ei ole piisavalt sõidukeid. Sõidukeid ei müüda konkurentsivõimelise hinnaga, sest ei ole piisavat nõudlust. Tarbijad ei osta sõidukeid, sest need on kallid ja puuduvad tankimiskohad.”

Lõpetades seda lühikest ülevaadet komisjoni koostatud dokumendist, kasutas Saima Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallase, (kes on teatavasti vastutav transpordi valdkonna eest) arvamust käsitletava küsimuse kohta: „Innovaatiliste ja alternatiivsete kütuste väljatöötamine on ilmselge viis muuta Euroopa majandus ressursitõhusamaks, vähendada meie ülemäärast sõltuvust naftast ja arendada välja transporditööstus, mis on valmis vastama 21. sajandi nõuetele. [---] See on Euroopa jaoks suurepärane võimalus saavutada hea positsioon kiirestikasvaval ülemaailmsel turul.”

Lisan aruandele Saima Kalevi töödokumendi.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et vaja on murda transpordi sõltuvust naftast, vähendada CO2 emissiooni ja suurendada tööhõivet. On väga palju puudujääke infrastruktuuri osas. Teatises püütakse vaadata erinevaid võimalusi erinevate transpordiliikide jaoks. Välja on toodud ka prioriteetsed tegevused, mis peaksid järgnema, aga ka ühised tehnilised standardid. See mis puudu on, on taristu. Teatise eesmärk on anda turule selge sõnum ja stiimul. Eraldi peatükk on tarbijate teavitamise kohta.

Alles 2015 aasta sügiseks on kavas välja töötada normid. Sloveenia esindaja arvas, et puhas energia on midagi, mis on valdkondade ülene. Miks ei anta ülevaadet sellest kuidas neid kütuseid kasutada ja vaja on olla realistlik oma eesmärkide seadmisel.

Costa arvas, et alati ei ole need asenduskütused head, vaid neil võivad olla ka kõrvalmõjud. Nemad on loonud elektriautode laadimispunktide võrgustiku, aga selle kasutamine sõltub inimestest.

Meaney ütles, et Saksamaal üks ettevõte töötab välja uut tehnoloogiat elektriautode laadimiseks, et oleks ka foori taga seistes võimalik autot laadida. Vaja on võtta arvesse seda, et tehnoloogia pidevalt muutub ja võib juhtuda, et loodud infrastruktuur osutub mittevajalikuks.

EK talituste töödokument

EK teatis

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine kavas 7. mail 2013 ning vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 3.– 4. juulil 2013.

Järgmine koosolek toimub teisipäeval 7. mai 2013, Brüsselis.

3. Regioonide Komitee konverents “Oskused ja töökohad jätkusuutlikuks kaasavaks majanduskasvuks” ning juhatuse koosolek Dublinis.

Konverents Dublin toimus 28.veebruaril- 1.märtsil. Arutelude keskmes oli uute töökohtade ja oskuste tegevuskava http://cor.europa.eu/en/activities/europe2020/Pages/agenda-new-skills-jobs.aspx

Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liikmetest osalesid juhatuse koosolekul Väino Hallikmägi ja Uno Silberg.

Konverentsil esines ettekandega Toomas Vitsut.

Samas ajal toimus ka EPP fraktsiooni väljasõidu istung Dublinis, kus osalesid Kurmet Müürsepp ja Kadri Tillemann.

Strateegia „Euroopa 2020” hetkeseis. Pidades silmas selle aasta territoriaalset dialoogi, mis toimub 12. märtsil 2013, s.o kaks päeva enne Euroopa Ülemkogu kevadist kohtumist, anti märgukirjaga Regioonide Komitee juhatuse liikmetele ülevaade strateegia „Euroopa 2020” praegusest arengust Euroopa poolaasta laiemas raamistikus. Juhatuse arutelu käigus selgitati peamisi küsimusi, mida Regioonide Komitee eelseisva territoriaalse dialoogi käigus tõstatab. Regioonide Komitee on andnud “Euroopa 2020” strateegiale omapoolse hinnangu koos kolme soovitusega: paindlikkus, partnerlus ja territoriaalsete paktide koostamine. Ühtegi neist kolmest tingimusest ei ole praeguseks rahuldaval määral täidetud. Selle valguses on vaja hinnata strateegia „Euroopa 2020” lisaväärtust – st kuidas see tegelikult aitab toime tulla aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu väljakutsetega –, pidades silmas strateegia vahehindamist, mis on kavas aastatel 2014–2015.

2013. aasta territoriaalse dialoogi ettevalmistamine. Territoriaalne dialoog on Regioonide Komitee liikmete (ning teiste kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajate) ja peamiste ELi institutsioonide juhtide kõrgetasemeline kohtumine, mis toimub enne Euroopa Ülemkogu kevadist tippkohtumist ning Euroopa poolaasta kontekstis.

Selle dialoogi raames arutatavad teemad on järgmised:

  • Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli tugevdamine Euroopa poolaastas;

  • Noorte töötusega võitlemine.

Nende teemade all on toodud ka konkreetsed tegevused mida nende raames soovitakse näha.

Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava: piirkondlike ja kohalike omavalitsuste perspektiiv”.

Euroopa poolaasta 2011 ja 2012 tsüklite jooksul tehti mitmele riigile soovitusi haridus- ja tööhõivepoliitika valdkonnas ja neist lähtuvalt töötati välja riiklikud reformikavad. Mõnedel juhtudel kaasati ka piirkonnad. Mais 2012 koostatud riigipõhistes soovitustes tehti 24-le liikmesriigile 27-st ettepanek viia läbi algatusi hariduse ja aktiivse tööturupoliitika valdkonnas. Lisaks paluti kõikidel liikmesriikidel rakendada riiklik tööhõivekava 2012. aastal.

ELi uute oskuste ja töökohtade tegevuskaval on neli eesmärki:

1. paremini toimivad tööturud;
2. parema kvalifikatsiooniga tööjõud;
3. töökohtade parem kvaliteet ja paremad töötingimused;
4. tõhusamad meetmed töökohtade loomise edendamiseks ja tööjõu nõudluse suurendamiseks.

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevus haridus-, koolitus- ja tööhõiveküsimustes varieerub detsentraliseeritud riigivõimuga ja unitaarsetes liikmesriikides märkimisväärselt.

Euroopa Ülemkogu 8. veebruari 2013. aasta järeldustesse on võetud noorte tööhõive algatus ning komisjoni noorte tööhõivepaketis sätestatud toetusmeetmetena rahastamine 6 miljardi euro suuruses summas aastateks 2014–2020, mis on suunatud piirkondadele, kus noorte töötuse määr ulatub üle 25 %.

2013. aasta 20.veebruaril võeti vastu sotsiaalsete investeeringute pakett, milles sätestatakse uus sotsiaalpoliitika ajakava.

Sotsiaalsete investeeringute pakett koosneb teatisest, milles esitatakse poliitikaraamistik, konkreetsetest meetmetest, mida liikmesriigid ja komisjon peavad võtma ning suunistest selle kohta, kuidas kasutada ELi vahendeid reformide toetamiseks. Teatisele on lisatud järgmised dokumendid:

  • Komisjoni soovitus „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist”, mis sisaldab terviklikku poliitikaraamistikku laste võimaluste parandamiseks;

  • Komisjoni talituste töödokument, mis sisaldab tõendeid demograafiliste ja sotsiaalsete suundumuste ja sotsiaalpoliitika rolli kohta ELi ees seisvate sotsiaalsete, majanduslike ja makromajanduslike probleemide lahendamisel;

  • Komisjoni talituste töödokument, mis täiendab komisjoni 2008. aasta soovitust tööturult kõrvale jäänud inimeste aktiivse kaasamise kohta;

  • Kolmanda kaheaastase perioodi aruanne üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta; aruanne võimaldab riigiasutustel ja sidusrühmadel mõista ja rakendada ELi läbivaadatud eeskirju sotsiaalteenuste kohta;

  • Komisjoni talituste töödokument pikaajalise hoolduse kohta, milles kirjeldatakse probleeme ja poliitikavalikuid;

  • Komisjoni talituste töödokument kodutusega võitlemise kohta; dokumendis antakse ülevaade kodutusest Euroopa Liidus ja võimalikest strateegiatest;

  • Komisjoni talituste töödokument tervishoidu investeerimise kohta; dokumendis kirjeldatakse strateegiaid tervishoiusüsteemide tõhususe suurendamiseks oludes, kus riikliku tervishoiu eelarved on piiratud, ning selles arutatakse, kuidas saab tervishoiuga toetada inimkapitali suurendamist ja sotsiaalset kaasatust;

  • Komisjoni talituste töödokument, kus kirjeldatakse, kuidas Euroopa Sotsiaalfond aitab kaasa sotsiaalsete investeeringute paketi rakendamisele.

Sotsiaalsete investeeringute pakett põhineb vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammil ning täiendab teisi komisjoni algatusi Euroopa sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamiseks, nagu tööhõivepakett tööhõivepakett, , noorte tööhõive pakett noorte tööhõive pakett ja valge raamat pensionide kohta valge raamat. Nende algatuste raames on antud liikmesriikidele täiendavaid suuniseid reformide kohta, mida on vaja selleks, et pidada kinni „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks võetud kohustustest.

Ajavahemikus 28. novembrist 2012 kuni 21. jaanuarini 2013 on Regioonide Komitee strateegia „Euroopa 2020” järelevalveplatvorm viinud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seas läbi uuringu uute oskuste ja töökohtade tegevuskava kohta ning saanud 17 riigist 47 vastust - uuring

Esimesel konverentsipäeval teema all “ Kohalikud vastused Euroopa tööhõive alastele väljakutsetele” andis Tallinna volikogu esimees ja Regioonide Komitee liige Toomas Vitsut ülevaate Tallinna linna olukorrast ja linna poolt tarvitusele võetud meetmetest.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO tööhõivepoliitika osakonna juhataja Azita Berard-Award ütles oma sõnavõtus, et 2013 aastal on kogu maailmas 200,0 miljonit inimest tööta (nende hulka ei ole arvestatud pikaajalised töötud, kelle arv kasvab, sealhulgas noorte hulgas). 40% kogu maailma töötustest on noored ja suureneb ka noorte sotsiaalne tõrjutus ( nende osa kes ei õpi, ei tööta ega osale täiendkoolituses).

OECD esindaja Jose Enrique Garcilazo andis oma ettekandes ülevaate pikaajalistest trendidest ja nende põhjustest. Nende poolt läbi viidud uuringu põhjal juhitakse 2,4% regioonide poolt 27% kasvust. Läbi viidi 23 juhtumiuuringut, mille käigus küsiti kaks lihtsat küsimust:

  • millised on kriitilised faktorid edu saavutamisel?

  • millised on suurimad pudelikaelad?

Saadud vastuste põhjal on oluline institutsioonide ja poliitikate seotus, dialoog ja erinevate tegevuste seotusel ja sünergial.

Olulist osa edu saavutamisel mängivad inimkapital, infrastruktuur ja innovatsiooni strateegiad. Kiiremini arenenud regioonidel on reeglina kõrge majanduslik efektiivsus ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud.

Euroopa Komisjoni erinevate peadirektoraatide esindajad tutvustasid komisjoni poolseid meetmeid nagu: hariduse ümbermõtestamine, noortegarantii EK ettepanek, “Europass”, Euroopa oskuste panoraam jne.

Euroopa Komisjoni teadus- ja innovatsioonivolinik Máire Geoghegan-Quinn volinik ütles, et kõrgetasemeline grupp tuleb oma ettepanekute välja enne suve.

Iirimaa tutvustas omapoolseid meetmeid tööpuudusega võitlemisel. Neil on välja töötatud üle 300 erineva meetme mida kavatsetakse ellu viia.

Dublini linnapea ütles, et uued töökohad peaks loodama eelkõige ehitussektoris ja turisminduses. Kui Dublinil läheb hästi, läheb ka ülejäänud Iirimaal hästi.

Samas oli Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni sekretär Luca Visentini kriitiline ja ütles, et kuigi on seotud kõrged eesmärgid, liiguvad tegelikkuses trendid vastassuunas. Iirimaalt lahkuvad kõrgelt kvalifitseeritud noored ja see on suur probleem. Reaalsus on see, et Iirimaal on tööpuudus suurenenud hoolimata valitsuse poolt vastu võetud tegevusplaanidest.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


06.03.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit