Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2013 Brüssel


18.-22. veebruar 2013 nr. 07
Print

E-nädalakiri 7/2013

Sisukord:
1. Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) koosolek.
2. Sotsiaaldialoogi komitee koosolek.
3. Euroopa Parlamendi saadikute arvust pärast 2014 aasta valimisi.
4. Majanduskriis on halvendanud naiste olukorda üle kogu Euroopa.

1. Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) koosolek.

ENVE koosolek toimus teisipäeval, 19. veebruaril 2013 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis

Koosolekul osalesid Toomas Vitsut ja Kadri Tillemann.

Edasise töökorralduse osas ostutati arvamuste koostamisest loobumised (CDR527-2013_00_00_TRA_TCD ) ja määrata raportööriks järgmise arvamuse koostamiseks:

  • Perspektiivarvamus jäätmete raamdirektiivi, prügiladirektiivi ja pakendidirektiivi läbivaatamise kohta- Michel LEBRUN LEBRUN


Teadmiseks võeti käimasolev tööprogramm ja arvamuste vastuvõtmise järgne tegevus.

Arvamus „Seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm” – ENVE-V-032. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires”, COM(2012) 710 final – 2012/0337 (COD).

Raportöör: José Macário Correia (PT/EPP), CDR593-2013_00_00_TRA_DT.

Et 2012. aasta juulis lõppes kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kehtivusaeg, tuleb võimalikult kiiresti määratleda seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi prioriteedid – mitte üksnes eesmärgiga kehtestada teatavad meetmed ja tegevus ning parandada mõned eelmises programmis esinenud puudused, vaid ka keskkonnaalaste õigusaktide paremaks kohaldamiseks liikmesriikides, mis võimaldab tõhusamat keskkonnakaitset kõigil valitsemistasanditel ja poliitikakujundamise kõigis etappides.

Üleminekul ressursitõhusale ja vähese CO2-heitega majandusele, kus kaitstakse ja suurendatakse looduskapitali ning hoitakse inimeste tervist ja heaolu, peab seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm tagama keskkonnaalase õigusraamistiku kuni 2020. aastani. Selles on määratud kindlaks üheksa prioriteetset pikaajalist eesmärki, mis tuleb ELil ja liikmesriikidel saavutada 2050. aastaks. Põhiline on seega liikumine fossiilsete kütuste põhiselt majanduselt taastuvenergial põhinevale majandusele. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli suurenemine nõuab olulisi muutusi seadusandluses.

Euroopa Parlamendi liige ja raportööri Gaston Franco ütles oma sõnavõtus, et omades tihedat sidet kohaliku tasandiga, jälgib ta alati kuidas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste huvid on arvestatud. Ta on oma raporti eelnõu kokkukirjutamist lõpetamas ja esitab oma raporti 20.märtsiks ning seetõttu on ta väga huvitatud Regioonide Komitee seisukohtadest. Tema sõnul ei tohi hoolimata majandus- ja finantskriisist loobuda oma pikaajalistest ambitsioonikatest eesmärkidest. Kuna keskkonnaalane seadusandlus on kompleksne ja keerukas, ei ole lihtne selles orienteeruda. Vaja on analüüsida olemasoleva seaduse mõju, aga ka uute ettepanekute mõju. Vaja on selgitada asju paremini inimestele ja ettevõtetele selle kohta milliseid valikuid on langetatud ja miks. Vaja on tagada, et ka kolmandad riigid jälgivad sama eesmärke mis EL. Jätkusuutlikud linnad on tõesti oluline ja seda tuleb rõhutada. Nad peavad olema teadlikud finantseerimise võimalustest. Vaja on harmoniseerida tegevusi selles valdkonnas, võttes arvesse erinevaid tingimusi ning sotsiaalset aspekti. Vaja on rakendada tarku tehnoloogiaid erinevates valdkondades.

Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi esindaja Andrea Vettori ütles oma sõnavõtus, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm on teistsugune kui varajasem just seetõttu, et see on paremini mõistetav inimestele. See ei ole soovide puu vaid reaalsed tegevused, milles soovitatakse edu saavutada. Vastu on võetud mitmeid tegevuskavu erinevates valdkondades. Selgitatakse ka mida ja miks soovitakse saavutada. See programm on selgelt seotud EU2020 strateegia ja selles seatud eesmärkidega.

Administratiivse koormuse suurendamise vähendamine on teema, millele komisjon pöörab kogu aeg tähelepanu. Seos mitmeaastase finantsperspektiiviga- peab olema palju efektiivsem oma käsutuses olevate vahendite kasutamisel. Oluline on elanike teadlikkuse tõstmine, milles on just kohalikel ja regionaalsetel omavalitsustel oluline roll. Omavalitsustel on loomulikult ka võtmeroll keskkonnaprogrammi ellurakendamisel.

Täpsem informatsioon seitsmenda keskkonnaalane tegevusprogrammi kohta :

http://ec.europa.eu/environment/newprg/pdf/7EAP_Proposal/et.pdf

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1185375/EAP+tutvustamine+21.05.pdf

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine 24. aprillil 2013. Arvamus on kavas vastu võtta 30.–31. mail 2013 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus „Keskkonnamõju hindamise direktiivi läbivaatamine” – ENVE-V-031. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, COM(2012) 628 final – 2012/0297 (COD).
Raportöör: Marek Sowa (PL/EPP), CDR591-2013_00_00_TRA_DT

Direktiivi 2011/92/EL muutmise peamine eesmärk kõrvaldada puudused, kajastada käimasolevaid keskkonnaalaseid ja sotsiaal-majanduslikke muutusi ja olemasolevaid probleeme ning viia direktiiv kooskõlla aruka reguleerimise põhimõtetega.

Kavandatavad muudatused puudutavad sõelumismenetlust (tagamaks, et keskkonnamõju hindamine viiakse läbi ainult selliste projektide puhul, millel oleks oluline keskkonnamõju, vältides seega asjatut bürokraatiat väikesemahuliste projektide puhul), keskkonnamõju hindamise protsessi kvaliteedi ja sisu parandamist (keskkonnamõju hindamise sisu kohustuslik määramine ja teabe kvaliteedi kontroll, mõistlike alternatiivide kohustuslik hindamine, lõplike otsuste põhjendamine, olulise kahjuliku mõju kohustuslik seire keskkonnamõju hindamise järel) ning uute nõudmiste lisamist, et hinnata selliseid küsimusi nagu bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutused, katastroofioht ja loodusvarade kättesaadavus. Täiendavad muudatused puudutavad menetluse peamiste etappide ajakava ja kestvust, keskkonnamõju hindamise ühtse kontaktpunkti süsteemi kehtestamist ning konsulteerimist akrediteeritud ja tehniliselt pädevate ekspertidega.

Töödokumendis tuuakse esile peamised probleemid (ning esitatakse küsimused millele loodetakse saada vastuseid):

  • Kooskõlastatud või ühised menetlused ja menetluste lihtsustamise eest vastutava üheainsa asutuse määramine;

  • II lisas loetletud projektide sõelumismenetlus ja selle ajakava;

  • II lisas loetletud projektide keskkonnaaruande ulatus;

  • Menetluste ettevalmistamise ajakava ja konsulteerimise tähtajad;

  • Keskkonnamõju hindamise lõpuleviimine;

  • Teabe ajakohasuse kontrollimine;

  • Aruandmine ja delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse andmine komisjonile;

Oma järeldustes leiab raportöör, et keskkonnamõju hindamine on äärmiselt oluline keskkonnaalane vahend, mida tuleks edasi arendada ja parandada. Selle vahendi kasutamine investeeringu ettevalmistamise võimalikult varajases etapis võimaldab võtta keskkonnaküsimusi arvesse projektide koostamisel ja valminud projektide edasisel toimimisel. Kavandatavad muudatused on nii mõneski mõttes vajalikud ja tervitatavad.

Eriti oluline on see, et keskkonnamõju hindamine viiakse läbi ainult projektide puhul, millel oleks oluline keskkonnamõju. Siiski ei tohiks need muudatused tingida aeglasi menetlusi. Samas leiab ta, et teostusloa andmise menetluse märkimisväärne pikenemine ohustaks liikmesriikide majanduslikke ja sotsiaalseid huve ning seaks lisaks ohtu ELi kui terviku konkurentsivõime. Menetluste ja dokumentide kvaliteeti ning järjepidevust puudutavad muudatused tuleb ellu viia viisil, mis kindlustaks tõhusa ja toimiva otsustusprotsessi.

Euroopa Parlamendi liige ja raportöör Andrea Zanoni ütles oma sõnavõtus, et selle direktiivi rakendamine toimub kohalike ja piirkondlike omavalitsustega koostöös ja sellele on oluline mõju kohalikule jätkusuutlikule arengule. Hääletus raporti üle Euroopa Parlamendis toimub selle aasta juulis. Nad soovivad parandada keskkonnamõju hindamist, kaasates kõiki osapooli ja kodanikke. On veendunud, et õige direktiivi tõlgendamine aitab lühendada pikki ja keerulisi hindamisprotsesse. Vaja on tagada, et peab olema hinnatud projekti keskkonnamõju enne kui projektiga edasi minna. Loomulikult on vaja lühendada aega ja kulu mis selleks vaja on.

Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi esindaja Stephanos Ampatzise ütles oma sõnavõtus, et nii Regioonide Komitee kui ka EP on aru saanud vajadusest parandada keskkonnakaitset. Kommenteeris CdR raportööri poolt välja toodud probleeme. Liikmesriigid peaksid koordineerima ja integreerima kõiki protsesse, et vältida dubleerimist.

.Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, COM(2012) 628 final: http://ec.europa.eu/environment/eia/pdf/COM-2012-628.pdf

Regioonide Komitee liikmete poolsetes sõnavõttudes avaldati arvamust, et komisjoni ettepanek antud sõnastuses toob kaasa tohutu administratiivse koormuse ja kulutuste kasvu (Breier). Gillham (UK) arvas, et ajakava sõltub omavalitsuste võimalustest ja administratiivsest suutlikkusest ning nende käsutuses olevatest andmetest.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine 24. aprillil 2013. Arvamus on kavas vastu võtta 30.–31. mail või 3.–4. juulil 2013 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus „Toimiv energiaturg” – ENVE-V-033, COM(2012) 663 final.
Raportöör: Piet de Vey Mestdagh (NL/ALDE), CDR595-2013_00_00_TRA_DT.

Euroopa Komisjoni teatises „Toimiv energiaturg” rõhutatakse, et kuigi tehtud on teatud edusamme, ei ole tõenäoline, et EL saavutab eesmärgi viia integreeritud energiaturg lõpule 2014. aastaks. Teatises pakub komisjon välja mitu poliitikameedet, mille abil püüda seda ülesannet täita.

Põhilised teemad, mida töödokumendis käsitletakse, on:

Turgude avamine ja võrdsete võimaluste loomine. Komitee toetab aktiivsemat jõustamist ja rikkumismenetluste alustamist, kuid rõhutab ka, kui olulised on kohalikud energialahendused väikesemahulise tootmise, nutivõrkude arendamise ja nõudluse poole osalemise näol. Küsimus on kuidas seda konkreetselt saavutada?

Avatud turg saab olla konkurentsivõimeline ainult siis, kui uutel ettevõtjatel on vanade olijatega samad õigused, reguleerivad asutused on sõltumatud ja hinnad ei ole reguleeritud. Komitee toetab täielikult võrdsete võimaluste loomise meetmeid, kuid rõhutab, et võrdsete võimaluste tagamine hõlmab muu hulgas sellise võrgutaristu loomist, mis võimaldab ka äärealadel neid võimalusi kasutada.

Tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja energia väiketootmise edendamine. Aruteludes selle üle, kuidas kujundada energia siseturgu, peavad olema kesksel kohal tarbijate vajadused. Komitee teeb ettepaneku välja töötada vahendid tarbimise jälgimiseks ja kontrollimiseks.

Üleminek energiatootmises ja uue taristu loomine. Praegu on ELi liikmesriigid rakendanud tarbijate toetamiseks või teatud energiatootmise liikide edendamiseks mitmesuguseid makse, toetusi ja stiimuleid. Küsimus on kas tuleks tulevikus kaotada kõik taastuvenergia tugimeetmed, et võimaldada uutel energiaallikatel põhinevate elektrijaamade teket.

Strateegias „Euroopa 2020” ja energia tegevuskavas aastani 2050 on seatud suured eesmärgid ning nende saavutamiseks on vaja teha hiiglaslikke investeeringuid tootmisse ja taristusse. Regioonide Komitee rõhutab Euroopa energiainvesteeringute tegevuskava koostamise olulisust. Sellesse tuleb hõlmata nii vertikaalne integratsioon (suurest väikseni) kui ka horisontaalne integratsioon (liigiti – elekter, soojus, gaas). Kas laiaulatuslike investeeringute kõrval tuleks kaaluda ka investeeringuid piirkondlikesse või isegi kohalikesse võrkudesse kui kasulikku täiendust praegustele investeerimiskavadele?

Tulevikukindla energiavõrgu loomise ühe olulise osana on vaja rajada nutivõrgud. Komitee arutleb milline võiks olla kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll, et aidata edendada nutivõrkude arendamist (nt tegevuskavad, katseprojektid)? Kuidas saaks innovatsiooni kiirendada? Millised on kohaliku ja piirkondliku tasandi head tavad?

Energiavarustuse kindluse tagamiseks on väga olulised uued gaasitaristud piirkondade ühendamiseks Euroopa turul ning ELi ühendamiseks uute mitmekesiste tarneallikatega. Millised uued võrkude ja taristute rahastamise viisid (avaliku ja erasektori partnerlus, erakapitali kaasamine, uuenduslikud rahastamislepingud, fiskaalmeetmed, Euroopa Investeerimispank) aitaksid saada täiendavaid vahendeid?

Jaotusvõrguettevõtjate tavapärast rolli tuleb kaaluda ja vajadusel muuta. Tõhusate mängureeglite väljatöötamine ikka veel tsentraliseeritud ja ebavõrdsete tingimustega turul võib olla keeruline ülesanne. Kas Regioonide Komitee peaks soovitama Euroopa Komisjonil pakkuda liikmesriikidele sihipärast toetust?

Euroopa Komisjoni töödokument: EK teatis

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine 24. aprillil 2013. Arvamus on kavas vastu võtta 3.–4. juulil 2013 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus „Arukad linnad ja ühendused – Euroopa innovatsioonipartnerlus” – ENVE-V-029. Komisjoni teatis „Arukad linnad ja ühendused – Euroopa innovatsioonipartnerlus”, C(2012) 4701 final.
Raportöör: Ilmar Reepalu (SE/PES), CDR589-2013_00_00_TRA_DT.

ELi linnade kujundamine arukateks ja säästvateks on üks suuremaid liidu ees seisvaid väljakutseid. Seega haarab komisjon oma teatisega „Arukad linnad ja kogukonnad – Euroopa innovatsioonipartnerlus” initsiatiivi eesmärgiga luua üleeuroopaline innovatsioonipartnerlus, et koordineerida ressursse energia-, transpordi- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) arendamiseks ja integreerimiseks linnakeskkonnas. Komisjon teeb ettepaneku, et partnerlust võiks juhtida tööstussektor koostöös linnadega, ja eeldab, et algatus kiirendab linnades selliste teedrajavate innovaatiliste lahenduste turuletoomist, mis rajanevad energia- ja transporditehnoloogiate integreerimisele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) toetusel.

Pikaajaline eesmärk on tagada, et aastaks 2020 on arukad linnad ja kogukonnad võtnud kasutusele ja levitanud vähemalt 20 suurt innovaatilist lahendust, mis hõlmavad energiat, transporti ja IKT-tehnoloogiaid.

Arukate linnade ja kogukondade tööd korraldaksid kaks üksust: kõrgetasemeline töörühm ja sidusrühmade platvorm. Juhtimisstruktuur toimib 2012. aasta sügisest. Sidusrühmade platvormil on oma koduleht: http://eu-smartcities.eu/.

Raportöör esitab ka rida küsimusi, millele peaks leidma raportis vastused:

  • Millest lähtuvalt peame komisjoni algatust ja eesmärki toetama, millised on meie põhiargumendid? Kas peaks esile tooma teisigi sektoreid (vesi, jäätmed, linnaplaneerimine jne)? Kuidas saaks linnade rolli veelgi suurendada? Millised linnad võiksid kuuluda arukate linnade ja kogukondade algatusse? Kas tuleks määratleda kriteeriumid? Kuidas saaks linnade osalemist stimuleerida?

  • Milliseid meetmeid on vaja võtta rahastamise ja nende vahendite osas, mille kohta komisjon läbivalt väidab, et need on kättesaadavad Horisont 2020 raames? Kas tuleks selgitada ELi poolse rahastamisvõimaluse tingimusi? Milliseid valdkonnaüleseid teemasid võiksime veel esile tõsta?

  • Kas juhtimisstruktuur on üldse kohane? Millised on eelised ja puudused? Kas seda on vaja täiendada? Kuidas saaksime tagada linnadele piisava mõjuvõimu andmise juhtkonnas? Kuidas saame tagada, et linnad saaksid teavet arukate linnade ja kogukondade algatuse ja selle juhtimisstruktuuri kohta? Kuidas toimida, et arukate linnade ja kogukondade algatuses osaleda ja kuidas muuta see lihtsaks, selgeks ja tõhusaks?

Euroopa Komisjoni teatis: EK teatis

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine 24. aprillil 2013. Arvamus on kavas vastu võtta 3.–4. juulil 2013 toimuval täiskogu istungjärgul.

Päeva lõpus toimus arutelu ELi jäätmealaste eesmärkide läbivaatamise üle, kus sõnavõttudega esinesid:

  • Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi esindajad Olivier de Clercq ja Michel Sponar – ettekanne lisatud;

  • Regioonide Komitee liige, Inglismaa Suur-Manchesteri jäätmete kõrvaldamise ameti Manchesteri juhataja Neil Swannick- ettekanne lisatud;

  • Regioonide Komitee liige, ressursitõhusa Euroopa teema raportöör Michel Lebrun

  • Ringlussevõtu ja loodusvarade säästva majandamise linnade ja piirkondade liidu (ACR+, Association of Cities and Regions for Recycling and sustainable Resource management) esindaja Jean-Jacques Dohogne – ettekanne lisatud.

Järgmise koosolek toimub 24. aprillil 2013 Brüsselis.

2. Sotsiaaldialoogi komitee koosolek.

Sotsiaaldialoogi komitee koosolek toimus 20.veebruaril Brüsselis.

Koosolekul anti ülevaade toimunud arengutest seoses CEMR/EPSU ühisavaldusega http://www.epsu.org/a/8763 rohelise raamatu kohta “Ümberkorraldused ja muutuste ennetamine kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes”.

Euroopa Parlament annab 15.jaanauril vastu võetud raportis “soovitustega komisjonile töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta “raport 14 soovitust, mida komisjon peaks jälgima. Euroopa Parlamendi raportis on arvesse võetud ka CEMR/EPSU ühisavalduses väljendatud seisukohti.

Parlamendi raportis leitakse, et sotsiaalpartnerite poolt 2003. aasta oktoobris koostatud dokumendile „Muutuste ja nende sotsiaalsete tagajärgede juhtimise suunised” ei ole siiski järgnenud mingeid seadusandlikke meetmeid, kuigi seejärel on peetud kaks riiklike seminaride sarja, mille tööturu osapooled on korraldanud oma mitmeaastaste tööprogrammide raames; arvestades, et need on endiselt suures osas tundmatud mitte ainult riiklike ja valdkondlike tööturu osapoolte organisatsioonide seas, vaid ka – mis on veelgi olulisem – ettevõtete ja nende töötajate esindajate seas; arvestades, et kõnealustes suunistes sedastatud ja arvukatest muudest uuringutest ja aruannetest tulenevate põhimõtete õigeaegne ja tulemuslik järgimine on äärmiselt oluline; arvestades, et ettevõtete tegevus selles valdkonnas on sageli reageeriv, mitte ennetav, neid kaasatakse liiga hilja otsustusprotsessi ja ei kaasata väliseid osalisi, kellel oleks roll sotsiaalsete mõjude leevendamises kas piisaval määral või piisavalt aegsasti.

Leitakse ka, et siseturu vastu tuntavat tüdimust seletada muu hulgas sellega, et inimeste meelest põhjustab jätkuv liberaliseerimine nende praeguste sotsiaalsete õiguste murenemist. Lissaboni lepingu sätted, mille kohaselt põhineb liidu tegevus „kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel”, sunnivad vaatlema ühtset turgu veidi laiemas kontekstis. Vaja on leida harmooniline tasakaal majandusvabaduste ja ühistegevuse vahel. Seetõttu on oluline anda uus hoog sotsiaalpartnerite vahel peetavale dialoogile, et kaasata neid õigusloomeprotsessi ja saavutada selles mõlemaid pooli rahuldavaid tulemusi, nagu on selgesõnaliselt sätestatud Lissaboni lepingus. Kahjuks ei nähta selles kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kui tööandjate rolli, vaid see piirdub eelkõige toetava rolliga eraettevõtetele.

Komisjon ei pea jälgima EP soovitusi, kuid ta peab põhjendama oma keeldumist. Komisjoni esindaja leiab, et tänu tugevale poliitilisele survele ei ole neil võimalik mitte arvestada Euroopa Parlamendi soovitustega. Kui nad ütlevad, et tööandjad peavad tegema seda või teist, siis on see otsene sekkumine tööandjate otustusõigusesse. Et vastata erinevatele poliitilistele nõuetele, peab olema äärmiselt paindlik. Arvab, et võimalik on välja anda kas nõukogu või komisjoni poolsed soovitused. Euroopa tööandjad on EP soovituste vastu ning on saatnud ka omapoolsed kirjad Euroopa Komisjonile ja Nõukogule. Ta arvab, et avaliku sektori töötajad on selle raportiga hõlmatud ja on aina vähem põhjuseid avalikku sektorit sellest välja jätta.

Link Euroopa Komisjoni restruktureerimisega seotud teemadele: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=103&langI

Järgnevalt toimus arutelu erinevates töörühmades (kolmes töörühmas), et arutada võimalike edaspidiseid samme Euroopa Liidu tasandil ja valmistada ette ühisseisukohti teiseks konsultatsioonivooruks. Töörühmades arutelude tulemusena pakuti välja järgmiseid mõtteid:

  • Vaja on tagada läbipaistvus erinevate osapoolte tegevuste suhtes;

  • Oluline on varajane informeerimine;

  • Vajalik on tagada muutuste jälgimine ja analüüsimine;

  • Euroopa Liidu tasandil peab tagama informatsiooni parema liikumise erinevate osapoolte ja tasandite vahel;

  • Vaja on luua tagasiside süsteem;

  • Heade praktikate tutvustamine;

  • Tagada paindlikkus;

  • Vaja on asju teha teisti kui varem;

  • Oluline on sotsiaaldialoogi olemasolu, mis põhineb usaldusel;

  • Kohalikul tasandil on raske teha pikaajalisi plaane, kuna rahaliste vahendite planeerimine on ainult ühe aasta põhine.

  • Puuduvad rahvuslikud kokkulepped;

  • Sotsiaaldialoog keskendub praegusele tööjõu situatsioonile, kuid vaja oleks vaadata pikemat perspektiivi;

Rootsi tutvustas nende poolt asutatud Sihtasutust (Transition Fund Collective Agreement Foundation), mille eesmärgiks on pakkuda tuge töö kaotanud töötajatele. Selle kollektiivlepinguni jõudmine ja fondi asutamine võttis aega 15 aastat. See kollektiivlepingu tekst on olema ka inglise keeles. Lepingu põhieesmärgid on:

  • Keskendumine ülemineku tööle;

  • Ülemineku finantsturvalisuse tagamine;

  • Igakülgne vastutus aktiivse ülemineku eest.

Fondi vahenditest on toetatud 1140 töötajat. Sihtasutusel on 10 töötajat ja sõlmitud on erinevate firmadega kuni 20 lepingut. Need lepingulised töötajad nõustavad igat inimest personaalselt ning aitavad tal leida uut töökohta. Tema sõnul on see süsteem olnud väga edukas, sest kümnest töö kaotanud inimesest on leidnud lühikese aja jooksul uue töö üheksa inimest. Sihtasutus tagab töö kaotanule sissetuleku 80% ulatuses 200 päeva jooksul ja täiendavalt 70% ulatuses 100 päeva jooksul. Inimest motiveeritakse leidma ruttu uut rakendust läbi selle, et teatud aja jooksul (millise täpselt ei fikseerinud) saab ta ikkagi toetust edasi sõltumata sellest, et ta leidis uue töö (põhimõtteliselt saab topelt tasu mingi perioodi jooksul).

Tehti kokkuvõtteid eelmisest koosolekust ja tegevusplaani elluviimisest:
http://epsu.org/IMG/pdf/FoA_revised_18_dec-2.pdf

Meie olime varem üles näidanud huvi tegevuste osas, mis räägib kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toimimise parandamisest ja vajadusest tagada selleks vajalikud ressursid. Kohalolijad täpsustasid oma huvi erinevate tegevuste osas (taustinformatsioon lisatud aruandele).

3. Euroopa Parlamendi saadikute arvust pärast 2014 aasta valimisi.

Euroopa Parlamendi (EP) saadikute arv väheneb järgmises koosseisus. Hetkel on parlamendil 754 liiget ja pärast Horvaatia liitumist 1. juulil 2013 saab see arv olema 766. Seejärel, pärast 2014. aasta valimisi, väheneb kohtade arv 15 võrra. See tähendab, et EP kaheksandas koosseisus saab olema 751 kohta ja osa riike saab parlamenti saata vähem esindajaid. Eesti kuus kohta jäävad alles. Teisipäeval, 19. veebruaril kinnitas parlamendi põhiseaduskomisjon oma ettepaneku EP järgmiseks koosseisuks.

Parlamendi koosseisus 2014–2019 saab 12 riigil olema võrreldes praegusega üks koht vähem. Põhiseaduskomisjoni ettepaneku järgi kaotavad koha Rumeenia, Kreeka, Belgia, Portugal, Tšehhi, Ungari, Austria, Bulgaaria, Iirimaa, Horvaatia, Leedu (12 – 1=11)ja Läti (9-1=8). Lisaks jääb kolmest kohast ilma kõige suurem liikmesriik Saksamaa.

Saadikute arvu ümbervaatamine on kirjas Lissaboni lepingus ja põhjuseks on soov tagada parlamendi parem vastavus liikmesriikide elanikkonnaga. 2009. aastal jõustunud Lissaboni leping näeb ette:

  • maksimaalne saadikute arv: 750 + president

  • maksimaalne saadikute arv ühe riigi kohta: 96

  • minimaalne saadikute arv ühe riigi kohta: 6

  • kahaneva proportsionaalsuse printsiipi

EP saab esitada oma ettepaneku oma koosseisu kohta Euroopa Ülemkogule. Otsuse peavad ühehäälselt langetama riigipead. Seejärel peab parlament andma ülemkogu otsusele nõusoleku.

Põhiseaduskomisjonis äsja heakskiidu saanud ettepanek tuleb täiskogul arutelule 13. märtsil ja hääletusele päev hiljem.

Euroopa Parlamendi järgmised valimised toimuvad 2014. aasta mais või juunis.

4. Majanduskriis on halvendanud naiste olukorda üle kogu Euroopa.

Teisipäeval, 19. veebruaril kiitis Euroopa Parlamendi naiste õiguste komisjon heaks omaalgatusliku raporti, mis keskendub naiste olukorra parandamisele.

Euroopa Parlamendi raporti soovituste järgi peab Euroopa Liit toetama naiste sisenemist tööturule läbi Euroopa Sotsiaalfondi ja teiste vastavate programmide. Ka peaks liikmesriigid julgustama naisi tegelema eraettevõtlusega ning lastehoiuvõimaluste arendamine peab saama firmade jaoks prioriteediks.

Sooline võrdõiguslikkus tuleb integreerida Euroopa Komisjoni tööhõive- ja majanduspoliitikasse, samuti peab see olema sisse kirjutatud pikaajalisse eelarvesse, märgib raport.

Link raportile: raport


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


04.03.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit