Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


20.-23. november 2012 nr. 32
Print

E-nädalakiri 32/2012

Sisukord:

1. Uus eelarve muutuvale Euroopale.

2. Euroopa Parlamendi (EP) täiskogu istungi põhiteemad.

3. Komisjon esitleb uut strateegiat hariduse ümbermõtestamiseks.

4. Debatt teemal „Progressiivne linnaareng“.

5. Regioonide Komitee haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja teaduskomisjoni (EDUC) komisjoni koosolek.

1. Uus eelarve muutuvale Euroopale.

Euroopa Komisjon tahab oma eelarveettepanekuga investeerida homsesse majanduskasvu juba täna. Maksumaksjad saavad oma raha eest rohkem tagasi. Sellest saab tõeline Euroopa eelarve. Integratsiooni toetav eelarve.

Maksumaksjatele peab olema selge, millele nende raha kulutatakse. Uus eelarve peab olema lihtsam, läbipaistvam ja õiglasem. Ettepanekus esitatakse muudatusi eelarve rahastamise osas, luues uued tuluallikad, mis peavad osaliselt asendama liikmesriikide kogurahvatulul põhinevaid makseid. Komisjon usub, et see on parem lahendus nii tavainimeste kui ka valitsuste jaoks.

Eelarveettepanek tuli arutlusele 22. ja 23. novembril Brüsselis toimuval ELi liikmesriikide juhtide kohtumisel.

Euroopa Ülemkogu presidendi Herman Van Rompuy poolt liikmesriikidele saadetud kutses koosolekukutse ütleb ta, et nende ettepanek on olnud vähendada EK poolt pakutud järgmise perioodi eelarvet 80 miljardi euro võrra. Kirjas ütleb ta, et loomulikult ei ole vähema rahaga võimalik saavutada sama palju ja seetõttu on vaja teha poliitilisi valikuid kärbete osas. Nemad pakuvad välja, et kärpida tuleks kõiki eelarveridu võrdselt, et tagada EK poolse pakkumise tasakaal. Neljapäeval kohtub Euroopa Komisjoni president individuaalselt kõikide liikmesriikide esindajatega.

MFF läbirääkimised:

http://www.consilium.europa.eu/special-reports/mff

Euroopa Parlamendi regionaalarengu komisjon ei ole Herman Van Rompuy pakkumisega rahul ja ütleb, et kaalul on regioonide ja linnade tulevik (pressiteade lisatud). Samuti nõuavavad Euroopa parlamendi poliitilised fraktsioonid tugevat ja paindlikku eelarvet järgmiseks finantsperioodiks- pressiteade

MFF 2014-2020:

http://ec.europa.eu/budget/mff/index_en.cfm

Eelarve kavandamine: eelarve

EL eelarve

12. novembril hakkas Tallinnast mööda Euroopat liikuma üks tont ja selle tondi nimi oli „Balti ÜPP traktor“. Vana ja väsinud Belarus sõitis Eestist Lätti, sealt Leetu, tegi peatuse Berliinis ning jõudis neljapäeval, 22. novembril, täpselt ülemkogu ajaks, Brüsselisse.

Eestis-Lätis-Leedus oli peatusi mitmetes linnades ja vastuvõtt nii võimukandjate kui ka rahva poolt oli väga positiivne.

Mille vastu siis meie põllumehed protestivad? Eks ikka madalate põllumajandustoetuste vastu, sest need on toetusnimekirja absoluutses lõpus ja järgnevaks eelarveperioodiks lubatakse vaid mõneprotsendilist tõusu. Meie nõue on aga 90% EL keskmisest toetustasemest.

Meeleavaldus toimus neljapäeval, 22.novembril kell 13.00-17.00 Brüsselis Schumann ringil, Cinquintanaire´i (Jubelparki) poolsel küljel.

Euroopa Kontrollikoda on avaldanud oma esimese eriaruande (nr 16/2012) uute liikmesriikide põllumajandustootjatele makstava sissetulekutoetuse kohta. Kontrollikoda kutsub üles toetuse jagamise viisi reformima, tagamaks, et sissetulekutoetus on suunatud aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes tegelevad konkreetse ja korrapärase põllumajandustegevusega. Eelkõige tuleks ELi põllumajandustoetuse saajate hulgast välja jätta avaliku sektori asutused, kes haldavad riigile kuuluvat maad ning ei ole põllumajandustootmisega muul viisil seotud. Samuti ei tohiks makseid teha kasutult seisvate maatükkide ega maa eest, mille peamine otstarve ei ole põllumajandus- http://europa.eu/rapid/press-release_ECA-12-48_et.htm

Ülemkogul 22-23.novembri läbirääkimiste vastuseisu tõttu põhja- ja lõunapoolsete riikide vahel võib viia otsustused järgmise finantsperioodi üle järgmisesse aastasse.

Neljapäeva õhtul püüdis Herman Van Rompuy murda ummikseisu, taastades € 19bn rahastamise põllumajandusele ja pakkudes lisaraha Prantsusmaa ja Itaalia vaestele piirkondadele, muutmata eelarve kogumahtu. Kui Prantsuse president leidis, et teatud edu on saavutatud, siis David Cameron (Inglismaa peaminister) seda arvamust ei jaganud.

Suurim kaotaja oli Euroopa Ühendamise rahastu-
http://www.ft.com/intl/cms/s/0/1465bd64-34d3-11e2-99df-00144feabdc0.html

Euroopa Parlament (EP) saatis 19.–22. novembrini toimunud täiskogult sõnumi liikmesriikide riigipeadele, et nood hoiduksid ühenduse pikaajalise eelarve äärmuslikust kärpimisest, sest see võib halvata Euroopa Liidu toimimise aastateks.

Regioonide Komitee president Ramon Luis Valcarcel Siso saatis kõikide liikmesriikide peaministritele ja suursaadikutele EL juures kirja (lisatud), milles ta soovib, et ühtekuuluvuspoliitikale eraldatakse suurem eelarve (või vähemalt 2007-2013 perioodiga võrdne eelarve).

2. Euroopa Parlamendi (EP) täiskogu istungi põhiteemad.

EP täiskogu istung toimus 19-22.novembril Strasbourgis, kus arutleti järgmiste teemade üle:

  • Mitmeaastane eelarve ja 2013.aasta eelarve;

  • Kildagaasi kasutamisest;

  • Laste kaitse digitaalmaailmas;

  • Filmiauhinna LUX 2012 võitja;

  • Mootorrattad turvalisemaks ja "rohelisemaks";

  • EK voliniku kandidaadi Borgi ametissenimetamine;

  • Jõulisem julgeoleku- ja kaitsepoliitika.

Täpsem info: uudiskiri

3. Komisjon esitleb uut strateegiat hariduse ümbermõtestamiseks

Euroopa Komisjon esitab uue strateegia „Hariduse ümbermõtestamine”, et julgustada liikmesriike viivitamata tegutsema selle nimel, et nad saavutaksid majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks seatud eesmärgid ja et noored omandaksid tööturul vajaminevad oskused ja pädevused.

Hariduse ümbermõtestamine tähendab põhimõttelist pööret, mille tulemusena pannakse suuremat rõhku õpitulemustele, st teadmistele, oskustele ja pädevustele, mida õppurid omandavad. Enam ei piisa lihtsalt haridussüsteemi läbimisest. Pealegi on põhilise kirja- ja arvutamisoskuse osas veel küllaga arenguruumi ning ka ettevõtlusoskused ja algatusvõime vajavad arendamist ja tugevdamist.

Selleks et tagada omandatud hariduse parem vastavus õppurite ja tööturu vajadustele, tuleks muuta hindamismeetodid kaasaegsemaks. IKT ja avatud õpikeskkonna võimalusi tuleb kõigis õpiolukordades rohkem kasutada. Õpetajad peavad oma oskusi korrapäraselt koolitustel käies ajakohastama.

Strateegias kutsutakse liikmesriike üles ka tugevdama sidemeid haridus- ja töömaailma vahel, seostama õppetööd tegeliku ettevõtlusega ja andma noortele rohkem võimalusi tööelu kogemiseks töökohal toimuva väljaõppe kaudu. Samuti innustatakse ELi haridusministreid tõhustama töökohal toimuva väljaõppe alast koostööd nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

Pakutakse veel selliseid meetmeid, nagu uued keeleoskuse sihttasemed, ettevõtlusõppe hindamis- ja arengusuuniste väljatöötamine, samuti IKT ja avatud õpikeskkonna kasutamise mõjuanalüüs ELi tasandil, et ette valmistada 2013. aastaks kavandatud uut algatust „Avatud haridusruum”, mille eesmärk on IKT võimalusi õppetegevuses maksimaalselt rakendada.

Hariduse ümbermõtestamise strateegiast kokkuvõtlikult:

· Senisest suuremat rõhku tuleb panna valdkonnaüleste ja põhioskuste arendamisele kõikidel haridustasemetel. Erilist tähelepanu tuleb selles osas pöörata ettevõtlus- ja IT-oskustele.

· Uued sihttasemed võõrkeeleõppes: aastaks 2020 peab vähemalt 50% 15-aastastest omama teadmisi esimesest võõrkeelest (praegu 42%) ja vähemalt 75% neist asunud õppima teist võõrkeelt (praegu 61%).

· On vaja investeerida maailmatasemel kutseharidus- ja -koolitussüsteemide rajamisse ja tõsta töökohal toimuva väljaõppe taset.

· Liikmesriigid peavad tõhustama kvalifikatsioonide ja oskuste, sealhulgas väljaspool formaalset haridus- ja koolitussüsteemi omandatud kvalifikatsioonide ja oskuste vastastikust tunnustamist.

· Tehnoloogia, eriti Internet, tuleb täiel määral kasutusse võtta. Koolid, ülikoolid ja kutse- ja koolitusasutused peavad looma rohkem hariduse omandamise võimalusi avatud õpikeskkonna kaudu.

· Need reformid peavad tuginema hästikoolitatud, motiveeritud ja ettevõtlikel õpetajatel.

· Rahastada tuleb sihipäraselt, et investeeringud end ära tasuksid. Hariduse rahastamise üle on vaja aru pidada nii riiklikul kui ka ELi tasandil, eriti kutse- ja kõrghariduse osas.

· Partnerlused on määrava tähtsusega. Selleks et hoogustada innovatsiooni ning tõhustada akadeemiliste ja äriringkondade koostöösuhteid, on vaja rahastamist nii avaliku kui ka erasektori poolt.

5. detsembril on komisjonil kavas esitleda noorte tööhõivepaketti ja ka Euroopa noortegarantii algatuse ettepanekut. Algatuse kohaselt peaksid liikmesriigid tagama, et iga noor saaks koolilõpetamisest või töötuks jäämisest nelja kuu jooksul kvaliteetse töö- või koolituspakkumise või võimaluse haridustee jätkamiseks. Selleks soovitakse täielikult kasutada ELi vahendeid, eriti Euroopa Sotsiaalfondi.

Lisateave

Hariduse ümbermõtestamise strateegia ja lisad

4. Debatt teemal „Progressiivne linnaareng“.

Debati korraldas Regioonide Komitee sotsialistide fraktsioon 21.novembril Regioonide Komitee hoones Brüsselis.

Seminar keskendus kolmele teemale:

  • Kliimamuutus ja jätkusuutlikkus;

  • Endiste tööstuslike alade ümberkujundamine uuteks elu- ja töökohtadeks;

  • Kodanike osalus muutuste protsessis.

Ettekannetega esinesid Uli Paetzel, Herten´i linnapea (Saksamaa), Henning Jensen, Naestved volikogu liige (Taani) ja Regioonide Komitee liige ning Erik Freudenthal, Hammarby-Stockholm linnapea (Rootsi).

Kõik ettekanded on leitavad:

http://www.pes.cor.europa.eu/progressive-urban-development.html

5. Regioonide Komitee haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja teaduskomisjoni (EDUC) komisjoni koosolek.

EDUC komisjon toimus neljapäeval, 22. novembril 2012 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. EDUC dokumendid

Koosolekul osalesid Kersti Sarapuu ja Kersti Kõosaar.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll.

Edasise töökorralduse osas otsustati määrata raportöörid järgmiste arvamuste koostamiseks:

· Teatis „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks”, COM(2012) 537 final- Anton Rombouts ((NL/EPP);

· Teatis „Hariduse uus mudel: oskustesse investeerimine paremate sotsiaal-majanduslike tulemuste saavutamiseks”- Fiona O'LOUGHLIN (EN/ALDE)

· Iirimaa kui järgmise eesistuja riigi taotlus seoses innovatsiooni ja teaduse osast regionaalarengus- MARKKULA, Markku (FI/EPP)

Arutati ka EDUCi komisjoni 2013. aasta tööprogrammi kavandit. Liikmete poolt tehti ettepanekud lisada veel järgmised teemad:

· Andmekaitse;

· Biomajandus;

· Spordipealinn;

· Arvamuste vastuvõtmise järgne tegevus;

· Strateegiline lähenemine, arvestades tulevasi eesistumisi.

Teadmiseks võeti:

- Käimasolevate tööde programm (CdR 1674/2012 rev 1)

- Arvamuste vastuvõtmise järgne tegevus (CdR 2145/2012)

- 2013. aasta koosolekute ajakava, mis on indikatiivne ja võib tulla veel muutusi just suviste koosolekute ajas.

Arvamus teemal „Euroopa teadusruumi partnerluse tugevdamine tipptaseme ja kasvu saavutamiseks”. COM(2012) 392 final, EDUC-V-025 – CdR 1672/2012.
Raportöör: Grigorios Zafeiropoulos (EL/EPP).

Raportöör tutvustas arvamuse eelnõu. Euroopa teaduspiirkond peab hõlmama kõiki Euroopa piirkondi. Regioonide Komitee on pööranud erilist tähelepanu nendele ettepanekutele, mis puudutavad regioone ja kohalikke omavalitsusi. Raportöör leiab, et teatises välja toodud Euroopa teadusruumi prioriteedid on hästi määratletud ja nende täielik elluviimine parandaks aastaks 2014 Euroopa teadustegevuse tulemuslikkust ja tõhusust. Siiski on vajalik liikmesriikide, teadusvaldkonna sidusrühmade ja nende Euroopa organisatsioonide, samuti Euroopa Komisjoni täielik ja aktiivne osalemine tugevdatud partnerluses, tagamaks, et Euroopa teadusruumi valmimine tooks esile Euroopa tipptaseme, suurendades tõhusust, kvaliteeti ja uusi võimalusi ELi vajadustest lähtuvalt. Ta nõuab, et Euroopa Komisjon tagaks Horisont 2020 ja struktuurifondide vahelise sünergia ja täiendavuse ning looks vähem edukatele liikmesriikidele ning majanduslikust ja sotsiaalsest aspektist haavatavamatele piirkondadele tipptaseme saavutamiseks vajalikud tingimused, võttes aluseks nende tugevad küljed, eesmärgiga suurendada märkimisväärselt nende suutlikkust teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning kaotades Euroopa innovatsioonilõhe. Euroopa teadusruumi üks põhieesmärke on vähendada ajude äravoolu, eriti teaduse valdkonnas mahajäänud piirkondadest, samuti teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkuse suuri erinevusi piirkonniti eesmärgiga saavutada kogu ELis tipptase.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et tervitab Regioonide Komitee raportit ja selles väljendatud seisukohti. Eesmärk on kiirendada selles sektoris läbi viidavaid reforme ja parandada partnerlust erinevate osapoolte vahel. Kõik nõutud tingimused peavad olema paigas 2014 aastaks. Komisjon rakendab monitooringu mehhanismi, et jälgida kuidas edeneb nende poolt pakutud tegevuste rakendamine. Järeldused selle kohta tulevad detsembris.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 5 muudatusettepanekut, kõik Marku Markkula poolt ja 4 raportööri muudatusettepanekut.

Breier (DE) ütles, et on küsitav kas on vaja luua uusi struktuure. Ei nõustunud paljude raporti eelnõus väljendatud seisukohtadega . Kuna aega muudatusettepanekute esitamiseks oli liiga vähe, siis kavatsevad nad hääletada vastu ning tulla välja muudatusettepanekutega täiskogu istungil. Hollandi esindaja leidis, et oleks vaja lisada mõningaid punkte arvamuse eelnõule ja nad esitavad need täiskoguks. Markkula sõnul soovis ta tugevdada teatud raportis väljendatud sõnumite kaalu.

Paljud EK poolt kavandatud suunised on seotud regioonidega. Palus EK esindajal selgitada rohkem mida nende kavandatud suunistega oodatakse regioonidelt ja millised on olnud arutelud Euroopa Parlamendis. Vaja on teadusuuringute praktilist poolt suurendada ja vähendada selle isoleeritust. Leiti, et on vaja ka suuremat paindlikkust.

Võeti vastu kõik raportööri poolt esitatud kompromissettepanekud ja Marku Markkula poolt esitatud teine muudatusettepanek. Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega.

Arvamus on kavas vastu võtta 30.–31. jaanuaril 2013 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Pilvandmetöötluse võimaluste kasutamine Euroopas”, COM(2012) 529 final. EDUC-V-026 – CdR 1673/2012,
Raportöör: Gįbor Bihary (HU/PES).

Raportöör tutvustas töödokumenti ja ütles et teema on uus ja ei ole paljudele arusaadav ning seetõttu on vaja seda paremini selgitada. Me ei tea selle sotsiaalseid mõjusid. Pilveandmetöötlus on uus tehniline kontseptsioon ning vaja on rääkida selle kasutamise potentsiaalist. Sellega on seotud kaks põhilist aspekti- vajaliku infrastruktuuri rajamine ja selle praktiline kasutamine teenuste osutamiseks. Tema hinnangul ei kajasta komisjoni teatis piisavalt kahte välja töötud aspekti. Ta on oma töödokumendis esitanud ka mõningad küsimused:

1. Kas see, et Euroopa oleks selle tehnoloogia kasutamises esirinnas, on realistlik või liiga kõrgelennuline eesmärk?

2. Kas pilvandmetöötlust tuleks konkurentsi silmas pidades reguleerida üksnes turu põhjal või pidada seda spetsiifiliseks taristuks, mille puhul tuleks arvestada ka teisi aspekte?

3. Millised vahendid on Euroopal oma ettevõtete toetamiseks ja kaitsmiseks, et täita ja kinnitada maailmas juhtrolli või kui seda ei suudeta, siis liikuda juhtrolli poole?

4. Kas mõned avalikud teenused on kättesaadavad üksnes valitsuse pilve kaudu, ja kui, siis millised? Kas mõningaid pilveteenuseid saab pakkuda üksnes avalik sektor?

5. Kas komisjonil on finants-, inim- ja korralduslikke ressursse, mis on vajalikud teatises pakutu elluviimiseks? Kas pilvandmetöötluse eesmärkide täitmise toetamiseks tuleb luua uus organisatsioon või asutus (näiteks sellistes valdkondades nagu andmekaitse, standardimine ja sertimine)?

6. Kuidas arendada kasutajate teadmisi ja vähendada ühiskonnarühmade ja piirkondade digitaalset lõhet (eesmärkide täitmise kaks eeltingimust)?

7. Kuidas saaks EL paremini väärtustada pilvi, mille on liikmesriikide ametiasutused või piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused juba loonud või mis on loomisel?

8. Kuidas saaks kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi innustada pilvandmetöötlust kasutama?

9. Milliseid konkreetseid juhtalgatusi peaksime me tegema ja võiksime teha, et suurendada avaliku sektori usaldust pilvandmetöötluse ja selle pakutavate võimaluste suhtes?

Tema hinnangul puuduvad teatises mõjuhinnangud ning selles ei ole räägitud kohalikest ja regionaalsetest omavalitsustest ning pilveandmetöötluse mõjust neile. Ei ole õige rääkida ainult liikmesriikidest selle teatise kontekstis. Ka on teatise sisu väga piiratud. See on liigne isoleerimine ja nagu puu juurte läbilõikamine. Tuleks rääkida ka haridusest ja IT kultuurist.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et selle teatise eesmärk ei olegi minna detailidesse ning on välja toodud üksnes võtmetegevused mida peaks tegema EL tasandil. See mõjutab kõiki sektoreid, sest see on oluline muutus andmetöötluses. Enamus sotsiaalmeediast juba põhineb pilvandmetöötlusel. See peaks ka vähendama avaliku sektori kulutusi ITle, kuna ta pakub võimalusi standardiseerimiseks. Jaapan on Euroopast selles osas juba suuresti ees ja seetõttu oli neil ka lihtsam üle saada tsunami mõjudest. Seega soovib EK luua võimalused kiiremaks üleminekuks pilveandmetöötlusele. Seetõttu on vaja luua strateegia EL tasandil, et tagada kiire üleminek uuele tehnoloogiale. Nad on väga avatud koostööle Regioonide Komiteega ning valmis aitama kaasa kvaliteetse arvamuse koostamisele.

Simmonds (UK) ütles, et kohalikud ja regionaalsed omavalitsused on riigist kaugel ees uute tehnoloogiliste lahenduste kasutamisel ning nad on juba üle läinud pilvandmetöötlusele. Riik on selles osas oluliselt maha jäänud. Seega ei oleks õige keskenduda ainult liikmesriikidele. Sama sõnumit kordas ka Markku Markkula.

Arvamuse eelnõu esimene arutamine ja vastuvõtmine EDUCi komisjonis toimub 25. veebruaril 2013. Arvamus on kavas vastu võtta 11.–12. aprillil 2013 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „ELis tehtava rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö parandamine ja keskendamine”, COM(2012) 497 final. EDUC-V-027 – CdR 2076/2012
Raportöör: Paolo Valentini Puccitelli (IT/EPP).

Raportöör tutvustas töödokumenti ja selles esitatud seisukohti. Ta leidis, et tuleks selgemalt määratleda mõistet „piirkond”, millega tõenäoliselt määratletakse riigiülest või riiklikust tasandist madalama tasandi ala. Regioonide Komitee on seisukohal, et toimuvaid muutusi arvesse võttes on „Horisont 2020” oluline võimalus vaadata läbi piirkondlike omavalitsuste roll ja panus sellise Euroopa süsteemi loomisel, mis oleks võimeline taluma rahvusvahelist konkurentsi.

Raportöör kutsub Euroopa Komisjoni ja teisi sidusrühmi üles analüüsima põhjalikumalt järgmisi aspekte:

· piirkondade rahvusvaheline koostöö mitmetasandilise valitsemise taustal: väljakutsed ja võimalused (poliitiline dialoog ja piirkondlikud lepingud teiste piirkondade või riikidega, ELi riiklikust tasandist madalama tasandi osalejate roll teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alase rahvusvahelise koostöö raames …);

· „piirkonna” täpsem määratlemine teatises;

· seitsmenda raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020” vahendite piirkondlik ja rahvusvaheline mõõde;

· piirkondade ja rahastamisvahendite roll rahvusvahelise koostöö jaoks;

· piirkonnad ja aruka spetsialiseerumise rahvusvaheline mõõde;

· võimalikud seosed kavandatud teabekogumise süsteemi ja strateegiliste teadus- ja innovatsiooni alaste tegevuskavade vahel aruka spetsialiseerumise alal;

· piirkondade ja rahvusvahelise teadustaristu, sealhulgas e-taristu, roll;

· piirkondade potentsiaalne osatähtsus rahvusvaheliste koostöövaldkondade määratlemisel ja mitmeaastaste tegevuskavade koostamisel oluliste partnerriikide ja -piirkondadega tehtava koostöö jaoks; kas piirkondadel on koht rahvusvahelise teaduse ja tehnika alase koostöö strateegilise foorumi raames?

· Piirkondade osa koostöö arendamisel peamiste sidusrühmadega;

· piirkonnad ja globaalsed väljakutsed: kas piirkondadel on koht Euroopa innovatsioonipartnerluste rahvusvahelise mõõtme raames?

Arvamuse eelnõu esimene arutamine ja vastuvõtmine EDUCi komisjonis toimub 25. veebruaril 2013. Arvamus on kavas vastu võtta 11.–12. aprillil 2013 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Euroopa kultuuripealinnad aastateks 2020−2033”, COM(2012) 407 final. EDUC-V-028 – CdR 2077/2012
Raportöör: Elisabeth Vitouch (AT/PES) (määratud kodukorra artiklis 41 sätestatud menetluse alusel).

Raportöör leidis, et EK ettepanek ei ole kooskõlas subsidiaarsusprintsiibiga. Kultuuripealinna tiitlit tuleb käsitleda laiaemas kontekstis ning näha selle taga kogu regiooni. Raportöör ei ole nõus komisjoni ettepanekuga muuta ˛ürii koosseisu ning anda kulutuuripealinna staatuse otsustamise õigus Euroopa Komisjonile (seni oli see EL Nõukogu pädevuses). Samuti soovib raportöör, et saaksid osaleda ka EFTA riigid.

Euroopa Komisjoni esindaja ei nõustunud selle tiitli osalise avamisega mitte Euroopa Liidu liikmesriikidele. Osaleda on lubatud lisaks liikmesriikidele ainult kandidaatriikidel. Ta leiab, et kaheetapiline liikmesriikide kronoloogilisel nimekirjal põhinev valikumenetlus, mille korraldab sõltumatu Euroopa eksperdikomisjon, on osutunud õiglaseks ja läbipaistvaks. See on võimaldanud linnadel oma taotlusi eelvaliku ja lõppvaliku etapi vahel parandada, toetudes eksperdikomisjoni nõuannetele, ning on taganud kultuuripealinnade võrdse jaotumise liikmesriikide vahel.

Euroopa eksperdikomisjonil on 10 liiget, kes peavad olema liidu kodanikud. Nad peavad olema sõltumatud eksperdid, kellel on palju kogemusi ja oskusteadmisi kultuurisektori, linnade kultuurilise arendamise või Euroopa kultuuripealinnade sündmuse organiseerimise vallas. Samuti peab neil olema võimalus pühendada vajalik arv tööpäevi aastas Euroopa eksperdikomisjoni tööle.

Pärast konkursikutse organiseerimist selekteerib komisjon eelvaliku teel välja potentsiaalsed eksperdikomisjoni liikmed. Seejärel valivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon eelvalitud kandidaatide seast iga institutsiooni kohta kolm eksperti ja nimetavad nad ametisse vastavalt oma institutsiooni menetlusele. Regioonide Komitee valib välja ühe eksperdi ja nimetab ta ametisse vastavalt oma menetlusele.

Tema sõnul on oluline tagada eelvaliku käigus, et tulevasel kultuuripealinnal oleks piisavalt rahalisi vahendeid oma programmi läbiviimiseks.

Euroopa Komisjon on muutnud valikukriteeriumid selgemaks ja detailsemaks ning paremini mõõdetavaks. Linnade jaoks on kehtestatud uued hindamiskriteeriumid, et saada täielikum ülevaade tiitli mõjust ning koguda võrreldavaid andmeid.

Uue algatuse järgi kannab Eesti üks linn kultuuripealinna tiitlit 2024. a koos ühe linnaga Austriast. Kultuuripealinnade algatuse sisuline menetlemine jätkub Iirimaa eesistumisajal. Eesti toetab komisjoni ettepanekut.

Arvamus on kavas vastu võtta 29.–30. novembril 2012 toimuval täiskogu istungjärgul.

Regioonide Komitee konverents „Noorte liikuvus: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukoht (Brüssel, 13. detsember 2012) – Regioonide Komitee seitsmest strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuste teemalisest konverentsist esimese ettevalmistamine.

Täpsem info konverentsi kohta:

13. detsembri konverents

Järgmise koosolek toimub 25. veebruaril 2013 Brüsselis.



Aruande koostas

Ille Allsaar

Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


29.11.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit