Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


26.- 30. november 2012 nr. 33
Print

E-nädalakiri 33/2012

Sisukord:

1. Tallinna ja Helsingi ülikoolide ja uurimiskeskuste koostöö teemaline seminar.

2. Regioonide Komitee riikide deelgatsioonide koordinaatorite koosolek ja kohtumine administratsiooni esindajatega.

3. Regioonide Komitee juhatuse istung.

4. Regioonide Komitee presidendi kohtumine rahvusdelegatsioonide juhtidega.

5. Regioonide Komitee täiskogu istung.

1. Tallinna ja Helsingi ülikoolide ja uurimiskeskuste koostöö teemaline seminar.

Seminar toimus 26-27.novembril Brüsselis Helsingi EL esinduses Brüsselis.

Ürituse korraldajateks olid Tallinna ja Helsingi esindused Brüsselis koos Riikliku Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga (NACPB).

Seminari eesmärk oli ülikoolide ja teadusasutuste heade koostöönäidete tutvustamine ning nende näidete põhjal uurida võimalust rakendada teadussõpruslinnade Tallinna ja Helsingi idee.

Seminari avasõnad ütlesid Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ja Helsingi Euroopa Liidu esinduse juht Rogaciano Cavadas Kaipainen.

Vitsuti sõnul on Tallinn juba aastaid teinud koostööd ülikoolidega. Tänaseks on sõlmitud koostöölepingud enamiku ülikoolidega (sealhulgas ka eraülikoolidega). Ülikoolid on huvitatud koostööst linnaga, et saada kaasrahastust oma projektidele. Tallinn toetab ka üliõpilasi. Üks konkreetne koostöönäide on näiteks 50 aastat tagasi ehitatud elamurajoonide muutmine tänapäeva nõuetele vastavaks ja paremaks elukeskkonnaks.

Lisaks esinesid sõnavõttudega Tallina Ülikooli esindajad, NICPB esindajad ning Euroopa Komisjoni esindajad (programm lisatud).

Waldemar Kütt Euroopa Komisjonis andis ülevaate käimasolevatest läbirääkimistest järgmise finantsperioodi üle. Kärbitud on ka EK poolt pakutud rahastamisvahendite mahtu teaduse ja innovatsiooni toetamiseks. Tema sõnul on näiteks Soome jaoks teadus ja innovatsioon alles neljandal kohal prioriteetidest. Rõhutas regioonide vahelise koostöö tähtsust. Tark spetsialiseerumine on uus kontseptsioon, mis tähendab oma tugevuste ja erisuste paremat ärakasutamist. Arendada tuleks rohkem koostööd kohalike omavalitsuste ja erasektoriga ning õppida teiste headest kogemustest.

Professor Erkki Truve Tallinna tehnikaülikkoolist leidis, et vaja on konkreetseid ettepanekuid, et need arutelud ei jääks ainult juttudeks. See idee sõpruslinnadest ja ülikoolide vahelisest koostööst pole uus, kuid see sumbus Tallinna Linnavalituse poolse leige huvi tõttu. Tõi näiteks Helsingi linna kodulehe, kus kohe avamisel on link ülikoolidele, kuid Tallinna linna kodulehel see puudub.

Seminari tulemusena jõuti järgmiste järeldusteni:

  • Käik Brüsselisse oli vajalik;

  • Vaja on ideede rakendamine praktikas;

  • Rahvusvaheline dimensioon on oluline;

  • Järgmine kohtumine peaks olema ametlikum ning selle käigus peaks jõutama siduvate kokkulepeteni;

  • Olulised on omandi, vastutuse ja motivatsiooni küsimused;

  • Väga hea on Malmö ja Kopenhaageni vahelise koostöö näide, sealhulgas koostöö ja võrgustumine ülikoolide vahel ning linnade panus sellesse;

  • Helsingi ja Tallinn võiksid üheskoos välja arendada koostööstruktuuri, kuhu oleksid kaasatud ka ülikoolid ja teised partnerid+ riigipoolne tugi;

  • Luua ühine pealinnade regioon;

  • OECD viib läbi uuringut piiriülesest innovatsioonipoliitikast, millest tehakse kokkuvõte järgmise aasta aprillis Helsingis;

  • Vajalik on toetus, koolitus ja infovahetus alustavatele ja juba kujunenud klastritele;

  • Vaja on vähendada bürokraatiat;

  • Paljud tegevused teaduse ja hariduse vallas on projektipõhised. Vaja on luua jätkusuutlik tegevuskeskkond;

  • Eesti nanotehnoloogia on maailma tipptasemel ja seda on vaja ära kasutada;

  • Koostöö Helsingi ja Tallinna vahel peab olema kasulik mõlemale poolele.

Seminaril esitatud ettekanded on leitavad: https://www.dropbox.com/home/2012NovTllHelBrussels

Lisatud on ka tarkade linnade initsiatiivi kokkuvõte (koostatud selle aasta suvel COSLA Brüsseli esinduse poolt).

2. Regioonide Komitee riikide delegatsioonide koordinaatorite koosolek ja kohtumine administratsiooni esindajatega.

Kohtumine toimus 28. novembril.

Koordinaatorite koosolekul otsutati riikide delegatsioonide koordinaatorite juhi valimise uue süsteemi üle. Valiti variant nr 2 geograafilise jaotuse osas, kus riigid on jaotatud kolme gruppi. Koordinaatorite järgmine esimees tuleb geograafilisest grupist nr 2- ja selleks saab Hollandi koordinaator - Simone Goedings.

Aseesimees valitakse geograafilisest grupist nr 3.

Osalemine Regioonide Komitee töögruppide töös:

· Robert (Iiri del. koordinaator) andis ülevaate oma osalusest Euroopa 2020 halduse rakkerühma töös. Järgmine koosolek toimub järgmisel esmaspäeval ja see keskendub eelkõige juhtprojektide raames korraldatavatele konverentsidele.

· Richard (UK koordinaator) andis ülevaate aruteludest liikmete kulude katmise töörühma tööst (mitte-EUR riikide liikmetele reisikulude katmine). Ta ütles, et annab infot pärast järgmist koosolekut .

- Mõned CdR liikmed ei pääse liikmete portaalile ligi, kuna Regioonide Komitee on nende salasõna muutnud ja pole sellest liikmeid teavitanud.

Kohtumisel administratsiooni esindajatega olid päevakorras järgmised küsimused:

· Ettevalmistused juhatuse istungiks; Koordinaatorid leidsid, et 2013 aasta resolutsiooni osas (mis on koostatud poliitiliste fraktsioonide poolt) oleks administratsioon pidanud küsima ka riikide delegatsioonide arvamust ja prioriteete. Järgmisel juhatuse istungil on kaks ülevaadet kodukorra ad hoc komisjoni tööst ja need muudatused peaks vastu võetama järgmisel täiskogu istungil. Richard tõstatas mitte-eurotsooni liikmete kulude katmise küsimuse.

· Ettevalmistused novembrikuu täiskogu istungiks; On esitatud 180 muudatusettepanekut arvamuste eelnõude kohta. Poliitiliste gruppide esindajad saavad õiguse esitada küsimusi Barrosole. Kui keegi liikmetest soovib osa võtta, siis peaks sellest enne teada andma (Keymer on üks nendest, kes soovib sõna).

· Ettevalmistused riikide delegatsioonide juhtide kohtumiseks Regioonide Komitee presidendiga; Pole koostatud eelnevat sõnavõttude plaani.

· Regioonide Komitee poolt korraldatavad EL 2020 strateegiaga seotud konverentsid; Esimene konverents toimub 13. detsembril Brüsselis, teine 28. veebruaril Dublinis jne. Lubatakse saata ürituste kalander. Kui keegi teiste komisjonide liikmetest soovib osaleda neil konverentsidel, peab ta saatma tavapärase taotluse peasekretärile;

· Uus Regioonide Komitee koduleht; Loodetakse peagi tagada koduleht kõikides ametlikes EL keeltes (praegu on see kättesaadav 16 keeles). On loodud võimalus saada infot iga liikmesriigi liikmete kohta, klikkides kaardil. Palutakse saata asjakohast infot, mida üles riputada.

· Koordinaatorite kaelakaardid - võib juba hakata saatma kirju delegatsiooni juhi poolt koos koordinaatorite nimedega.

· Uued protseduurireeglid - koordinaatorite poolt on esitatud ettepanekud protseduurireeglite täiendamiseks. Töö peaks lõpule jõudma jaanuaris. Lisaks muudatustele seoses uute liikmete liitumisega, vaadatakse üle ka teised kodukorra punktid. Kas on paika pandud kord kuidas esitada ettepanekuid kodukorra parandamiseks? Administratsiooni poolt valmistatakse ette dokument selle nädala lõpuks/ järgmise aluseks mida hakatakse ad hoc komisjonis arutama. Administratsiooni poolt koostatud ettepanekute aluseks on poliitiliste fraktsioonide ja administratsiooni poolt antud sisend. Vastus oli, et peab meeles pidama, et kodukorra muudatused esitakse täiskogule heaks kiitmiseks ning siis on võimalik tavalises korras esitada muudatusettepanekuid. Loomulikult saavad ettepanekuid esitada ka ad hoc komisjoni liikmed. Administratsiooni esindaja pakkus, et vajadusel võib korraldada kohtumise, et selgitada administratsiooni poolt esitatud muudatusettepanekute sisu, et ära hoida tulevasi arusaamatusi. Ilmselt toimub kohtumine detsembris. Kuupäev täpsustatakse.

· Uued salasõnad liikmete postaalis – tulenevalt häkkimiskatsetest on Komitee pidanud vajalikuks muuta liikmete salasõnu.

· Riikide eksperdid- saadetakse info selle kohta kui seda andmebaasi uuendatakse. Valiku protseduur on täielikult läbipaistev. Igaüks või saata oma CV, et olla valitud kui ekspert vastavast riigist.

3. Regioonide Komitee juhatuse istung.

Juhatuse istung toimus 28. novembri õhtul Regioonide Komitee hoones. Juhatuse istungil osalesid Uno Sillberg, Väino Hallikmägi ja Ille Allsaar.

President ütles, et nad on saatnud kirja kõikide liikmesriikide presidentidele ja suursaadikutele EL juures, paludes nende toetust järgmise perioodi ühtekuuluvuspoliitikale. Samuti on tehtud koostööd Euroopa Parlamendiga ning kohtutud erinevate EK kõrgete esindajatega (kiri oli lisatud eelmise nädala aruandele).

President andis ülevaate eesistujariigi tegevusest ning resolutsiooni eelnõust Regioonide Komitee 2013. aasta prioriteetide kohta, mis põhinevad Euroopa Komisjoni õigusloome- ja tööprogrammil.

Resolutsioonis toetatakse jõulist mitmeaastast finantsraamistikku ja tõelist ELi omavahendite süsteemi, kui hoiatab siiski, et eelarvepoliitika kooskõlastamine ELi tasandil võib kaasa tuua riske kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning ohustada asjakohaste teenuste pakkumist.

Resolutsioonis avaldatakse kahetsust, et komitee ettepanekut rohelise raamatu koostamiseks ELi, liikmesriikide ja riigi tasandist madalamate tasandite eelarvete sünergia kohta ei ole tööprogrammi lisatud.

Arutasime koos Läti ja Leedu delegatsiooni koordinaatoritega võimalikke muudatusettepanekuid resolutsiooni eelnõu kohta.

Resolutsiooni eelnõu otsustati lülitada täiskogu päevakorda.

Resolutsiooni eelnõu mitmeaastase finantsraamistiku kohta otsustati samuti lülitada täiskogu päevakorda.

31. jaanuaril ja 1. veebruaril 2013 toimuva täiskogu 99. istungjärgu ettevalmistamine: päevakorra esialgne kavand, kus kavatsetakse menetleda 10 arvamuse eelnõu. Informatsioon võeti teadmiseks.

President tutvustas kavandatud uute arvamuste eelnõude koostamise ettepanekuid, mis kiideti ka heaks.

Nõustuti õigusaktide ettepanekute ja muud kui õigusaktide ettepanekutega, mille kohta Regioonide Komitee on otsustanud arvamust mitte koostada.

Rahandus- ja halduskomisjoni (CAFA) esimees ütles, et komisjon koostab oma uut eelarve ettepanekut ja meil ei ole muud teha kui istuda ja oodata. CAFA soovib, et juhatus oleks informeeritud CAFA otsustest ja ettepanekutest, et juhatus saaks omakorda vastu võtta otsuseid. Regioonide Komitee uuendab oma kodulehte ja CAFA on küsinud selle kohta ülevaadet administratsioonilt. Nad leiavad, et kodulehe uuendamise kulutused on ületanud igasuguse piiri. Järgmisel juhatuse istungil annab CAFA põhjaliku ülevaate palju uue kodulehekülje loomise eest on makstud. Samuti nõuab CAFA, et otsused eelarveridade vaheliste ümberpaigutuste osas peavad olema enne kooskõlastatud CAFAga kui sellest informeeritakse komisjoni. Lisaks on arutatud nende liikmete kulutuste katmise küsimust, kes ei kuulu euroalasse. Püütakse leida kõigile sobilikku lahendust.

Kiideti heaks kavandatud Regioonide Komitee väljaspool Brüsselit toimuvad ja erakorralised üritused 2013. aastal.

Võeti teadmiseks ühtse hindamisraamistiku meetodil läbi viidud enesehindamisest tuleneva poliitilise arengukava järelmeetmed.

Ürituste Open Days ja Europcom 2012 hindamine ja perspektiivid 2013 aastaks.

11. Euroopa piirkondade ja linnade nädal on kavas 7.–10. oktoobril 2013 ning selle korraldavad ühiselt Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat. Mis puutub poliitikatsüklisse, siis langeb üritus perioodi, mil tõenäoliselt kõik piirkonnad ja linnad teevad viimaseid ettevalmistusi ühtekuuluvuspoliitika (ja maaelu- ja kalanduspoliitika) programmideks aastateks 2014–2020. Seepärast soovitatakse ürituse teemade valikul keskenduda rakendamise (partnerluse aspektid, temaatiline koondumine), sünergia (piirkondade koostöö eri poliitikavaldkondades ja programmides, sh ettevõtete kaasamine) ja väljakutsetega (linnapoliitika ja lahendused, demograafilised muutused jne) seotud küsimustele. Ürituse üldine moto võiks olla „Euroopa piirkonnad ja linnad teel aastasse 2020”, millega märgitaks uut ajalist mõõdet ja suunda strateegiale „Euroopa 2020”.

Säilitatavate ja edasi arendatavate teemade hulka kuulub programmi „Erasmus kohalikul ja piirkondlikul tasandil valitud esindajatele” võimalik kordamine ja kontaktide tugevdamine akadeemiliste ringkondadega, eelkõige regionaal- ja linnaarengu valdkonna noorteadlaste vahendusel. Komitee uuriks koos regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi, Brüsselis asuvate piirkondlike esinduste ja Euroopa Investeerimispangaga võimalusi korraldada näitus/teadmisterada, kus antaks ülevaade avaliku ja erasektori linnaarengu lahendustest, näiteks säästva arengu, transpordi, sotsiaalse kaasatuse jm valdkondades.

Ürituse OPEN DAYS 2013 ametlik käivitamine ja ürituse tutvustamine piirkondlikele esindustele ja partneritele on kavas 11. detsembril 2012.

21. jaanuar 2013

2013. aasta ürituse eelarveprognoosi esitamine rahandus- ja halduskomisjonile

Märtsi algus 2013

tähtaeg piirkondlike partnerluste taotluste esitamiseks ürituste korraldamiseks Brüsselis ja kohapeal ning piirkondade ja linnade ning ettevõtete, finantsasutuste ja Euroopa assotsiatsioonide taotluste tähtaeg ürituste korraldamiseks „kohtumispaigas” (the Meeting Place)

Märtsi lõpp 2013

valikumenetluse tulemuste avaldamine

Mai 2013

ürituse partnerite koosolek: esialgse programmi tutvustamine

Mai lõpp 2013

lõplike kirjelduste, seminaride juhatajate ja kõnelejate üksikasjade ning kohalike ürituste kirjelduste ja üksikasjade esitamise tähtaeg

Juuli algus 2013

registreerimise alustamine Internetis

Septembri keskpaik 2013

kõnelejate ettekannete ja kokkuvõtete esitamise tähtaeg

7.–10. oktoober 2013

Üheteistkümnes üritus OPEN DAYS Brüsselis

Liikmete poolt kritiseeriti seda kuidas on korraldatud ajakirjanike kutsumine Avatud Päevadele ja seda, et liikmetega ei ole nende kutsumisel konsulteeritud. 2013 aasta Avatud Päevadel peaks keskenduma mitte kvantiteedile vaid kvaliteedile ja vähendama kõnelejate arvu.

Jensen ütles, et võime olla rahul toimunud Avatud Päevadega. Tema sõnul ei ole osalejad sageli mõistnud, kes seda üritust korraldab. Rohkem Regioonide Komitee liikmeid peaks olema nende päevadega seotud. Vaja on parandada dialoogi osalejatega.

Herman Van Rompuy kabineti juhataja Didier Seeuwsi sõnavõtt.

Lõppenud ülemkogul ei saavutatud kokkulepet MFF osas. Rompuy pakkus eelarve vähendamist 75 miljardi euro võrra ja see on esmakordne EL ajaloos, kus järgmine eelarve on eelmisest väiksem. Oli liikmesriike, kes soovisid suuremat kärbet. Järgmise aasta alguses tullakse selle küsimuse juurde tagasi, et saavutada lõplikku kokkulepet MFF osas. Komisjon on täna välja andnud omapoolse seisukoha. Kõige olulisem on luua ühtne pangandusliit. Soovitakse sisse viia ka õiguslikud muutused, et saada see süsteem toimima. Järgmine samm on rahvuslike raamistike harmoniseerimine EL pangandussüsteemiga. See on nurgakivi. Majandusliku koostöö parendamiseks on kaks ettepanekut:

  1. soovitused liikmesriikidele ja kahepoolsete lepingute sõlmimine liikmesriikidega. Need põhineksid tõelistel läbirääkimistel, mitte EL bürokraatide ettekirjutusel. See on üks idee mida soovitakse edasi arendada.

  2. rahanduslik võimekus. See on ettepanek, millel on tugev vastasseis mõnede liikmesriikide poolt (nagu näiteks Inglismaa). Need ei ole lihtsalt makromajanduslikud tingimused, vaid abi liikmesriikidele struktuursete majandusreformide läbiviimisel, et saavutada rahanduslik võimekus. Iga rahandusliit maailmas nõuab teatud koordineerimist. Neid ettepanekuid saab täpsemalt näha Rompuy poolt varsti esitatavas ettepanekus.

Van den Brande ütles, et kui puuduvad ressursid, siis ei saa ka strateegia eesmärke täita. Küsimus on milline roll on kohalikel ja regionaalsetel omavalitsustel kogu tuleviku protsessis. Oluline küsimus on ühtekuuluvuspoliitika tulevikul ja sellele eraldatud rahaliste vahendite mahus. Vaja on EL poliitikate integreeritud rakendamist ja see toimub just kohalikul tasandil. Iga liikmesriik peab meeles pidama konstitutsioonilist ülesehitust kui räägime mitmetasandelise valitsemise põhimõtete rakendamisest. Nõukogus puudub tahe mitmetasandilise valitsemise tasandi printsiibi rakendamisse.

Prantslased pidasid emotsionaalse kaitsekõne ÜPP kaitseks ja rõhutasid vajadust omavahendite hulga suurendamiseks.

Järgmine juhatuse istung toimub 30.jaanuaril 2013 Brüsselis.

4. Regioonide Komitee presidendi kohtumine riikide delegatsioonide juhtidega.

Kohtumine toimus 29.novembri hommikul Regioonide Komitee peahoones. Meie delegatsiooni esindas delegatsiooni aseesimees Kurmet Müürsepp.

Keymer ütles, et ta saatis 2.detsembril kirja, kus pakkus täiendusi tänasele päevakorrale ja kodukorrale. Kahju on, et nendele ettepanekutega ei ole arvestatud ega kirjale vastatud. President ütles, et selliseid kohtumisi on plaanis korraldada üsna sageli, aga mitte liiga tihti, kuid vastavalt vajadusele. 9.jaanauril toimub kohtumine, kus räägitakse kodukorra muutmiseks ning see on see koht kus Keymeri poolt tõstatud küsimusi peaks arutama. Sellega loeti päevakord kinnitatuks.

President andis ülevaate ministrite mitteametlikust kohtumisest Küprosel. Ta kaitses vajadust investeerida ühtekuuluvuspoliitikasse, et toetada EU 2020 strateegia eesmärke. Rõhutas ka vajadust parandada ühtekuuluvuse tõhusust. Rõhutasid ka, et mitmetasandilise valitsemise printsiipi on vaja rakendada partnerluslepingute koostamisel.

Sõnavõtud:

Wozniak - rääkis tema poolt koostatud ühise strateegilise raamistiku arvamuse eelnõust. Seda arutatakse 7. detsembri COTER komisjonis. Vaja on ära kasutada häid suhteid Euroopa Parlamendiga, kellega meil on sarnased sisukohad. Teine teema on rahaliste vahendite maht. Kolmas teema on ühtne strateegiline raamistik ja reguleerimisala ning partnerluskoodeks. Vaja on toetada EP, et tugevdada partnerluskoodeksi osa.

Keymer - rääkis Regioonide Komitee poolt saadetud kirjast peaministritele. Ta ütles, et kiri peaks olema paremini suunatud ning olema kirjutatud lihtsamas keeles. See kiri on saavutanud pigem negatiivse mõju. Sellised kirjad tuleks ennem kooskõlastada delegatsioonide juhtidega, et sõnumit paremini suunitleda.

Küprose esindaja - me oleme kõik pettunud selles kuidas läbirääkimised lõppesid Ülemkogus MFF küsimuses. Peame vaatama milline on kriisi mõju liikmesriikidele ja kohalikele omavalitsustele ja kuidas saavutada seatud eesmärke vähemate ressurssidega. Üksmeelsus on edu aluseks.

Hispaania esindaja - et midagi korda saata, on vaja eelarvet. Vaja on võidelda ausa ja tasakaalus eelarve eest, et saavutada majanduskasvu. Prioriteetseks tuleb seada kõige vähem arenenud regioonid Euroopas. Peame aru saama kuivõrd oluline on säilitada toetused põllumeestele.

Prantsusmaa esindaja - oluline on lepitada fraktsioonide ja rahvuslike delegatsioonide rolli. Vaja on toetada nii ühtekuuluvuspoliitikat kui ka ÜPPd sellisel tasemel, et nende areng jätkuks. Vaja on lahendada üleminekuregioonide probleem. Vaja on pöörata suuremat tähelepanu Euroopa omavahenditele ja nende osa suurendamisele.

Kreeka esindaja - praegune olukord seab ohtu Euroopa usaldusväärsuse.

Hollandi esindaja - vaja oleks kohtuda tihemini. Oleme olulisel teelahkmel. Eeldame, et tulevik põhineb dünaamikal ja innovatsioonil. Ka Hollandi delegatsioon toetab Keymeri kriitikat peaministritele saadetud kirja osas.

Tsehhi esindaja - rääkis ka peaministrile saadetud kirjast. Vaja on riiklikke delegatsioone paremini kaasata selliste kirjade koostamisse ning suurendada poliitilist vastutust. Oluline on teada EK suuniseid liikmesriikidele järgmise finantsperioodi vahendite kasutamise ettevalmistamiseks.

Läti esindaja - oleks ka hea meelega ennem kommenteerinud peaministrile saadetud kirja projekti. Kui ÜPP ei ole prioriteet ja ühtekuuluvuspoliitika ei ole enam prioriteet siis on küsimus kas EL solidaarusus on veel alles või mitte. Ei tohi kaotada usaldusväärsust, sest sellele põhinebki Euroopa Liit. Kodanikele tuleb anda tulevikuusku.

President ütles, et nad on teinud kõiki parimate kavatsustega, kuid võtavad teadmiseks kriitika koostatud kirja kohta. Seda kirja arutati fraktsioonide juhtidega. Nad ei soovi hoida infot saladuses ning püüavad tulevikus rohkem arvestada riiklike delegatsioonide arvamustega. Ühtekuuluvuspoliitikat tuleks kärpida võimalikult vähe, samuti ÜPP. ÜPP on alus, millele Euroopa Liit põhineb.

Iirima eesistumine. Iiri kolleegid on siin teinud väga head tööd. On mitmeid raporteid, mida Regioonide Komitee kavatseb vastu võtta Iiri eesistumise ajal.

Iiri delegatsiooni esindaja ütles, et kõige suurem väljakutse on leida lahendus MFFle. Ta loodab, et nad on edukad ning suudavad saavutada maksumaksja rahaga paremaid tulemusi. Vaja on teha strateegilist koostööd järgmiste eesistujatega ning panna paika olulised läbivad teemad. On olnud mõningaid ebakõlasid kommunikatsioonis ja see puudutab sekretariaati. Vaja on korraldada selliseid kohtumisi vähemalt kaks korda aastas. Vaja oleks ka hinnata eesistumise ajal saavutatut ja õppetunde.

Leedu esindaja ütles, et peale Iirlasi saab eesistujaks Leedu. Ka neil on kavas läbi viia rida üritusi Regioonide Komitees ning Leedus. Prioriteedid ei ole veel lõplikult välja kujunenud, kuid nende hulgas on kindlasti idapartnerlus ja energiavarustuskindlus.

Malta esindaja pöördus Iiri delegatsiooni juhi poole küsimusega kuidas Iirimaa suhtub lähimuspõhimõttesse seoses Iirimaal läbiviidava haldusreformiga.

5. Regioonide Komitee täiskogu istung.

Regioonide Komitee täiskogu istung toimus 29. ja 30.novembril Euroopa Parlamendi hoones Brüsselis.

Täiskogul osalesid: Uno Silberg, Väino Hallikmägi, Jüri Pihl, Kurmet Müürsepp, Urve Erikson, Kadri Tillemann ja Georg Linkov.

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso sõnavõtt: Euroopa Komisjoni 2013. aasta tööprogrammi tutvustus ja ELi tuleviku teemaline aruelu.

Barroso tutvustas EK ettepanekut ning käimasolevaid arutelusid. Tema sõnul on ÜPP ja ühtekuuluvuspoliitika ohus. On vaja saavutada kompromissid liikmesriikide vahel.

Uno ütles oma kõnes Uno kõne, et jätkuvalt on segadus põllumajanduspoliitika ümber järgmise perioodi finantsperspektiivi raames. Pudru mäed ja piima jõed on jõuliselt ja sõna otseses mõttes pööratud tänavatel seniste otsuste vastu. Üks sõidab vana vene traktoriga Brüsselisse õigust nõudma, teine kastab piimaga. Need on tagajärjed, mis ei ole tekkinud üleöö.

Täna peame selle teadmisega edasi minema. Edasi saab minna vaid nii, et liikmesriikide ja piirkondade isetoimetulek toiduga kindlustamise osas oleks vähimal määral häiritud ning parimal moel oleks tagatud võrdne kohtlemine. Erisuste põhjendamatu venitamine põhja-lõuna, ida-lääne suunal, uute ja vanade liikmesriikide vahel ainult süvendab jätkuvat meelepaha ja vähendab usaldust Euroopa Liidu vastu.

Regioonide Komitee pressiteates pressiteade on toodud kõikide poliitiliste fraktsioonide esindajate põhisõnumid Barrosole.

Regioonide Komitee 2012. aasta doktoriväitekirjade konkursi võitjate tutvustamine.

Esimene auhind

dr Philipp Studinger. Teadustöö pealkiri: „Brüsselis asuvate piirkondlike esinduste areng”. Teadustöö on esitatud Saksamaa Konstanzi ülikoolis.

Lisaks said auhinnad veel:

dr Jana Deforche. Teadustöö pealkiri: „Piirkondlikud strateegiad mitmetasandilise poliitika kontekstis: võrdlus Flandria, Valloonia, Kataloonia, Baden-Württembergi ja Šotimaa vahel”. Teadustöö on esitatud Belgia Antwerpeni ülikoolis.

dr Sander Happaerts. Teadustöö pealkiri: „Säästev areng rahvusvaheliste ja riiklike jõudude vahel. Piirkondliku poliitika võrdlev analüüs. Teadustöö on esitatud Belgia Leuveni katoliiklikus ülikoolis.

dr Guillaume Vergnaud. Teadustöö pealkiri: „Piirkondliku vahelüli otsingul: võrdlev lähenemine piirkondade ümberkujundamisele ja korraldamisele Prantsusmaal Rhône-Alpes'i piirkonnas ja Hispaanias Kataloonias”. Teadustöö on esitatud Prantsusmaa Lyoni ülikoolis.

dr Barbara Sawicz Teadustöö pealkiri: „Euroopa Liidu regionaalpoliitika mõju liidu piirkondade lähenemisprotsessile”. Teadustöö on esitatud Poolas Varssavis asuvas riskijuhtimise instituudis.

Täiskogu esimesel päeval olid päevakorras järgmiste arvamuste eelnõude täiskogu dokumendid arutelu (kuna olen nende sisu ja arutelusid kajastanud komisjoni koosolekuid kajastavate nädalakirjade koosseisus, siis siinkohal neid enam üle ei korda):

Ühine strateegiline raamistik. Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, COM(2012) 496 final – 2011/0276 (COD). CDR2027-2012_00_00_TRA_PAC – COTER-V-032. Pearaportöör: Marek Woźniak (Poola, EPP), Suur-Poola (Wielkopolska) vojevoodkonna marssal. Sõnavõtja: Lambert van Nistelrooij (Euroopa Parlamendi kaasraportöör).

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 25 muudatusettepanekut, nendest 1 meie delegatsiooni nimel, mis võeti ka vastu. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Euroopa tarbijakaitse tegevuskava – suurem usaldus ja kiirem kasv. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2012) 225 final. CDR1750-2012_00_00_TRA_PAC – NAT-V-023.
Raportöör: Spyros Spyridon (EL/EPP), Atika piirkonnavolikogu liige.

Arvamuse kohta oli esitatud 10 muudatusettepanekut, mis kõik võeti sisuliselt vastu, mõned nendest raportööri poolt pakutud kompromissi raames. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Euroopa partnerluse toimimisjuhend. Komisjoni talituste töödokument, SWD(2012) 106 final. CDR1683-2012_00_00_TRA_PAC – COTER-V-029.
Raportöör: Stanisław Szwabski (Gdynia linnavolikogu esimees, PL/EA).

Selle arvamuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei olnud ning arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Kogukonna juhitav kohalik areng. Omaalgatuslik arvamus. CDR1684-2012_00_00_TRA_PAC – COTER-V-031.
Raportöör: Graham Garvie (Scottish Borders'i volikogu liige, UK/ALDE).

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 10 muudatusettepanekut. Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, COM(2012) 131 final – 2012/0061 (COD). Ettepanek: nõukogu määrus, COM(2012) 130 final – 2012/0064 (APP). CDR1185-2012_00_00_TRA_PAC – ECOS-V-032.
Raportöör: Alain Hutchinson (Pealinna Brüsseli piirkonna parlamendi liige, BE/PES).

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 32 muudatusettepanekut, nendest 3 meie delegatsiooni poolt. Kaks meie muudatusettepanekut võeti vastu, kuid AM 5 lükati tagasi (kuigi ka paljud liikmed toetasid seda ettepanekut). Paljude muudatusettepanekute puhul viidi läbi elektrooniline hääletus, sest poolt ja vastuhääli oli tasavägiselt (AM 6, 7, 9, 12, 17R,23, 25, 29, 30, 32). Arvamus võeti vastu suure arvu vastuhäältega. Malta delegatsioon jäi punkti 23 pärast erapooletuks (nad ei suutnud õigeaegselt esitada omapoolset muudatusettepanekut).

Euroopa sihtasutuse õigusakt. Ettepanek: nõukogu määrus, COM(2012) 35 final – 2012/0022 (APP). CDR1364-2012_00_00_TRA_PAC – ECOS-V-034.
Raportöör: Claudette Brunet – Lechenault (Saône-et-Loire'i departemanguvalitsuse aseesimees FR/PES).

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 18 muudatusettepanekut. Arvamus võeti vastu ühe erapooletu häälega.

ELi riigiabi ajakohastamine. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, COM(2012) 209 final. CDR1528-2012_00_00_TRA_PAC – ECOS-V-035.
Raportöör: Clemens Lindemann (Saarpfalzi maavanem, DE/PES).

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud poliitiliste fraktsioonide poolt neli muudatusettepanekut, mis iseloomustavad poliitiliste jõudude erinevat lähenemist: ALDE ei toetanud kohalike ja piirkondlike osalejate ulatuslikumat suvaõigust regionaalabi eraldamisel. Samas soovis PES, et piirkondliku abi ülemmäära arvutamisse ei lisataks abi üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele ning sõltumata avaliku sektori tellimusest ei tohiks infrastruktuuriprojektide avalikust sektorist rahastamist käsitleda riigiabina. Kõik muudatusettepanekud võeti vastu, AM 1 ja 3 raportööri poolt pakutud kompromissina.

Kogu raport võeti vastu ühehäälselt.

Teisel täiskogu päeval võeti vastu kaks resolutsiooni:

Resolutsiooni eelnõu teemal „Regioonide Komitee 2013. aasta prioriteedid, mis põhinevad Euroopa Komisjoni õigusloome- ja tööprogrammil (CdR2204-2012_00_00_TRA_PRES). Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 20 muudatusettepanekut. Tagasi lükati AM 1,2, 6, 10 ja 11. Resolutsioon võeti vastu ühehäälselt.

Resolutsiooni eelnõu mitmeaastase finantsraamistiku kohta (CDR2263-2012_00_00_TRA_PRES). Resolutsiooni eelnõu kohta oli esitatud 22 muudatusettepanekut, nendest 2 Eesti, Läti ja Leedu delegatsiooni poolt ühiselt. Mõlemad ettepanekud võeti ka vastu.

- toetab ühtekuuluvusfondi vahendite asjakohast jaotamist kõige vähemarenenud piirkondadele ja liikmesriikidele ning ebavõrdsuse vähendamist elaniku kohta saadavas abis; (ning lisaks veel Hispaania delegatsiooni poolt esitatud muudatusettepanek sama punkti kohta: “pooldab kõige vähem arenenud piirkondadele mõeldud vahendite säilitamist samal tasemel, kuna need piirkonnad on ühtekuuluvuspoliitika tähtsaim eesmärk;”)

- kutsub üles jaotama järgmisel programmiperioodil otsetoetusi võrdsemalt liikmesriikide vahel, kelle otsemaksed hektari kohta on väiksemad kui 90% ELi keskmisest, alustades lõhe vähendamise dünaamilist protsessi juba järgmise programmiperioodi alguses ning saavutades ELi keskmise taseme järgmise finantsperspektiivi keskpaigaks;

Resolutsioon võeti vastu kahe vastuhäälega.

Jätkus järgmiste arvamuste eelnõude arutelu:

Seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi suunas – ELi keskkonnaõiguse parem rakendamine. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, COM(2012) 95 final. CDR1119-2012_00_00_TRA_PAC - ENVE-V-024.
Raportöör: Nilgun Canver (Londoni Haringey' linnaosa volikogu liige, UK/PES).

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 2 muudatusettepanekut, mis mõlemad võeti ka vastu, nendest esimene raportööri poolt pakutud kompromissõnastuses. Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Veepoliitika valdkonna prioriteetsed ained. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, COM(2011) 876 final – 2011/0429 (COD). CDR1120-2012_00_00_TRA_PAC – ENVE-V-025. Raportöör: Urve Erikson (Tudulinna vallavolikogu liige EE/AE)

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 23 muudatusettepanekut. Urve Erikson tegi tõeliselt tubli eeltööd ja Austria ja Saksamaa delegatsioonidega kompromiss sõnastused. Vastu võetud kompromissmuudatusettepaneku 10R tõttu langesid ära viis sama punkti kohta esitatud muudatusettepanekut.

10R: “on arvamusel, et esitatud ettepanekute eesmärkide saavutamiseks on tingimata vajalik ravimikemikaalide lisamine vajalik või vähemalt tuleks kaaluda nende lisamist prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistusse, sest kui teaduslikud tõendusmaterjalid näitavad, et veekeskkonda sattunud ravimikemikaalid mitte üksnes ei kahjusta keskkonda, vaid võivad ka ohustada inimeste tervist ja põhjustada kalade nn geneetilist saastatust. Euroopa Komisjoni hinnangust nähtub, et nimetatud ravimikemikaalid ohustavad veekeskkonda ja tõenäoliselt ka inimesi. Seetõttu kutsub komitee komisjoni pädevaid talitusi üles kontrollima õigeaegselt nende ainete autoriseerimist ja esitama soovituse nende ainete kasutamise kohta Euroopa Liidu turul; Seega on Regioonide Komitee seisukohal, et kindlasti tuleb arendada füüsikalis-keemilise töötluse meetodeid, mille eesmärk on ravimikemikaalid kinni püüda või keemiliselt ümber töödelda. Regioonide Komitee peab oluliseks, et keskkonnamõju vähendamist võetaks arvesse juba ravimikemikaalide valmistamisel.

Lõpuks märgib komitee, et kehtivate õigusaktide ümbermääratlemisel ja kooskõlastamisel tuleb kuulda võtta kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi nii seire analüütiliste kui ka optimaalsete võimaluste osas ning hoolitseda selle eest, et neilt nõutavad meetmed oleksid kulude seisukohalt optimaalsed;”

Lisan aruandele välja läinud pressiteate.

Arvamus võeti vastu.

Mullakaitse teemastrateegia rakendamine. Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2012) 46 final. CDR1121-2012_00_00_TRA_PAC – ENVE-V-026
Raportöör: Corrie McChord (Stirlingi volikogu liige, UK/PES).

Arvamuse kohta oli esitatud 35 muudatusettepanekut. Kogu arvamus võeti vastu mõnede vastuhäältega.

Euroopa kultuuripealinnad aastateks 2020–2033. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, COM(2012) 407 final. CDR2077-2012_00_00_TRA_PAC – EDUC-V-028.
Pearaportöör: Elisabeth Vitouch (Viini linnavolikogu liige, AT/PES).

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 11 muudatusettepanekut. Arvamus võeti vastu.

Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, COM(2012) 60 final. CDR1112-2012_00_00_TRA_PAC – EDUC-V-024.
Raportöör: Rogier van der Sande (Lõuna-Hollandi provintsivalitsuse liige NL/ALDE).

Kuna arvamus võeti komisjonis vastu ühehäälselt, siis oli selle arvamuse eelnõu kohta esitatud vaid üks muudatusettepanek ALDE fraktsiooni poolt, kus leiti, et nõue lisada põhi-, kesk- ja kõrghariduse või ka kutseõppeasutuste õppekavadesse teatud teemad ei ole kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Arvamus võeti vastu.

Euroopa Innovatsioonipartnerlus: põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, COM(2012) 79 final. CDR1749-2012_00_00_TRA_PAC - NAT-V-022.
Raportöör: Henk Brink (Drenthe provintsivalitsuse liige, NL/ALDE). Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 5 muudatusettepanekut, mis põhimõtteliselt kõik võeti vastu, nendest osad raportööri poolt pakutud kompromisside raames. Arvamus võeti vastu ühehäälselt.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis



05.12.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit