Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2013 Brüssel


11.-12. veebruar 2013 nr. 06
Print

E-nädalakiri 6/2013

Sisukord:

1. Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) koosolek.

2. ELAN võrgustiku koosolek.

3. Euroopa Ülemkogu otsused järgmise finantsraamistiku 2014-2020 osas.

1. EL Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) koosolek.

CIVEX komisjoni koosolek toimus esmaspäeval, 11. veebruaril Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. Koosolekul osalesid Kurmet Müürsepp, Jüri Pihl, Georg Linkov ja Uno Silberg.

Otsustati määrata raportöörid järgmiste arvamuste koostamiseks:

  • Arvamus teemal „ELi õigusloome kvaliteet”, COM (2012) 746 final - Lord Tope

  • Arvamus, mis käsitleb teatist kohalike omavalitsuste osast koostöö arendamisel (pealkiri kinnitamata) - pearaportöör Hans Jensen

  • Oli tehtud ettepanek koostada omaalgatuslik arvamus “Edaspidised suunised/tegevuskava koostööks idapartnerluse raames” - raportöör Gordon Keymer (UK/NI) Tandridge'i piirkonna volikogu liige. Poliitilised koordinaatorid leidsid, et see ei peaks olema eraldi arvamusena, vaid selle teemaga tegeletakse muude juba käimasolevate tegevuste raames. Keymer tegi ettepaneku jätta otsustamine järgmiseks CIVEX komisjoni koosolekuks, mis ka leidis toetuse.

Rumeenias toimuva seminari ajast ja kohast teavitatakse liikmeid edaspidi elektrooniliselt.

Arvamus „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2012–2013”, COM(2012) 600 final (COD). Raportöör: Luc Van den Brande (BE/EPP), CdR 2210/2012 – CIVEX-V-038

Arvamuses kujundatakse välja Regioonide Komitee poliitiline sõnum Lääne-Balkani riike (Horvaatia, Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Serbia, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo), Türgit ja Islandit käsitleva Euroopa Liidu laienemisstrateegia kohta.

Eelnevad arutelud on olnud väga põhjalikud. Raportöör on seisukohal, et uute liikmesriikide integreerimine Euroopa Liitu saab olla edukas vaid juhul, kui nad suudavad kohaldada kehtivat ELi õigustikku poliitilise ja haldussüsteemi kõigil tasanditel (samuti sõltub see sellest, mil viisil neid sätteid rakendatakse), pidades silmas, et omavalitsusüksustel ja piirkondadel on võtmeroll ELi programmide ja rahastamisvahendite haldamisel. Kuigi komitee on avaldanud korduvalt arvamust, et laienemisprotsessis osalevad riigid peavad sidusalt muutma oma valitsemismudelit, suurendades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastutust, ning tegutsema partnerluses, on komisjon taaskord komitee korduvatest soovitusest hoolimata jätnud tähelepanuta selle valitsemismudeli rakendamise hindamise.

Arvamuse eelnõu punkt 12 on eriti oluline: „subsidiaarsuse põhimõttele tuginev mitmetasandilise valitsemise lähenemisviis, mis toob kaasa kõigi valitsustasandite partnerluse ja vastutuse, peab olema laienemisprotsessi hindamise keskne võrdlusalus.“ Tegemist on väga olulise faktoriga, kui hakatakse hindama liitumiseelseid jõupingutusi.

Raportis esitatakse riigipõhised soovitused kõikide riikide kohta. Türgi küsimus on oma intensiivsust kaotamas - vaja on otsustada, kas neid siis soovitakse liikmeks või mitte. Euroopat on vaja vaadata ühisest geograafilisest vaatepunktist. Samas on ka erinevusi selles osas mida me nõuame ja kuidas tegelikkuses asjad kujunevad. Peaksime arutama kuidas omalt poolt käimasolevaid protsesse toetada ja tugevdada.

Arvamuse eelnõu kohta on esitatud 36 muudatusettepanekut, mis näitab liikmete suurt huvi teema vastu.

Euroopa Komisjoni laienemise peadirektoraadi peadirektori Stefano Sannino ütles oma sõnavõtus, et täna on palju muresid EL tuleviku suhtes ning räägitakse mõttepausi vajalikkusest seoses laienemisega. Kutsus üles kõiki saama oma koduriigis laienemise saadikuteks. Üldine hinnang on põhimõtteliselt positiivne. Detsembris vastuvõetud otsused ei ole lõplikud, kuid on suudetud kokku leppida sammudes järgnevatel kuudel.

Raport Horvaatia kohta tuleb välja märtsis.
Serbia-Kosovo dialoog on olulisel kohal. Üldiselt liigutakse õiges suunas.
Ka Kosovo kohta on samuti raport koostamisel. Viimane raport puudutab Skopjet, mis hindab nende reformide arengut ja nime küsimuse lahendamisel.
Albaanias on vaja veel palju reforme heaks kiita enne kui Nõukogu saab otsustada kandidaatriigiks saamise kohta.
Islandi valimised toimuvad selle aasta aprillis. Islandi valitsus otsustas läbirääkimiste protsessi aeglustada põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas, mis on neile olulised. Tehniline töö peatükkidega jätkub ning varsti selgub kuidas edasi.
Türgi on väga keeruks riik. Suhted Türgiga on head ja on olnud positiivseid arenguid. Türgil on liitumise perspektiiv olemas. Samuti on kokku lepitud viisa küsimustes. Loodavad, et saavad positiivseid uudiseid selle kohta, et alustatakse läbirääkimisi uute peatükkide osas.

Ütles, et võtab raportis toodud kriitikat tõsiselt ning teeb kõik, et parandada koostööd Regioonide Komiteega. Tema sõnul on mitmeid detsentraliseerimise mudeleid ja ei ole ühtegi kivisse raiutud mudelit. Vaja on olla ettevaatlik ja mitte luua uusi kriteeriume juba käimasolevate läbirääkimiste käigus. Tuleb silmas pidada, et mõned juhtumid on eriti keerulised (eriti Bosnia Hertsegoviinas). Lubas arvestada eduaruannete koostamisel rohkem kohaliku ja regionaalse tasandiga. Tegi ettepaneku luua väike töörühm, kuhu kuuluksid kuni neli osalejat kummaltki poolt, et vaadata läbirääkimiste käigus mitmetasandilist valitsemistasandit. Ootab töörühma poolt konkreetseid ettepanekuid kuidas neid paremini arvesse võtta. Oluline on tagada, et protsess ei muutuks keerulisemaks kui ta juba on. Heanaaberlikud suhted on esmatähtsad, kuid vaja on mitte varjata probleeme heanaaberlike suhete varju, sest vastasel korral võib tekkida tupik kogu protsessi käigus. Vaja on välja pakkuda perspektiivid.

Komisjoni esimees teatas koosoleku lõpus, et poliitilised koordinaatorid arutasid selle ühise töörühma ideed ja otsustasid teha sellekohase ettepaneku järgmisele juhatusele otsustamiseks.

Arutelu toimus muudatusettepaneku 11R üle: „toetab kavatsust vähendada lähitulevikus omavalitsusüksuste arvu 78-lt ligikaudu 40-le kui kohaliku autonoomia suutlikkuse suurendamise vahendit.“ Liikmed leidsid, et kogu see punkt tuleks kustutada, sest see annab vale sõnumi. Lõpuks raportöör nõustus oma kompromissettepaneku tagasi võtma. Hääletamise tulemusel võeti algselt esitatud muudatusettepanek 11 vastu, mis kustutas terve kõnealuse punkti.

Muudatusettepaneku 17 põhjendus on, et „ELi ja Türgi assotsieerimislepingu lisaprotokolli täielik ja eranditu rakendamine on Türgi jaoks lepinguline kohustus, mille ta on liitumisläbirääkimiste raames allkirjastanud. Korduvatest üleskutsetest hoolimata keeldub Türgi jätkuvalt täitmast oma kohustusi ELi kandidaatriigina. Türgi kohustus hoida heanaaberlikke suhteid sisaldub ELi ja Türgi läbirääkimisraamistikus ja seda korratakse samuti Euroopa Liidu Nõukogu järeldustes. Kahjuks ei ole Türgi käitumine sellega kooskõlas ning tema viimased ähvardused Küprose Vabariigile näitavad, et oluline on sellele kohustusele tähelepanu juhtida.“, mis võeti häälteenamusega vastu. Mitte kõik ei toetanud seda ettepanekut.

Küprose ja Türgi suhteid käsitlesid ka muudatusettepanekud 21 ja 22, mille osas pakkus Brande välja omapoolse kompromissettepaneku, mis ka vastu võeti. Tagasi lükati AM5 ning esitajate poolt võeti tagasi muudatusettepanekud 20, 27, 33 ja 34 .

Arvamus võeti vastu 1 vastuhäälega. Arvamuse vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 11.–12. aprillil 2013.

Järgmise punktina toimus arutelu ühiste nõuandekomiteede ja töörühmade esimeestega ning anti ülevaade ühiste nõuandekomiteede ja töörühmade tegevusest.

Armeenias ning Bosnias ja Hertsegoviinas toimunud valimiste vaatlusmissioonide aruanded (CdR 2265/2012 ja 2226/2012). Aruandeid tutvustasid Regioonide Komitee valimisvaatluse delegatsioonide esindajad – Brian Meaney tutvustas Armeenia aruannet ning Uno Silberg Bosnia ja Hertsegoviina aruannet.

Omapoolsed märkused esitasid ka Kongressi raportöörid – Henry Feral kommenteeris Armeenia aruannet ning Vincent McHugh Bosnia ja Hertsegoviina aruannet, millele järgnes arvamuste vahetus.

Uno Silberg ütles, et vaatlusel osalesid 5 Regioonide Komitee liiget. Tõi välja mõned puudused, nagu:

  • Jõuline parteide osalus valimisringkondade moodustamisel ja kohalike vaatlejate roll;

  • Registreerimise protsess ja valimisseaduse tõlgendamine selles protsessis;

  • Hääletajate abistamine valimiste ruumides ning perekondlikud hääletused.


Ütles, et üldiselt võis valimistega rahule jääda ning see oli positiivne kogemus Euroopa Nõukogu Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) ja Regioonide Komitee omavahelisest koostööst. Valimised viidi läbi vastavalt rahvusvahelistele standarditele. Ka need hääletajad, kes polnud registreerunud, said hääletamisel osaleda. Kongressi esindaja loetles ka viit soovitust, mida missiooni tulemusena välja toodi.

Arvamus „Detsentraliseerimine Euroopa Liidus ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste positsioon ELi poliitika kujundamisel ja rakendamisel”. Raportöör: prof Franz Schausberger (AT/EPP), CdR 2214/2012 – CIVEX-V-034.

Arvamuses mõistetakse detsentraliseerimise all kõiki selliseid meetmeid poliitilisel tasandil, mis tugevdavad riigist madalama tasandi ametiasutuste rolli riigi ja Euroopa tasandi otsustusprotsessis ning viivad pädevuste üleviimiseni keskvalitsuse tasandilt kohalikele ja piirkondlikele institutsioonidele. Raport juhib tähelepanu asjaolule, et paljudes poliitikavaldkondades on elluviimine detsentraliseeritud tasandil märksa tõhusam nii kulude kui ka teenuse kvaliteedi ja kodanikuläheduse aspektist.

2009. aastal jõustunud Lissaboni leping viis subsidiaarsuse põhimõtte tugevnemisele, piirkondade ja omavalitsusüksuste identiteedi fikseerimisele lepingus ning komitee tugevnemisele, mis on omakorda julgustanud mitut liikmesriiki teostama või kavandama institutsioonilisi reforme detsentraliseerimise süvendamiseks või siis kohaliku ja piirkondliku tasandi tugevdamiseks.

Kuid 2009. aastal puhkenud finantskriis on kasvanud riigivõlakriisiks, mis kujutab endast suurt ohtu piirkondade ja linnade reaalmajandusele ning mõjutab negatiivselt ka liikmesriikide sotsiaalset struktuuri ning majandus- ja finantsolukorra halvenemisest alates võib märgata tsentraliseerimise kasvu trendi, mis põhineb valel eeldusel, et avalike teenuste üleviimine keskvalitsuse tasandile muudab need soodsamaks.

Raportöör on otsustavalt vastu sellele, et mõnes liikmesriigis kasutatakse majandus- ja võlakriisi ning kogu Euroopas vajalikke kokkuhoiumeetmeid ettekäändena, et viia suurem pädevus keskvalitsuse tasandile, rakendada detsentraliseerimist vastavate finantsvahendite eraldamiseta ning lihtsustada, vähendada või isegi kaotada riigist madalama tasandi struktuure, mis toob viimaks kaasa kohaliku ja piirkondliku demokraatia nõrgenemise.

Seoses finants- ja võlakriisiga peetakse majanduslike argumentide alusel väga sageli ning piisavate uuringute ja analüüsideta sobivaks kulude kokkuhoiu saavutamise vahendiks omavalitsusüksuste liitmist ning leiab, et seda tuleks kaaluda alles viimase võimalusena.

Raportöör peab vältimatult vajalikuks, et otsus algatada volituste ja rahaliste vahendite detsentraliseerimisele suunatud reformid vastaks kohalike ja piirkondlike kogukondade ja nende kodanike soovidele ja vajadustele.

Raport juhib tähelepanu asjaolule, et sidus detsentraliseerimisprotsess osutub edukaks vaid juhul, kui pädevuse üleandmine riigist madalama tasandi ametiasutustele on seotud asjakohaste finantsvahendite eraldamisega, ja tuletab meelde, et nii Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas kui ka Euroopa Nõukogu piirkondliku demokraatia viiteraamistikus nähakse allakirjutanud riikidele ette asjaomased kohustused ja meetmed. Ja märgib murega, et omavahendid, s.o sõltumatult kogutud riigist madalama tasandi maksud või lõivud, on tõhusamad rahastamisvahendid kui keskvalitsuse tehtavad rahaülekanded, ent riigist madalama tasandi enda makse ja tasusid kasutatakse vähem kui 50 %-l juhtudest ja need ei ole 1995. aastast alates kasvanud.

Raportöör on arvamusel, et mitte detsentraliseerimine iseenesest ei too kaasa riigist madalama tasandi ametiasutuste kulude kontrolli alt väljumist, vaid pigem detsentraliseerimismeetmete vilets elluviimine, kui nendega ei kaasne ka eelarve detsentraliseerimist. Seepärast ergutab liikmesriike asendama vahendite ülekanded võimalikult suures ulatuses oma finantsvahenditega.

Raport soovitab süvendada Euroopa institutsioonide dialoogi kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, pidades silmas otsest koostööd piirkondade, linnade ja omavalitsusüksuste ning Euroopa Liidu institutsioonide vahel ja nõuab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaasataks võrdsetel alustel Euroopa ja riigi tasandi reformikavade koostamisse.

Kutsub liikmesriike üles teostama kõiki territoriaalseid ümberkorraldusi hoolikalt, läbimõeldult ja hästi kavandatult ning järgima seejuures Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat ja Euroopa piirkondliku demokraatia viiteraamistikku.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 27 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekute arutelu oli elav. Arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega. Arvamuse vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 11.–12. aprillil 2013

Tutvustati Regioonide Komitee uuringut volituste jaotuse kohta Euroopa Liidus. Collins ütles, et tegemist on uuringuga, mis katab 36 riiki. Andmete kogumisel abistasid riikide delegatsioonid ja delegatsioonide koordinaatorid. Uuring ning andmed liikmesriigiti on kättesaadavad: http://extranet.cor.europa.eu/divisionpowers/Pages/default.aspx

Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi esindaja Matteo Governatori esitas ettekande fiskaalse detsentraliseerimise ja fiskaaltulemuste kohta. See oli väga põhjalik ja huvitav aruanne , milles olid ka välja toodud järeldused. Luc Van Brande küsis kas oleks võimalik saada selle ettekande koopiat. Ta arvas, et sellega peaks korralikult tutvuma ja tulema uuesti selle teema juurde uuesti tagasi.

Ettekanne on aruandele lisatud - soovitan tutvuda.

Arvamus „ELi toetus jätkusuutlikele muutustele üleminekuühiskondades”, JOIN(2012) 27 final . Raportöör: Maciej Kobyliński (PL/PES), CdR 233/2013 – CIVEX-V-039.

Raportöör on arvamusel, et ELi kuuluvate Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pakuvad hea näite süsteemsete, poliitiliste, sotsiaalsete ja majanduslike üleminekuprotsesside edukast elluviimisest. Nende riikide saavutused võivad pakkuda inspiratsiooni ja neid võib võtta eeskujuks reformide läbiviimisel üleminekuriikides. Sellest tulenevalt tasub 2004. ja 2007. aastal ELiga ühinenud riikide kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi käsitleda oluliste osalejatena partnerriikidega kogemuste vahetamise protsessis.

Tema hinnangul takistavad partnerriikide kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oma täielikku potentsiaali ellu viimast järgmised tõkked: rahalise sõltumatuse puudumine ja piiratud rahastamissuutlikkus; kohaliku demokraatia, läbipaistvuse ja kodanikuosaluse madal arengutase; vähesed teadmised kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ELi programmide raames pakutavast rahalisest abist; vähene suutlikkus ELi programmides ja projektides osalemiseks.

Arvamuse eelnõus tuuakse välja toetusvahendid, muuhulgas leitakse, et laienemis- ja naabruspoliitika riikide stiimulid ja tingimused ning rahastamise eraldamine ja toetus peaksid olema tihedalt seotud reformide osas tehtud edusammudega, mille hulka kuuluvad detsentraliseerimine ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste asjakohane kaasamine otsustusprotsessi juhtimisse. Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et EL peab jätkuvalt toetama partnerriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liitude rolli ja positsiooni kui kohalike omavalitsuste kollektiivseid häälekandjaid.

Euroopa Komisjoni esindaja Nicoletta Merlo sõnavõtt. Komisjoni teatise eesmärk on uurida, mida ELil on oma kogemuste põhjal pakkuda, et aidata üleminekuriikidel ellu viia edukad ja jätkusuutlikud muudatused. Samuti sätestatakse selles konkreetsed meetmed, et tõhustada ELi toetust kõnealustele riikidele, aitamaks neil paremini saavutada püsivad reformid ja vältida tagasilangusi. „Üleminekut” tuleks siin mõista laias tähenduses, kus see hõlmab stabiliseerimist, ühiskonna ümberkujundamist, institutsioonide ülesehitamist ja reformide kindlustamist. Üleminek seab väljakutsed, mis on riigiti väga erinevad. Iga partnerriik otsustab ise, kuidas juhtida oma üleminekut ja muudatusi. EL omakorda võib kasutada toetusmeetodeid, et edendada riigis kujunenud protsesse ja aidata luua protsesside toimumiseks soodsad tingimused.

Samas peaks EL austama partnerriikide isevastutust protsessi eest ning järgima arenguriikidega seonduvas poliitikas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ja arengukoostöös kindlatele valdkondadele keskendumise põhimõtet. ELi toetus peaks arvestama demokraatliku ja majandusliku üleminekuprotsessi pikaajalisusega. Ulatuslik ja pidev lähenemisviis võimaldab ELil aidata toetada ja taaskäivitada sageli takerduvaid või soikuvaid üleminekuprotsesse.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 9 muudatusettepanekut, nendest enamik TOPE Graham ja HÅKANSSON HARJU Lotta poolt. Raportöör nõustub Hakansson Harju poolt esitatud muudatusettepanekutega, kuid ei ei nõustunud Tope poolt tehtud muudatusettepanekuga AM 8, mis ei leidnud ka komisjoni liikmete toetust. Arvamus võeti vastu ühehäälselt. Arvamuse vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 11.–12. aprillil 2013.

Järgmine koosolek toimub 22. aprillil 2013 Brüsseli

2. ELAN võrgustiku koosolek.

ELAN võrgustiku koosolek toimus 12.veebruaril CEMR- maja saalis. Seekord oli põhiteemaks sotsiaalmeedia ja selle kasutamine omavalitsuste ning omavalitsusliitude poolt.

WLGA (Wales) Brüsseli esindus tutvustas oma sotsiaalmeedia kasutust. Nemad edastavad Twitteri kaudu uudiseid EL institutsioonidest, ürituste kohta, käimasolevate konsultatsioonide kohta, Euroopa uudiseid, ülevaateid teemadest mis on hetkel päevakorras ja meediauudiseid.

Norra liit on koostanud juhised ja soovitused oma liikmetele sotsiaalmeedia kasutamiseks juba eelmisel aastal. Paljud omavalitsused kasutavad twitterit ja facebooki ka oma elanikega suhtlemiseks.

Lisaks anti lühiülevaade peamistest teemadest. Esimesel kohal oli muidugi ülevaade 8.-9. veebruari Ülemkogu järeldustest. Euroopa komisjoni on välja andnud omapoolsed juhised CLLD rakendamiseks järgmisel finantsperioodil. Käimas on konsultatsioon riigiabi juhiste osas, kus oodatakse vastuseid 11.märtsiks. CEMR kavatseb korraldada kohtumise nii riigiabi kui ka regionaalabi teemal kohtumise EK esindajaga. Käimas on arutelud territoriaalse arengu instrumentide üle. Ka sel teemal on kavas korraldada kohtumine EK esindajaga.

Hea kaasamise tava osas (Code of Good Conduct) on oma märkuste ja ettepanekute esitamiseks aega selle nädala lõpuni. Oma ettepanekuid saab lisada CEMR poolt koostatud ettepanekutele: siin

Järgmine ELAN võrgustik toimub 12.märtsil 2013.

3. Euroopa Ülemkogu otsused järgmise finantsraamistiku 2014-2020 osas.

8.-9.veebruari Ülemkogu järeldustes tuuakse välja järgmise finantsperioodi (2014-2020) struktuur:

- alamrubriik 1a „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks”, mis

sisaldab Euroopa ühendamise rahastut;

- alamrubriik 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus”;

- rubriik 2 „Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad”, mis sisaldab vaheülemmäära

turuga seotud kulude ja otsetoetuste jaoks;

- rubriik 3 „Julgeolek ja kodakondsus”;

- rubriik 4 „Globaalne Euroopa”;

- rubriik 5 „Halduskulud”, mis sisaldab halduskulude vaheülemmäära;

- rubriik 6 „Hüvitised”.


Euroopa Ülemkogu jõudis poliitilisele kokkuleppele, et 28-liikmelise ELi kulutuste

maksimaalne kogusumma aastatel 2014–2020 on 959 988 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena, mis moodustab 1,00% ELi kogurahvatulust, ja 908 400 miljonit eurot maksete assigneeringutena, mis moodustab 0,95% ELi kogurahvatulust.

Järeldustes tuuakse ära ka vahendite jaotus erinevate kululiikide vahel, vahendite jaotuse eraldamise alused jne.

Hea ülevaate summade suurenemisest/vähenemisest erinevate rubriikide vahel võrreldes käesoleva finantsperioodiga on koostanud Šoti Omavalitusliit, mis on aruandele ka lisatud. Enamuste kululiikide vahendid on vähenenud, välja arvatud kalandusfondi vahendid (+1,0bn), teaduse ja hariduse fond (+20bn), Euroopa Ühendamise rahastu (transport +15,0bn, energia +4bn, IT+ 250 milj.), Globaliseerimisfond (+ 700 milj), välisteemad (+3bn). Kõik need summad on toodud 2011 aasta hindades.

Eesti osa kogusummast on ligikaudu 5,89 mld eur. Meie netopositsioon sellega ka võrreldes praeguse perioodiga paranes.

Rahandusministeeriumi andmetel suureneb Eesti põllumeeste otsetoetuste kogusumma kaks korda ja toetuse hektari kohta on perioodi lõpuks arvestuslikult 75% EL keskmisest. Praegu on toetus 143eur/ha, perioodi lõpuks arvestuslikult 196 eur/ha. Lisaks saime lisaraha, et ära hoia toetuse langust esimestel aastatel.

Maaelu vahendid vähenesid nagu enamusel liikmesriikidel, kuid Läti ja Leedu esindaja kinnitusel toimus neil maaelu vahendite mahu kasv.

ÜKP lae osas jäi meile kehtima erand 2,59%. Teistel on see 2,35%. Sellega võitsime 350mlj lisaraha. ÜKPs jäi samaks ka kaasfinantseeringu tase (85%) ning käibemaksu abikõlblikkus.

Euroopa Ühendamise Rahastusse (CEF) jäi alles 23 mld transpordiinvesteeringuteks, s.h 10 mld ÜKP riikidele. Seega on Rail-Baltica projekti teostamine reaalne võimalus. Lisaks on CEF kaudu võimalik ellu viia projekte Eesti ühendamiseks gaasi-ja energiataristuga.

Lisan Ülemkogul vastu võetud eelarve tabeli (2011 aasta hindades) kujul nagu see järelduste sabas kokku lepiti.

Lisaks allpool ka Rahandusministeeriumi koostatud esialgne ja osaliselt oletustel põhinev ülevaade Eestile eraldatud summadest. Need on jooksevhindades ning eeldusel, et kalanduses nominaalselt sama summa kui 2007-2013 perioodil, rohkem infot pole. T&A, elukestev õpe, taristud, sise-justiitsprogrammid, kultuur jne: eeldatud Eesti osakaalu püsimist 2014-2020 samal tasemel.

jooksevhindades, mln
EL poliitikavaldkond

2007-2013

2014-2020 EK ettepanek

2014-2020 HVR veebr ÜK tulemus

T&A, elukestev õpe, taristud

166

311

209

Ühtekuuluvuspoliitika

3 456

3 645

3 790

ÜPP otsetoetused

500

891

1 007

maaelu areng

724

760

665

  maaelu lisamakse



56

kalandus

84

84

84

sise- ja justiitsprogrammid, kultuur

56

98

82

Kokku

4 986

5 788

5 893

Eesti panus EL eelarvesse, Euroopa Arengufondi

1 152

1 532

1 402

Netopositsioon

3 834

4 256

4 491


Saavutatud kokkulepe struktuurifondide osas erinevas hinnavõrdluses:

HvR ettepanek (lagi 2,59%) võrdluses:

jooksev-hindades

2011. a hindades

2007-2013 perioodiga

320

-159

Tahtsin lisada ka ülevaate Läti ja Leedu osas saavutatud kokkuleppest, kuid neil ei ole veel sellist võrdlustabelit veel koostatud. Lisan Läti peaministri ettekande, mis annab ülevaate Ülemkogul saavutatust Läti jaoks.

Põhjalikum ülevaade seoses järgmise finantsperioodiga (2014-2020) on leitav:
http://ec.europa.eu/budget/mff/index_en.cfm

Nüüd on vaja saavutada kokkulepe ka Euroopa Parlamendiga. EP arutab seda oma täiskogu istungil märtsi lõpus. Võimalik on kas kogu pakett vastu võtta või tagasi lükata. Teadaolevalt on Euroopa parlament soovinud EL eelarve suurendamist (soovis suurendada EK esialgset ettepanekut 5% võrra). EP regionaalarengu komisjoni esimees Danuta Hübner ütleb oma pressiteates, et Ülemkogul saavutatud kokkuleppe on oluline samm edasi, kuid arutelud Euroopa parlamendiga saavad olema keerulised - "will clearly be difficult".

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis



19.02.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit