Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


17.-19. detsember 2012 nr. 36
Print

E-nädalakiri 36/2012

Sisukord:

1. CEMR ei ole rahul Euroopa Parlamendi riigihangete alase raporti sõnumitega.
2. Uued eeskirjad keskkonnasäästlikumate laevakütuste kohta.
3. Komisjon rahastab tipptasemel teadusuuringute teostamist vähemarenenud piirkondades.
4. Iiri on Euroopa Liidu eesistujamaa 1.jaanurist- 1.juulini 2013.
5. Avatud on uus taotlusvoor energia alaste tegevuste rahastamiseks.
6. Euroopa Komisjon annab 1,2 miljardit eurot 23 innovaatilise taastuvenergiaprojekti elluviimiseks.

1. CEMR ei ole rahul Euroopa Parlamendi riigihangete alase raporti sõnumitega.

Euroopa Komisjoni direktiivi ettepanekul riigihangete kohta (KOM(2011) 896 lõplik, 2011/0438 (COD)) direktiivi ettepanek on kaks teineteist täiendavat eesmärki:

1. tõhustada avaliku sektori kulutusi, et saavutada parim võimalik hanketulemus ehk parim hinna ja kvaliteedi suhe.

See tähendab eelkõige olemasolevate riigihanke eeskirjade lihtsustamist ja paindlikumaks muutmist. Sujuvatest ja tõhusamatest menetlustest saavad kasu kõik ettevõtjad ning need hõlbustavad nii VKEde kui ka piiriüleste pakkujate osalemist;

2. võimaldada hankijatel kasutada riigihankeid paremini selliste ühiste sotsiaalsete eesmärkide toetamiseks nagu keskkonnakaitse, suurem ressursi- ja energiatõhusus, võitlus kliimamuutuste vastu, innovatsiooni ning tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse edendamine ning parimate võimalike tingimuste tagamine kvaliteetsete sotsiaalteenuste osutamiseks.

CEMR on mures, et raha väärtus ei ole enam direktiivi keskmes, vaid see on asendatud Euroopa Parlamendi sooviga lahendada muud poliitilised eesmärgid avalike hangete abil. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on sellise lähenemise vastu, mis nende hinnangul ainult suurendab kaebuste arvu ja annab tööd advokaatidele ja konsultantidele.

Parlamendi raport sunnib neid lisaks hinnale võtma arvesse ka sotsiaalseid ja keskkonna-alaseid aspekte. CEMR soovib, et täiendavate aspektide rakendamine oleks vabatahtlik ja et järgitaks subsidiaarsuse printsiipi.

Näiteks - kui KOV soovib paigaldada tänavakive, peaks ta kindlaks tegema millised olid nende kivide valmistamise sotsiaalsed aspektid (töö- ja palgatingimused). CEMR leiab, et see nõue läheb liiga kaugele ja sunnib omavalitsusi tegevustele, milleks neil puuduvad võimalused.

CEMR juhib oma pressiteates tähelepanu ka sellele, et on piiratud omavalitsuste vahelist koostööd ja selle tulemusena halveneb avaliku sektori vahendite kasutamise efektiivsus.

Samuti ei ole CEMR rahul sellega, et KOV-d peavad kindlaks tegema iga allhankija tausta, kuid see on lepinguõiguse küsimus, mitte avalike hangete sisu

http://www.ccre.org/en/actualites/view/2328

18.detsembril arutab Euroopa Parlamendi siseturu ja tarbijakaitse komisjon riigihangete alase arvamuse eelnõud raporti projekt. Selle arvamuse eelnõu kohta on esitatud 1593 muudatusettepanekut.

Raportöör peab komisjoni ettepanekut eelkõige sotsiaalsete aspektide seisukohast liiga nõrgaks. Seetõttu soovib raportöör kehtestada sotsiaalsete normide järgimise nõude riigihankemenetluse kõikides etappides.

Seega arendab raportöör edasi hankedokumentides esitatud tehnilist kirjeldust, millega määratakse kindlaks ehitustööde, teenuste või asjade nõutavad omadused, et need võimaldaksid avaliku sektori hankijal saavutada soovitud jätkusuutlikkuse eesmärke.

Tehnilisse kirjeldusse peaks olema võimalik kaasata toimivuse nõuded (nt keskkonnaalased nõuded), nõuded organisatsioonile (riigihanke täitmises osalevate töötajate kvalifikatsioon ja kogemused), ohutusnõuded (eelkõige toodete kvaliteedi hindamise meetodid), ning samuti nõuded, mis on seotud pakendamise ja kasutusjuhenditega, olelusringi ja sotsiaalselt jätkusuutliku tootmisprotsessi omadustega.

Raportööri poolt loodud ja pakkumuste hindamise kriteeriumides sisalduv sotsiaalselt jätkusuutliku tootmisprotsessi mõiste on määratletud hanke objektiga seotud tootmisprotsessina, mille jooksul tagatakse asjade kohaletoimetamine, ehitustööde tegemine ja teenuste osutamine ning millega tagatakse töötajate tervishoiu ja turvalisuse ning sotsiaalsete normide järgimine. Sotsiaalselt jätkusuutliku tootmisprotsessiga seotud sotsiaalsed kriteeriumid viitavad sotsiaalstandarditele, mis on kindlaks määratud ja kinnitatud vastavalt siseriiklikele ja ELi seadustele ning kollektiivlepingutega.

Lisaks tugevdab raportöör kõrvalejätmise põhjuseid, muutes kohustuslikuks selliste ettevõtjate kõrvalejätmise riigihankest, kes rikuvad oma kohustusi seoses töö- ja sotsiaalõigusega ja sugude võrdõiguslikkusega, mis on kindlaks määratud siseriiklike ja ELi õigusaktide ja kollektiivlepingutega. Samamoodi ei või avaliku sektori hankijad sõlmida lepingut parima pakkumuse tegijaga, kui nimetatud ettevõtja ei suuda esitada uuendatud teavet oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohta.

Valikukriteeriumidega seoses soovib raportöör, et avaliku sektori hankijad kehtestaksid osalemise tingimused, mis on samuti seotud standardite järgmisega töötajate tervishoiu ja turvalisuse, töö- ja sotsiaalõiguse valdkonnas, mis on kindlaks määratud siseriiklike ja ELi õigusaktide ja kollektiivlepingutega.

2.
Uued eeskirjad keskkonnasäästlikumate laevakütuste kohta.

17. detsembrist jõustuvad laevakütuste jaoks uued keskkonnaeeskirjad vähendavad oluliselt õhu saastamist ja saasteainete kahjulikku mõju inimeste tervisele. Euroopa Komisjoni direktiiv põhineb Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) kokkulepitud normidel.

Sellega vähendatakse laevakütuste väävlisisaldust järk-järgult praeguselt 3,5%lt 0,5%ni 2020. aasta jaanuariks. Väga tundlike ökosüsteemide puhul (nt Lääne- ja Põhjameri, sealhulgas La Manche'i väin) vähendatakse maksimaalne väävlisisaldus 0,1%ni juba 2015. aastal.

Samuti jätkab komisjon säästva veetranspordi vahendite paketi kaudu
http://ec.europa.eu/environment/air/transport/ships_proposal.htm
ning koostöös ettevõtjate ja liikmesriikidega keskmise tähtajaga ja pikaajaliste meetmete rakendamist, et edendada keskkonnahoidlikku laevatehnoloogiat, alternatiivkütuseid ja keskkonnasõbralikku transporditaristut.

Hiljemalt 17. aprilliks 2014 peavad liikmesriigid viima oma meretranspordikütuste kvaliteeti käsitlevad õigusaktid vastavusse uue direktiiviga. Direktiiv annab laevaomanikele, sadamaoperaatoritele ja rafineerimistehastele investeeringute tegemiseks vajaliku õiguskindluse.

Alates 2015. aastast peavad liikmesriigid tagama, et Lääne- ja Põhjameres, sealhulgas La Manche'i väinas, kasutataks laevadel kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 0,10%. Lubatakse kasutada ka samaväärseid meetodeid nõuete täitmiseks, nt heitgaaside puhastamise süsteeme.

Kallas sõnul ollakse teadlikud, et see tekitab kulusid, mis mõjutavad kogu sektorit, kuid püütakse neid kulusid minimeerida 2011. aasta septembris esitatud säästva veetranspordi vahendite paketi abil.

3. Komisjon rahastab tipptasemel teadusuuringute teostamist vähemarenenud piirkondades.

Euroopa Komisjoni katseprogrammi raames antakse Euroopa vähemarenenud piirkondade ülikoolidele ja teadusasutustele kuni 2,4 miljoni euroseid toetusi. Niinimetatud Euroopa teadusruumi õppetoolide algatuse eesmärk on meelitada tippteadlasi tööle asutustesse, kes soovivad senisest rohkem silma paista tipptasemel teadusuuringutega.

Tegemist on Euroopa teadusruumi katselise algatusega, millele seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi (2007–2013) vahenditest on ette nähtud 12 miljonit eurot. Kui algatus õnnestub, teeb komisjon ettepaneku hakata rahastama suuremat arvu Euroopa teadusruumi õppetoole, olenevalt sellest, kui suureks kujuneb 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” eelarve.

Huvitatud institutsioonid saavad oma taotlusi esitada 30. maini 2013. Komisjon vaatab taotlused läbi 2013. aasta suvel. Esimesed toetuslepingud sõlmitakse arvatavasti 2013. aasta detsembris.

2014. aasta alguses algab teine etapp, mil väljavalitud teadusasutused avaldavad tööpakkumiskuulutuse ja täidavad ametikohad Euroopa teadusruumi õppetoolides avatud ja läbipaistva menetlusega.

Täpsem info: pressiteade

4. Iiri on Euroopa Liidu eesistujamaa 1.jaanurist- 1.juulini 2013.

1. jaanuarist saab Euroopa Liidu eesistujamaaks Iiri, kes jagab oma eesistumist Leedu (2013 aasta teine pool) ja Kreekaga (2014 aasta I pool).

Eesistumise moto on „stabiilsus, majanduskasv ja töökohad“: programm ja prioriteedid

2013. aasta on ka nimetatud ametlikult Euroopa kodanike aastaks. Kuna ELi kodakondsuse kehtestamisest möödub 20 aastat, keskendutakse 2013. aastal nii kodanike jaoks juba saavutatule kui ka nende ootuste täitmisele tulevikus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta avaldati täna Euroopa Liidu Teatajas. Kogu aasta vältel toimuvatel üritustel jagatakse selgitusi selle kohta, kuidas inimesed oma ELi õigustest kasu saaksid ja millised strateegiad ja programmid on selleks olemas. Euroopa aastal edendatakse ka kogu Euroopa Liidus kodanikega toimuvat arutelu selle üle, milline peaks Euroopa Liit tulevikus olema ja milliseid reforme oleks vaja inimeste igapäevaelu edendamiseks: http://europa.eu/citizens-2013/, mis on ka Iiri eesistumise ajal üks prioriteetne teema.

5. Avatud on uus taotlusvoor energia alaste tegevuste rahastamiseks.

Uus „Intelligent Energy Europe“ projektitaotluste esitamine on avatud ja kestab kuni 2013 aasta 8.maini. 2013 aastal on taotluste jaoks ette nähtud 65 miljonit eurot.

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende liitude poolt esitatud projektid energia efektiivsuse, taastuvate energiaallikate, puhta transpordi ja kohalike energia investeerinute teemal on abikõlbulikud. Samuti on abikõlbulikud investeeringud, mis on seotud linnapeade pakti raames ette nähtud tegevustega. Energiaga seotud transpordiprojektid võivad saada ka rahastust.

Rohkem infot: taotlemine

http://ec.europa.eu/energy/intelligent/events/2013/european-info-day_en.htm

6. Euroopa Komisjon annab 1,2 miljardit eurot 23 innovaatilise taastuvenergiaprojekti elluviimiseks.

Euroopa Komisjon määras 18.detsembril NER300-rahastamisprogrammi esimese projektikonkursi põhjal üle 1,2 miljardi euro 23 eriti innovaatilise taastuvenergia näidisprojekti elluviimiseks. Projekte kaasrahastatakse (kuni 50% ulatuses) tulust, mida saadakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi uute osalejate reservist pärit 200 miljoni saastekvoodi müügist.

Projektid hõlmavad mitut taastuvenergia tehnoloogia valdkonda:
- bioenergia (sh täiustatud biokütused),
- kontsentreeritud päikeseenergia,
- geotermiline energia,
- tuuleenergia,
- ookeanienergia ning
- hajutatud tootjate toodetud taastuvenergia haldamine (nutivõrgud).

Raha läheb Belgiale, Saksamaale, Iirimaale, Kreekale, Hispaaniale, Prantsusmaale, Itaaliale, Küprosele, Ungarile, Madalmaadele, Austriale, Poolale, Portugalile, Soomele, Rootsile ning Suurbritanniale ja Põhja-Iirimaale.

Selle otsusega ei määratud toetust ühelegi süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektile. Selliste projektide jaoks esimesel projektikonkursil ettenähtud 275 miljonit eurot on aga endiselt saadaval projektide rahastamiseks NER300-programmi teises etapis.

Täpsem info:
http://ec.europa.eu/clima/news/articles/news_2012121801_en.htm


Rahastamisotsuse eelnõu:
http://ec.europa.eu/clima/news/docs/draft_award_decision_ner300_first_call_en.pdf


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

20.12.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit