Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2013 Brüssel


14.-18. jaanuar 2013 nr. 02
Print


E-nädalakiri 2/2013

Sisukord:
1. Euroopa Liidu energiatõhusus: investeeringute kavandatud maht saavutamata, keskmine tasuvusaeg pikem kui 50 aastat (äärmuslikel juhtudel 150 aastat)

2. ELAN võrgustiku koosolek.

3. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvusfookusgrupi koosolek.

4. Euroopa Parlamendi täiskogu istungi 14-17.jaanuar tähtsamad teemad.

5. ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõttesse.

6. Uus Euroopa juhiluba.

1. Euroopa Liidu energiatõhusus: investeeringute kavandatud maht saavutamata, keskmine tasuvusaeg pikem kui 50 aastat (äärmuslikel juhtudel 150 aastat).

Euroopa Kontrollikoda hindas energiatõhususe parandamiseks tehtud ühtekuuluvuspoliitika investeeringute kulutasuvust ja leidis, et liikmesriikide ametiasutuste poolt rahastamiseks valitud projektidel puudusid kulutasuvust (nt säästetud energiaühiku kulu) mõõtvad ratsionaalsed eesmärgid. Projektide eesmärkideks oli energia säästmine ja mugavuse suurendamine, kuid projekte ei valitud rahastamiseks mitte nende potentsiaali tõttu energiasäästu abil rahalist kokkuhoidu luua. Hooneid peeti rahastamiseks nö. sobivateks siis, kui need vajasid renoveerimist ning nende dokumentatsioon vastas esitatud tingimustele.

Investeeringute kavandatud keskmine tasuvusaeg oli pikem kui 50 aastat ning mõnel juhul ulatus see isegi 150 aastani. See tähendab, et vahendeid ei kasutatud mõistlikult, kuna uuendatud osade ja hoonete endi eluiga on lühem ning investeeringuid võib energiatõhususe seisukohast suures osas kasutuks pidada.

Energiatõhususse tehtavate investeeringute parandamiseks soovitab kontrollikoda komisjonil kehtestada ühtekuuluvuspoliitika vahenditest rahastatavate energiatõhususe meetmete jaoks põhjaliku vajaduste hindamise, regulaarse järelevalve, võrreldavad tulemusnäitajad ning projektide läbipaistvad valikukriteeriumid, standardsed investeeringu ühikukulud säästetava energia ühiku kohta ning maksimaalse aktsepteeritava lihtsa tasuvusaja.

Täpsem info: http://europa.eu/rapid/press-release_ECA-12-55_et.htm

2. ELAN võrgustiku koosolek.

Koosolek toimus 15.jaanuaril.

Päevakorras oli neli põhilist teemat:

  • Kommunikatsioon;

  • ELAN võrgustiku 2013 aasta prioriteedid

  • Uue troika valimine

  • Järgmiste kohtumiste ajakava.

Kommunikatsiooni osas oli see arutelu jätkuks eelmise aasta lõpus toimunud ülevaatele 2012 aasta saavutustest lobby tegevuses.

Lühikese ettekandega esines Mr Sven Egil Omdal, kes on ajakirjanik ja Norra piirkondliku ajalehe Stavanger Aftenblad Brüsseli korrespondent. Tema ettekanne käsitles seda, kuidas paremini suhelda meediaga EL teemadel.

Iga riigi meedia sõltub rahvuslikest traditsioonidest ja kultuurist. Euroopa Liidu teemad on meedias alaesindatud, kuigi nende tähtsus on suur. Puudu on ajakirjanikest, kes oskavad luua seoseid kohalike ja globaalsete teemade vahel. Brüsseli ajakirjanikud on eelkõige väljaõppinud rahvusvahelisi teemasid kajastavad ajakirjanikud.

Küsimused:

- milleks on vaja suuremat meedia tähelepanu?

- kas meil on sõnumit mis on tavakodanikule oluline?

Fakt, et aina rohkem loetakse uudiseid internetist, on muutnud ka uudiste sisu ja mahtu. Kui ajakirjas on lisaks esimese kategooria uudistele kajastatud ka muud teemad, siis internetis see enam nii ei ole. Vaja on leida uusi atraktiivseid mooduseid, et saada tähelepanu. Kuna ka probleemid on keerulisemad, siis on nende ajakirjanike osa, kes on võimelised neid kajastama, samuti vähenenud. Vaja on näha protsesse globaalsete suundumuste taga.

Ta soovitas mitte kasutada massimeediat, kui ei ole sõnumit massidele. Selle asemel tuleks saata sõnumid nendele meediaväljaannetele, kes suunavad oma sõnumid teatud sihtrühmadele.

Ajakirjandus on tegelikult jutuvestja ja peab olema lugu mida rääkida. Vaja on alt üles lähenemist, mitte vastupidi. Vaja on siduda kohapealsed uudised EL teemaga.

Järjest suuremat rolli mängib sotsiaalmeedia, sealhulgas Twitter. Mõned liidud kasutavad seda aktiivselt ja nende sõnul on see koht, kust ajakirjanikud ise info üles korjavad.

Sotsiaalmeedia kanaleid on vaja siis kasutada regulaarselt ja igapäevaselt.

Hea näitena toodi ka CEMR viimane pressiteade avalike hangete kohta- http://www.ccre.org/en/communiques/view/345

Raportööri poolt saadetud vihane vastus oli ka väga hea reklaam CEMR positsioonile. Nad said väga palju tagasisidet.

ELAN võrgustiku 2013 aasta prioriteetide hulgas on vastavalt liitude poolt antud tagasisidele (lisatud):

  • Jäätmelase seadusandluse ülevaatamine;

  • Komisjoni teatis „Seitsmes keskkonnaalane tegevusplaan „ ja sellele järgnevad tegevused;

  • Õhukvaliteedi direktiivi ülevaatamine;

  • Teenuste kontsessioon;

  • Avalike hangete direktiiv;

  • Riigiabi moderniseerimise pakett;

  • Linnaplatvorm;

  • Makroregionaalsed strateegiad;

  • Euroopa Ühendamise Rahastu;

  • Kliima;

  • Energia efektiivsus;

  • Tarkade linnade ja omavalitsuste initsiatiiv;

  • Järgmise perioodi finantsraamistik 2014-2020;

  • Ühtekuuluvuspoliitika tulevik- selle rakendamine ja EK soovitused liikmesriikidele, partnerluslepingud;

  • Ühine strateegiline raamistik;

  • Demograafiaga seotud teemad ja vananemine;

  • Tööaja direktiiv

  • Pensionid

ELAN troika liikmed jäid samaks.

Järgmine koosolek toimub 12.veebrauril, kus põhiteemaks on sotsiaalmeedia roll.

Järgmise sotsiaalse kohtumise korraldavad Rootsi ja Islandi esindus.

3. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvusfookusgrupi koosolek.

Päevakorras oli:

  • Ülevaade partnerluslepingute koostamisest liikmesriikides, mandaadid ja edastamise meetodid;

  • CEMR poolne sisend piirkondliku arengu juhistesse;

  • 2013 aasta I semestri põhilised tegevused.

Ülevaade partnerluslepingute koostamisest liikmesriikides, mandaadid ja edastamise meetodid. Fookusgrupi juht Serafin PAZOS-VIDAL andis ülevaate EL Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelistest läbirääkimistest ja saavutatud kompromissidest eelmise aasta detsembri lõpu seisuga.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutati eelmise aasta detsembri lõpuga järgmine kokkulepe partnerluslepingute osas:

“ (9) For the Partnership Agreement and each programme respectively, a Member State should organise a partnership with the representatives of competent regional, local, urban and other public authorities, economic and social partners and other bodies representing civil society, including environmental partners, non-governmental organisations and bodies responsible for promoting equality and non-discrimination, including, where appropriate, the “umbrella organisations” of such bodies, authorities and organisations. The purpose of such a partnership is to respect the principles of multi-level governance, but also of subsidiarity and proportionality and the specificities of the Member States' different legal and institutional frameworks as well as to ensure the ownership of planned interventions by stakeholders and build on the experience and the know-how of relevant actors. The Member States should identify the most representative relevant partners, who should include the institutions, organisations and groups which can influence the preparation or be affected by the preparation and implementation of the programmes. In this context Member States may also identify, where appropriate, as relevant partners, “umbrella organisations” which are the associations, federations or confederations of relevant local, regional and urban authorities or other bodies in accordance with applicable national law and practice. The Commission shall be empowered to adopt a delegated act providing for a code of conduct in order to facilitate Member States the implementation of partnership with regard to ensure the involvement of relevant partners in the preparation, implementation, monitoring and evaluation of Partnership Agreements and programmes in a consistent manner. The adopted delegated act should have under no circumstances and in no way of its interpretation retroactive effect or be the basis to establish irregularities leading to financial corrections. The adopted delegated act should not enter into force earlier than the day of its adoption after the entry into force of this Regulation. The adopted delegated act should allow Member States to determine on the most appropriate modalities for implementing the partnership in accordance with their institutional and legal framework as well as their national and regional competences, provided that its objectives, as laid down in this Regulation, are achieved.”


Toortõlge võiks olla umbes selline (Kaimo Käärmann-Liive):
“ (9) Partnerluslepingukokkuleppe ja iga programmi jaoks peaks liikmesriik korraldama partnerluse pädeva piirkondliku, kohaliku, linna- ja muude avaliku võimu esindajatega, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonda esindavate teiste asutustega, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ning võrdõiguslikkuse edendamise ja diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavate organitega, kaasa arvatud, kui võimalik, selliste organite, asutuste ja organisatsioonide ’katusorganisatsioonidega’. Sellise partnerluse eesmärk on järgida mitmetasandilise valitsemise, samuti subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ja liikmesriikide spetsiifilist õiguslikku ja institutsionaalset eripära ning samuti tagada kavandatavate sekkumiste heakskiit sidusrühmade hulgas ja lähtuda vastavate osaliste kogemustest ja erialateadmistest. Liikmesriigid peaksid tuvastama kõige esinduslikumad asjakohased partnerid, mis peaksid kaasama institutsioonid, organisatsioonid ja grupid, mis suudavad mõjutada ettevalmistust või olla mõjutatud programmide ettevalmistusest ja elluviimisest. Selles kontekstis võivad liikmesriigid tuvastada, kui see on kohane, asjasse puutuva partnerina ’katusorganisatsioone’, mis on asjakohaste kohalike-, piirkondlike või linnaomavalitsuste liit, föderatsioon või konföderatsioon või teisi gruppe kooskõlas kohalduva siseriikliku õiguse ja praktikaga. Komisjonil peaks olema volitus vastu võtta delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse käitumisjuhis, et hõlbustada liikmesriikides partnerluse elluviimist arvestades asjakohaste partnerite kaasamist tagamaks, et partnerid osaleksid järjepidevalt partnerluslepingutekokkulepete ja programmide ettevalmistamisel, rakendamisel, järelevalves ja hindamisel. Vastuvõetud delegeeritud õigusakt ei peaks olema mingil juhul ja mingil moel tõlgendatav tagasiulatuva jõuga või olla aluseks, et sätestada reeglipäratust, mis viib finants-korrektsioonideni. Vastuvõetud delegeeritud õigusakt ei tohiks jõustuda varem, kui päeval, mil ta on vastu võetud pärast jõustumist selle määrusega. Vastuvõetud delegeeritud õigusakt peaks võimaldama liikmesriikidel teha kindlaks, milline on partnerluse kõige sobivam rakendamise üksikasjaline viis kooskõlas oma institutsioonilise- ja õigusraamistikuga, samuti nende riiklike ja piirkondlike pädevustega, tingimusel, et selle eesmärgid, nagu on sätestatud käesoleva määrusega, saavutatakse.”

Iiri kui eesistujamaa poolt koostatud ülevaatest on näha, et EP ja nõukogu vaheline kokkuleppe (lisatud) on kooskõlas nõukogu seisukohtadega, mis võib-olla EP poolt vaadatuna pole päris nii. See on kokkuleppe tekst, mis lepiti kokku vahetult enne jõule. Euroopa Parlament peab selle oma täiskogul lõplikult heaks kiitma. Küsimus on kas CEMR peaks koostama pressiteate, kus kordab üle mõned oma põhiseisukohad, mis pole hetkel selles kokkuleppe tekstis kajastatud. See oleks vajalik ka liitude parema nähtavuse tagamiseks.

Ülevaade olukorrast liikmesriikides.

Saksamaal on erinevates liiduvabariikides olukord erinev, täpsem ülevaade esitatakse hiljem. Üldiselt on liikmesriikides suund tsentraliseerimise suunas.

Taanis
peaks programmide ettepanekud valmima paari kuu jooksul. Taani regionaalsed omavalitsused on hästi kaasatud partnerluslepingute ettevalmistamisse. Taanis ei ole CLLD ja ITI printsiipide rakendamine oluline teema.

Rootsis
on protsess avatud. On toimunud mitmeid kohtumisi erinevatel teemadel. Mõned liikmed on huvitatud uute finantsinstrumentide kasutamisest. Küsimus on ka ITI kasutamise ulatusest ning riigi jaotamises territoriaalseteks üksusteks (mis ei lange kokku regionaalse administratiivse jaotusega). Struktuurid on jäänud põhimõtteliselt samaks kui eelmisel finantsperioodil.

T
šehhis on partnerluslepingute koostamisse omavalitsusliit kaasatud ja nad osalevad paljudes töörühmades. Suur diskussioon on kuidas integreerida territoriaalne ja linnaline dimensioon OP-desse. Liidu poolt esitatud ettepanekud kohaliku arengu teemal on arvestatud partnerluslepingutes, kuid ei ole veel lõplikku kokkulepet ITI kasutamise osas. Lahtine on ka CLLD kasutamise ulatus. Tsehhis on kasvas anda teatud roll vahendite kasutamises kohalikule tasandile. Need läbirääkimised on käimas ja mõned suured linnad soovivad täita suuremat rolli kuni seni. Hetkel on raske ennustada milline on lõpptulemus, sest selged ei ole selle rolli täitmise tingimused.

Soomes
on partnerluslepingu projekt valmis ja liit on olnud selle ettevalmistamisse väga hästi kaasatud. Liidu esindajad on osalenud kahes töörühmas. Üks suurim küsimus on väheasustatud piirkondadesse tehtavad investeeringud. Regioonid on kaasatud programmide koostamisse. Kavas on koostada kaks regionaalset plaani, mis põhinevad olemasolevatel regionaalsetel arengukavadel. Linnaarengus soovivad nad kasutada 5% vahendeid linnades, kasutades kerget ITId. Linnades on valminud plaanid kuidas kasutada vahendeid strateegiliste eesmärkide saavutamiseks linnades. Kavas on valida kolm kuni viis linna, mis toimivad kui võrgustik. Suured linnad on kui kohaliku arengu mudel ja samas on kavas kasutada CLLD nii maapiirkondades kui ka linnapiirkondades.

Inglismaal
on raskus riiklikust tasemest madalama taseme määramisel. Neil on kavas suunata vahendid kohaliku ja erasektori partnerlustele (mis tekitab hetkel rohkelt küsimusi). Suured linnad soovivad rakendada ITId oma linnapiirkonnas (umbes kümnes linnas). Valitsus on selles suhtes natuke skeptiline. Valitsus eelistab poliitilistel põhjustel mõnesid linnu teistele. Loodud on riiklik juhtkomitee, mis määratleb ERDF kasutamise prioriteete. Valitsus ei rakenda ühe fondi ideed, vaid need on jaotatud erinevate fondide vahel. Omavalitsused on aruteludesse regulaarselt kaasatud. CLLD osas ei ole oodata suurt innovatsiooni ja ootused ei ole kõrged, ennem on kavas jätkata seniste LEADER programmi põhimõtete kohaselt. London saab ilmselt oma programmi. WLGA on olukord natuke erinev. Läbi on viidud avalik arutelu partnerluslepingute osas. On plaanis kasutada CLLD ja ITI instrumente omavalitsuste poolt, kuid valitsus ei ole väga huvitatud. Arutelud jätkuvad.

Š
oti omavalitsused peavad läbirääkimisi valitsusega kui kaugele on võimalik minna CLLD ja ITI kasutamisega kohalikul tasandil.

Belgias
ei ole omavalitsusi üldse kaasanud, samuti Hispaanias.

Hollandis
toimuvad kohtumised alles sel nädalal.

2013 aasta alguses peaksid valmima partnerluslepingute eelnõud ja mais peaks valmima nende lõppversioon.

Ettekanne Iwan WILLIAMS,
(European Affairs Manager, WLGA) poolt arengutest maaelu arengu osas.

Euroopa Parlamendi Maaelu arengu raportile on esitatud üle 2000 muudatusettepaneku. Järgmine arutelu komisjonis on jaanuari lõpus päevakord. Samal koosolekul on päevakorras ka põllumajanduse otsetoetused. Parlamendi raporti eelnõu: „Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad (COM(2011)0625final/2 – C7-0336/2011 – 2011/0280(COD))“- raporti eelnõu

Raport eelnõu „ Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta(COM(2011)0627 – C7-0340/2011 – 2011/0282(COD))“ raporti eelnõu läheb täiskogule 15.märtsil.

Komisjon soovib jõuda kokkuleppele õigusliku teksti osas nõukogu ja EP suveks. Liikmesriigid ei esita enne oma ettepanekuid, kui õiguslik alus on kokku lepitud. Nõukogu on rahul saavutatud arengutega viimaste eesistumiste raames. Liikmesriigid soovivad suuremat paindlikkust ja on ka erisusi teatud keskkonna nõuete osas.

CEMR poolt koostatud küsimused territoriaalse arengu juhiste kohta (lisatud). Dokument vaadati punkt punktilt üle ning nõustuti märkustega, mis selle juhendi kohta oli esitatud.

Uued EUROOPA LIIDU PIIRKONDLIKU RIIGIABI SUUNISED 2014.–2020. AASTAKS” tekitavad muret arenenud liikmesriikide hulgas, kus on sisse viidud suured muutused, mis ei võimalda neil enam toetada ettevõtlust endisel viisil. Piirkondliku abi suunised on Euroopa Komisjoni ainupädevuses. Seepärast ei kaasne nende koostamisega seadusandlikku menetlust ega ettepanekut. Komisjon konsulteerib liikmesriikidega mitteametlike dokumentide kaudu, samuti arvestatakse eksperdikohtumiste järeldusi. Mitteametlik konsulteerimine peaks jõudma lõpule veebruaris 2013. Komisjon esitab oma lõpliku ettepaneku piirkondliku abi suuniste kohta programmiperioodiks 2014–2020 hinnanguliselt mais 2013.

Kavas on korraldada CEMR konverents sellel teemal 2013 aasta märtsis. Arenenud riikide jaoks on need muutused olulisemad kui järgmise perioodi ühtekuuluvuspoliitika ettepanekud.

Ettepanek on ka kavandada CEMR fookusgrupi poolne osalus 2013 aasta Avatud Päevadel koos EK regionaalarengu direktoraadiga. Oma osalemissoovist on vaja teada anda lähiajal. Taotluse esitamise tähtaeg on 6. märts 2013.

Täpsem info teemade ja osalemistingimuste kohta: http://ec.europa.eu/regional_policy/conferences/od2013/index.cfm.

Palun ettepanekuid osalemise ja teemade suhtes. Töörühma juhi poolt tehti ettepanek osaleda 1.teema raames: muutuste juhtimine 2014-2020, kus esitletakse olemasolevaid ja uusi innovaatilisi lähenemisi 2014-2020 temaatiliste prioriteetide rakendamisel - 2013 aasta teemad

Järgmisel teisipäeval, 22.jaanauril on kohtumine regionaalvolinik Johannes Hahniga.

Lisatud on ka ülevaade 2013 aasta I poolaasta olulisematest sündmustest ja ajakavast (eriti seoses ühtekuuluvuspoliitika alaste ettepanekutega järgmiseks finantsperioodiks).

4. Euroopa Parlamendi täiskogu istungi 14-17.jaanuar tähtsamad teemad.

Esmaspäevast neljapäevani toimus Strasbourg'is Euroopa Parlamendi (EP) selle aasta esimene täiskogu. Päevakorral olid reitinguagentuuride töökorralduse uued reeglid, näiteks peavad agentuurid tulevikus panema eelnevalt paika konkreetse aja, millal nad riikide krediidireitinguid väljastavad. Lisaks võeti põhjalikuma vaatluse alla noortegarantii, mis peaks tagama rakenduse kuni 25-aastastele Euroopa Liidu (EL) kodanikele. Oma tegevusest andsid ülevaate ELi Nõukogu eesistujad.

Noortegarantii osas võeti vastu resolutsioon resolutsiooni eelnõu, kus kutsutakse liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalministreid üles leppima 2013. aasta veebruaris korraldataval tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu kohtumisel kokku nõukogu soovituses eesmärgiga rakendada noortegarantii kavad kõigis liikmesriikides. Leitakse, et noortegarantii kavad peaksid tõhusalt parandama mittetöötavate või haridust ega kutset mitteomandavate noorte olukorda ning et noortegarantii kavad peaksid olema rahastamiskõlblikud Euroopa Liidu teatavate rahastamisvormide raames, eelkõige kõrgeima noorte töötuse määraga liikmesriikides.

Seetõttu tuleks ESFile eraldada vähemalt 25% struktuurifondide vahenditest ning et tuleks püüda saavutada asjakohane tasakaal ELi ja liikmesriigi poolse rahastamise vahel.

Oma arvamuses ELi ühtekuuluvuspoliitika ja selles osalejate roll Euroopa uue energiapoliitika rakendamisel (2012/2099(INI)), raportöör Lena Kolarska-Bobińska raport, rõhutatakse, et projektide nõuetekohase rakendamise huvides tuleks partnerluslepingute osas konsulteerida piirkondlike ja kohalike ametiasutustega, et nad saaksid tõepoolest mõjutada nende eesmärke, kulude struktuuri ja nende rakendamist; nõuab seetõttu partnerluspõhimõtte tugevdamist.

Parlamendi raport toetab seepärast energiapoliitika ja energiatõhususe puhul mitmetasandilist juhtimist ja detsentraliseeritud käsitlemist, muu hulgas ka linnapeade pakti ja arukate linnade algatuse edasiarendamist, samuti parimate lahenduste edendamist piirkondlikul ja kohalikul tasandil teabekampaaniate abil. Samuti leitakse, et kuigi ühissätete määruses nähakse ette vahendite üldine sihtotstarve ja muud temaatilised raskuspunktid, tuleks partnerluslepingute raames neid meetmeid võtta paindlikult, et anda liikmesriikidele ja nende piirkondadele võimalus järgida oma kõige tulemuslikumat rada ELi 2020. aastaks seatud eesmärkide ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmisel.

Samuti juhitakse tähelepanu, et erinevad geograafilised tingimused tähendavad seda, et kõigile piirkondadele ei ole võimalik kohaldada ühtset kõigile sobivat energiapoliitikat.

Töökohtade loomine ja majanduskriisiga võitlemine saavad olema Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks asunud Iirimaa prioriteedid järgneva kuue kuu jooksul. Iiri peaminister Enda Kenny esitles kolmapäeva hommikul eesistumise peamisi eesmärke Euroopa Parlamendis (EP), enamik fraktsiooniliidreid nõustus, et kasutades oma isiklikku kogemust, saab Iirimaa tuua Euroopasse muutuse ja kriisile vastu astuda.

5. ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõttesse

Regioonide Komitee kogub andmeid kuidas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on rakendanud Euroopa Komisjoni juhtalgatust „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”.

Enam kui kaks aastat pärast juhtalgatuse „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” käivitamist teeb Regioonide Komitee 28. veebruaril ja 1. märtsil 2013. aastal Dublinis peetaval konverentsil konverents sellest kokkuvõtteid. Eelnimetatud konverents on teine Regioonide Komitee kavandatud ürituste ja järelevalvealgatuste sarjast, mis on pühendatud strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõttele 2014. aastal.

Uuringus uuring osaleda saab kuni 21.jaanaurini. Oma osalusega saab anda oma panuse strateegia „Euroopa 2020” 2014. aasta vahekokkuvõttesse.

Järgmisena korraldab Regioonide Komitee 10. aprillil 2013 Brüsselis konverentsi, et anda hinnang strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatusele „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”. Ka selle juhtalgatuse rakendamise osas korraldab komitee uuringu küsimustik, millele oodatakse vastuseid 1.märtsiks 2013.Kui soovite, et Teie hea praktika näited leiavad tutvustamist Brüsselis toimuval näitusel, tuleb need esitada 28. veebruariks 2013, kasutades elektroonilist vormi (sisselogimiseks kasutajanimi europe2020guest@cor.europa.eu ja salasõna: Europe2020).

6. Uus Euroopa juhiluba.

Alates 19. jaanuarist 2013 on kõik ELis välja antavad juhiload plastist ja pangakaardi suurused. See on uus standardne Euroopa formaat, mis tagab ka suurema turvalisuse. Uus Euroopa juhiluba hakkab järk-järgult asendama rohkem kui 100 erinevat paberist ja plastist mudelit, mida praegu kasutab üle 300 miljoni sõidukijuhi ELis. See on üks osa jõustuvast meetmete paketist (ELi kolmas juhiloadirektiiv), millega kavatsetakse parandada vaba liikumist, võidelda juhiloapettuste vastu ja suurendada liiklusohutust terves Euroopa Liidus.

Olemasolevaid juhilube muutus ei puuduta, kuid need vahetatakse uue formaadi vastu välja nende uuendamise käigus või hiljemalt aastal 2033. Euroopa juhiloale võib iga liikmesriik lisada oma riiklikud sümbolid. Uuel juhiloal on mitmed turvaelemendid, et vältida nii andmete kui ka juhilubade endi võltsimist.

Euroopa juhiloa süsteem tugevdab kõige riskialtimate liiklejate kaitset. See hõlmab järgmist:

  • Kõige võimsamate mootorrataste juhtimisõiguse otsese saamise (sooritades teooria- ja juhieksami) vanusepiiri tõstetakse 21 eluaastalt 24-le;

  • Juhiõiguse astmelise saamise vanusepiiri tõstetakse samuti ning lisatakse ka täiendavaid tingimusi. Uue süsteemi kohaselt peab omama neli aastat kogemust (varem kaks aastat) vähem võimsate mootorratastega, enne kui saab kõige võimsamate mootorrataste juhtimisõiguse;

  • Mopeedid moodustavad uue sõidukikategooria ning mopeedijuhiloa taotlejad peavad läbima teooriaeksami. Liikmesriigid võivad kasutada ka oskuste ja käitumise teste ning tervisekontrolli. EL sätestab minimaalseks soovituslikuks vanuseks 16 eluaastat, mille puhul kõik liikmesriigid juhiluba tunnustavad (liikmesriigid võivad oma territooriumil rakendada vanusepiiri 14 eluaastat). Eelnevalt mopeedide puhul minimaalseid ELi nõudeid ei kohaldatud.

Täpsem informatsioon: http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-13-10_et.htm


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


20.01.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit