Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
  2018 läbirääkimised
  2017 läbirääkimised
  2016 läbirääkimised
  2015 läbirääkimised
  2014 läbirääkimised
  2013 läbirääkimised
  2012 läbirääkimised
  2011 läbirääkimised
  2010 läbirääkimised
  2009 läbirääkimised
  2008 läbirääkimised
  2007 läbirääkimised
  2006 läbirääkimised
  2005 läbirääkimised
  2004 läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Omavalitsusliitude läbirääkimised > 2014 läbirääkimised


Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste üldkogu PROTOKOLL nr 1
Print

Protokoll .PDF failina


Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste üldkogu
PROTOKOLL nr 1


Siseministeerium 19.02.2013    DELTA {regDateTime} nr {regNumber}

Juhatas:    Siim Kiisler, regionaalminister
Protokollis    Ave Viks (Siseministeerium)
Osalesid:   
Sulev Liivik (Rahandusministeerium),
Andres Uusma (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium),
Jorma Sarv (Kultuuriministeerium),
Kalev Härk (ELL),
Tiit Kirss (ELL),
Anne Läns (ELL),
Ott Kasuri (EMOL),
Märt Moll (EMOL),
Ivar Tedrema (EMOL),
Jüri Landberg (EMOL),
Angelika Kallakmaa (ELL),
Väino Tõemets (Siseministeerium)

Päevakord:

1.    Riigi eelarvestrateegia 2014-2017 ja Riigieelarve 2014 ettevalmistamise ja selle aasta läbirääkimiste protsessi ja ajakava ülevaade Rahandusministeeriumilt.
2.    KTK poolsed ettepanekud läbirääkimisteks
3.    Muud küsimused

Valitsuskomisjoni esimees regionaalminister Siim Kiisler avas koosoleku päevakorra kinnitamisega.

1.    Ülevaade Riigi eelarvestrateegia aastateks 2012-2015 ja 2012. aasta riigieelarve eelnõu ettevalmistamise protsessist ning ajagraafikust ning edasistest arengutest

S. Kiisler: Auväärt Koostöökogu ja valitsuskomisjoni liikmed, päevakorra teemad olid välja saadetud, teises punktis markeeriksime kiirelt seisukohad läbirääkimisteks , kindlasti ei tahaks täna hakata töörühma tasandi arutelusid pidama ja muud jooksvad teemad, mille all Sulev Liivik räägib baasseaduse muudatusettepanekutest, mis puudutavad ka läbirääkimiste vormi ja protsessi kirjeldamist seaduses ning mõne sõnaga töörühmade töökorrast.

S. Liivik andis ülevaate selleaastasest riigieelarve strateegia (RES) menetlemise protsessist. Praegusel hetkel peavad ministeeriumid esitama arengukavad ja esialgsed finantsplaani Rahandusministeeriumile 1. märtsiks. Eelarve koostamise juhendis kirjutasime teie soovidele vastu tulles sisse, et ministeeriumid esitaksid ka tähtsamate eraldiste numbrid nelja aasta kohta ette ära – näiteks hariduskulud, toimetulekutoetus, teederaha jne. Peale 1. märtsi saame pildi kokku ja teile edastada. Kogu märts ja aprillikuu on planeeritud eelarvestrateegiate ettevalmistamiseks ja aruteludeks olulisemate teemade osas. Plaanis on, et RES kinnitatakse 25. aprillil valitsuse istungil ja sellele eelneval nädalal  toimub kabinetistung, kus olulisemaid teemasid arutatakse. Aprillis-mais peale eelarvestrateegia kinnitamist toimub täpsustamine, RESis tahetakse üldisemas vaates numbrid paika saada ja seejärel toimub riigieelarve täpsustamine ehk RESi numbrite üheaastase vaate koostamine. Mai lõpus saab 2014. Riigieelarve seadus ja seletuskiri valmis ning jäävad sügisprognoosi ootama, mis tuleb augusti lõpus, millest tulenevalt juhul kui peaks majandus kasvama, saab selle arvelt täiendavalt rahastada nt joone alla jäänud tegevusi. Septembri lõpus on tavapäraselt valitsuses eelarve kinnitamine ja Riigikogule üleandmine, täpset kuupäeva hetkel ei tea, mille arutelud eelmisel aastal kestsid üsna pikalt ja mis anti Riigikogule üle oktoobris. Taotluste puhul, nagu ka oli kutses info saadetud, tuleb töörühmadele esitada fiskaalse mõjudega ettepanekud ja eraldi muud ettepanekud koos väikse mõjukirjeldusega ja esitada need töörühmades nagu möödunud aastal, mis töökorraldusena oli minu arust päris hea - kõik ettepanekud olid fikseeritud ühelt poolt ja teise poole kommentaar seal juures, seega oli üsna haaratav, kes mida taotles ning ja miks ning millised on  mõjud ja mis on teise poole seisukoht selle osas.

M. Moll: Mõned täpsustused - ministeeriumid peavad 1.03 esitama strateegia ja nelja aastased arengudokumendid. Kui me tahame, et RESis oleks kajastatud nelja aastased arengud KOVide suunal, siis peaksime enne seda juba teemad vähemalt korra töörühmades läbi rääkima. Kas siin on võimalik teatud lähenemine? Või toimub ministeeriumides eelarve strateegia perioodiks materjalide ettevalmistamine suvaliselt?

S. Liivik: Sotsiaalministeerium näiteks käis juba koos, varem kooskäimine ei ole keelatud. Siis aga peaks KTK suutma formuleerida oma ettepanekud varem, detsembris-jaanuaris, et arutelud toimuks pariteetsetel alustel, et ministeerium saaks seda ettepanekute paketti oma tegevuste ettevalmistamisel kasutada. Seega oleks vaja kogu seda protsessi ettepoole liigutada. Seni, kui meil pole KTK ettepanekut formaalses mõttes olemas, ei saa neid arengukavade aruteludel arvestada.

S. Kiisler: Töörühmad peaks olema korra juba kogunenud, et ministeerium teaks, mis need valukohad on.

M. Moll: Jõuame omapoolsed ettepanekud saata, aga ei jõua läbi rääkida, kas meil mingeid lähenemisi on. Teine küsimus, kui täna on tegemist meie eeltaotlusega, siis kas põhitaotluses esitame fiskaalse mõjuga ettepanekud koos või eraldi valdkonniti, millele lisaks eraldi muud ettepanekud.

S. Liivik: See tuleb töörühmades edasisteks kordadeks kokku leppida, kuidas seda juba detsembris –jaanuaris teha. Peatükkide kaupa on kergem haarata.

M. Moll: Sa ütlesid, et on hea, et pooled said ettepanekuid kommenteerida, aga põhjenduste juures lisasid ministeeriumid osades valdkondades omi ettepanekuid. Ettepanekute kommenteerimisel ei peaks ministeerium oma uusi ettepanekuid tegema.

S. Liivik: Seda saab rangemalt jälgida, et ministeeriumide kommentaarid puudutaksid konkreetset ettepanekut.

A. Kallakmaa: Kui hiljem töörühmade töökorraldust arutame, siis seal võiks ka fikseerida et enne eelarve taotluste esitamist peaks üks ring töörühmi ka näost näkku ära käima. Meie soov oleks, et ka valitsusdelegatsioonilt tuleksid mingidki indikatsioonid.

M. Moll: me ei ole saanud senini ametlikku vastust meie eelmise aasta läbirääkimistele esitatud seisukohtadele.

S. Kiisler: Kas vahe- ja lõpp-protokollis ei olnud kõiki ettepanekuid kommenteeritud? Kas te sooviksite siis, et valitsuskomisjon esitaks oma seisukohad detsembris või jaanuaris?

 J. Landberg: Me valmistame on ettepanekud, aga me ei saa valitsuse poolt tagasisidet või indikatsioone kiirema aja jooksul. Korra või kaks võiks käia töörühmad enne 1.03 koos, et partnerluses/koostöös seisukohad ette valmistada.

S. Kiisler: Kindlasti tuleks läbi rääkida seisukohad ja uurida, kas nende teemade jaoks rahandusministeeriumist eelarve vahendite küsimine on konkreetsel aastal üldse ministeeriumi prioriteet. Töörühmi tuleks perspektiivis kohustada tegemaks ühe tiiru enne 1.03 nagu Sotsiaalministeerium seda teinud on Mõned töörühmad võiks püüda veel enne seda tähtaega koguneda. Vaheprotokolli pakuksime välja, et võiksime ka see aasta vaheprotokolli sõlmida 16.04, mis on nädal enne RESi kinnitamist valitsuses. Kui 25.04 kinnitatakse eelarve, siis 18.04 kabinetis otsustatakse suured teemad ära ja enne seda viimast lahingut võiks koguneda. Me ei tea, mis tuleb, aga me läheme siis kabinetti teie kindlate positsioonidega.

M. Moll: See oleks hea, sest siis me saaks ka teada põhjenduse, miks meie ettepanekuid mingitel põhjustel ei arvestata, kas valitsus kavatseb meie ettepanekud arvestada või mitte.

A. Kallakmaa: Kas on plaanis ka teist vaheprotokolli või jäävad kaks protokolli - vaheprotokoll aprillis ja lõpp-protokoll septembris.

S. Liivik: Jah vaheprotokoll ja lõpp-protokoll. Vaheprotokollis on fookus RESil. Kui baasseadus läheb muutmisele ja töökorda tuleb muuta, tuleks ka üldkogul koguneda selle arutamiseks. Võib juhtuda, et seda jõuab arutada aprillikuisel kokkusaamisel, võib-olla aga hiljem.

M. Moll: Viimase kohtumise osas kasutaks sama metoodikat, et üldkogu tuleks kokku nädal enne RE otsustamist valitsuses.

S. Liivik: Nõus, plaanime kohtumise lõpp-protokolli allkirjastamiseks ca 17.09 paiku.

Otsus: Informatsioon võeti teadmiseks, vaheprotokoll sõlmimine kavandatakse 16. aprillil ja lõpp-protokoll 17. septembri paiku.

S. Kiisler: Läheme kolmanda punkti juurde, siis jõuame Jüri Võigemasti ära oodata teise punkti aruteluks.

1.    Muud küsimused

S. Liivik: Uue seaduse nimi on riigi finantsjuhtimise seadus. Seal on lisaks riigieelarve koostamisele ja menetlemisele teemad, mis puudutavad riigi äriühinguid ja muude avalik- õiguslike isikute finantsjuhtimist. Otsustasime selles kontekstis ümber kirjutada ka KOVidega läbirääkimiste alused, mis on seni RES § 9. Täpsustame toetuste liike, kuna praegu on mõistete segadus, kus me riigieelarveseaduses räägime tasandusfondist ja toetusfondist aga baasseaduses ainult tasandusfondist. Baasseaduses avame tasandusfondi mõiste, et on üldiste kulude katteks kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks ja tulubaasi ühtlustamiseks, mille aluseks võetaks maksulaekumised ja demograafilised näitajad. Päris valemit me riigi finantsjuhtimise seadusesse ei kirjuta, kuna valem võib mingite parameetrite muutudes muutuda. Seaduses kirjeldame tasandusfondi mehhanismi üldisemalt. Teine on toetusfond, mis on valdkondlike ülesannete täitmise toetamiseks, mida antakse KOVidele taotlust esitamata. Toetusliigid määratakse iga aasta riigieelarve seaduses, kuna ka need võivad muutuda, seega ei ole mõtet ka neid baasseadusesse kirja panna. Kolmas kategooria on investeerimistoetused ja projektitoetused jms, mida ministeerium ise oma eelarvest eraldab. Jätkuvalt toetus ja tasandusfondi eraldab Vabariigi Valitsus, alles jäävad 1/12 reegel toetusfondi jagamiseks, kui eelarvet ei kinnitata, KOVid saavad küsida avansilisi ettemakseid. Üks oluline teema on läbirääkimiste objekt, siin on tahe tulenevalt nii OECD paberitest kui riigi oma suundadest, et objekt läheks rohkem RESi peale/poole, mitte ainult tasandusfond nagu see on täna. Läbirääkimiste objektiks sõnastame esiteks kohaliku omavalitsusüksuste finantsjuhtimise olulisemad muudatused riigi eelarvestrateegias, teiseks edasiantavate maksude jaotamise põhimõtted ja kolmandaks toetus- ja tasandusfondi suuruse ja jaotuse põhimõtted. Ja kõikide muude teemade osas võib jätkuvalt läbi rääkida. Seadusesse jääb sisse, et kui kokkulepet ei saavutata, siis otsustab selle valitsus. Läbirääkimiste kokkuvõtted paneme juurde vaheprotokolli puhul riigi eelarvestrateegia ja lõpp-protokolli puhul riigieelarve eelnõu seletuskirja juurde. Täna on öeldud, et lahkarvamused tuleks seletuskirjas kirjeldada, mis protsessi ajakava arvestades käib üle jõu. Teeme konkreetse volitusnormi valitsuskomisjoni moodustamiseks, selle juures saab ka rääkida töökorralisi elemente, et ministrid moodustavad alatöörühmad ja saab vajadusel panna tähtaegu, näiteks millest Märt rääkis, et saab panna valitsuskomisjonile tähtajalise kohustuse, mis tähtajaks mis töörühmad peavad olema koos käinud. Need võib panna siia, aga võib panna ka töökorda. Töökorra raames peame kokku leppima, kus on olulisuse piir ja väga väikseid rahalisi muudatusi RESis ei peaks kajastama. Rahandusministeerium võtab endale kohustuse anda peale 1.03 ministeeriumide esitatud arengukavadest KOVide kohta plaanitavaid toetuste numbreid kompaktse ülevaatena nelja aasta kohta omavalitsusliitudele. Ütleme, et riigieelarve seletuskirjas käsitleme riiklikke ülesandeid koos konkreetse numbriga seoses Riigikohtu lahendiga. Ütleme, et kui sihtotstarbeline toetus jääb kasutamata saab seda kasutada samaks otstarbeks järgmisel aastal. Lisame volitusnormi ministeeriumidele investeeringutoetuste eraldamiseks omavalitsustele. Veel ütleme, et investeeringutoetuste jagamisel võetakse aluseks KOVide võlakoormust ning et kui RE-st KOVidele toetusi eraldatakse, siis toetuse vajadus peab tulenema KOV arengukavast. See on laias laastus ka see, mida eelmisel aastal teile tutvustasime.

A. Kallakmaa: Kas me ei võiks lisada läbirääkimiste objektiks ka muid KOV regulatsioonide alaseid muutusi.

S. Liivik: Riigi finantsjuhtimise seaduses me ei saa Läbirääkimiste objektina käsitelda teemasid, mis lähevad selle seaduse skoobist välja.

S. Kiisler: Suur samm edasi on juba Sulevi nimetatud muudatused. Kõiki regulatsioonide alaseid vaidlusi ei ole mõtet siia laua taha tuua, sest see ei ole õige koht nende aruteluks.

A. Kallakmaa: Töörühmades siis võiks neid teemasid arutada.

M. Moll: Kas see jääbki nii, et kui kokkulepet ei saavutata, otsustab valitsus. Täna me teame, et valitsus on otsustanud ka nii, et keegi ei ole kompromisse proovinud teha. Täna me istume laua taga ametnikega, aga otsustavad poliitikud. Kes siis saab kompromisse teha? Kas kuidagi saaks püüda leevendada, et valitsusel ei oleks kohe esimene kord õigus teha omapoolset otsust, kui ta ei ole proovinudki kompromissi leida.

S. Kiisler: Ministrid on töörühmades osalenud. Ma olen nii eelarvestrateegia kui eelarve kinnitamisel valitsuses välja toonud olulisemad arutelupunktid, nii et valitsus on nendest teadlik. Samuti on see materjal olemas Riigikogul, kes lõpp-otsuse teeb. Kindlasti ei saavuta me seda, et hakkaksid toimuma valitsuse ja koostöökogu ühised istungid.

M. Moll: Selge, aga kui valitsus ei põhjenda üldse miks ta ei saa kompromisse teha, siis see jääb liiga ühepoolseks.

S. Kiisler: Mõelge, kui teil on hea ettepanek, ajaks kui Rahandusministeeriumist see eelnõu kooskõlastamisele tuleb.

A. Kallakmaa: Kas seaduse ülejäänud osast tuleb ka muid üldisi regulatsioone, mis ka KOVe puudutavad, lisaks sellele millest praegu räägitud on?

S. Liivik: Seoses edasikantavate maksudega on paar asja, mis KOVe puudutavad, olukorras kus KOV on pankrotis, aga hetkel ei ole veel lõplikku versiooni.

T. Kirss: Kas jätkuvalt on sees punkt mille kohaselt, kui pärast eelarveaasta algust kehtestatakse õigusakte, mille alusel kohaliku omavalitsuse üksuse sissetulekud vähenevad või väljaminekud suurenevad, hüvitab riik need?

S. Liivik: see on sees KOFS §25, iseasi, kas see peaks olema baasseaduses, ülekordamisel ei ole mõtet. Kui soovite siis võite sellele kooskõlastusringil tähelepanu juhtida.

S. Kiisler: Mõelda tasuks siiski ka VV poolt tagasiside esitamisele ja selle sõnastamisele baasseaduses.

J. Landberg: Millal võiks selle üle toimuda arutelu?

S. Liivik: Pean uurima. Seoses Märdi eelneva jutuga, kui te hakkate eelnõule ettepanekuid esitama, siis ma rõhutan, et siin tuleks arvestada, et see on üsna üldine seadus, kõiki protseduure ei saa siia kirjutada, tuleb lähtuda tasakaalustatult ning vaadata, et mis on selle seaduse teema ja mis mitte, tagamaks, et see tekst jääks piisavalt üldiseks, et seda ei peaks hakkama paari aasta pärast muutma. See peab olema selge ja lihtsalt arusaadav. Liiga suurde detaili siin ei saa minna.

S. Kiisler: Ülejäänud asjad peame oma töökorras lahendama. Uuest seaduse tekstist tulenevalt olekski hea ka meie töökord läbi vaadata. Ühe teemana, mis ma siin muude teemade all tahtsin ka tõstatada on töörühmade protokollide avalikustamise teema, mis ei peaks olema mõeldud asutusesiseseks kasutuseks. Kui midagi on vaja protokolli väliselt arutada, siis saab kokku leppida, et see ei lähe protokolli. Aga see ei ole hea signaal kõigile ülejäänutele protsessis osalejatele. Töörühmade protokollid peaksid olema avalikud.

M. Moll: Sulev, sa käsitlesid linnade ja valdade päeval seda, et on vaja uuesti üles tõsta kohalike omavalitsuste eelarvereservi küsimus, millal me seda arutame.

S. Liivik: Rahanduse töörühmas, kus peame kahte teemat arutama, lisaks sellele küsimusele ka veel eelarvedefitsiidi teemat. Ma arvan, et märtsis, peame seda eelnevalt kolleegidega arutama.

2.    KTK poolsed ettepanekud läbirääkimisteks

S. Kiisler: teeme lühikese ülevaate, mis need sõlmkohad on. Räägi Jüri, milliseid on teie kooskõlastatud üldisemad seisukohad.

J. Võigemast: Oma seisukohad oleme kujundanud selle olulise dokumendi järgi, mille 30. märtsil. 2012 üldkogu koosolekul vastu võtsime. Selle strateegiliste lähenemise pinnal (halduskorralduste ettepanekud, EL järgmise perioodi rahastamise ettepanekud, KOV tulubaas), nendest olid kantud ka eelmise aasta teemad ja tuleme üles samade teemadega alates KOVi tulubaasist ja finantsautonoomiast, mis on igati loomulik. Veel eriliselt tõstame esile sündmusi EL ja EL rahaliidus, mis meie järgnevaid protsesse mõjutavad. Ei saa unustada viiendat ettepanekut, millest ei jõua me täna rääkida. Eelmise aastal 30ndal mail, võttis EL nõukogu vastu Eesti 2020  ettepanekud, mille viies ettepanek puudutas KOV finantsilist jätkusuutlikust, teenuste ühetaolisust ja halduskorraldust. Kuigi me ükshaaval kõigist nendest teemadest märkamatult oleme rääkinud, siis kunagi ei lähenenud neile terviklikult. Kas selleks oleks vaja programmilist lähenemist - punkt punkti haaval, kes millega tegeleb, Rahandusministeerium, omavalitsusliidud, Siseministeerium jne?., Järgmine aruanne tuleb suvel, nii meie kui valitsuse poolel on huvi, et me vähemalt head või rahuldavad välja näeksime ning eelkõige, et need tagaksid KOV finantsilise jätkusuutlikkuse.

Teine oluline dokument on see, mis puudutab suvel vastu võetud finantsraamistiku ehk defitsiidi teemat ja riigieelarve uut baasseadust. Kõik need on märksõnadega markeeritud aga me ei tea nende sisu, mõjusid, tulemusi ja tagajärgi. Kolmas oluline dokument on EL positsioonipaber, mis puudutab järgmise perioodi rahakasutust, mida peame ka arvestama. Need on need küsimused, mida me üldse ei ole läbi rääkinud. 

Aga järjekorras teemadest, esiteks tulubaasi küsimus, meiepoolne taotlus on 12,13%. Pilt, mis KOV ja riigi puhastulude poolelt paistab ei ole paranenud. Kui sinna mingit paranemist ei tule, oleme ikka kriisis.

Teiseks,
kohalike teede hoid, meil on vahepeal neli aastat olnud investeerimata, mis on riigipoolse raha vähendamise augu tagajärjel, seetõttu küsime 20% kütuseaktsiisist.

Kolmandaks
haridustoetuse vahendite kavandamine, kus suhted Haridus- ja teadusministeeriumiga seoses haridustoetuse vahendite ja selle toetuse administreerimisega on läinud nii teravaks, et Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse edasises menetluses me küsime selle raha oma tulubaasi. See, et üks ministeeriumi administreerib vahendeid kuni kohaliku omavalitsuse asutuse viimse detailini välja, ei ole aktsepteeritav.

Neljandaks
uue SF perioodi ettevalmistuse osas algavad sellel nädalal meie jaoks olulised nõupidamised, päris uuena tuleme välja ettepanekuga siseriikliku partnerlusleppe kohta. Teeme ettepaneku Rahandusministeeriumiga läbi rääkida selles, mis puudutab veemajanduse projekti rahastamist, äkki saame läbi rääkida  KOV laenude restruktureerimise teema  - riik ja omavalitsus solidaarselt.

Viies
peamine blokk puudutab KOV enesekorraldust, nagu märkamatult eelmise aasta vaheprotokolli ja lõpp-protokolli vahel muutusid tulumaks ja maamaks ülekantavateks maksudeks, mis tähendab et numbriliselt otsa vaadates on KOV autonoomiast alles 1,4%. RESi laenupiirangu pikendamine vastupidiselt RESis sisalduvale.

Kuuendaks on palve kolme EL dokumendi osas need eraldi läbi rääkida, kuidas need edasisi arenguid mõjutavad.

Seitsmenda teemana SF periood planeerimise osas oleks väga oluline saada teada, mis staatuses on maakondlikud arengukavad, kas olemasolevad on piisavad ja adekvaatsed, et olla aluseks SF vahendite planeerimisel. Sellega seoses on meil ettepanek teha täiendav töörühm, et need teemad läbi rääkida. Tahaksime et nii tulubaasi kui ministeeriumide haldusalade kaudu kavandatav ressurss oleks märgitud ära RESis, KOV eelarvestrateegia peab ju millelegi tuginema ja kui me ei tea ei teede ega hariduse rahadest, siis on raske midagi kirjutada. Tõsiselt juhiksin tähelepanu, et maksustruktuuri ja tulubaasikärpe tõttu on lükatud käima protsess, kus riigi ja KOV tulud jooksevad lahku, ehk meie jaoks kriis jätkub veel.

S. Kiisler: Anname kiireks tagasisideks võimaluse valdkonna ministeeriumidele, alustame MKMist.

A. Uusma: töögrupp koguneb 6.03. Ühistranspordi dotatsioonide osas esitame lisataotluse nagu iga aasta ja oleme seda ka iga aasta saanud, kuigi selle aasta baas on see aasta väiksem kui muidu. Kohalike teede rahastamise osas on plaan jätta 10% peale, võimalik kasv on ainult tulenevalt kütuseaktsiisi laekumise prognoosist, mida eelmise aasta viimase prognoosi kohaselt tuleb 3-4 miljonit, mis saab otsa tulla. Protsenti ei ole plaanis muuta, kuigi selle sõnumi juba ministrile edastasin.

K. Härk: see aasta võeti ka riigiteede vahendid KOV teehoiu vahenditest (Piirissaare ühenduse pidamine mandriga on riigi ülesanne, teistel saartel tagab ühenduse riik, miks see peab minema KOV vahenditest).

J. Võigemast: See ongi KOV enesekorralduse ja autonoomia küsimus, kui te jätkuvalt nii käitute, siis me ei saa Euroopas deklareerida, et me käitume vastavalt hartale. Sedasi ei saa.

S. Kiisler: Vaadates seda graafikut teederaha kohta, ei saa lähtuda, et heade aastate toetus on normaaltase ja kõik sellest allapoole jääv on kärbe. See 2008. aastal otsus oli headel aastatel üle jõu tehtud otsus.

J. Võigemast: 1/10 teede rahadest 40% teede olemi juures ei ole adekvaatne. See mismoodi otsustamine toimus on hea teada, aga ei ole võimalik hoida teedevõrku korras kolm korda väiksemate summadega, kui vaja on.

S. Kiisler: Tahtsin juhtida tähelepanu, et sellise lähenemisega muutub valitsuskomisjon väga ettevaatlikuks edasiselt ühekordsete toetuste suurendamiste osas, kui selleks ühekordselt ka võimalus tekib.

M. Moll: Ei saa loogikast aru, kuna lasteaedade programmi raames lisasite 100 miljonit ja lasti kasvatajatel palka tõsta, lõpetati programm ära ja KOVid peavad selle ise kinni maksma.

J. Võigemast: Teede peale on kõige selgemalt näha, et 2009. aasta tehtud kärped paistavad selgelt välja kui 4 aastat pole olnud võimalik teetöödesse investeerida, vaid ainult lund lükata.

S. Kiisler: Kas ühekordsete rahasüstide puhul tuleb hakata tegema eelnevaid kokkuleppeid?

A. Kallakmaa: LVP ajal toimus uute finantsinstrumentide tutvustus, millega seoses tekkis palju küsimusi. Toetuste asemel hakkavad tulema muud instrumendid laenud, garantiid jne. Paljud muudatused puudutasid ka KOVe. Kuidas see meid puudutab? Et toetused lähevad sinna, kus on turutõrge. Mida tähendab sellistel põhimõtetel rahajaotus?

S. Kiisler: Ma arvan, et Jüri mõte on õige, et moodustada selleks kasvõi tähtajaline töörühm uue finantsperioodige seonduva arutamiseks. Priidu Ristkok on ka uurinud ELLilt, kas on huvi selliste laenuinstrumentide vastu, aga eeldan, et enamus jääb siiski toetusteks. Tänase Rahandusministeeriumi ettepaneku alusel üldse regionaalseid programme ega KOIT kava laadseid asju ei tule ja valitsuses on öeldud, et rahandusministril ja regionaalministril tuleb selles osas kokkuleppele jõuda, seda kokkulepet täna ei ole. Küsimus ei ole kas laen või toetus vaid kas toetus või üldse mitte midagi.

A. Kallakmaa: Täpsustaksin töörühmade kohta, meie ettepanek puudutas arengukavade, planeeringute ja muude dokumentidega seonduvat, praegu siin oli jutt konkreetselt uue perioodi ettevalmistamisest. See ettepanek, mis puudutas SF vahendite planeerimist, siis meil on ELLil ja EMOLil see töörühm juba omalt poolt ühiselt moodustatud,  kuhu on kaasatud ka Siseministeeriumi ametnikke. Teine teema on aga töörühm, mis ei puudutab planeeringuid ja arengukavu, mis tihtipeale haakuvad üle KOV piiride ja kus on see koht, kus omavalitsused saavad neid probleeme arutada. Oleks vaja ühte töörühma, kus saame seda planeerimise ja arengu kavandamisega seonduvat temaatikat.

S Kiisler: Selge, aga arutame seda siis jooksvalt.

J. Sarv: Kultuuriministeeriumi poolt võrreldes täna kehtivaga muudatusi ei ole, poliitikasuuniste, osas usun, et Teil on ka teada, et mitmes valdkonnas on ministril soov korrasta olemasolevaid võrgustikke - teatrid on juba kõik muudetud eraõiguslikeks sihtasutusteks, muuseumide puhul see töö käib koostöös mitmete omavalitsustega. Kõik see, mis oli eelarveplaanis olemas 2013-2016, on seal ka edaspidi. KOVidele tuletaksin ka meelde, et kui aasta tagasi tutvustati kultuuripoliitika arengusuundi, siis nüüd on avalikustatud uus versioon, millele oodatakse tagasisidet 21. märtsini.

K. Küttis: Me oleme prioriteediks seadnud õpetajate palga ja koolivõrgu ja sellega me tegeleme. Töörühm koguneb ilmselt kuskil märtsis. Üks oluline asi, et minister on andnud meile ülesande pakkuda välja alternatiivne rahastamise mudel. Ma isiklikult arvan ka, et kaasaegsel ajal nii detailne mudel ei sobi ja see peaks üldisem olema. Sellega tegeleme, aga kas sellega hakkame saame, elame-näeme, homme hommikul on esimene koosolek.

O. Kasuri: Tõesti, ministri uus nõunik teatas, et on moodustamisel uus töörühm. Samas ei ole nõus väitega, et haridusmudel on keeruline ja arusaamatu. mis jääb ainult retoorikaks. Me viisime läbi koos ELLiga küsitluse, saime vastused  95 KOVilt kellele see mudel ei ole arusaamatu, tuleb välja et omavalitsustele on asi väga selge ja vastajate tulemus on teile edastatud. Pigem on see et, selle sooviga teha mudel nii üksikasjalikuks kaotab haridustoetus omavalitsustele oma mõtte. Siinkohal ei saa jätta märkimata, et programmi koolid korda rakendamisel tehti koolid korda, pakuti kõrge protsendiga laenu, RKAS võttis need üle ja riik andis lubaduse, et hariduses saab olema kinnisvara komponent, mille arvelt saab selle võetud kohustuse riigile kinni maksta, nüüd tahetakse ka see jäetud pisku ära võtta, mis ei ole riigimehelik.

S. Kiisler: Viimane sõna veel Jürile, saan aru et kõik teie ettepanekud saavad ka delegatsiooni liikmed töörühmades arutamiseks.

J. Võigemast: Tahtsin selle mudeli teema kohta veel kommenteerida, et kohatu on öelda, et mudel on „halb“, kui see tehti ilma nõu pidamata. Tuleks täpselt määratleda, mis on selle mudeli juures halb. Lööme kaasa mudeli aruteludes, aga me kindlasti ei taha, et see uus mudel tähendab, et HTM administreerib veel sügavamalt kui seni.

K. Küttis: Me siis räägime üksteisele vastu. Uue mudeli mõte ongi see, et vana on liiga detailiseeritud ja me jäämegi vaidlema, mis kelle ülesanne on. Te ise räägite omavalitsuste autonoomiast, praegu tõesti autonoomiat ei ole, kui me ütleme raha selle ja selle jaoks. Võib-olla on palju mõistlikum minna üldisemale mudelile, kas õpilaste arvu järgi vms.

S. Kiisler: Ärme lasku praegu nii detailsetesse aruteludesse.

M. Moll: Mudelit ei töötatud välja jaotamiseks, vaid selleks, et riik teaks kui palju on vaja õppekavade rakendamiseks raha. Riik eraldab haridustoetusi, mitte ei pihusta seda laiali õpetajate palgaks ja muuks.

S. Kiisler: Aitäh, ma arvan, et on hea, et ministeeriumidel on olemas kontsentreeritud paber ettepanekutest.

A. Kallakmaa: Meil tulevad veel ka konkreetsemad ettepanekud.

S. Kiisler: Palun siis ministeeriumidel töörühmad võimalikult kiiresti kokku võtta.

Otsus: Informatsioon võeti teadmiseks, KTK ettepanekud edastatakse valitsusdelegatsiooni liikmetele töörühmades arutamiseks.

Regionaalminister tänas koosolekul osalejaid ja lõpetas koosoleku.

Lisad:
1.    KTK esmased ettepanekud Riigi eelarvestrateegia 2014-2017  ja 2014. aasta riigieelarve eelnõu koostamiseks
2.    KTK ettekanne 19.02.2013

(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler   
Valitsuskomisjoni esimees   

05.03.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit