Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


03.-07. detsember 2012 nr. 34
Print

E-nädalakiri 34/2012

Sisukord:

1. Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) koosolek.
2. Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni (NAT) koosolek.

3. Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) koosolek.

4. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse komisjoni (COTER) koosolek.
5. Komisjon teeb ettepaneku eeskirjade kohta, millega muudetaks avaliku sektori veebisaidid kõigile juurdepääsetavaks.
6. Euroopa Komisjoni asepresident Viviane Reding andis Berliinile üle auhinna „Access City 2013”.

7. CEMR tööandjate platvormi koosolek ja sotsiaaldialoogi komitee koosolek.

8. Uno Silberg valiti Regioonide Komitee piirkondadevahelise „Automotive“ töögrupi ase-esimeheks.

1. Regioonide Komitee Kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) koosolek.

Komisjoni koosolek toimus 4. detsembril 2012 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis.

Koosolekul osalesid Georg Linkov, Väino Hallikmägi, Kurmet Müürsepp ja Jüri Pihl.

Töödokumendid on leitavad: CIVEX 4.12.12

Edasise töö korralduse osas otsustati:

Määrata raportöör järgmise arvamuse koostamiseks:

  • Arvamus teemal „ELi toetus jätkusuutlikele muutustele üleminekuühiskondades”- Maciej KOBYLIŃSKI (PL/SDE);

Esitatud taotluste hulgast valiti hääletamise tulemusel välja järgmised üritused:

  • Seminar teemal „Piiriülene koostöö Euroopa Liidu idapiiril” - 2013 aasta oktoobris Iaşis, Rumeenias- 28 poolt- seminar sellel teemal toimub Rumeenias;

  • Euroopa Liidu koostöö oma idanaabritega (koosolek ja seminar)- 2013 aasta septembris Elbląg´is- võttis oma ettepaneku tagasi;

  • Mitmetasandiline valitsemine praktikas piirkondlikul tasandil – detsentraliseeritud poliitika strateegiad Euroopa kodanike aastal- 24-25.juunil Bozen, Lõuna-Tirool, Tirooli/Lõuna-Tirooli/Trentino ETKR- 29 poolt- seega toimub CIVEX koosolek Itaalias;

  • Euroopa kodakondsuse juurdepääsetavus. Teadmiste parandamine ja edendamine Euroopa kodakondsusega seotud õiguste valdkonnas – 2013 aasta septembris La Grande Motte, Languedoc Roussillon piirkond- sai vähem hääli.

Arvamus „Inimkaubanduse kaotamise ELi strateegia (2012–2016)”. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Inimkaubanduse kaotamist käsitlev ELi strateegia aastateks 2012–2016”, COM(2012) 286 final.
Raportöör: Jelena Drenjanin (SE/EPP), CdR 1564/2012 rev 1 – CIVEX-V-035.

Raportööri sõnul on ta rahul esitatud muudatusettepanekutega, milledest osadega ta nõustub ning mõnede osas on esitanud kompromissettepanekud. Tema sõnul on strateegia tervikuna positiivne ja Regioonide Komitee suudab sellesse strateegiasse anda omapoolse panuse. Oluline on, et kõik liikmesriigid rakendaksid vastavat direktiivi täiel määral. Komisjon peab looma seose erinevate inimkaubanduse vormide vahel, samas käsitledes näiteks laste seksuaalset ärakasutamist eraldi, mitte koos teiste inimkaubanduse vormidega.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 15 muudatusettepanekut ja 7 raportööri muudatusettepanekut. Kõik esitatud muudatusettepanekud (va. AM 15) koos raportööri poolt esitatud kompromissettepanekutega võeti vastu.

Arvamus võeti vastu ühehäälselt. Arvamuse vastuvõtmine on kavas 31. jaanuaril – 1. veebruaril 2013 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus „ELi kodakondsuse tugevdamine: ELi kodanike valimisõiguse edendamine”.
Raportöör: Mr György Gémesi (HU/EPP), CdR 1652/2012 rev 1 – CIVEX-V-036.

Arvamuse eelnõu esimest arutelu ja selles käsitletavaid teemasid tutvustasin eelmise CIVEX komisjoni raames oma aruandes.

Ettepanekud valimisaktiivsuse suurendamiseks sisaldavad järgmisi ettepanekuid:

  • parlamendivalimiste korraldamine kohalike ja piirkondlike valimistega samal ajal suurendab valimisaktiivsust;

  • kaaluma võimalust laiendada ELi kodanikele õigust osaleda elukohaliikmesriigi valimistel;

  • kutsub subsidiaarsuse põhimõtet järgides liikmesriike üles andma ELi kodanikele võimaluse osaleda mitte ainult kohalikel, vaid ka piirkondlikel valimistel, et ELi kodakondsusega kaasneva valimisõiguse kasutamine oleks tõepoolest tagatud;

  • jälgida tähelepanelikult Euroopa kodanikualgatuse „Let me vote” arengut;

  • subsidiaarsuse põhimõtet järgides liikmesriikidel kohandada neile sobival kujul ja viisil kohalike ja piirkondlike valimiste ajakava järk-järgult Euroopa Parlamendi valimiste ajakavaga;

  • liikmesriigid peaksid oma volituste raames kaaluma viieaastase ametiaja sisseviimist valimissüsteemi ning kohandama seda Euroopa Parlamendi valimiste ajakavaga. See võib aidata vähendada praegu valitsevat huvipuudust ja muuta süsteemi asjaosalistele arusaadavamaks;

  • kaaluda Euroopa Parlamendi valimiste korraldamist sügisel;

  • laiendada osalemise võimalusi, nt eelhääletuse või mobiilsete valimiskastide abil;

Euroopa Komisjoni esindaja tutvustas initsiatiivi „Let me vote“. http://www.letmevote.eu/?page_id=116. Nad annavad endale aru, et nad on seadnud väga ambitsioonika eesmärgi, kuid ka poliitiliselt tundliku samal ajal. Nad on alustanud allkirjade kogumist, mis jätkub kogu järgneva aasta jooksul.

Raporti eelnõu kohta oli esitatud 39 muudatusettepanekut ja 5 raportööri kompromissettepanekut. Enamus muudatusettepanekutest olid esitatud POPPENHÄGER Holgeri ja HÅKANSSON HARJU Lotta poolt. Lotta Harju võttis mitmed oma esitatud muudatusettepanekud tagasi, kuna tegu oli tõlke ja lingvistiliste küsimustega.

Suurim eriarvamus oli AM 23 osas, mis oli esitatud Tope Graham poolt (ALDE nimel). Toimunud hääletuse tulemusel lükati see ettepanek siiski tagasi.

Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

rõhutab kogemusele tuginedes, et parlamendivalimiste korraldamine kohalike ja piirkondlike valimistega samal ajal suurendab valimisaktiivsust[1];

[1] Nt Berliinis, mis on ka liidumaa, Roomas 2008. aastal, Koblenzis 2009. aastal ja Ühendkuningriigis 2010. aastal.

rõhutab kogemusele tuginedes, et parlamendivalimiste korraldamine kohalike ja piirkondlike valimistega samal ajal suurendab valimisaktiivsust[1];

[1] Nt Berliinis, mis on ka liidumaa, Roomas 2008. aastal, Koblenzis 2009. aastal ja Ühendkuningriigis 2010. aastal.


Motivatsioon


See on hea kavatsus, kuid seda võib olla tehniliselt raske ellu viia.

Samuti oli tehtud kolm muudatusettepanekut arvamuse punkti nr 46 ja 48 kohta ettepanekuga need kustutada.


CIVEX-V-036

Punkt 46

Välja jätta:

HÅKANSSON HARJU Lotta


Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

soovitab subsidiaarsuse põhimõtet järgides liikmesriikidel kohandada neile sobival kujul ja viisil kohalike ja piirkondlike valimiste ajakava järk-järgult Euroopa Parlamendi valimiste ajakavaga. Komitee leiab, et see võib aidata suurendada kodanike teadlikkust Euroopa Parlamendi, piirkondlike ja kohalike valimiste mõjust nende igapäevaelule;

soovitab subsidiaarsuse põhimõtet järgides liikmesriikidel kohandada neile sobival kujul ja viisil kohalike ja piirkondlike valimiste ajakava järk-järgult Euroopa Parlamendi valimiste ajakavaga. Komitee leiab, et see võib aidata suurendada kodanike teadlikkust Euroopa Parlamendi, piirkondlike ja kohalike valimiste mõjust nende igapäevaelule;


Motivatsioon

Erineb liikmesriikide valimissüsteem nagu ka ametiaja kestus. Erinevate valimiste koondamisel ühele ja samale kuupäevale on teatud eeliseid, kuid see peaks jääma iga liikmesriigi otsustada. Regioonide Komitee ei peaks sellist ettepanekut tegema.


Eri tasandi valimiste asjakohasust ja nendevahelist seost tuleks selgitada pigem seoses sisuga, mitte ajastusega.

See muudatusettepanek lükati tagasi häältega + 28/-29.



Punkt 48

Välja jätta:

HÅKANSSON HARJU Lotta


Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

märgib, et iga riigi iseseisvust ja eripära silmas pidades ning headest tavadest eeskuju võttes peaksid liikmesriigid oma volituste raames kaaluma viieaastase ametiaja sisseviimist valimissüsteemi ning kohandama seda Euroopa Parlamendi valimiste ajakavaga. See võib aidata vähendada praegu valitsevat huvipuudust ja muuta süsteemi asjaosalistele arusaadavamaks;

märgib, et iga riigi iseseisvust ja eripära silmas pidades ning headest tavadest eeskuju võttes peaksid liikmesriigid oma volituste raames kaaluma viieaastase ametiaja sisseviimist valimissüsteemi ning kohandama seda Euroopa Parlamendi valimiste ajakavaga. See võib aidata vähendada praegu valitsevat huvipuudust ja muuta süsteemi asjaosalistele arusaadavamaks;


Motivatsioon


Vt punkti 46 väljajätmise motivatsioon. Kuigi valimiste ajastus võib olla oluline, ei ole selge, kuidas näitaks eri valimistsüklite üksteisega kohandamine selgemini valimiste eri tasandite omavahelist seost.

Ka see muudatusettepanek lükati napi häälteenamusega tagasi. (samuti AM 31).

Kogu arvamus võeti vastu kolme vastuhäälega. Arvamuse vastuvõtmine on kavas 31. jaanuaril – 1. veebruaril 2013 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus „Detsentraliseerimine Euroopa Liidus ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste positsioon ELi poliitika kujundamisel ja rakendamisel”.
Raportöör: Franz Schausberger (AT/EPP), CdR 2214/2012 – CIVEX-V-034.

Arvamuse eesmärkideks on muuhulgas:

  • Jälgida praegusi peamisi detsentraliseerimise arengusuundi ELis. Arvamuse eesmärk ei ole anda üksikasjalik ülevaade igas liikmesriigis tehtavatest reformidest, kuigi võidakse viidata põgusalt konkreetsetele olulistele juhtudele.

  • Tagada, et majanduskriisi ja kogu Euroopas rakendatavaid kokkuhoiumeetmeid ei kasutataks vabandusena võimu edasise tsentraliseerimise õigustamiseks, võimu detsentraliseerimiseks vajalikke rahalisi vahendeid eraldamata või piirkondlike reformide pidurdamiseks ning seeläbi kohaliku ja piirkondliku demokraatia vähendamiseks.

  • Esitada mõned olulised detsentraliseerimise põhimõtted ning kutsuda ELi, liikmesriike ja ELiga ühinemiseks valmistuvaid riike neid järgima.

Praegune olukord:

ELi 27 liikmesriigist kolmel on ametlik föderaalstruktuur (Saksamaa, Austria, Belgia), üks on poolföderaalne riik (Hispaania) ning ülejäänuid võib nimetada unitaarriikideks.

Nende 23 riigi ametlikult unitaarsest struktuurist hoolimata on mõnel riigil heterogeenne territoriaalne jaotus. Sellised on näiteks Portugal, Ühendkuningriik ja Soome, mis hõlmavad piirkondi ainult osal riigi territooriumist (autonoomsed piirkonnad). Itaalia on selles osas erilisel kohal kui piirkondadeks jaotatud unitaarriik, mille piirkondadel on nii nn tavapärane kui ka eristaatus.

Üheteistkümnel liikmesriigil on vaid üks riigist madalam tasand, st kohalikud omavalitsused, üheksal liikmesriigil on kaks tasandit (kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused) ning ülejäänud seitsmel on kolm tasandit: kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning vaheüksused (nt departemangud, provintsid, maakonnad jne). Horvaatia, kellest saab peagi Euroopa Liidu noorim liige, on samuti kolme valitsustasandiga unitaarriik.

ELi 27 liikmesriigist on piirkondi tugevdatud seitsmes riigis ning veel kuus riiki kas kavandavad või alles kaaluvad tugevamate piirkondlike valitsusvormide sisseviimist. Kümnes ELi liikmesriigis on aga piirkondlik tasand järk-järgult võimu või pädevust kaotanud või võib neis täheldada vastumeelsust reforme jätkata.

Suurt tähelepanu on pööratud riigist madalamate tasandite rahandusele, sest oletatakse, et riigist madalama tasandi valitsuste tegevus võib olla üks teguritest, mis takistab eelarve-eesmärkide saavutamist keskvalitsuse tasandil. Kuid see oletus ei ole õige. Rahanduse detsentraliseerimine iseenesest ei avalda kahjulikku mõju keskvalitsuse tasandi eelarvedistsipliinile.

Hiljutine Euroopa Komisjoni aruanne „Riigisektori rahandus majandus- ja rahaliidus” aruanne näitab ELi liikmesriikides rahanduse detsentraliseerimise kasvutrendi, kus üha rohkem kulutusi ja sissetulekuid on kohaliku või piirkondliku tähtsusega. Aruandes rõhutatakse, et omavahendid, st sõltumatud riigist madalama tasandi maksud ja lõivud, on tõhusamad rahastamisvahendid kui keskvalitsuse tehtavad rahaülekanded. Siiski märgitakse aruandes, et keskmiselt sõltub ELis riigist madalama tasandi valitsuste põhisissetulek natuke suuremal määral rahaülekannetest kui maksudest. Konkreetsemalt nähakse aruandes seost kulutuste detsentraliseerimise ja parema eelarvetasakaalu vahel.

Komitee on juba väljendanud kavatsust koostada Euroopa Liidu mitmetasandilise valitsemise harta ning sellealane töö peaks jätkuma. Kõnealune harta annaks hea võimaluse kirjeldada kohaliku ja piirkondliku demokraatia põhimõtteid ning pakuks kasulikku toetust kohalikule ja piirkondlikule valitsemisele ning detsentraliseerimisprotsessile liikmesriikides, kandidaatriikides ja naaberriikides.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavandatud 11. veebruaril 2013.

Vastuvõtmine on kavas 11.–12. aprillil 2013 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus „Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikiri ning rahastamine”, COM (2012) 499 final – 2012/0237 (COD).
Raportöör: István Sértő-Radics (HU/ALDE), CdR 2244/2012 – CIVEX-V-037

Vaja on toetada EL põhiväärtusi. Raportöör peab hädavajalikuks siduda Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused omavahel senisest tihedamini ning tagada, et iga Euroopa tasandi erakonnaga võib ametlikult seotud olla vaid üksainus Euroopa tasandi poliitiline sihtasustus. Peab ühtse Euroopa õigusliku seisundi loomist sammuks Euroopa poliitilise ühendamise poole, kuna selle kaudu antakse Euroopa tasandi erakondadele ja poliitilistele sihtasutustele võimalus ennast sellistena registreerida ja saada ELi õigusel põhinev Euroopa õiguslik seisund, vabastades nad seni nende olemasolu aluseks olnud eri riikide õiguslike vormide mitmekesisusest.

Sõna võttis Lars Mitek Pedersen, osakonna juhataja, peasekretariaat, Euroopa Komisjon. Komisjon on otsustanud alustada konsultatsiooni Regioonide Komiteega vabatahtlikkuse alusel. Komisjoni kehtivates reeglites on selge piirkondlik dimensioon ja see on jätkuvalt ka uues komisjoni ettepanekus. Nad näevad Regioonide Komitee arvamust kui toetust EK ettepanekule, kuigi esitatud muudatusettepanekud panevad mõned ettepanekud kahtluse alla. Komisjon pöörab sellele ettepanekule suurt tähelepanu, eriti Barroso poolt. Euroopa poliitilised parteid peavad mängima ühendavat lüli kohalike poliitiliste parteide ja EL parteide vahel. Komisjon on püüdnud olla ambitsioonikas oma ettepanekute esitamisel. Komisjon sooviks, et reeglid kehtiksid juba 2014 aastal toimuvateks EP valimisteks. See tähendab, et reeglid peaksid olema paigas 2013 aasta keskel.

Lepingu art 224 on nende ettepanekute aluseks. Ajakava on pingeline, kuna ettepanek põhineb EP resolutsioonil olemasoleva regulatsiooni kohta. Kokkuleppe saavutamiseks EL valimisteks (Nõukogus on 9 töörühma loodud sellele teemal). Komisjon loodab saada liikmesriikide toetust non-paper selle nädala lõpuks. 2013 aasta veebruaris loodetakse saada toetus EK ettepanekule. AM 1 ja 4 ei ole komisjoni jaoks problemaatilised. AM 2 – selles osas on arvamused nõukogus ja Euroopa Parlamendis väga laiaulatuslikud ja raske on ennustada milline on nende arutelude tulemus. AM3 seoses ütles ta, et komisjon kaalus pikalt esitatud ettepanekut. Lepingu art 10 on oluline ja asjakohane. Regioonide Komitee dimensiooni lisamine sellele on küsitav, kuna CdR liikmed on kinnitatud Euroopa Liidu Nõukogu poolt, mitte otse valitud.

Arvamuse eelnõu võeti vastu mitmete vastuhäältega. Arvamuse vastuvõtmine on kavas 31. jaanuaril – 1. veebruaril 2013 toimuval täiskogu istungjärgul.

Valimiste vaatlusmissiooni aruanne Serbia kohta.

Aruannet tutvustas Regioonide Komitee valimiste vaatlemise delegatsiooni esindaja Väino Hallikmägi (EE/ALDE). Regioonide Komitee delegatsiooni kuulus lisaks Väinole ka Uno Silberg (EE/EA) (EN Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi - CLRAE - delegatsiooni koosseisus osales Jüri Landberg).

6. mail 2012 toimunud Serbia kohalike omavalitsuste valimisteks moodustati CLRAE ja Regioonide Komitee ühine valimisvaatlusmissioon. Presidendi- ja parlamendivalimised viidi läbi samal ajal, kuid see delegatsioon neid ei vaadelnud. Delegatsiooni koosseisu kuulusid 11 kohalikul ja piirkondlikul tasandil valitud esindajat 9 Euroopa riigist, delegatsiooni juhtis CLRAE liige Nigel Mermagen (UK/Sõltumatute Liberaaldemokraatide Fraktsioon). ODIHR (demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo) oli määranud valimiste piiratud vaatlusmissiooni, mille juhiga kongressi ja Regioonide Komitee vaatlejad kohtusid.Vaatlusmissioonil tehti järeldus, et kuigi Serbia õiguslikus raamistikus ja valimissüsteemis oli tehtud ilmseid edusamme, jäid mõned puudujäägid siiski veel kõrvaldamata.

Esialgsed tulemused esitati 7. mail 2012 toimunud pressikonverentsil. Kongressi lõpparuannet arutati CLRAE täiskogu istungil 17. oktoobril 2012, Regioonide Komiteed esindas Väino Hallikmägi, kes esindas komiteed ka Regioonide Komitee ja kongressi ühisel pressikonverentsil, mis toimus Belgradi pressitalituses 7. mail 2012 kell 11.00.

Missiooni järeldustest võib eriti palju kasu olla raportöörile, kes koostab arvamuse 2012.–2013. aasta laienemispaketi kohta, mille Euroopa Komisjon esitab 2012. aasta oktoobris ja Lääne-Balkani töörühma liikmetele.

CLRAE raportööri Nigel Mermageni (UK/GILD-ILDG) märkused. Viimati kohtusid nad Väinoga Strasbourgis CLRAE plenaarsesioonil, kus Väino esines kaasettekandega valimisvaatlustest Serbias ning andis edasi CdR tähelepanekud valimiste läbiviimise kohta. Tuleks suurendada valimiste läbipaistvust ja vähendada korruptsiooni. Kongressi raport samuti tõstatab vähemuste küsimuse ja nende õiguste tagamise. Selge oli see, et kohalikud küsimused olid varjutatud riiklike teemade poolt. On huvitatud ka edaspidisest koostööst institutsioonide vahel.

Kongress lubab ka omalt poolt hoida Regioonide Komiteed oma tegevustega kursis. Edastas kutse, et raportite kvaliteet sõltub vaatlejate teadlikkusest ja koolitatusest ning kutsub Regioonide Komitee liikmeid osalema nende poolt korraldatavas koolituses.

Arvamus „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2012-2013”, COM (2012) 600 final (COD).
Raportöör: Luc Van den Brande (BE/EPP), CdR 2210/2012 – CIVEX-V-038.

Arvamuses kujundatakse välja Regioonide Komitee poliitiline sõnum Lääne-Balkani riike (Horvaatia, Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Serbia, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo ), Türgit ja Islandit käsitleva Euroopa Liidu laienemisstrateegia kohta.

Senini on laienemine majanduslikult aidanud suurendada heaolu ja konkurentsivõimet, võimaldades laienenud Euroopa Liidul paremini vastata globaliseerumisest tulenevatele väljakutsetele.

Regioonide Komitee üks peamisi poliitilisi prioriteete on tagada laienemisprotsessi edu. Regioonide Komitee jaoks on määrava tähtsusega kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajate roll laienemisprotsessis. Valitud esindajad, kes teevad tihedat koostööd kodanikega, on teadlikud sellest, et laienemisprotsessis osalevates riikides praegu käimasolevaid poliitilisi ja sotsiaalseid reforme ei ole võimalik läbi viia jõumeetodil, vaid ainult mitmekesisust ja tõelist detsentraliseeritust austades.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et 1.juuliks 2013 on loodetavasti kõik otsused tehtud. Järgmisel nädalal on nõukogus kohtumine, kus tehakse otsused laienemispaketi osas. Nad loodavad saavutada positiivse lahenemise ajal, kus liit ise seisab silmitsi suurte väljakutsetega. Vaja on pingutada jätkuvalt rahu ja turvalisuse nimel. Horvaatia on varsti 28.liikmesriik ja protsess jätkub Montenegroga. Liitumistingimused on kindlad, kuid õiglased ja põhinevad väärtustel, millele EL on loodud. Võtmetähtsusega on demokraatliku avaliku sektori ülesehitamine. Näevad vajadust rõhutada teatud aspekte seoses turvalisusega, mis on olnud ka varasemate konfliktide allikaks (nagu näiteks ka nime küsimus). Tuleks ka kaasata kandidaatriike nendesse protsessidesse, mis hetkel on aktuaalsed Euroopa Liidus. Andis detailse ülevaate kõikide kandidaatriikide ja nende põhiliste küsimuste osas.

Kissiov (BG) ütles, et kandidaatriigid peavad täitma kõiki tingimusi. Loukaidou (CY) ütles, et vaja on täita kõiki Türgiga sõlmitud tingimusi. Küprose elanikud on praktilised Türgi vangid. Nad ei ole rahul nõukogu otsustega selles küsimuses ja esitavad kindlasti omapoolsed muudatusettepanekud. Wozniak (PL) juhtis tähelepanu turvalisusele Kosovos ning selles, et arvamuses on loodud liiga idealistlik pilt Kosovost ning see ei vasta sellele informatsioonile mida tema on saanud. De Vits (BE) ütles, et nad saavad toetada Brande raportit. Tegi märkusi Albaania kohta ja ütles, et seal on teatud reformid läbiviimisel, mida peaks toetama. Kui on konkreetseid soovitusi, siis tuleks neid ka arvamuses mainida.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu 11. veebruaril 2013. Arvamuse eelnõu teine arutelu ja vastuvõtmine 29. aprillil 2013. Vastuvõtmine on kavas 30.– 31. mail 2013. aastal toimuval täiskogu istungjärgul.

Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tutvustas esindaja kriisijuhtimise ja terrorismivastase võitluse osakonnast, Euroopa Komisjoni siseasjade peadirektoraadist. Siseasjade volinik Cecilia Malmström käivitas 9.septembril 2011 radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku, mille eesmärk on võidelda vägivaldse ekstremismiga. Sellega toetatakse liikmesriikide püüdlusi tõkestada vägivaldset radikaliseerumist ja üksikisikute värbamist terroristlikel eesmärkidel. Võrgustik ühendab üle kogu ELi radikaliseerumisvastases võitluses osalejaid, nagu sotsiaaltöötajad, usujuhid, noortejuhid, politsei, teadlased ja teised, kes tegutsevad kõige ebasoodsamas olukorras olevates kogukondades kohapeal.

http://register.consilium.europa.eu/pdf/et/12/st08/st08624.et12.pdf

Komisjon valmistab ette sellekohast teatist, mis varsti võtab ka konkreetse vormi.

Järgmine koosolek toimub 11. veebruaril 2013 Brüsselis.

2. Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni (NAT) koosolek.

Koosolek toimus kolmapäeval, 5. detsembril 2012 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis.

Koosolekul osalesid Urve Erikson ja Villi Pihl.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll, millele järgnes komisjoni esimehe sõnavõtt. Töödokumendid on leitavad: NAT 05.12.12

Arvamus teemal „Roheline raamat - Merealased teadmised 2020: merepõhja kaardistamisest ookeaniprognooside koostamiseni”, Roheline raamat - Merealased teadmised 2020: merepõhja kaardistamisest ookeaniprognooside koostamiseni, COM(2012) 473.
Raportöör:
Arnold HATCH (UK/NI), CdR 2202/2012 – NAT-V-024.

Raportööri sõnul peab meresäästlik majandus olema jätkusuutlik, looma töökohti merendus- ja kalandussektoris, parandades ettevõtete, riigiasutuste ja teadlaste konkurentsivõimet ning tõhusust. Euroopa Komisjoni hinnangu kohaselt võib praeguse killustatud merevaatlussüsteemi asemel integreeritud võrgu loomisest saadav kasu ulatuda 300 miljoni euroni aastas.

Ta kinnitas oma toetust Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu (EMODnet) kontseptsioonile ning oma panust integreerituma üleeuroopalise merealaste teadmiste võrgustiku loomisse. Algatus „Merealased teadmised 2020” hõlmab enamat kui EMODnet. Sellega tagatakse ühendav raamistik kogu praegusele merevaatlusalasele tegevusele ELis. Pöördus Sloveenia, Malta ja Portugali poole palvega osaleda selle võrgustiku töös (siiani ei ole nad seda teinud). Raport toetab pideva ja integreeritud protsessi sisseviimist pärast 2014 aastat.

Rõhutas, et teadmised kalavarude olukorra kohta on äärmiselt tähtsad. Peaks olema võimalik kasutada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ja programmi „Horisont 2020” kaudu andmete kogumiseks ja teadusuuringuteks eraldatud vahendeid.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et tulevikukava tegevus hõlmab juhtprojekti, mille raames koostatakse Euroopa vetest 2020. aastaks ühtne digitaalne mitme resolutsiooniga merepõhjakaart. Kaart peaks olema võimalikult suure resolutsiooniga ning hõlmama topograafiat, geoloogiat, elupaiku ja ökosüsteeme. Sellega peaks kaasnema juurdepääs ajakohastele vaatlusandmetele ja teabele veekihi füüsikalise, keemilise ja bioloogilise seisundi kohta praegu ja minevikus, sellega seotud andmed inimtegevuse ja selle mõju kohta merele ning ookeaniprognoosid. Kõik see peaks olema kergesti ligipääsetav, koostalitlusvõimeline ja ilma kasutuspiiranguteta.

Projekti peaks toetama jätkusuutliku menetlusega, mille käigus parandatakse järk-järgult selle vastavust eesmärgile ning aidatakse liikmesriikidel tõsta oma suutlikkust merevaatluste, proovivõtu- ja uuringuprogrammide teostamisel. Selle tulemusena soovitakse vähendada kulutusi, edendada innovatsiooni, vähendab ebakindlust.

2008-2010 loodi portaalid, kus tagati juurdepääs erinevatele andmetele. 2014 aasta lõpuks soovitakse luua ühtset portaali.

Konsultatsioon lõpeb 15.detsembril 2013. komisjoni ettepanek

Komisjon on loonud vastuste esitamiseks veebisaidi.

http://ec.europa.eu/dgs/maritimeaffairs_fisheries/consultations/marine-knowledge-

2020/index_en.htm

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 5 muudatusettepanekut ja raportööri 3 raportööri kompromissettepanekut, mis kõik võeti ka vastu. Raport võeti vastu ühehäälselt. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 31. jaanuaril ja 1. veebruaril 2013 toimuval istungjärgul

Arvamus teemal „Meremajanduse kasv: jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas”, Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Meremajanduse kasv: jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas, COM(2012) 494 final.
Raportöör:
Adam Banaszak (PL/EA), CdR 2203/2012 – NAT-V-025

Raportöör rõhutas, et meremajanduse jätkusuutlik areng peab põhinema keskkonnahoidlikkusel. Samas on väga oluline tagada, et keskkonnakaitse küsimused ei seaks sellisele arengule takistust ning et põhiinfrastruktuuride, eelkõige meresadamate, sildumiskohtade arvu ja transpordivõrgustike arendamisel on väga oluline roll meremajanduse kasvuga seotud küsimustes. Seepärast tuleks rõhutada ja strateegiliselt käsitleda selle arengu kõiki toetusvorme.

Merendusvaldkond sageli väga oluline ka kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele. Tutvustas lühidalt kõiki arvamuses käsitletud valdkondi. Vaja on seda valdkonda rahaliselt toetada ja olema ettevaatlikud, et suured ravimitootjad ei astuks saame, mis lähevad liiga kaugele. Tuleb olla äärmiselt ettepanek geneetiliselt muundatud veeorganismide loomise ettepanekute pärast.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et see on algatus komisjoni ettepanek, millega soovitakse Euroopa ookeanide, merede ja rannikualade kasutamata ressursid rakendada uute töökohtade loomise ja majanduskasvu huvides. Kui teha asjakohased investeeringud ja uuringud, on võimalused märkimisväärsed. Majanduskasv meresektoris pakub uusi ja innovatiivseid viise ELi praegusest majanduskriisist väljaaitamiseks. Selline majanduskasv esindab strateegia „Euroopa 2020” merendusalast mõõdet. See võib kaasa aidata ELi rahvusvahelisele konkurentsivõimele, ressursitõhususele, töökohtade loomisele ja uute majanduskasvu allikate leidmisele, kaitstes samaaegselt bioloogilist mitmekesisust ja merekeskkonda ning säilitades teenused, mida pakuvad meile terved ja vastupanuvõimelised mere- ja ranniku ökosüsteemid. Nõustub raportööriga, et meremajanduse kasvu alussammas on jätkusuutlikus.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 12 muudatusettepanekut, nendest valdava osa Desgain poolt. Desgain tundis muret maavarade kaevandamise pärast merepõuest. Rootsi ja Soome esindajad jällegi toetasid teadusuuringuid geneetiliselt muundatud veeorganismide loomiseks (küsimus on arvamuse punktist nr 15 ja selle kohta esitatud muudatusettepanekutest 6 ja 7). Siin võtsid mitmed liikmed sõna ja avaldasid väga erinevaid seisukohti- ühed toetasid seda, teised mitte. Kõik esitatud muudatusettepanekud, välja arvatud muudatusettepanek nr 6, võeti vastu.

Arvamus võeti vastu kolme vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 31. jaanuaril ja 1. veebruaril 2013 toimuval istungjärgul.

Komisjoni esimees leidis, et võiks arutada kuidas parandada koostööd Euroopa Parlamendi ja tema komiteedega. Sama meelt olid ka poliitiliste fraktsioonide koordinaatorid. See ettepanek esitatakse ka CdR presidendile.

Lisaks tutvustati Regioonide Komitee tervisealase piirkondadevahelise töörühma töid ja tegemisi ning Mereturismi Keskuste Riiklike Ühenduste Euroopa Föderatsiooni säästva mereturismi Euroopa harta teemalist algatust.

Järgmine koosolek toimub 21. veebruaril 2013 Brüsselis.

3. Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) koosolek.

Koosolek toimus neljapäeval, 6. detsembril 2012 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. Koosolekul osalesid Kadri Tillemann ja

Töödokumendid on leitavad: ENVE 06.12.12

Määrati uued raportöörid järgmiste arvamuste koostamiseks:

  • „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (kodifitseeritud tekst)”, COM(2012) 628 final – 2012/0297 (COD)

  • Teatis „Energia siseturu paremini toimivaks muutmine”

Omaalgatusliku arvamuse “Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohad kildagaasi, kinnisgaasi, põlevkiviõli ja kinnisõli kasutamise kohta” ettepaneku osas toimus pikk diskussioon. Otsus selle arvamuse koostamise kohta tehakse järgmises juhatuses.

Arutelu eesistujariigi Küprosega teemal „Kohalikul ja piirkondlikul tasandil säästva energia valdkonda tehtavate investeeringute alal kujunev ELi raamistik”

Küprose kaubandus- , tööstus- ja turismiminister Neoklís Sylikiótis

Regioonide Komitee on iseäranis rõhutanud vajadust jätkata Euroopa aruka energeetika programmi, toetades seda piisava rahastamisega ka tulevikus, et pakkuda kogu ELi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tehnilist abi investeerimisel säästvasse energiasse. Abi peaks hõlmama kohalike ja piirkondlike investeerimisprogrammide ettevalmistamist, rakendamist ja rahastamist (sh tasuvus- ja turu-uuringud, programmide struktureerimine, äriplaanid, energiaauditid, pakkumismenetluse ettevalmistamine).

Komitee soovib esile tõsta, et sarnaselt varasemaga peaks tulevikuski kuni 90 % sellistest tehnilise abi ettemaksetest olema rahastamise saamiseks kõlbulikud ning piirduda ei tohiks üksnes katseprojektidega, vaid rahastamist tuleks laiendada paljudele teistele toimijatele, näiteks linnapeade pakti sarnastes algatustes osalejatele.

Üldiselt on Regioonide Komitee leidnud, et lisaks struktuurifondidele peaks säästvate kohalike ja piirkondlike investeeringute puhul innustama avaliku ja erasektori partnerlusi selliste rahastamismehhanismide abil nagu madala intressimääraga või intressivabad laenud, pangagarantiid, kohalikud käibefondid ja muud uuenduslikud finantskorralduse vahendid.

Arvamus „Taastuvenergia, Euroopa energiaturu oluline osaline”, Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2012) 271 final.
Raportöör:
Witold Stępień (PL/EPP), CdR 2182/2012 – ENVE-V-027.

Raportöör leiab, et taastuvenergia arendamise probleemide peamiseks põhjuseks on Euroopa Liidu poliitika ebapiisav koordineerimine. Taastuvaid energiaallikaid käsitlevates Euroopa Komisjoni dokumentides esitatakse sageli kaugeleulatuvaid eesmärke, jättes nende rakendamise praktilised meetodid liikmesriikide ülesandeks, eelkõige seoses taastuvate energiaallikate arendamise kulude katmise, tehniliste probleemide lahendamise ja tegutsemisviisidega tiheda konkurentsiga turul;

Teeb ettepaneku töötada välja ja viia ellu lihtne ja ühtne kogu ELi hõlmav taastuvenergia toetussüsteem. Selline süsteem peaks seadma üleeuroopalised eesmärgid ja nende saavutamise meetodid. Taastuvate energiaallikatega seotud meetmed peaksid hõlmama õiguslikke, majanduslikke, tehnilisi ja sotsiaalseid aspekte.

Raportöör tegi oma arvamuses ettepaneku, et Euroopa taastuvenergia arendamise toetuskava hõlmaks järgmisi elemente:


  • taastuvate energiaallikate üleeuroopalise toetusfondi loomine;

  • taastuvenergia toetuskavade ühtlustamine Euroopa tasandil;

  • piirkondade rolli tugevdamine toetuse eraldamisel taastuvatele energiaallikatele;

  • taastuvenergiatehnoloogia optimaalne kasutamine vastavalt piirkondades leiduvatele taastuvatele energiaallikatele;

  • meetmete kaks tasandit: Euroopa tasand suurte taastuvenergiarajatiste jaoks ning piirkondlik tasand väike- ja mikrorajatiste jaoks;

  • toetuste pakkumine investeeringutele, mille maht võimaldab taastuvate energiaallikate täielikku kaasamist konkurentsivõimelisele energiaturule;

  • lisaks taastuvate energiaallikate arendamisele ka elektrivõrkude väljatöötamise toetamine;

  • taastuvate energiaallikate negatiivse mõju piiramine energiavõrkude toimimisele taastuvenergia- ja energisalvestamispakettide toetamise teel;

Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi esindaja Joachim Balke ütles oma sõnavõtus, et Regioonide Komitee pöörab oma arvamuses tähelepanu olulistele küsimustele nagu:

  • toetusskeemide ühtlustamine (mis baseerub ühistel kriteeriumidel);

  • luua investoritele soodne investeerimiskliima;

  • taastuvenergia osa suurendamine kogu energiatootmises ja selleks vajaliku infrastruktuuri loomine ning erinevate energiaallikate parem kombineerimine.

Komisjoni esindaja sõnul on Regioonide Komitee arvamuse eelnõus pakutud uued ideed huvitavad. Liikmesriikide seisukoht on, et energia tarbijad peavad taastuvenergia osa kinni maksma ning nad ei soovi selleks kasutada riigieelarve vahendeid. Leiab, et eelnõus tehtud ettepanek rahastada neid investeeringuid avalikust eelarvest, on ebareaalne.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 78 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekute menetlemise käigus ei leidnud toetust raportööri poolt pakutud idee üleeuroopalise fondi loomise kohta. Leiti, et lahendus ei ole mitte ühe taastuvenergia süsteemi loomine EL tasandil, vaid ühine strateegia, mis näitaks kuidas erinevad olemasolevad ja tulevased süsteemid eri tasanditel peaks koostööd tegema. Vastuvõetud raportööri kompromissettepanek 7R:

„rõhutab, kui oluline on et tuleks välja töötada välja ja ellu viia ellu lihtne ja ühtsel Euroopa strateegial põhinev ühtne kogu ELi hõlmav taastuvenergia toetussüsteem. Tulevased toetussüsteemid saab välja töötada kooskõlas kontrollitud menetlustega, millega kaasneb toetus nii taastuvenergia tootmisele ja jaotusele kui ka uute taastuvenergia tehnoloogiate ulatuslikumale rakendamisele; Selline süsteem peaks seadma üleeuroopalised eesmärgid ja nende saavutamise meetodid. Taastuvate energiaallikatega seotud meetmed peaksid hõlmama õiguslikke, majanduslikke, tehnilisi ja sotsiaalseid aspekte;“

Vastu võetud AM 10 kustutas arvamuse eelnõu punkti 5. Tasavägine hääletus toimus muudatusettepanekute 24 (+21/-24), 25 (+25/-21), 40 (+23/-20), 63R(+23/-16), 65R(+26/-16), 67R (+24/-18), 70 (+23/-23) üle.

Arvamuse eelnõu võeti vastu suure hulga vastuhäältega. Arvamuse on kavas vastu võtta 31. jaanuaril–1. veebruaril 2013 toimuval täiskogu istungjärgul

Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraadi kampaania „Sinu maailm. Sinu kliima” (A world you like. With the climate you like) tutvustus

Euroopa Komisjoni kliimamuutustega kohanemise süvalaiendamise ja vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia (Mainstreaming Adaptation and Low Carbon Technology) direktoraadi direktori Humerto Delgado Rosa tutvustas üleskutset.

Euroopa Komisjoni üleskutse

http://world-you-like.europa.eu/et/

Järgmine koosolek toimub 19. veebruaril 2013 Brüsselis

4. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse komisjoni (COTER) koosolek.

Koosolek toimus reedel, 7. detsembril 2012 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. Osalesid Väino Hallikmägi, Saima Kalev ja Juri Gotmans.

Töödokumendid on leitavad: COTER 07.12

Otsustati määrata uued raportöörid järgmiste arvamuste koostamiseks:

  • Arvamus „Määrus Euroopa abifondi kohta enim puudustkannatavate isikute jaoks” – soome delegatsiooni liige (ei jõudnud nime üles märkida)

  • Arvamus „Keskkonnahoidliku transpordi pakett” 2012/MOVE/014, 2012/MOVE/015- Saima Kalev (pressiteade lisatud)

  • Arvamus raudteepaketi kohta. 2011/MOVE/011, 2012/MOVE/002, 2012/MOVE/017, 2012/MOVE/030, 2012/MOVE/031, 2012/MOVE/032, 2012/MOVE/033 – Paula BAKER

  • Omaalgatuslik arvamus territoriaalse mõju hindamise suuniste kohta – SCHNEIDER, Michael (DE/EPP).

Otsustati vastavalt esitatud ettepanekutele arvamust mitte koostada (CdR 2230/2012) ning kinnitati COTERi komisjoni 2013. aasta tööprogramm (CdR 2231/2012). Tehti ettepanek lisada vajadus pöörata suuremat tähelepanu arvamuste vastuvõtmise järgsele tegevusele. Tehti ettepanek suurendada osakonna C1 töötajate arvu.

Resolutsioon ühtekuuluvuspoliitika õigusaktide paketi kohta.
Raportöör: Marek Woźniak (PL/EPP), CdR 2233/2012 – COTER-V-033.

Raportööri sõnul on ta resolutsiooni koostamisel lähtunud varem Regioonide Komitee poolt vastu võetud seisukohtadest ja nii see tõesti ka on.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnul on oluline, et kõik osapooled osalevad nendes aruteludes. Nõukogus on vastu võetud neli paketti. Kõige rohkem otsuseid on vastu võetud ESF, ERDF ja territoriaalse koostöö osas. Läbirääkimised jätkuvad üldmääruse teksti osas. Arutelud on kahe olulise teema üle: käitumisjuhend ja partnerluslepingud.

Selle resolutsiooni eelnõu kohta esitasime koos Läti ja Leedu delegatsiooni liikmetega ühe muudatusettepaneku, mille osas esitas raportöör omapoolse kompromissi (20R), mis ka vastu võeti:

„toetab 18. septembril 2012 mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel esitatud piirmäära (2,5 %), mis võtab arvesse ELi 12 liikmesriigi järelejõudmist ning mõne liikmesriigi raskusi abi vastuvõtmisel praegusel programmiperioodil. Samal ajal toetab komitee kaasrahastamismäärade tõstmist liikmesriikides, keda praegune kriis kõige rohkem mõjutab. Seetõttu lükkab komitee tagasi Euroopa Ülemkogu 22. novembri järelduste eelnõus 29. oktoobril 2012 nõukogu eesistujariigi läbirääkimispaketis tehtud kärpimisettepaneku (2,356 %). Ent komitee väljendab heameelt, et samal ajal nähakse järeldustes ette piirmäära suurendamine 2,59%-ni nendele liikmesriikidele, kes ühinesid ELiga enne 2013. aastat ning kelle SKP keskmine reaalkasv aastatel 2008–2010 oli alla –1 %;“

Kolme Balti riigi esindajad võtsid sõna ning pakkusid välja omapoolse kompromissi, kus nõustusid osaliselt raportööri kompromissiga, kuid mitte täielikult. Nad nõudsid, et piirmäära suurendataks 2,9%ni nendele liikmesriikidele, kes ühinesid ELiga enne 2013. aastat ning kelle SKP keskmine reaalkasv aastatel 2008–2010 oli alla –1 %;“ kuna just lõppenud täiskogul võeti vastu resolutsioon MFF kohta, kus öeldi, et

„Komitee pooldab kõige vähem arenenud piirkondadele mõeldud vahendite säilitamist samal tasemel, kuna need piirkonnad on ühtekuuluvuspoliitika tähtsaim eesmärk.“

Peame uute ettepanekutega välja tulema järgmisel täiskogul ning pakkuma välja arvulise tõetuse selle kohta, et pakutud vahendite piirmäära 2,59% puhul jääb meile eraldatud vahendite maht madalamaks kui käesoleval perioodil.

Resolutsiooni eelnõu võeti vastu mõningate vastuhäältega. Dokumendi vastuvõtmine on kavandatud 31. jaanuaril – 1. veebruaril 2013 toimuvale täiskogu istungjärgule.

Arvamus teemal „Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad strateegia „Euroopa 2020” valguses”.Komisjoni teatis „Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad: partnerluse arendamine aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks”, COM(2012) 287 final.
Raportöör: Malcolm Mifsud (MT/EPP), CdR 1685/2012 – COTER-V-030.

Raportöör tutvustas lühidalt arvamuse eelnõu, millele järgnes Euroopa Komisjoni esindaja sõnavõtt. Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et see ei ole viimane sõna, vaid esimene samm tegevuste väljatöötamise vallas. Nad on avatud konsultatsioonidele.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 36 muudatusettepanekut. Arvamuse eelnõu võeti vastu ühehäälselt.

Arvamuse vastuvõtmine on kavandatud 31. jaanuaril – 1. veebruaril 2013 toimuvale täiskogu istungjärgule.

Arvamus teemal „2014.–2020. aasta piirkondliku abi suunised”. Omaalgatuslik arvamus.
Raportöör: Jean-Paul Denanot (FR/PES), CdR 2232/2012 – COTER-V-034.

Raportöör tutvustas lühidalt arvamuse eelnõu ja tänas kõiki nende poolt esitatud sisendi eest.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et riigiabil on oluline tähtsus kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Varsti esitatakse liikmesriikidele konkreetsed ettepanekud. Põhiliselt toimuvad arutelud järgmisel aastal.

Meie (riigihangete ja riigiabi osakonna) arvamusel võiksid vastused olla sellised (boldis), mis said ka meie delegatsiooni liikmete poolt esitatud:

1. Kas piirkondliku abi suunistes sisalduv piirkonnajaotus võimaldab tegeleda tõhusalt ebasoodsas olukorras olevate piirkondadega? Jah

Kas oleks asjakohasem kasutada sama piirkonnajaotust, millest lähtutakse struktuurifondidest raha eraldamisel? Põhimõtteliselt oleks soovitav lähtuda samast piirkonnajaotusest. Meile teadaolevalt on ELTL artikkel 107 lg 3 punkti a piirkond (kogu Eesti kuulub perioodil 2007-2013 punkti a) piirkonda) sama kui (vana terminiga) struktuurifondide Objective 1 piirkond, mistõttu pole Eestis kattuvuse osas probleeme olnud.

2. Kas Euroopa Komisjoni kasutatud kriteeriumid piirkonnajaotuse väljatöötamiseks piirkondliku abi suuniste tarbeks on asjakohased (ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis a sätestatud piirkondade puhul SKP ja sama artikli lõike 3 punktis c sätestatud piirkondade puhul töötuse määr)? Arvame, et on asjakohased.

Kui ei, siis milliseid kriteeriumeid võiks eelistada järgmisel programmiperioodil?

3. Kas Euroopa Komisjoni ettepanek keelata abi andmine ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis c osutatud piirkondadele on Teie arvates õigustatud? Meile teadaolevalt ei kavatseb komisjon keelata punkti c piirkonnas regionaalabi andmise vaid suurettevõtete puhul, kuid mitte väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul. Igal juhul oleme arvamusel (ja oleme seda ka Eesti seisukohtades väljendanud), et ka punkti c piirkondades peaks säilima võimalus toetada suurettevõtjaid.

Kui ei, siis millised võiksid olla alternatiivid? Alternatiiv on säilitada regionaalabi andmise võimalus suurettevõtjatele ka punkti c piirkondades.

4. Kas Teie hinnangul on Euroopa Komisjoni ettepanek võtta abi jagamisel ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis c osutatud piirkondade vahel aluseks ELi keskmisel näitajal põhinev meetod asjakohane ja sobivam kui riikide keskmistel näitajatel põhinev meetod?

Kui ei, siis millised argumendid õigustaksid riikide keskmistel näitajatel põhineva meetodi säilitamist? Ei oska kommenteerida, kuna Eesti on (ja ilmselt jääb ka 2014-2020 perioodiks) punkti a piirkonnaks.

5. Kas piirkondliku abi suuniste teatud valdkondade väljajätmine on Teie silmis õigustatud? Kui on mõeldud kehtivates suunistes olevaid sektorite välistusi, siis nendega pole Eestil probleeme. Meile teadaolevalt on komisjonil plaanis tuua regionaalabi suuniste alla ka laevaehituse toetamine, mis praegu on eraldi raamistikus.

Kui ei, siis milliseid sektoreid ei tohiks välja jätta? Ei ole ettepanekuid.

6. Kas Euroopa Komisjoni pakutud meetodid piirkondliku abi suunistes sisalduva piirkonnajaotuse läbivaatamiseks programmiperioodi jooksul on piisavalt paindlikud, et oleks võimalik võtta arvesse piirkondade majanduslikku arengut? Kehtivates suunistes puudub võimalus üle vaadata ELTL art 107 lg 3 punkti a piirkonna jaotust ja meie arvates peaks sama lähenemine ka uutes suunistes säilima.

Kui ei, siis millised oleksid asjakohasemad meetodid piirkonnajaotuse läbivaatamiseks programmiperioodi jooksul?

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 23 muudatusettepanekut, nendest enamus Marini poolt. Paljud muudatusettepanekud võeti vastu raportööri poolt pakutud kompromisside raames ja mõned olid ka esitajate poolt tagasi võetud (AM 1, 10, 13, 15, 19, 22). Arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega ja ühe erapooletu häälega. Arvamuse vastuvõtmine on kavandatud 31. jaanuaril – 1. veebruaril 2013 toimuvale täiskogu istungjärgule.

Järgmine koosolek toimub teisipäeval, 26. veebruaril 2013, Brüsselis.

5. Komisjon teeb ettepaneku eeskirjade kohta, millega muudetaks avaliku sektori veebisaidid kõigile juurdepääsetavaks.

Komisjoni ettepanekus avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavust käsitleva direktiivi kohta kehtestatakse ELi kohustuslikud standarditud käideldavusnõuded 12 veebisaiditüübile alates 2015. aasta lõpust. Käideldavad peaksid olema sellised avalikud põhiteenused nagu sotsiaalkindlustus- ja tervishoiuteenused, töökoha otsingud, ülikooli astumise taotlused ning isiklike dokumentide ja tõendite väljastamine (vt täielik loetelu lisas). Kavandatud uute eeskirjadega selgitatakse ühtlasi, mida veebi käideldavus tähendab (tehnilised spetsifikatsioonid, hindamismetoodika, aruandlus, altpoolt lähtuv katsetamine), ja valitsusi kutsutakse üles kohaldama nimetatud eeskirju kõikide teenuste, mitte ainult kohustusliku nimekirja suhtes.

Kavandatud direktiiv direktiivi ettepanek läheb nüüd vastuvõtmiseks nõukogusse ja Euroopa Parlamenti.

Liikmesriigid peaksid kehtestama siseriiklikud eeskirjad ja võtma vastu õigusaktid 30. juuniks 2014. 21 liikmesriiki on juba vastu võtnud veebi käideldavust käsitlevad siseriiklikud õigusaktid või meetmed, kuid edasiminek venib.

6. Euroopa Komisjoni asepresident Viviane Reding andis Berliinile üle auhinna „Access City 2013”.

Žürii valis Berliini tema strateegilise ja kaasava puuetega inimeste poliitika eest, mille raames on tehtud suuri investeeringuid varem jagatud linna muutmiseks juurdepääsetavaks ja tõketeta keskkonnaks. Žürii tõstis esile Berliini transpordisüsteemi ja investeeringuid, mida on tehtud ümberehitusprojektide raames, et parandada juurdepääsetavust puuetega inimeste jaoks. Berliini mitmekülgne lähenemisviis juurdepääsetavusele kajastub igakülgselt linna eri tegevusvaldkondades ja sellel on otsustajate lai toetus.

Juurdepääsetavus tähendab, et puudega inimesed pääsevad füüsilisele keskkonnale, transpordile, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja -süsteemidele ning muudele vahenditele ja teenustele ligi samamoodi kui teisedki.

Auhind "Access City award" anti sel aastal välja kolmandat korda. Esimese auhinna sai Hispaania linn Avila ja teise Austria linn Salzburg .

7. CEMR tööandjate platvormi koosolek ja sotsiaaldialoogi komitee koosolek.

Tööandjate platvormi koosolek toimus 5.detsembril CEMR majas ja sotsiaaldialoogi komitee koosolek 6.detsembril Borschette Keskuses Brüsselis.

2013 aasta prioriteedid.

• Euroopa Komisjoni perspektiivi esitles Francois Ziegel Euroopa tööhõive peadirektoraadist. Tööhõive peadirektoraadil on esmakohal noorte tööhõive vähendamise küsimused. Nad esitavad tööhõive paketi järgmise aasta alguses. Noorte töötus kasvab jätkuvalt. Komisjon on pakkunud rida meetodeid nagu avatud konsultatsiooni meetud ja sotsiaaldialoog probleemide lahendamiseks liikmesriikides.

Komisjoni paketis on kolm põhidokumenti:

- Teatis,

- analüütiline dokument ja

- kokkuvõte.

Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi soovi kohaselt sisaldab noorte tööhõivepakett komisjoni soovitust liikmesriikidele kehtestada noortegarantii (mis põhineb Soome ja Austria hea praktika näidetel), millega tagatakse, et kõik kuni 25aastased noored saavad nelja kuu jooksul pärast haridussüsteemist lahkumist või töötuks jäämist töö-, täiendõppe või praktikakoha pakkumise. Kavandatava soovitusega kutsutakse liikmesriike üles looma tugevaid partnerlussidemeid sidusrühmadega, tagama tööhõiveasutuste ja teiste noori toetavate partnerite varane sekkumine, võtma toetavaid meetmeid tööalase integratsiooni võimaldamiseks, selleks täielikult ära kasutama Euroopa Sotsiaalfondi ja teisi struktuurifonde, hindama ja pidevalt täiustama noortegarantii kavasid ning neid kiiresti rakendama.

Komisjon toetab liikmesriike ELi rahaliste vahenditega, edendades liikmesriikide vahelist heade tavade vahetust, järgides noortegarantii rakendamist Euroopa poolaasta raames ja suurendades teadlikkust. Pakett algatab ka Euroopa tööturu osapoolte arutelu praktika kvaliteediraamistiku üle, mis võimaldaks noortel ohututes tingimustes saada kvaliteetseid töökogemusi, soodustades niiviisi üleminekut koolist tööle. Lisaks teatatakse paketis Euroopa praktikavõimaluste liidust, millega tahetakse parandada olemasolevate praktikate kvaliteeti ja kättesaadavust, jagades edukaid praktikakavasid liikmesriikidega ja selgitades, kuidas vähendada takistusi noorte liikuvusele.

komisjoni tööhõive pakett

http://europa.eu/rapid/press-release_IP-12-1311_et.htm

Tutvustas lühidalt ka muid tegevusi, mis on komisjoni 2013 aasta tööprogrammis- http://ec.europa.eu/atwork/pdf/cwp2013_et.pdf

http://ec.europa.eu/atwork/pdf/cwp2013_annex_et.pdf

• Osalejate kommentaarid:

Tööhõive kasv põhineb enamasti VKEdel ja nemad sageli ei paku koolitust noortele. Seega lasuks kohalikul omavalistusel nõue pakkuda koolitust noortele.

Toimuvad juba ka sotsiaalpartnerite vahelised arutelud kuidas suurendada tööhõivet ja kuidas komisjoni töödokument nende arengutega arvestab?

• Liitude prioriteedid:

- Šoti - selle aasta EK tööhõivepaketiga seotud tegevused; pikaajaline hooldus, noorte tööhõive

- Wales - tööaja direktiiv, noorte tööhõive küsimused, pensionide teema;

- Norra - vajaliku avaliku sektori töötajate arvu tagamine, juurdepääs tööle ja innovaatilised meetodid. Tehakse tihedat koostööd ametiühingute esindajatega. Neil on kokkulepitud viieaastane tegevusprogramm, et vähendada haiguspäevade arvu ja suurendada tööaega (paljud töötavad osaajaga), kompetentside tõstmine, juhtimisoskuste parandamine, töötervishoid ja turvalisus küsimused.

- Island - noorte tööhõive, migrandid on kaotanud töö ja sõltuvad sotsiaaltoetustest, ajude äravool,

- Ungari - toimub avaliku sektori reform, oskuste arendamine, sotsiaaldialoogi edendamine, töö ja pensionil olemise ühendamine, vastuolu noortele suunatud tööhõive poliitika ja vanemaealistele suunatud poliitikate vahel.

- Leedu - valis uue parlamendi ja on selge, et sotsiaalne partnerlus on väga nõrk ning palju räägitakse sotsiaalse partnerluse suurendamisest. Vähene informatsioon Euroopa tasanadil toimuva sotsiaaldialoogi kohta.

- Rootsi - algavad ettevalmistused 2013 aasta sotsiaaldialoogi ettevalmistuseks, uus pensionisüsteemi kehtestamine (olemasolev on liiga kallis), noorte töötus, tööleppe ettevalmistamine (work pact). Püütakse koostöös keskvalitsusega leida lahendeid. Demograafiliste muutuste tõttu on tulevikus sektoris töökäte puudus.

- Soome - on kaheaastane kollektiivlepingute periood, mis lõpeb selle aasta lõpus ja toimuvad ettevalmistused uue lepingu sõlmimiseks. Majanduslikud tingimused mõjutavad ka otsuseid tööjõuturu. Halveneb tööturu olukord (praegu on töötus 8% ja see suureneb), sealhulgas ka noorte töötus. Kompetentsi tõstmise tegevuste meede toimis niiksu kuni erasektor ei soovinud enam selles osaleda. Igal töötajal on kolmepäevane kompetentsi tõstmise plaan (see on aasta peale). Pensioniiga tõuseb, kuid suureneb ka töövõimetuse pensioni saajate arv. Valitsus tahab tõsta pensioniiga 70 aastani, kuid see on keeruline ülesanne, kuna vasakpoolsed erakonnad, kes on valitsuses, on lubanud pensioniiga mitte tõsta. Rakendatud on ka kolmanda osapoole vägivalla vastaseid meetmeid. Oluline on uus töötervishoiu ja turvalisuse strateegia ettevalmistamine.

- Horvaatia - sotsiaalne situatsioon on väga halb ja halveneb kogu aeg. Valitsus on käitunud nagu orkester Titanicul. Kohalikul ja regionaalsel tasandil ei ole piisavalt kompetentsi sotsiaalsetes küsimustes. Paljud küsimused nagu pensionid ja tööhõive küsimused on keskvalitsuse pädevuses. Valitsus tahab vähendada avaliku sektori palkasid ja ka tööhõivet. Iga kolmas inimene riigisektoris ei ole vajalik. On sõlmitud üks üldine kokkulepe, mis sisaldab ka erinevaid sektoreid. Toimub väljapressimine. Avalik sektor korraldas hoiatusstreigi. Pensionid on väga madalad. Väga pikk üleminekuperioodi tõttu olid paljud inimesed sunnitud minema ennetähtaegsele pensionile ja see on viinud nende sissetuleku alla.

- Tsehhi - 12 ministrit 19st on korruptsiooni skandaalide tõttu tagasi astunud. Parempoolne valitsus saab vähem ja vähem toetust. Hiljuti toimunud valimistel said enamuse vasakpoolsed ja kommunistlik partei. Praegu on beebi buum ja üks prioriteetseid teemasid on töö ja eraelu ühildamine. Tsehhis on vastu võetud uus seadus, mis puudutab lastehoidu. Suur on tervishoiutöötajate puudus. Toimub ajude äravool. Parlament võttis vastu uue pensionide reformiseaduse, kuid president ei kuulutanud seda välja. Oluline on sotsiaalteenuste piisav rahastamine.

- Inglismaa - on toimunud edukat läbirääkimised ametiühingutega uute pensioniskeemide teemal. Loodavad, et keskvalitsus võtab seaduse vastu nende soovide kohaselt. Kavandavad reforme tööaja ja töötasu küsimustes, kuid hetkel on raske ennustada millised on ametiühingutega läbirääkimiste tulemused. Olulised on tööaja küsimused (tööaja direktiivi rakendamine).

Mathias Maucher EPSUst andis ülevaate projektist PESSIS- http://www.epsu.org/

Projektist: http://www.epsu.org/a/9108. Projekti järeldustes pakutakse ideed luua sotsiaalvaldkonna sotsiaaldialoogi komitee EL tasandil. Olen sellest ka varem kirjutanud. Vähemalt CEMR ja tema liikmed ei tervita seda ideed väga entusiastlikult.

Lisaks arutati sotsiaaldialoogi komitees arutatavaid teemasid ning järgmise aasta tegevusplaani. Lisasin selle juba Praha koosoleku ülevaatesse.

Sotsiaaldialoogi komitee koosolekul andis Euroopa Komisjoni esindaja oma ettekandes ülevaate sotsiaaldialoogi instrumentidest ja sektorite põhistest juba sõlmitud ja sõlmimisel olevatest kokkulepetest.

Euroopa sotsiaalparterite kokkulepped on jagatud nelja kategooriasse:

· Lepingud vastavalt artiklile 155(2) - siduvad kokkulepped;

· Protsessile orienteeritud tekstid (juhendid, soovitused jne);

· Ühised arvamused ja vahendid;

· Protseduurilised tekstid.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 153, 154 ja 155 (1 ja 2) on Komisjoni poolt korraldatava EL sotsiaaldialoogi aluseks.

Kokkulepped peaksid sisaldama ka lisa koos nende riikide nimedega, kes on need kohustused võtnud.

Kõige rohkem on vastu võetud ühiseid seisukohti ja arvamusi.

Probleemiks on see, et sotsiaalpartnerid kutsuvad paljusid sõlmitud dokumente kokkulepeteks, seadmata sealjuures miinimumstandardeid ja mis ei ole tegelikult siduva iseloomuga ja mida pole ellu viidud. Sageli ei ole ka täiesti selge millisesse kategooriasse üks või teine sotsiaaldialoogi väljund kuulub.

Christina Dziewanska-Stinger tutvustas Kohalike ja Regionaalsete omavalitsuste tegevusraamistikku. Selle juures on oluline pöörata tähelepanu järgmistele küsimustele:

· Seda peaks rakendama rahvuslikul tasandil?

· Kuidas me teame milles täpselt on kokku lepitud?

· Kuidas sotsiaaldialoogi komitee saab teid abistada nende tegevuste rakendamisel liikmesriigi ja EL tasandil?

· Kuidas mõõta saavutatut?

· Peame vaatama ka 2013 aastasse ja edaspidisesse ajajärku.

Täna peaksime me määratlema oma prioriteedid järgmiseks perioodiks ja määratlema juhtpartnerid ning kokku leppima selles kuidas antakse tagasisidet.

8. Uno Silberg valiti tagasi Regioonide Komitee piirkondadevahelise „Automotive“ töögrupi aseesimeheks.

29. novembril toimunud piirkondadevahelise “Automotive” töögrupi koosolekul valiti Uno Silberg uuesti töögrupi aseesimeheks.

Lisan aruandele koosoleku protokolli ja tööprogrammi.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


10.12.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit