Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2013 Brüssel


28. jaanuar - 01. veebruar 2013 nr. 04
Print


E-nädalakiri 4/2013

Sisukord:

1. ELi isikuandmete kaitse usaldusväärse ja kaasaegse seaduse suunas.
2. CdR riikide delegatsioonide koordinaatorite kohtumine CdR administratsiooni esindajatega.
3. Regioonide Komitee juhatuse istung.
4. Regioonide Komitee täiskogu istung.

1. ELi isikuandmete kaitse usaldusväärse ja kaasaegse seaduse suunas.

Aasta tagasi tegi Euroopa Komisjon 2012. aasta Euroopa isikuandmete kaitse päeva tähistamise eel ettepaneku põhjalikult reformida ELi isikuandmete kaitse eeskirju, et viia need vastavusse 21. sajandi vajadustega. Aasta hiljem on tehtud suuri edusamme ja läbirääkimised edenevad täiskiirusel.

Digiajastul on isikuandmete kogumine ja säilitamine äärmiselt oluline. Andmeid kasutavad kõikvõimalikud ettevõtjad alates kindlustusfirmadest ja pankadest kuni suhtlusportaalide ja otsingumootorite haldajateni. Globaliseerunud maailmas on andmete edastamine kolmandatesse riikidesse muutunud igapäevaseks. Internetis puuduvad piirid ning tänu pilvandmetöötlusele saab andmeid saata näiteks Berliinist Bostonisse töötlemiseks ja Bangaloresse säilitamiseks.

74% Euroopa elanikest leiab, et isikuandmete avalikustamine üha laieneb, kuid samal ajal on 72% internetikasutajatest mures selle pärast, et isikuandmeid tuleb avalikustada liiga palju. Neile tundub, et neil puudub oma andmete üle täielik kontroll. Kahanev usaldus internetipõhiste teenuste ja vahendite vastu pidurdab digimajanduse ja Euroopa digitaalse ühtse turu kasvu.

25. jaanuaril 2012 tegi Euroopa Komisjon ettepaneku korraldada põhjalikult ümber ELi 1995. aastast pärit isikuandmete kaitse eeskirjad, et tugevdada õigust privaatsusele internetis ja elavdada Euroopa digimajandust. Komisjoni ettepanekutega ajakohastatakse 1995. aasta isikuandmete kaitse direktiivi põhimõtteid, et need oleksid kooskõlas digiajastu vajadustega. Põhimõtted hõlmavad ettepanekut määruse kohta, milles on sätestatud ELi üldine isikuandmete kaitse raamistik, ja direktiivi kuritegude ärahoidmise, avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmise ja nendega seotud kohtumenetluste eesmärgil töödeldud isikuandmete kaitse kohta.

Rohkem infot isikuandmete kaitse kohta:
http://ec.europa.eu/justice/data-protection/

Euroopa Parlamendi aruanne isikuandmete kaitse direktiivi kohta:
EP aruanne

2. CdR riikide delegatsioonide koordinaatorite kohtumine CdR administratsiooni esindajatega.

Koosolek toimus 30.jaanuaril Regioonide Komitee peamajas

Päevakorras olid sellised teemad, nagu:

  • Aseesimehe valimine- selleks sai Konstantino Itaalia delegatsiooni koordinaator.

  • Ettevalmistused 30.jaanuari – 1.veebruari juhatuse ja täiskogu istungiks. Keskenduti CFAAga seotud küsimustele, nagu 2013 aasta eelarve, internetiga seotud kulutustele, 2013 aasta Avatud Päevadele ja 2013 aasta kommunikatsiooni kavale. Euroopa parlament on muutnud oma täiskogu toimumiste aegu ja seetõttu võib toimuda muutusi ka Avatud Päevade korralduses. Kuupäeva jäävad samaks, kuid võib muutuda päevakord.

  • Riikide delegatsioonide koordinaatorite kaasamine Regioonide Komitee töörühmade töösse. Enamasti käsitleti EU 2020 juhtkomitee kohtumistel tehnilisi küsimusi, samuti võimalust korraldada kohtumine riikide delegatsioonide juhtide ja suursaadikute vahel, aga Regioonide Komitee administratsioon ei olnud sellest eriti huvitatud. Nad pakuvad välja, et võiks toimuda tipp tasemel kohtumine kolme eesistujariigiga, mitte kõikide rahvuslike delegatsioonide juhtide kohtumine suursaadikutega. Selle otsuse on teinud CdR president. Hetkel on see plaan, mis pole veel ellu viidud. Liikmete kulude hüvitamise töörühm arutas erinevaid võimalusi, kuid midagi veel ei otsustatud. Subsidiaarsuse töögrupp kohtus eelmise aasta lõpus, kus nad valisid välja 9 tegevust, mida võiks ellu viia (mis põhinesid kolmel kriteeriumil). Juhtkomitee kohtus 30. novembril ning vähendas eesmärke viiele ja need võidakse tulevikus üle vaadata vastavalt vajadusele.

  • Kodukorra reeglite ülevaatamine. Tähtaeg muudatusettepanekute esitamiseks on 20.veebruar ja koordinaatorid palusid tähtaega pikendada märtsi lõpuni. Samuti tuleks uurida kas riikide delegatsioonid kavandavad muudatusettepanekute esitamist. Töörühma juht palub sellest informeerida teada homme peale delegatsiooni koosoleku lõppu. Küsimus on millele saab esitada muudatusettepanekuid - kas olemasoleva kodukorra teksti muutmiseks või administratsiooni poolt ette valmistatud dokumendile (vastus: admin. poolt ette valmistatud dokumendile, välja arvatud paragrahv 2 1.peatükk). Ettepanekuid saavad saata delegatsioonide juhid. Koordinaatorid saavad oma ettepanekud esitada läbi koordinaatorite töörühma juhi. Teised liikmed saavad esitada muudatusettepanekuid, kui see tuleb täiskogule aruteluks. Järgmine koosolek toimub 18. aprillil. Administratsioon on valmis andma praktilist abi, et mõista administratsiooni poolt ette valmistatud muudatusettepanekute sisu ja eesmärki. Näiteks on eesmärk muuta paroolide kehtivus pikemaks ning samuti muudatusettepanekute esitamise tähtaegu, sest hilja õhtul ei ole IT teenused enam kättesaadavad, kui ilmneb probleeme muudatusettepaneku esitamisel.

  • Järgmise koosoleku toimumine - 28.veebruaril Dublinis.

Lisaks on informatsiooni, et seoses kulude kokkuhoiuga on kavas vähendada komisjonis osalemise tingimusi nii, et iga liige saab osaleda ainult ühes komisjonis ja et ka komisjoni liikmete arvu vähendada ning korraldada vähem koolsolekuid. Kõik kavandatavad kulude kokkuhoiu meetmed on suunatud poliitilisele tegevusele, mitte administratsioonile.

2. Regioonide Komitee juhatuse istung.

Regioonide Komitee juhatuse istung toimus 30. jaanuaril Regioonide Komitee peamajas.

Koosolekul osalesid delegatsiooni liikmed dr. Uno Silberg ja Väino Hallikmägi ning delegatsiooni koordinaatorid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.

Aruanne interneti kohta. Otsustati:

  • Kiita heaks koostatud raport

  • Viia alustatud projekt lõpuni või lõpetada see;

  • Toetada ajutise komisjoni poolt tehtud ettepanekuid kodukorda, mis tugevdavad CFAA rolli;

  • Juhatus toetas CFAA rolli suurenemist siseregulatsioonides, nagu näiteks CFAA ja juhatuse osalemine kui vähendatakse komitee mingite eelarveridade summasid või tõstetakse summasid ringi eelarveridade vahel.

  • Vaadata ülem kuidas eelarve vastutus jaguneb erinevate osapoolte vahel (liikmed ja administratsioon ja administratsiooni enda sees).

2013. aasta eelarve planeerimine.

Regioonide Komitee lõplik eelarve 2013. aastaks on 87 373 616 eurot (1 % kasv 2012. aastaga võrreldes, sealhulgas ligikaudu 1 % Horvaatia ühinemisega seotud lisakulusid) ning 537 kohta ametikohtade loetelus.

Eelarvepunkt 1004 (liikmete sõidu- ja elamiskulud) - 2013. aastaks eraldatud assigneeringute maht: 7 993 350 eurot, mis on vähem kui taotleti ning seetõttu tuleb kas vaadata läbi koosolekute ja liikmete osalemise esialgne kava või suurendada eelarverida 1004 assigneeringute ümberpaigutamisega teistelt eelarveridadelt, kus tuleb teha kärpeid. Puudujääk on 730 950 eurot.

CFAA soovitas juhatusel kaaluda järgmise kahe meetme vastuvõtmist:

a. Liikmete päevarahade indekseerimata jätmine 2013. aastal, mis annaks hinnangulise kokkuhoiu 80 000 eurot.

b. NATi komisjoni ühe koosoleku ärajätmine, arvestades esimeseks poolaastaks ette nähtud nõuandava ja poliitilise tegevuse madalat taset. See annaks hinnangulise kokkuhoiu 107 000 eurot.

Nende kahe meetme koosmõju vähendaks hinnangulise puudujäägi 543 450 eurole. Selle puudujäägi saaks tasakaalustada assigneeringute ümberpaigutamise teel, mis tuleb eelarvepädevale institutsioonile esitada teise poolaasta jooksul.

Lisaks soovitakse muude eelarveridade arvelt kärpida 489 300, millest suurim osa moodustavad suulise tõlke kulud (- 280 000 tuhat eurot).

Otsustati, et kärpida tuleks kõikidelt eelarveridadelt võrdselt 1%.

Regioonide Komitee väljaspool Brüsselit toimuvad ja erakorralised üritused 2013. aasta esimesel poolaastal

Juhatus otsustas kiita heaks komisjonide poolt vastu võetud otsused väljaspool Brüsselit toimuvate ürituste kohta ning otsustas mitte korraldada Horvaatias 2013. aasta juunis valimiseelne vaatlusmissioon ja valimisvaatlusmissioon.

Uuringud: aruanne 2012. aasta kohta ja 2013. aasta prognoos.

Strateegilises ja tulevikku suunatud tegevuses keskendutakse 2013. aastal kolmele peamisele suunale:

  • „2020. aasta järgne EL: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste prioriteedid pärast strateegia „Euroopa 2020” lõppemist.” Selle suuna eesmärk on määratleda kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi mõjutavad peamised suundumused Euroopas ning anda juhiseid selle kohta, kuidas neid 2020. aasta järgse perioodi kohalike ja piirkondlike arengustrateegiate kujundamisel arvesse võtta;

  • Regioonide Komitee 2020. aastal” eesmärgiga käsitleda komitee positsiooni tulevikku vaatavat mõõdet ELi struktuuri ja valitsemistava üle peetavas arutelus nii keskpikas kui ka pikas persepktiivis;

  • Mitmetasandilise valitsemise tulemustabel”, et lihtsustada oluliste mitmetasandilise valitsemise mehhanismide ja vahendite kasutuselevõtu hindamist uuele ühtekuuluvuspoliitikale keskendunud ELi poliitikaloomes.

Open Days 2013: esialgne eelarve.

Üheteistkümnes Euroopa piirkondade ja linnade nädal on kavas 7.–10. oktoobril 2013, mille üldine moto on „Euroopa piirkonnad ja linnad teel aasta 2020 poole”, kus keskendutakse kolmele põhilisele teemale:

  • Toimetulek muutustega 2014.–2020. Aastal;

  • Sünergia ja koostöö;

  • Väljakutsed ja lahendused.

Planeeritav esialgne kogueelarve on 589 000 eurot. Kolme nädala jooksul peaks esitatama üksikasjalik eelarve. Vajadusel vaadatakse kogueelarve suurus ümber.

Juhatus otsustas esitada täiskogule arutamiseks ja vastuvõtmiseks järgmiste resolutsioonide eelnõud:

  • Resolutsiooni eelnõu Euroopa majandus- ja rahaliidu jätkusuutliku tuleviku kohta;

  • Resolutsiooni eelnõu noortegarantii kohta.

Subsidiaarsuse tööprogramm 2013 võeti vastu.

Välja valiti viis algatust. Taustteave on saadud kättesaadavatest dokumentidest ja kontaktide kaudu Euroopa Komisjoni asjaomaste peadirektoraatidega vastavalt Euroopa Komisjoni ja Regioonide Komitee koostööprotokollile :

  • Riigihangete valdkonna e-arvete algatus (seadusandlik)

  • Meretranspordi ühtse turu sinine vöönd (seadusandlik / muu kui seadusandlik)

  • Jäätmepoliitika ja valdkonna õigusaktide läbivaatamine (seadusandlik)

  • Kliima ja energia keskkondlik hindamisraamistik, et tagada mittekonventsionaalsete süsivesinike ohutu ja turvaline ammutamine (seadusandlik / muu kui seadusandlik)

  • Linnaline liikumiskeskkond: ei sisaldu Euroopa Komisjoni praeguses, 2013. aasta tööprogrammis.

2013. aastaks nähakse eelarves ette kuni kolme tegevuskava töörühma loomine eri poliitikavaldkondade jaoks. Iga rühm peaks koosnema vähemalt viiest subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku liikmest ning kohtuma kord aastas.

Lisaks on 2013. aastal kavas koostada ja avaldada kuni kaheksa lühikest toimikut subsidiaarsuse valdkonnas, sõltuvalt subsidiaarsuse juhtrühma heakskiidust ja korraldada subsidiaarsuse teemale pühendatud üritusi. Kuues subsidiaarsuse konverents (Assises) toimub mais või juunis 2013. Regioonide Komitee korraldab institutsioonidevahelise konverentsi, mis toob kokku subsidiaarsuse järelevalves osalevad ELi institutsioonid ning samuti riikide parlamendid, COSACi, piirkondlikud parlamendid ja valitsused ning teised subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku partnerid. Konverentsil antakse konkreetsete juhtumite alusel ülevaade subsidiaarsuse järelevalvest Lissaboni lepingu vastuvõtmise järgses institutsioonilises kontekstis.

Subsidiaarsuse tööprogrammi rakendamiseks kasutatavad vahendid ja menetlused on järgmised:

- suunatud konsultatsioonid;

- avalikud konsultatsioonid;

- varajase hoiatamise süsteemi toimikud REGPEXis;

- subsidiaarsuse eksperdirühma konsultatsioonid;

- mõju hindamise konsultatsioonid;

- tegevuskava töörühmad.

Juhatus võttis vastu Regioonide Komitee komisjonide töö korraldamise ja kooskõlastamise – 2013. aasta tööprogrammi.

Tööprogramm on koostatud kooskõlas Euroopa Komisjoni 2013. aasta tööprogrammiga ja Regioonide Komitee resolutsiooniga teemal „Euroopa Komisjoni õigusloome- ja tööprogrammil põhinevad Regioonide Komitee 2013. aasta prioriteedid.

Komisjonide 2013. aasta tööprogrammide ülim eesmärk on jõuliselt tugevdada järelmeetmeid ja komisjoni liikmete regulaarset teavitamist komitee arvamuste mõjust.

Strateegilise tähtsusega poliitiliste dokumentide osas intensiivistab Regioonide Komitee oma jõupingutusi, et tagada mõju avaldamine seadusandluse eelfaasist kuni seadusandluse lõppfaasini, pöörates iseäranis suurt tähelepanu nõukoguga peetavatele läbirääkimistele, mis tähendab muu hulgas ka koordineerimise parandamist komitee raportööride, fraktsioonide ja riikide delegatsioonide vahel.

Otsustati luua Aadria mere ja Joonia mere piirkondadevahelise rühm. Kõnealuse rühma liikmeks saamise soovi on seni väljendanud järgmised 28 täis- ja 9 asendusliiget, nende hulgas meie delegatsioonist Väino Hallikmägi.

Rühm toetab Euroopa Komisjoni tööd Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia väljatöötamisel enne 2014. aasta lõppu. Rühm koostööd juba olemasolevate Läänemere ja Doonau piirkondadevaheliste rühmadega, et töötada välja ühised strateegiad ning levitada häid tavasid nende piirkondadevaheliste rühmade tegevusvaldkondadega seotud küsimustes.

Piirkondadevahelise rühma koosolekutel osalemine ei anna liikmetele õigust kulude hüvitamiseks. Koosolekud on tavaliselt lühikesed, umbes tunni või pooleteise tunni pikkused. Seepärast peetakse neid sageli täiskogu istungjärkude raames.

Täiskogu järgmise istungjärgu korraldus

  • Kinnitati täiskogu 99. istungjärgu 31. jaanuaril ja 1. veebruaril 2013 päevakorra kavand;

  • Kinnitati täiskogu 100. istungjärgu 11.–l2. aprillil 2013 päevakorra esialgse kavand.

Võeti teadmiseks/ nõustuti järgmiste ettepanekutega:

b) Nõuandetegevus- võeti teadmiseks.

a) Omaalgatuslike arvamuste määramine- nõustuti.

b) Ettepanekud Euroopa Komisjonile konsulteerimistaotluste esitamise kohta- otsustati, et võiks viidata varasemale arvamusele ning mitte koostada uut arvamust.

c) Presidendi jaotatud konsulteerimistaotlused- info võeti teadmiseks.

d) Õigusaktide ettepanekud ja muud kui õigusaktide ettepanekud, mille kohta Regioonide Komitee on otsustanud arvamust mitte koostada- nõustuti.

e) Regioonide Komitee kirja vormis vastus Euroopa Liidu institutsioonidele- otsustati mitte koostada arvamust, vaid vastata kirja vormis- info võeti teadmiseks.

f) Idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverentsi (CORLEAP) edusammud ning ajakohastatud tegevuskava rakendamine- võeti teadmiseks.

Teabevahetuskava 2013 - Knape tegi ettepaneku selle kohta mitte täna otsust langetada, vaid arutada seda koos teiste küsimustega mida CFAA s on vaja arutada ja sellega ka nõustuti.

Kriis ja selle lahendamine juhib Euroopa Liidu sügavatesse institutsioonilistesse ja juhtimisega seotud ümberkorraldustesse, mida Regioonide Komitee ei saa poliitilise koguna eirata. On tekkinud ilmselged märgid liikumisest uue Euroopa poole ning ennekõike peegeldavad seda Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni omavahelised suhted. Regioonide Komitee kui kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eestkõneleja püüab varakult leida omapoolseid lahendusi koostöös teiste institutsioonidega.

Komitee on määratlenud 2015. aastaks järgmised viis poliitilist ja praktilist eesmärki:

  • Strateegia „Euroopa 2020” elluviimine;

  • Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tõhusama investeerimise tagamine;

  • Suhtlemine ja Euroopa-teemaline mõttevahetus kodanikega;

  • ELi välissuhete territoriaalse mõõtme arendamine;

  • Tugev komitee uuenäolises Euroopas.

2013. AASTA TÖÖVALDKONNAD on:

  • komitee ja selle liikmed meedias – kajastamine audiovisuaalkanalites;

  • komitee veebileht kui detsentraliseeritud teabevahetuse platvorm;

  • sotsiaalmeedia kasutamise edendamine Regioonide Komitees;

  • detsentraliseeritud teabevahetus ELi piirkondades ja nende vahel;

  • väljaanded, milles tõstetakse esile institutsiooni ja selle liikmete tööd;

  • piirkonnad ja linnad toetavad Euroopa majanduskasvu strateegiat „Euroopa 2020”

  • Euroopa kodanike aasta 2013 ning 2014. aastal toimuvad Euroopa Parlamendi valimised;

  • suurürituste elluviimine 2013. aastal: Regioonide Komitee sõnumi edastamine;

  • „Euroopa linnade ja regioonide kohtumispaik”: Jacques Delors'i hoones aset leidvate ürituste kvaliteedi ja mõju tugevdamine;

  • külalisrühmade vastuvõtmine Regioonide Komitee külastajate auditooriumis.

Regioonide Komitee kodukorra muutmise ajutise komisjoni aruanne. Ajutise komisjoni moodustamiseks oli kaks põhjust- Horvaatia liitumine ELga ning muude esilekerkinud probleemide lahendamine. Komisjonis on 11 põhiliiget ja 11 asendusliiget. Horvaatia saab 9 kohta täiskogul ning 2 juhatuses. Kodukorra reegel nr 29 on kõigile kättesaadav ja see on see mida homsel täiskogul arutatakse.

Koostatud on dokument, kus osade punktide osas tekkisid suured vastuolud. Esimeeste konverentsi osas tekkis probleeme ning samuti liikmete käitumisreeglitega, koosolekuteks valmistamisega ja sidususe küsimused. Alates homsest saavad riiklikud delegatsioonid, CFAA jne osaleda konsulteerimises. Nad paluvad esitada oma ettepanekud kodukorra muutmiseks 1.märtsiks. Eesti delegatsioon otsustas, et meie poolsed muudatusettepanekud valmistavad ette Kaimo Käärmann-Liive koostöös Uno Silbergiga (eesmärgiks on tuua sisse tegevuste rahaline mõõde ning püüda vältida olukorda, kus täiskogul teeb raportöör kannapöörde oma senistes seisukohtades, nagu juhtus põllumajanduspoliitika tulevikku käsitleva arvamusega). 18.aprillil toimub järgmine kohtumine ja loodetakse, et selleks ajaks on ka kõik ettepanekud tõlgitud.

Horvaatia teemaliste muudatusettepanekute kohta kodukorras ettepanekuid ei olnud.

Järgmise koosolek toimub Dublinis 1.märtsil.

Regioonide Komitee juhtkond kohtus Euroopa Parlamendi presidendiga
http://www.europarl.europa.eu/the-president/en/ Martin Schulziga. Uno ütles oma kõnes, et on vaja parandada praktilist koostööd Regioonide Komitee ja Euroopa Parlamendi liikmete vahel.

Näitena tõi ta tihedama koostöö Avatud Päevade raames korraldatavate üritustel osalemise
http://web.cor.europa.eu/ea/News/Pages/Silberg01022013.aspx

Lisan lingi Regioonide Komitee jaanuari/veebruari uudiskirjale, kus on ka Uno Silbergi artikkel
http://cor.europa.eu/en/news/regions-and-cities-of-europe/Documents/january-february-2013/en.pdf

3. Regioonide Komitee täiskogu istung.

Täiskogu istung toimus 31. jaanuaril ja 1. veebruaril Euroopa Parlamendi hoones.

Täiskogu päevakord ja dokumendid on leitavad:
https://toad.cor.europa.eu/CORAgendas.aspx?body=PLEN

Sellel täiskogu istungil võeti vastu järgmised arvamused (olen nende sisu ja arutelu töörühmades kajastanud varasemates aruannetes):

Euroopa teadusruum. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2012) 392 final. CDR1672-2012_00_00_TRA_PAC – EDUC-V-025, Raportöör: Grigorios Zafeiropoulos (Atika piirkonna volikogu liige, EL/EPP).


Raportööri arvates peavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused edendama teadusuuringuid ja innovatsiooni ning suurendama oma sotsiaal-majanduslikku mõju. Raportöör on seisukohal, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll Euroopa teadusruumi arendamisel avaliku ja erasektori partnerluste edendamise kaudu. Seeläbi luuakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil suurem majanduskasv ja rohkem töökohti ning parandatakse avaliku ja erasektori tegevusvõimet ja tõhusust. Raportöör rõhutab vajadust kohalike ja piirkondlike, riiklike ja Euroopa piiriüleste teadus- ja innovatsioonistrateegiate parema koordineerimise ja suurema koostoime järele. See peaks hõlmama õiguslike ja bürokraatlike tõkete kõrvaldamist. Raportööri arvates on avatud juurdepääs rahastatud teadustegevusele oluline, et vältida sellealaste jõupingutuste dubleerimist.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 16 muudatusettepanekut, nendest 2 meie delegatsiooni poolt. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Inimkaubanduse kaotamist käsitlev ELi strateegia aastateks 2012-2016. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2012) 286 final. CDR1564-2012_00_01_TRA_PAC – CIVEX-V-035, Raportöör: Jelena Drenjanin (Huddinge kommuunivolikogu liige, SE/EPP)

Raporti eelnõu kohta ei olnud esitatud ühtegi muudatusettepanekut ja raport võeti vastu ühehäälselt.

ELi kodakondsuse tugevdamine: kodanike valimisõiguste edendamine. Omaalgatuslik arvamus, CDR1652-2012_00_01_TRA_PAC – CIVEX-V-036, Raportöör: György Gémesi (Gödöllő linnapea, HU/EPP).

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 22 muudatusettepanekut, nendest 6 meie delegatsiooni poolt.

Enne, kui muudatusi hakatakse arutama, leiavad mõned sõnavõtjad, et komitee arvamuse eelnõu läheb teatud punktides liiga kaugele ning komitee soovitab liiga jõulist LR õigusesse sekkumist. Kuigi EL kodakondsuse toetamine ja edendamine on õige samm, siis sellega ei maksa liiale minna (n. kolmandate riikide kodanikele hääletamisõiguste andmine, valimismaterjalide tõlkimine võõrkeeltesse – seda ei peaks EL tasandil reguleerima).

Valimiste samaaegse korraldamise asjus (n. kohalikud ja Europarlamendi valimised) – jah, nii saab küll suurema osalejate arvu. Kuid kas näiteks kohalikud küsimused ei jää muude küsimuste varju sel juhul?

Saksamaa saadikud on väga vastu sõnastusele, mis annaks EL kodanikele õiguse osaleda valimistel seadusandlikku kogusse. Seadusandlike organite valimisi ei saa võrrelda kohalike omavalitsuste kommunaaltasandiga (valla ja maakonna omavalitsusorganite valimistel). Seadusandlike organite valimise õigus on vaid riigi kodanikel – see on selliselt kirjas Saksamaa põhiseaduses.

Eesti del. liikmed teevad muu hulgas ettepaneku, et LR pakuksid ka elektroonilist hääletamist, kuid raportöör arvab, et see tooks kaasa kulusid ja seda ei soovitata. Kuid Urve ja Uno võtavad muudatuse kaitseks sõna, Uno mainib, et e-hääletamine võib kulusid alandada ja muudatus läheb läbi.

Soovitus kohalikud ja Europarlamendi valimised ühele ajale tuua jäi teksti sisse, kuid KOV valimistsükkel 5-aastaseks muuta jäi arvamusest välja.

Meie delegatsiooni poolt esitatud muudatusettepanekud võeti vastu, välja arvatud AM 17.

Kogu raport võeti vastu ühe erapooletu häälega (tegelikult hääletas Uno Silberg vastu, kuid president luges selle erapooletuks hääleks).

ELi, liikmesriikide ja riigi tasandist madalamate tasandite eelarvete vahel suurema sünergia loomine. Omaalgatuslik arvamus, CDR1778-2012_00_00_TRA_PAC - BUDG-V-004, Raportöör: Rhodri Glyn Thomas (Walesi rahvusassamblee liige, UK/EA).

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 18 muudatusettepanekut. Arvamus võeti vastu häälteenamusega.

Ühtse turu parem juhtimine. Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2012) 259 final CDR1529-2012_00_00_TRA_PAC – ECOS-V-036. Raportöör: Markku Markkula (Espoo linnavolikogu liige, FI/EPP).

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 7 muudatusettepanekut ALDE fraktsiooni poolt. Nende ettepanekul lisatakse arvamusse punkt: „liigsete nõuete kehtestamine [turu reguleerimiseks] on tõsine probleem, mis tekitab uut mittevajalikku koormust ettevõtjatele ja kodanikele.“

Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikiri ning rahastamine. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, COM(2012) 499 final – 2012/0237 (COD), CDR2244-2012_00_01_TRA_PAC – CIVEX-V-037. Raportöör: István Sértő-Radics (Uszka vallavanem, HU/ALDE).

CdR eelnõus tehakse huvitav ettepanek - ELi rahastamise jaoks tunnistatakse kõlblikuks Euroopa tasandi erakonnad, mis on esindatud Euroopa Parlamendis vähemalt ühe liikmega ja Regioonide Komitees vähemalt ühe liikmega. Tehakse muudatusettepanek selle teksti eemaldamiseks, sest „võttes arvesse Regioonide Komitee erinevat struktuuri ja selle liikmete mandaati, ei tundu olevat kohane seada parlament ja komitee ühele pulgale ning pealegi on oht, et see võib põhjustada parlamendiliikmete negatiivset reageeringut. Lisaks tähendab komitee väiksus ja võimulolevate erakondade suurem esindatus selle liikmeskonnas seda, et täiendavalt Regioonide Komitee liikmelisuse nõudmine erakonna rahastamiskõlblikuks tunnistamisel raskendaks väikeste erakondade juurdepääsu Euroopa tasandi rahastamisele.

Selle ettepaneku üle toimub saalis arutelu. Ühelt poolt on CdR poliitilised grupid sellise sõnastusega nõus, kuid teisalt kardetakse, et see ettepanek ei jõuaks mitte kuhugi ning EP oleks kindlasti selle vastu. Samas kinnitatakse, et EP ei ole sellele vastuseisu väljendanud.

Hääletatakse ning see lõik/ettepanek ei leia toetust.

CdR peab õigeks, et Euroopa Liidu rahalisi vahendeid ei kasutata riigi, piirkonna või kohaliku tasandi valimiste või muude erakondade, eelkõige liikmesriikide erakondade või kandidaatide otseseks või kaudseks rahastamiseks, kuna see oleks vastuolus ettepaneku riikideülese iseloomuga. Teisalt ei nähta seevastu takistusi sellele, miks Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused ei saaks oma vahenditest rahastada üleriigilistel, piirkondlikel või kohalikel valimistel kandideerijaid, kes kandideerivad oma Euroopa poliitiliste värvide all.

Kaassõnavõtjana saab sõna EP saadik, kes arvamust EP-s ette valmistab ning ta peatub väga üksikasjalikult ja detailselt määruse eelnõul. Seal on hulk tehnilisi detaile, kuid esitab ka küsimuse, kuidas tagada, et üle-Euroopalised parteid seisaksid Euroopalike väärtuste eest, demokraatia eest, mitte aga näiteks äärmuslike vaadete eest.

Kokku esitati arvamuse eelnõu kohta 7 muudatusettepanekut. Arvamus võeti vastu.

Merealased teadmised 2020: merepõhja kaardistamisest ookeaniprognooside koostamiseni. Roheline raamat, COM(2012) 473 final, CDR2202-2012_00_00_TRA_PAC – NAT-V-024, Raportöör: Arnold Hatch (Craigavoni volikogu liige, UK/NI).

Selle arvamuse eelnõu kohta ei olnud esitatud ühtegi muudatusettepanekut ja arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Meremajanduse kasv: jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas. Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2012) 494 final. CDR2203-2012_00_00_TRA_PAC – NAT-V-025, Raportöör: Adam Banaszak (Kujawy-Pomorze vojevoodkonna volikogu liige, PL/EA).

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 13 muudatusettepanekut, nendest 1 meie delegatsiooni poolt, mis kõik ka vastu võeti. Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Taastuvenergia, Euroopa energiaturu oluline osaline. Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2012) 271 final. CDR2182-2012_00_00_TRA_PAC – ENVE-V-027, Raportöör: Witold Stępień (Łódzi vojevoodkonna marssal, PL/EPP).

Arvamus eelnõu kohta oli esitatud 67 muudatusettepanekut, nendest 2 meie delegatsiooni poolt.

Põhimõtteliselt samasuguse muudatusettepaneku, nagu ka meie delegatsiooni, tegi WERNER Roland. Meie ettepanek (AM 19) kustutada punktis 8 järgmine osa: „kutsub üles tagama sobiva struktuuri ja realistlikud eesmärgid ELi CO2 heitkogustega kauplemise süsteemi jaoks, mis oli mõeldud taastuvenergia kaudseks toetamiseks, suurendades fossiilkütustest energia tootmise kulusid, muutes taastuvad energiaallikad seeläbi konkurentsivõimelisemaks;“, sest traditsioonilistest kütustest energia tootmise kulude nõutud suurendamine toob kaasa energiakulude üldise tõusu. Sellega ei saa nõustuda. Taastuvad energiaallikad on turul edukad, kui nad muutuvad konkurentsivõimelisemaks.

Teadus- ja arendustegevuse toetamine on õige tee, sai häältega +41/-38 toetuse.

Sakslaste ettepanek, mis kustutas ka lõigu „mis oli mõeldud taastuvenergia kaudseks toetamiseks, toetust ei leidnud. Meie teine ettepanek (AM 40) ei leidnud ei raportööri ega teiste liikmete toetust.

Eelnõu arutelu ajal tekitas palju vaidlusi muudatusettepanek, mis arvab, et EL eesmärgid peaksid olema ambitsioonikamad. AM 16 :“EL on praegu 2020. aastaks seatud taastuvenergia 20 % osakaalu eesmärgi täitmise kursil, kuid samas tähendab see, et EL peaks olema ambitsioonikam ning seadma endale kõrgema eesmärgi või seadma igale liikmesriigile vähemalt 20 % eesmärgi. Lisaks on vaja täiendavaid jõupingutusi pärast 2020. aastat ning EL peaks niipea kui võimalik seadma endale ambitsioonikad vahe-eesmärgid, et saavutada 2050. aastaks taastuvenergia osakaal 100 %“. Lõpuks võetakse vastu suuline kompromiss, mis muudab sõnastuse natuke leebemaks, kui ei loobuta eesmärgist liikuda 100% taastuvenergia osakaalu suunas.

Napi häälteenamusega (+41/-36) võetakse vastu raportööri kompromissettepanek 21R, kus öeldakse, et „vaja on ühtset strateegiat turupõhiste regulatiivsete vahendite arendamisel, et tagada energiasüsteemide tõhus ja sotsiaalselt elujõuline üleminek suuremale taastuvenergia tootmisele“.

Fakt on see, et täielikule taastuvenergiale üleminek on väga kulukas. Kõik on võimalik- ainult mis hinnaga ja kes selle kõik kinni maksab?

Arvamus võeti vastu häälteenamusega.

Piirkondliku abi suunised 2014.–2020. Aastaks. Omaalgatuslik arvamus, CdR2232-2012_00_00_TRA_PAC – COTER-V-034, Raportöör: Jean-Paul Denanot (Limousini piirkondliku nõukogu esimees, FR/PES).

CdR tervitab riigiabireeglite paindlikumaks muutumist ja rõhutab, et paremini sihitud riigiabi peaks järgima nelja konkreetset eesmärki:

- aidata vähendada piirkondlikke erinevusi;

- kompenseerida konkurentsi moonutamata turu puudujääke;

- edendada piirkondade ettevõtete konkurentsivõimet;

- toetada investeeringuid majandus- ja finantskriisi all kannatanud piirkondadesse

Oluline on kooskõlastada riigiabi eeskirju rohkem muu ELi poliitikaga, eriti ühtekuuluvuspoliitika, kuid ka tööstus-, teadus- ja innovatsiooni- või siseturupoliitikaga. Regioonide Komitee tuletab meelde, et aluslepingu kohaselt tuleb siseturu väljakujundamisel ja seega riigiabi eeskirjades võtta arvesse, kuidas oleks võimalik saavutada ELi ühtekuuluvuse eesmärke. Regioonide Komitee teeb oma arvamuses ettepaneku, et vähese tähtsusega abi piirmäära tõstetaks kolme aasta jooksul 200 000 eurolt 500 000 euroni, mida aga hiljem oma sõnavõtus konkurentsivolinik Joaquín Almunia selgelt ei toeta.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 24 muudatusettepanekut, millest kõige tasavägisem vaidlus oli AM 14 üle, mis lõpuks võeti siiski vastu häältega +57/-55.

Arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega.

Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad strateegia „Euroopa 2020” valguses. Euroopa Komisjoni teatis, COM(2012) 287 final, CdR1685-2012_00_00_TRA_PAC – COTER-V-030, Raportöör: Malcolm Mifsud (Pietá linnapea, MT/EPP)

ELis on kaheksa äärepoolseimat piirkonda: neli Prantsusmaa ülemeredepartemangu ja -piirkonda (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique, Réunion) ning üks ülemereühendus (Saint Martin); kaks Portugali autonoomset piirkonda (Assoorid ja Madeira); üks Hispaania omavalitsuslik piirkond (Kanaari saared).

CdR arvates tuleb piirkondadesse rohkem suunata innovatsiooniraha, nende kaasrahastamine EL raha kasutuselevõtuks peaks olema võimalikult madal ning näiteks rahvusvahelisi lepinguid sõlmides kaaluda, kas mõnega nendest ei tehta äärepiirkondadele tugevalt kahju.

Nendel piirkondadel on tihti väga piiratud valikud, et oma elukorraldust muuta või suuri reforme läbi viia. Näiteks põllumajandus – on kindel kliima või pinnas, kus saab tegeleda vaid teatud tegevusega ja muu põllumajanduslik tegevus ei tule seal kõne alla. Sellega on vaja arvestada.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud kaks muudatusettepanekut, mis mõlemad võeti ka vastu (üks raportööri poolt pakutud kompromissi raames). Muudatusettepanek 1R soovis innustada avaliku ja erasektori partnerluse kaudu arendama ja optimeerima olemasolevaid piirkondlikke lennujaamu, kuna tegemist on ELi äärepoolseimate piirkondade majandusliku ja sotsiaalse arengu ühe põhivahendiga. See sobiks hästi ka meile, arvestades Estonia Air majandusraskustega.

Arvamus võeti vastu.

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll majanduskasvu suurendamisel ja töökohtade loomise edendamisel. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2012) 173 final CDR1186-2012_00_01_TRA_PAC – ECOS-V-033, Raportöör: Maria Luisa Coppola (Veneto maakonna volikogu ja maavalitsuse liige, IT/EPP)

Arvamuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei olnud ja arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Täiskogul esinesid sõnavõttudega

  • Iiri parlamendi alamkoja liige ja Euroopa asjade minister Lucinda Creighton

  • Marietta Giannakou (Euroopa Parlamendi raportöör)

  • Euroopa Komisjoni asepresident ja konkurentsivolinik Joaquín Almunia.

Almunia leiab oma sõnavõtus, et finantskriis on andnud õppetunni, millega tuleb tulevikus arvestada ning teha rohkem vähemate vahenditega. Vaja on muuta riigiabi tingimusi, et aidata nõrgemaid piirkondi ja määrata sihipärasemalt abi saajad ja abi saamise tingimused, et mitte moonutada konkurentsi. Komisjon leiab, et on oma ettepanekutega saavutanud õige tasakaalu. Piirkondliku abi kaart ja struktuurifondide abi kaart ei kattu. Abi tuleb rakendada ainult siis kui ilma selleta jääb midagi käivitamata, mis oleks hädavajalik.

Suurte ettevõtete abistamine on Komisjoni jaoks väga küsitav, sest nemad on Komisjoni hinnangul võimelised ise investeerima ning nende aitamine segab tõsiselt siseturgu. Seda rõhutab volinik mitu korda, kuigi möönab, et võivad olla juhused, kus ka suured ettevõtted abi vajavad, kuid nende abistamine peab olema väga piiratud ja vähene.

Veel arvab komisjon, et tulevikus peaks vähem teatama riigiabi andmisest, kuid kindlasti tuleb teatada sellisest riigiabist, mis on potentsiaalselt siseturgu segav.

Konsultatsioon uute riigiabi reeglite üle lõpeb märtsis.

Lisaks arvamustele võeti veel vastu Regioonide Komitee kodukorra osalise muutmise kavand (CDR2335-2012_01_00_TRA_PSP ja CDR2335-2012_01_00_TRA_ANN) ja kolm resolutsiooni:

  • resolutsiooni eelnõu ühtekuuluvuspoliitika seadusandliku paketi kohta, CdR2233-2012_00_00_TRA_PAC – COTER-V-033. Raportöör: Marek Woźniak (Suur-Poola vojevoodkonna marssal, PL/EPP);

  • Resolutsiooni eelnõu majandus- ja rahaliidu jätkusuutliku tuleviku kohta, CDR2494-2012_00_00_TRA_PRES – RESOL-V-003;

  • Resolutsiooni eelnõu noorte tööhõive kohta, CDR2562-2012_00_00_TRA_PRES – RESOL-V-004

Arutelus resolutsiooni eelnõu ühtekuuluvuspoliitika seadusandliku paketi kohta rõhutab raportöör oma sissejuhatuses resolutsiooni punkti 5, mis kõik olulise kokku võtab:

- toetus kõiki piirkondi hõlmavale ühtekuuluvuspoliitikale;

- toetus uuele üleminekupiirkondade kategooriale ja turvavõrgustikule (mis vastab kahele kolmandikule praegusest toetusest) piirkondade jaoks, mis ei saa enam täiel määral lähenemistoetust;

- prioriteetide tasakaalustamise vajadus, võttes arvesse strateegia „Euroopa 2020” ja aluslepingu eesmärke, ning vajadus suurema paindlikkuse järele temaatilise suunitluse kohaldamisel;

- kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tõhus kaasamine partnerluslepingute ja rakenduskavade koostamisse, võttes arvesse mitmetasandilise valitsemise põhimõtet;

- tugev toetus Euroopa partnerluse toimimisjuhise lisamisele ühissätete määruse artiklisse 5;

- selge vastuseis makromajanduslikule tingimuslikkusele;

- vajadus siduda eeltingimused otseselt ühtekuuluvuspoliitika rakendamisega;

- vastuseis tulemusreservile;

- Ühtekuuluvusfondi eraldiste ülekandmine uude Euroopa ühendamise rahastusse, kohaldades rangelt Ühtekuuluvusfondi eeskirju ja järgides riiklikke kvoote;

- toetus Euroopa Komisjoni pooldatavale territoriaalse arengu integreeritud lähenemisviisile ning samuti uute juhtimisvahendite ja -viiside rakendamisele, nagu integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitav kohalik areng linnades;

- vastuseis linnade arenguplatvormile, kuid üleskutse URBACT alaliseks muuta;

Raportöör tunnistab, et huvid on väga erinevad ning vastandlikud ning neid ei ole võimalik kõiki arvesse võtta, kuid nii palju, kui võimalik, on seda siiski tehtud. Lõpetas oma sissejuhatuse sellega, et CdR ei saa käesolevas resolutsioonis välja tuua väga erinevaid seisukohti võrreldes sellega, mida CdR oma varasemates arvamustes sel teemal on väljendanud.

Resolutsiooni eelnõu kohta on esitatud 24 muudatusettepanekut, nendest üks kolme Balti riigi delegatsioonide koostöös (AM 9) ja üks meie delegatsiooni nimel.

Meie muudatusettepanek 9 sõnastus „toetab 18. septembril 2012 mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel esitatud piirmäära (2,5 %), mis võtab arvesse ELi 12 liikmesriigi järelejõudmist ning mõne liikmesriigi raskusi abi vastuvõtmisel praegusel programmiperioodil. Seetõttu lükkab komitee tagasi Euroopa Ülemkogu 22. novembri järelduste eelnõus tehtud kärpimisettepaneku (2,35 %). Ent komitee väljendab heameelt, et samal ajal nähakse järeldustes ette, et enne 2013. aastat ELiga ühinenud riikide puhul, kelle SKP keskmine reaalkasv aastatel 2008–2010 oli alla –1 %, kindlustatakse selline piirmäär, mis võimaldab neile samasuguse kulukohustuste taseme nagu praegusel perioodil 2007–2013. piirmäära suurendamine 2,59 %-ni nendele liikmesriikidele, kes ühinesid ELiga enne 2013. aastat ning kelle SKP keskmine reaalkasv aastatel 2008–2010 oli alla –1 %;

Selgitus:

Mis tahes piirmäära nimetamisega minnakse ELi tasandi kokkulepetest kaugemale, kuna viimasel riigipeade kohtumisel ei saavutatud kokkulepet ei Euroopa Komisjoni ega ülemkogu eesistuja ettepaneku osas. Lisaks protestivad kolm delegatsiooni (Eesti, Läti ja Leedu) kõigi piirmäära ettepanekute vastu ja nõuavad piirmäära hoidmist vähemalt sellisel tasemel, mis võimaldab säilitada praeguse perioodi kulukohustuste määra. Peamised põhjused, miks selle vastu ollakse, on järgmised: 1. Võrreldes praeguse, 2007–2013. aasta eraldiste määraga vähendaks nii komisjoni pakutud piirmäär (2,5 %) kui ka ülemkogu eesistuja pakutu (2,59 %) kõigile kolmele liikmesriigile eraldatavat rahastamissummat (2011. aasta hindades) järgmiselt, kuna võrdlusperiood 2014–2020. aasta eraldiste määramiseks rajaneks 2008–2010. aasta SKP näitajatele, mil kolmes Balti riigis leidis aset drastiline SKP langus: - komisjoni ettepanek 2,5 %: muutused /Eesti jaoks - 3 513 miljonilt eurolt 3 252 miljonile eurole (–261 miljonit eurot); muutused Leedu jaoks – 7 002 miljonilt eurolt 6 210 miljonile eurole (–792 miljonit eurot); muutused Läti jaoks – 4 698 miljonilt eurolt 4 086 miljonile eurole (–612 miljonit eurot); - ülemkogu eesistuja ettepanek 2,59 %: muutused Eesti jaoks - 3 513 miljonilt eurolt 3 373 miljonile eurole (–140 miljonit eurot); muutused Leedu jaoks – 7 002 miljonilt eurolt 6 459 miljonile eurole (–543 miljonit eurot); muutused Läti jaoks – 4 698 miljonilt eurolt 4 249 miljonile eurole (–449 miljonit eurot).

2. Vaid 2,9 % piirmäär tagaks praeguse perioodiga võrreldes sama kulukohustuste taseme.

3. Komisjoni väide vähese vastuvõtuvõime kohta ei kehti Eesti, Läti ja Leedu puhul, kuna kõik kolm Balti riiki on nii struktuurifondide kui ka ühtekuuluvusfondi vahendite vastuvõtuvõime osas tipus. Tegelikult karistataks madala piirmääraga neid kolme liikmesriiki, mis on näidanud 2007.–2010. aastal häid tulemusi nende fondide vastuvõtuvõime osas ning taganud riikliku kaasfinantseerimise vaatamata rängale majanduskriisile ja eelarvekärbetele.

Delegatsioonid nõustuvad raportööri poolt pakutud kompromiss sõnastusega: „soovib näha, et enne 2013. aastat ELiga ühinenud riikide puhul, kelle SKP keskmine reaalkasv aastatel 2008–2010 oli alla –1 %, kindlustatakse selline piirmäär, mis võimaldab neile sarnase (Regioonide Komitee tõlkes “samasuguse”) kulukohustuste taseme kui perioodil 2007–2013.“, mis on natuke pehmem sõnastus (eesti keelne tõlge oli ebatäpne ja jättis selle peene, aga olulise vahe märkamata).

Inglise keeles:

AM 9”for the Member States, which acceded to the Union before 2013 and whose average real GDP growth in 2008 - 2010 was lower than -1%, to secure the level of capping which allows the same level of commitments as for the current 2007-2013 period;”

AM 9A “for the Member States which acceded to the Union before 2013 and whose average real GDP growth in 2008 - 2010 was lower than -1%, to secure the level of capping which allows a similar level of commitments as for the current 2007-2013 period;”

Resolutsioon võeti vastu ühe erapooletu häälega.

Resolutsiooni eelnõu majandus- ja rahaliidu jätkusuutliku tuleviku kohta, oli esitatud 15 muudatusettepanekut, millest lükati tagasi esitatud muudatusettepanekud 3, ja 5 (ning viiega samasugune AM6), mis kõik olid esitatud soome delegatsiooni liikmete poolt ning mille motivatsioonid olid:

AM 3 “Majanduskriisist väljumiseks võetavates meetmetes tuleb nüüd keskenduda juba kokkulepitud uute mehhanismide toimimisele ja nende edasiarendamisele. Alles siis, kui suudetakse hinnata nende tagajärgi, saab liikuda sügavama majandus- ja rahaliidu poole.”

AM 5 , kus tehti ettepanek kustutada resolutsiooni punkt 6 “väljendab taas oma toetust Euroopa Parlamendi üleskutsele, et liikmesriigid kaaluksid laiendatud euroala pakti eeskujul sotsiaalse investeerimise pakti allkirjastamist. Sellega seataks liikmesriikide sotsiaalsetele investeeringutele sihid, mille abil saavutada strateegia „Euroopa 2020“ tööhõive, sotsiaal- ja haridusvaldkonna eesmärgid;, sest ettepanekuga kaasneb omavalitsustele lisakohustuste seadmise oht.

Resolutsioon võeti vastu ühe erapooletu häälega.

Resolutsiooni eelnõu noortegarantii kohta oli esitatud 16 muudatusettepanekut, millest lükati tagasi AM 2, 3, 5, 8, 12 ja 14, mis olid enamuses esitatud Tsehhi delegatsiooni liikmete poolt. Esimeste muudatusettepanekute üle toimusid väga pikad diskussioonid.

Resolutsioon võeti vastu.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

/Kokkuvõttes CdR täiskogu kohta on mõne punkti juures kasutatud Kaimo Käärmann-Liive märkmeid/


08.02.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit