Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2013 Brüssel


08.-11. jaanuar 2013 nr. 01
Print

E-nädalakiri 1/2013

Sisukord:

1. Euroopa Komisjoni tegevuskava ettevõtjate toetamiseks ja Euroopa ettevõtluskultuuri põhjalikuks muutmiseks.

2. Eurooplased soovivad ELi õhukvaliteedipoliitika karmistamist.

3. Tööhõive ja sotsiaalareng – suurenev lõhe ning suurem pikaajalise tõrjutuse oht.

4. Marseille ja Košice – Euroopa kultuuripealinnad 2013.

5. Põhilised teemad Euroopa Parlamendis  2013. Aastal.

1. Euroopa Komisjoni tegevuskava ettevõtjate toetamiseks ja Euroopa ettevõtluskultuuri põhjalikuks muutmiseks.

Komisjoni tegevuskavas rõhutatakse hariduse ja koolituse olulisust uute ettevõtjate põlvkondade kasvatamisel ning kava sisaldab erimeetmeid, mis aitavad kaasa ettevõtjate võrsumisele noorte, naiste, eakate, sisserändajate ja töötute seast. Kõrge töötuse määra tõttu ELis jäävad kasutamata inimressursid, eriti naiste ja noorte seas. Tegevuskavaga kõrvaldatakse ka takistusi ettevõtluse teelt, kasutades selleks ambitsioonikaid meetmeid idufirmade ja uute ettevõtjate tegevuse lihtsustamiseks, ettevõtja omanikuvahetuse hõlbustamiseks, rahastamise kättesaadavuse parandamiseks ja ausatele ettevõtjatele pankrotijärgselt uue võimaluse andmiseks.

2012 aastal läbi viidud ettevõtluse alane uuring http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-13-7_en.htm näitab, et viimase kolme aasta jooksul on nende ELi kodanike hulk, kes soovivad ise olla enda tööandjad, langenud 45%lt 37%le. Selle languse on põhjustanud kriisi tõttu kehvemad väljavaated ettevõtluseks.

Ettevõtluse edendamise tegevuskava: EK tegevuskava

Tegevuskava hõlmab kuut peamist valdkonda, milles on tarvis võtta meetmeid sellise keskkonna loomiseks, milles ettevõtjaid saadaks edu ja kus nad areneksid:

· Rahastamise kättesaadavus. Peale olemasolevate finantsvahendite tugevdamise teeb komisjon ka ettepaneku luua Euroopa mikrorahastamise turg ja lihtsustada maksustruktuure, et VKEdel oleks võimalik leida rahalisi vahendeid erainvesteeringute näol (näiteks miniosakud, ühisrahastamisprojektid ja äriinglite investeeringud);

· Toetus äritegevuse olulistes järkudes. Kuna ligi 50% ettevõtjatest tabab esimese viie tegevusaasta jooksul ebaedu, peaksid liikmesriigid suunama enam vahendeid uute ettevõtjate abistamiseks sel kriitilisel perioodil – näiteks pakkuma juhtimiskoolitust, teadus- ja arendustegevusalast koolitust ning võrkude loomist kaasettevõtjate, potentsiaalsete varustajate ja klientide vahel;

· Digitaalajastu uute ettevõtlusvõimaluste vabastamine. VKEd kasvavad kaks kuni kolm korda kiiremini, kui nad kasutavad IKT võimalusi. Suurem toetus veebipõhistele idufirmadele ja oskuste parandamine aitavad kaasa nii veebiettevõtjate kui ka traditsioonilisemate ettevõtjate tegevusele;

· Ettevõtja omanikuvahetuse lihtsustamine. Igal aastal vahetab Euroopas omanikke ligikaudu 450 000 äriühingut, kus töötab 2 miljonit töötajat, hinnanguliselt kaob seetõttu 150 000 ettevõtjat ja 600 000 töökohta. Komisjon teeb ettepaneku laiendada ettevõtlusturgu ja eemaldada piiriülest omanikuvahetust takistavad tegurid;

· Pankrotijärgse uue võimaluse andmine ausatele ettevõtjatele. Enamik pankrotte (96%) on tingitud kuhjuvatest hilinenud maksetest või muudest praktilistest probleemidest. Uuestialustajad on aga edukamad. Seepärast on komisjon teinud ettepaneku ettevõtjate likvideerimise asemel keskenduda nende finantsraskustest üleaitamisele http://europa.eu/rapid/press-release_IP-12-1354_et.htm

· Halduse lihtsustamine. Komisjon püüab jätkuvalt vähendada halduskoormust.

Komisjon kavatseb ka edendada ettevõtlust konkreetsete elanikkonnarühmade seas:

· Naiste ettevõtluspotentsiaal. Asjaolu, et naised moodustavad vaid 34,4% füüsilisest isikust ettevõtjatest, lubab oletada, et nad vajavad ettevõtjaks saamisel enam julgustamist ja toetust;

· Eakad kodanikud – pensionile läinud ettevõtjatel on väärtuslikud teadmised, mis tuleks tulevastele põlvkondadele edasi anda, et muuta ettevõtlusega alustamine nende jaoks lihtsamaks;

· Sisserändajatel on sageli tööturul raskusi, ettevõtlus kujutab endast nende jaoks väärtuslikku võimalust majanduslikuks ja sotsiaalseks kaasatuseks;

· Ettevõtlustoetus töötutele peaks hõlmama koolitust, ettevõtlusalast nõustamist ja juhendamist.

Komisjon teeb tihedat koostööd liikmesriikide, ettevõtlusorganisatsioonide ja asjaomaste sidusrühmadega, et rakendada tegevuskava Euroopa kriisist välja juhtimiseks. Sealhulgas koostatakse teekaart konkreetsete eesmärkide ja tähtaegadega käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks.

2. Eurooplased soovivad ELi õhukvaliteedipoliitika karmistamist.

Eurobaromeetri uuringust „Eurooplaste arvamus õhukvaliteedi kohta” (Attitudes of Europeans towards Air Quality) nähtub, et tugevasti toetatakse edasiste meetmete võtmist ELi tasandil. Viiest uuringus osalenust neli on arvamusel, et EL peaks välja pakkuma täiendavaid meetmeid õhusaastega seotud probleemide lahendamiseks. Uuringus osalenuilt küsiti, kas nad on teadlikud ELis kehtestatud õhu kvaliteedistandarditest ja õhusaasteainete siseriiklikest ülemmääradest. Nende hulgast, kes teadsid sellistest vahenditest (25% kummalgi juhul), olid üle poolte (vastavalt 58% ja 51%) arvamusel, et norme tuleks karmistada. Komisjon võtab selle uuringu tulemusi arvesse ELi õhupoliitika käimasolevas läbivaatamises, mis tuleb lõpetada 2013. aasta teises pooles.

Uuringust nähtub, et enamasti ei olda rahul meetmetega, mida praegu rakendatakse õhu kvaliteedi probleemide lahendamiseks – seitse eurooplast kümnest (72%) ei ole rahul ametivõimude tegevusega õhu kvaliteedi parandamiseks. Lisaks nähtub uuringust, et õhu kvaliteedi kohta antav teave on üldiselt ebapiisav. Ligikaudu kuus eurooplast kümnest (59%) tunneb, et neid ei ole õhu kvaliteedi küsimustest piisavalt teavitatud ja suur osa küsitluses osalenuist (Hispaanias 31%, Luksemburgis, Küprosel ja Lätis 27%) väidab, et neid ei ole sellest üldse teavitatud.

Küsimusele, milline on kõige tõhusam viis õhusaaste probleemide lahendamiseks, vastas 43%, et selleks on rangem kontroll tööstuses ja energiatootmises tekkiva heite üle. Arvatakse, et kõige enam saastab õhku sõidukite (96%), tööstuse (92%) ja rahvusvaheliste vedude (86%) tekitatud heide.

Õhusaaste mõju inimeste tervisele ja loodusele annab samuti põhjust muretsemiseks. Üheksa eurooplast kümnest arvab, et tõsiseks probleemiks on ka õhu kvaliteediga seotud haigused, nagu hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigused. Ligi kaheksa küsitletut kümnest peab tõsiseks probleemiks hapestumist ja eutrofeerumist.

Õhu kvaliteedi seisukohast peetakse kõige kasulikumaks elektriautosid ja elektri-gaasi hübriidautosid. Eluruumide kütmisel peetakse kõige keskkonnasõbralikumaks elektrikütet, järgnevad puidu-, gaasi- ja pelletiküte. Seitse inimest kümnest arvab, et tulevikus tuleks energia saamiseks kasutada esmajoones taastuvenergiaallikaid. Umbes 85% eurooplastest peab õigeks põhimõtet, et saastaja maksab, kusjuures saastaja peaks tasuma ka negatiivsete tervise- ja keskkonnamõjudega seotud kulud. Küsimusele mida saaks igaüks ise teha õhu kvaliteedi parandamiseks, vastas enamik uuringus osalejaist (63%), et võiks vähem isiklikku autot kasutada ja vahetada vanad energiat tarbivad seadmed uute ja tõhusamate vastu (54%).

Uuringu ühe osana on komisjon algatanud ka veebipõhise arutelu sidusrühmadega, mille käigus saavad ELi kodanikud, organisatsioonid ja ettevõtted esitada oma arvamusi ja mõtteid õhupoliitika läbivaatamise kohta. Veebipõhine arutelu on avatud 4. märtsini 2013 ja see asub aadressil:

http://ec.europa.eu/environment/consultations/air_pollution_en.htm

Esimene veebipõhine arutelu sidusrühmadega toimus 2011. aastal ja selle aruanne asub aadressil:

2011 aastal läbiviidud uuringu tulemused

Täpsem teave EL õhupoliitika kohta: http://ec.europa.eu/environment/air/index_en.htm

3. Tööhõive ja sotsiaalareng – suurenev lõhe ning suurem pikaajalise tõrjutuse oht.

Pärast viis aastat kestnud majanduskriisi ja 2012. aasta uut majanduslangust on Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu 2012. aasta aruande kohaselt tööpuudus kerkinud peaaegu kahekümne aasta kõrgeimale tasemele, leibkondade sissetulekud on vähenenud ning eriti Lõuna- ja Ida-Euroopa liikmesriikides on suurenenud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht. Kriisi mõju sotsiaalsele olukorrale on üha teravam, sest maksutulu vähenemise ja sotsiaaltoetuskulude suurenemisega seotud esialgsed kaitsemeetmed (nn automaatsed stabiliseerimismehhanismid) on nõrgenenud. Uuest tekkinud jaotusjoonest ühele poole jäävad need riigid, kes on justkui langenud allakäiguspiraali lõksu, kus tööpuudus kasvab kiiresti ja sissetulekud vähenevad ning teisele poole jäävad need riigid, kes on siiani näidanud head või vähemalt teatavat paindlikkust. Viimati osutatud riikidel on paremini toimiv tööjõuturg ja töökindlam sotsiaalsüsteem.

Vaesusesse langemise ohud ja vaesusest pääsemise võimalused on liikmesriigiti väga erinevad. Teatavad elanikkonna rühmad on rohkem ohustatud. Noortel täiskasvanutel, töötutel naistel ja üksikemadel on suurem oht sattuda püsivasse vaesusesse. Kuna majanduses ei ole toimunud märkimisväärset taastumisperioodi, on leibkondade sissetulekud enamikus liikmesriikides sattunud surve alla ja suurenenud pikaajalise tõrjutuse oht. Võrreldes 2009. aastaga vähenes 2011. aastal leibkondade kasutada jääv tegelik brutotulu kahes kolmandikus ELi riikides, mille kohta andmed on olemas. Kõige suurem oli vähenemine Kreekas (17 %), Hispaanias (8 %), Küprosel (7 %) ning Eestis ja Iirimaal (5%). Selline areng on sügavas vastuolus olukorraga Põhjamaades, Saksamaal, Poolas ja Prantsusmaal, kus sotsiaalhoolekandesüsteemid ning paindlikumad tööturud on võimaldanud suurendada üldist sissetulekut ka kriisiajal. Siiski on jätkuv kriis suurendanud kõikjal pikaajalise tõrjutuse riske.

2013. aasta alguses esitab komisjon sotsiaalsete investeeringute paketi, mis sisaldab liikmesriikide jaoks suuniseid, kuidas viia ellu vajadustele vastavat, jätkusuutlikku ja tulemuslikku sotsiaalpoliitikat, et tugevdada inimkapitali ja sotsiaalset ühtekuuluvust, tulla toime kasvava survega era- ja avaliku sektori vahendite suhtes ning leida osutatud probleemidele lahendus.

Komisjon leiab, et tööhõivet saab suurendada, kui järgida tööhõivepaketis pakett ja 2012. aasta riigipõhistes soovitustes soovitused esitatud ettepanekut ning nihutada maksukoormust tööjõuga seotud maksudelt muudele allikatele, nagu CO2 heitkoguste, tarbimise või varaga seotud maksud. Tööjõu väiksema maksustamise tõttu saamata jäänud tulule alternatiivseid allikaid otsides tuleks maksukorralduse muutmisel maksude jaotumise osas olla ettevaatlik. Analüüsist selgus, et kuigi ühtse tööhõive- ja sotsiaalpoliitika seisukohast ei ole maksukoormuse nihutamiseks optimaalset lahendust, soodustab hoolekandesüsteemi sobiv korraldus teatavaid maksudega seotud muutusi.

Aruandes esitatud miinimumpalga analüüs näitab, et riikides, kus miinimumpalk on suurem, ei ole madala kvalifikatsiooniga töötajad tööturult välja tõrjutud, vaid vastupidi, nende tööhõive määr on kõrgem. Miinimumpalga toel on võimalik vähendada ka soolist palgaerinevust. See on põhjus, miks 2012. aasta tööhõivepaketis rõhutati, et tööturu struktuurireformi eesmärk peaks olema tagada väärikas ja jätkusuutlik palk ning vältida madalapalgalisust, kehtestades muu hulgas asjakohane miinimumpalk.

Noorte tööhõive paketis pakett esitatud ettepanekute eesmärk on leida lahendus olukorrale, kus töökohtade ja oskuste vastavus on vähenenud, tagades, et kõik töötud noored saavad jätkata hariduse omandamist või osaleda koolitusel või kvaliteetsel ametipraktikal või õpipoisiõppes, et suurendada võimalusi töökoha leidmiseks.

Hiljuti avaldatud ülevaates oskuste kohta Euroopa Liidus pressiteade  on üksikasjalikud andmed valdkondade kohta, kus on vaja mitmesuguse kvalifikatsiooniga töötajaid. Kui selliseid töökohti ei ole omas riigis, on need sageli olemas muudes liikmesriikides, kuid töötajatel on nendest teada saamine keeruline. Komisjon võttis hiljuti vastu otsuse ajakohastada ja täiustada üle-euroopalist tööotsimisvõrgustikku EURES- EURES.

Lisateave: http://ec.europa.eu/eures/home.jsp?lang=et&langChanged=true

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=113&langId=et

4. Marseille ja Košice – Euroopa kultuuripealinnad 2013.

2013. aasta Euroopa kultuuripealinnad on Marseille Prantsusmaal http://www.mp2013.fr/?lang=en ja Košice Slovakkias http://www.kosice2013.sk/en. Marseille's algab ametlik kultuuriprogramm 12. jaanuaril ja Košices 19. jaanuaril.

Pärast Marseille'd ja Košicet 2013. aastal on järgmised Euroopa kultuuripealinnad Riia (Läti) ja Umeå (Rootsi) 2014. aastal, Mons (Belgia) ja Plzeň (Tšehhi Vabariik) 2015. aastal ning Donostia-San Sebastián (Hispaania) ja Wrocław (Poola) 2016. aastal.

Täiendav informatsioon Euroopa kulutuuripealinnade kohta: Euroopa kultuuripealinnad

5. Põhilised teemad Euroopa Parlamendis 2013. aastal.

Parlamendi töölaual on reformid majanduse käimatõmbamiseks ja ees ootavad läbirääkimised liikmesriikidega Euroopa Liidu pikaajalise eelarve üle. Just mitmeaastane finantsraamistik paneb paika ühenduse sihid kuni aastani 2020. Lisaks ootab menetlemist õigusloome, mille abil paraneb Euroopa kodanike eluolu: reisijate õiguste tugevdamine, autode heitkoguse piiramine ja tubakatoodete turustamise karmistamine.

Päevakorra tipus on majanduskriisiga tegelemine, samuti jätkuvad parlamendi, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel läbirääkimised pikaajalise eelarve üle perioodiks 2014–2020. Kui pikaajaline eelarve läheb lukku, saab detailselt keskenduda konkreetsetele eelarveridadele. Sealhulgas ühtsele põllumajanduspoliitikale, teadusuuringutele, vaesemate piirkondade toetamisele ja Erasmuse programmile.

Kliimasoojenemise pidurdamise nimel tulevad parlamendis arutelule autodele seatavad süsinikdioksiidi piirangud. Samuti keskenduvad saadikud reisijate õiguste tugevdamisele. Reformimine peaks ellu äratama raudteesektori.

Aastal 2013. tulevad parlamendis hääletusele tubakatoodete turustamise uued reeglid, mille eesmärk on võidelda suitsetamise vastu. Ka geneetiliselt muundatud ja kloonitud toidu tulevik Euroopas saab olema EPs tähelepanu all.

Andmekaitsereform, naiste suurem osakaal ettevõtete juhtorganites ja Euroopa varjupaigapoliitika – see kõik on töös alanud aastal.

Täpsem info: pressiteade



Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


11.01.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit