Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


12.-16. november 2012 nr. 31
Print

E-nädalakiri 31/2012

Sisukord:

1. Koostöö Läänemere regioonis- sünergia Põhjamaade Ministrite Nõukogu, EL Läänemere strateegia ja Läänemere regioonide vahel.

2. ELAN võrgustiku koosolek.

3. Euroopa aktiivse vananemise ja põlvkondade vahelise solidaarsuse aasta auhinnatseremoonia.

4. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) lobby töörühma koosolek.

5. Kohtumine Hollandi Euroopa Parlamendi saadikutega teemal: “ Ühtekuuluvuspoliitika ja järgmine finantsperiood”.

6. Seminar “ Euroopa Liidu makroregionaalsete strateegiate välisdimensioon”

1. Koostöö Läänemere regioonis- sünergia Põhjamaade Ministrite Nõukogu, EL Läänemere strateegia ja Läänemere regioonide vahel.

Seminar toimus 12. novembril Mecklenburg-Vorpommern esinduses EL juures - seminari kutse ja programm

Põhjamaade Ministrite Nõukogu http://www.norden.org/en/nordic-council-of-ministers peasekretär Halldor Asgrimsson rõhutas Venemaa tähtsust selles koostöös. Tema sõnul ei ole koostööl regioonis ilma Venemaa osaluseta mingit mõtet ning nad on ka ise koostööst väga huvitatud.

Rõhutas Läänemere regioonide koostöö kolme aspekti:

· Poliitiline;

· Majanduslik- erasektori parem kaasamine;

· Olulisus selle piirkonna elanikele.

Humboldt ülikooli professor Bernd Henningsen tutvustas kolmanda raporti põhijäreldusi, mis leivad kajastamist 2013 aasta mais/juunis Riias toimuval konverentsi. Raport on leitav: www.bdforum.org/activities/reports-publications/thematic-reports

Raport jõuab järeldusele, et oluline on välja tuua Venemaa, Kaliningradi, Norra ja Islandi roll strateegias ja koostöös. Leitakse, et saavutatud on palju, kuid põhiküsimuseks jääb Venemaa roll selles strateegias. Peab mõtlema kuidas Venemaad paremini kaasata ja panna strateegiast huvituma.

Kuigi on soov teha piirkonnas koostööd, jääb puudu poliitilisest pühendumisest ja prioritviseerimisest.

Colin Wolfe, Euroopa Komisjoni regionaalarengu Peadirektoraadist, põhisõnumid olid:

· Oluline on strateegia poliitiline tähtsustamine ja seos EL 2020 strateegiaga;

· Tuleb fokuseerida põhiküsimustele (nagu näiteks mere keskkonnaseisundi parandamine ja vastavate indikaatorite väljatöötamine, kalavarude taastamine, põllumajandusliku reostuse vähendamine jne)

· Regiooni ühendamine( energia, IT ja transpordi valdkonnas). On saanud selgeks kui halvasti on ühendatud Balti riigid (eriti seoses raudteega);

· Heaolu parandamine.

Rõhutas samuti Venemaaga koostöö parandamise tähtsust. Koostöö ei pea paranema mitte ainult riikide vaid ka regioonide ja linnade vahel, samuti kodanike tasandil.

Need põhimõtted saavad olema kajastatud ka liikmesriikidega sõlmitavates kokkulepetes järgmise finantsperioodi osas.

Lisaks oli rida ettekandeid, mis tutvustasid olemasolevat ja tulevast koostööd kultuuri, merenduse www.bmsp.se ja biomajanduse valdkonnas.

50 kilomeetrisel mere ja maismaa vahel oleval maaribal piki EL rannikumerd elab üle 200 miljoni inimese. Merepoliitikal on suur potentsiaal luua uusi töökohti, arendada mereturismi ning kasutada meresaadusi farmaatsiatööstuses. Mereturismi valdkonnas on hõivatud 1,1 % kogu tööjõust. Põllumajanduse osas toimunud stagnatsioon on suurendanud mere reostust ning siin on potentsiaal uute tehnoloogiate arendamiseks ning põllumajandusest tuleneva reostuse vähendamiseks.

Teemal kuidas paremini integreerida koostöö Läänemere piirkonnas järgmise perioodi ühtekuuluvuspoliitikasse, kõneles teiste ettekandjate hulgas ka Mari Lahtmets meie rahandusministeeriumist.

Lahtmetsa sõnul on järgmise finantsperioodi kavandamisel oluline mõelda tulemustele ning kasutada erinevaid ressursse (EL eelarve, riigieelarve, CO2 müügist saadud tulu) eesmärgipäraselt, et saavutada majanduskasvu, elatustaseme tõusu, uute töökohtade loomist jne. Vaja on tegelikku koostööd, mitte ainult sõnu paberil. Läänemere strateegias toodud võtmetegevused ja nende eest vastutavad täideviijad ei peegelda alati tegelikku olukorda, kus erinevate võtmetegevuste all on erinevad projektid, kus nende rakendamisel osalevad rohkemad partnerid. Praegu, kus liikmesriigid koostavad oma järgmise finantsperioodi programme ja tegevusi, on õige aeg osalemiseks ja oma ettepanekute esitamiseks.

Rootsi EP saadik Göran Färm ütles, et Euroopa Parlament ei ole leidnus komisjoniga üksmeelt järgmise finantsperioodi küsimuses. Samuti on mõned liikmesriigid tulnud välja ettepanekutega vähendada järgmise perioodi EL eelarvet isegi 70 ja kuni 200 miljardi euro võrra. Laula on kolm olulist teemat:

· Vahendite kogumaht;

· Profiil;

· Ühtekuuluvuspoliitika eesmärk (mõned netomaksjad liikmesriigid soovivad näha ühtekuuluvuspoliitikat ainult kui abi nõrgematele mitte kui investeerimispoliitikat, mis on suunatud kõigile).

Niels Chresten Andersen Taani Europe Direct direktor ütles, et strateegia puhul on puudu omanikutundest. Sageli tundub, et strateegia rakendamine on ainult ühe ametkonna ülesanne, kes selle eest otseselt vastutab ja teised ei tunneta seost strateegiaga. Leidis ka, et oluline on programmide parem kooskõlastamine oma naaberregioonidega. Tundis muret, et perioodil 2012-2015 võib tekkida auk rahastamises, kus üks finantsperiood on lõppemas ja teine ei ole veel reaalselt alanud. Oluline on ka katastrite teema.

Jean- Marc Venineaux Euroopa Komisjoni Regionaalarengu Peadirektoraadist ütles, et tuleb hoida silm peal arengutel liikmesriikides seoses uue finantsperioodiga. Tema sõnul on strateegia rakendamiseks oluline tehnilise meetme olemusolu ja selle rahastamine ning seemneraha ning alustamistoetuse (start up) olemasolu.

Läänemere strateegia dokumendid:

http://www.balticsea-region-strategy.eu/

2. ELAN võrgustiku koosolek.

Euroopa Üleriigiliste Omavalitsusliitude Brüsseli esinduste võrgustiku (ELAN) koosolek toimus 13. novembril CEMR maja koosolekuruumis.

Põhilised teemad olid:

· 2013 aasta Euroopa Komisjoni tööprogramm- http://ec.europa.eu/atwork/pdf/cwp2013_annex_et.pdf

· Järgmise perioodi finantsraamistik, institutsionaalne reform;

· Prioriteetsed teemad: hiljutised arengud;

· Muud küsimused

Näiteks on Euroopa Komisjoni 2013 aasta tööprogrammis:

· Ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvad fondid ja ELi majandusjuhtimine. Teatises analüüsitakse, kuidas aitavad ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvad fondid kaasa ELi majandusjuhtimisele, nende rolli majanduskasvu elavdamisel ja pädeva makromajandusraamistiku tähtsust vahendite tõhusal kasutamisel. Teatises uuritakse ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide ja majandusjuhtimise menetluste omavahelisi seoseid ning selgitatakse makromajandusliku tingimuslikkuse rakendamist.

· Ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide 2014.–2020. aasta riigipõhised läbirääkimisvolitused. Partnerlepingute vastuvõtmise seisukohast kujundavad kõnealused dokumendid liikmesriikide järgmise seitsme aasta avaliku sektori investeeringute prioriteete.

· Riigiabi ajakohastamine: üldine grupierandi määrus;

· Tähtsamate sektorite riigiabi ajakohastamine;

· Riigihangete valdkonna e-arvete algatus*;

· Käibemaksusüsteemi tõhustamine määrade struktuuri läbivaatamise teel;

· Sotsiaalinvesteeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse nimel – sealhulgas 2014.–2020. aasta ESFi rakendamine;

· Uus kliima- ja energiaraamistik 2030. Aastani;

· Jäätmepoliitika ja valdkonna õigusaktide läbivaatamine;

· Kliima ja energia keskkondlik hindamisraamistik, et tagada mittekonventsionaalsete süsivesinike ohutu ja turvaline ammutamine;

· ELi seisukoha sõnastamine Rio + 20 järelmeetmete, sealhulgas jätkusuutlike arengueesmärkide arendamise kohta;

· Jne.

Lisaks ülalpool toodud valdkondadele mainiti ka selliseid prioriteetseid teemasid nagu: sadamapoliitika, õhukvaliteet, pensionide süsteemi läbivaatamine, sotsiaaldialoog, transpordi teemad, EL majanduslikud ülevaated, veedirektiiv, keskkonnamõjude hindamine ja lennundus.

Tagasisidet liitude poolsete prioriteetsete teemade osas oodatakse 7.detsembriks enne järgmist ELAN võrgustiku koosolekut 11.detsembril Austria esinduses.

Prioriteetide määramisel paluti kasutada järgnevat tähistust:

H- kõrge prioriteet;

L- madal prioriteet;

W- jälgimisel;

Peaksime ka omalt poolt määratlema valdkonnad, millel soovime silma peal hoida, arvestades seda millistes CEMR töörühmades me praegu osaleme. Mina pakun välja, et tuleks olemasolevat ressurssi arvestades valida maksimum 4 prioriteetset teemat ja 4 teemat millel hoiame silma peal.

Palun ettepanekuid.

MFF ja institutsionaalne reform.

Olemasoleva info põhjal eeldasid osavõtjad, et tõenäoline eelarve kärbe jääb 100 miljardi euro ringi. Hollandi liit on juba arvestanud võimalike muudatustega otsuste vastuvõtmise protsessis seoses Lepingu eeldatavate muutustega.

Muud küsimused.

Inglismaa omavalitsusliidu esindaja soovis infot selle kohta millised on tegevuslubade väljastamise kulud ja millised kululiigid selle kujundamisel arvesse tulevad. Neil on arvestatud ka jõustamisega seotud tasud. Üks ettevõte kaebas kohaliku omavalitsuse loa väljastamise tasu kohtusse ja võitis. Nüüd on nad hädas sellega, et see kohtuotsus mõjutab ka teisi lubade väljastamise tasusid ja sellega seoses nende eelarvet.

3. Euroopa aktiivse vananemise ja põlvkondade vahelise solidaarsuse aasta auhinnatseremoonia.

Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta 2012 auhinnatseremoonia toimus 13. novembril 2012 Euroopa Komisjonis Brüsselis.

Üritusel tõsteti esile aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse valdkonda märkimisväärse panuse andnud inspireerivaid algatusi ja inimesi.

Auhindu jagati seitsmes kategoorias: sotsiaalse ettevõtluse auhind, auhind „Tööpaigad igale eale“, auhind „Eakatesõbralike keskkondade suunas“, generations@school auhind, elulugude konkursi auhind ning kirjaliku ja audiovisuaalse pressi auhind.

Võistlusele saadeti enam kui 1300 huvitavat ja mitmekesist tööd kõikjalt Euroopast.

Pärast esialgset valikut iga riigi tasandil valis ELi institutsioonide ja peamiste sidusorganisatsioonide esindajatest koosnev ELi žürii välja iga kategooria võitjad.

Ülevaade iga kategooria võitjatest leiate veebilehelt:

http://ec.europa.eu/employment_social/empl_portal/EY2012/Awards/Short%20summaries%20finalists%20EY2012.pdf.

Soome kogus kolmes kategoorias esikoha.

Elulugude võistluse võitis BRUNO Eestist
http://www.lifestory-historypin.com/et/tours/view/id/12677249/title/BRUNO

Küsisin Bruno Skovgaard käest, mis on tema sõnum? Vastus oli, et “Elu on liikumine. Jõgi voolab ja kui ta seisma jääb, siis on ta surnud. Oluline on liikumine ja naised”.

4. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) lobby töörühma koosolek.

CEMR lobby töörühma koosolek toimus 14.novembril CEMR majas.

Esimeses koosoleku pooles, mis toimus koos CEMR poliitikakomitee liikmetega esinesid ettekannetega :

· Mark Dober Ellwood & Atfield- http://ellwoodandatfield.com/about/about-ellwood-and-atfield.asp

· Serafin Pazos-Vidal Soti omavalitsusliidust;

· Ingrid Štegmannová Tsehhi Omavalitsuste ja Linnade liidust.

Mark Dober andis oma ettekandes ülevaate Brüsseli lobistidest ja sellest mis teeb ühe liidu tegevuse edukaks.

Liidu tegevuse edukuse võti on:

· Liikmelisuse väärtustamine;

· Efektiivne juhtimine;

· Integreeritud kommunikatsioon;

· Ennetav väljakutsetega tegelemine EL tasandil.

Šoti ja Tšehhi ettekanded andsid ülevaate nende omavalitsussüsteemist, koostööst ning läbirääkimistest oma liikmesriikide valitsustega.

Teises pooles esitasid ülevaate eduka lobby näidetest Maurice Paulissen Hollandi liidust (nende liidu lobby strateegia lisatud) ja Dominic Rowles Inglismaa omavalitsusliidust.

Dominic sõnul on selleks, et olla oma lobby töös edukas, vaja:

· Alustada lobby tööga enne komisjoni poolse ametliku ettepaneku esitamist;

· Andmete kogumist;

· Dialoogi komisjoniga;

· Liikmesriikide mõjutamist;

· Konsultatsioone Euroopa Parlamendi liikmetega;

· Kasutada oma positsioonide esitamiseks CEMR ja Regioonide Komiteed.

Edufaktorid on:

· Olla teadlik protsessist;

· Hea planeerimine ja teadlikkus ajagraafikust;

· Aktiivne osalus poliitikaprotsessis;

· Võrgustumine- kellega ja millal kohtuda;

· Selge sõnumi olemasolu.

Maurice Paulisseni sõnul on edukaks lobbiks vaja teada;

· Täpselt millest rääkida;

· Kuidas protsess töötab;

· Kes on partnerid;

· Kes otsustab ja kes on kes;

· Olla professionaalne;

· Omada selget sõnumit.

Lisaks on vaja omada selget positsiooni, mis põhineb ekspertteadmisel, saada toetajaid, korrata sõnumit mitmeid kordi ja mitmes kohas. Oma positsiooni väljatöötamine algab liidus ja läbirääkimistel oma liikmesriigi vastava ministeeriumiga.

5. Kohtumine Hollandi Euroopa Parlamendi saadikutega teemal: “ Ühtekuuluvuspoliitika ja järgmine finantsperiood”.

Kohtumisel osalesid Mr. Lambert Nistelrooij (Euroopa Parlamendi ühtekuuluvuspoliitika alase arvamuse koostaja), Mr. Reimer Böge ja Mr. Ivalio Kalfin ( kaasraportöörid MFF arvamuse koostamisel).

Mr. Lambert Nistelrooij ütles, et keegi ei tea mis juhtub järgmisel nädalal EL Nõukogus- http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/133521.pdf

Euroopa Parlament (EP) ja liikmesriigid alustasid läbirääkimisi Euroopa Liidu tuleva aasta eelarve üle juuli alguses. EP saadikud on seisukohal, et eelarve peab toetama majanduskasvu ja töökohtade loomist. Parlamendisaadikud on hoiatanud liikmesriike, et nood hoiduksid tarbetutest kärbetest, mis võivad õõnestada kriisist väljaaitavaid investeeringuid.

On vaja selgust teatud eelarve elementide osas. Kui liikmesriigid ei nõustu EP ettepanekutega, peavad nad näitama ka võimalikud kärpekohad. Kas anname järele seatud eesmärkides? Kui kokkulepet ei saavutata, siis säilib eelmine eelarve senikaua kui saavutatakse uus kokkulepe.

eelarvekõnelused EP

Tema sõnul toimuvad läbirääkimised poliitiliste eesmärkide saavutamise üle ja kui nendes on kokku lepitud, siis on vaja ka ressursse nende täitmiseks.

Mr. Reimer Böge sõnul tähendavad tavaliselt kärped kärpeid investeeringutes ja seega aitab ühtekuuluvuspoliitika täita tühimikke liikmesriikide eelarvetes. Enamus rahast, mis on suunatud uutele liikmesriikidele, tuleb vanadesse liikmesriikidesse tagasi. Kärbe, millega minnakse 22-23.novembri läbirääkimistele, on 75 miljardit eurot. See tähendab 15% vähendamist regionaalsetes investeeringutes.

Mr. Ivalio Kalfin rääkis muutuvast Euroopast ja vajadusest suurema integreerituse järele. Tema sõnul ei ole ühtekuuluvuspoliitika eesmärk enam vaesemate piirkondade abistamine vaid territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamine.

6. Seminar “ Euroopa Liidu makroregionaalsete strateegiate välisdimensioon”

Seminari korraldas Turu Brüsselis esindus 15.novembril Soome alalises esinduses EL juures. Brüsseli esindus

Turu Linna volikogu esinaine Minna Arve sõnul sai Turu linn Euroopa Kultuuripealinnaks olemisest majanduslikku kasu 250 miljonit eurot, kuid sellest veel olulisem on elanike rahulolu.

Turu sõpruslinnaks on juba 60 aastat olnud Peterburg. Nende jaoks on väga oluline koostöö arendamine Venemaaga. Selles koostöös on oluline partner ka Hamburg Saksamaalt.

“The Turku process” www.turkuprocess.fi eesmärgiks on koostöö arendamine Venemaaga.

Lisaks on Turu

· Baltikumi keskus- www.centrumbalticum.org

· Seal asub UBC kontori keskkonna ja säästva arengu osakond;

· Keskuseks tervislike linnade liikumisele;

Catharina Sorensen Euroopa Komisjonist ütles, et hetkel on käimas Läänemere strateegia hindamine ja hindamistulemuste esitlemine toimub 2013 aasta juunis. Eelmise aasta juunis toimunud nõupidamisel toonitasid välisministrid vajadust parandada koostööd kolmandate riikidega, eriti Venemaaga. Selle koostöö parandamiseks on võimalus luua Venemaaga koostöö töögrupp ning kasutada järgmise finantsperioodi võimalusi. Komisjon näeb järgmisel perioodil ette nn seemneraha meetme, mis abistab ka koostööprojektide loomist.

Mikko Lohikoski ,Turu välissuhete direktor, ütles, et koostööl Venemaaga on soov kaasata just kohalikke partnereid. Oluline ei ole mitte üksikud tegevused vaid kindla kontseptsiooni olemasolu. Nad kavandavad:

· Saada sellele koostööle poliitilist toetust;

· Korraldada ümarlaua kooslekuid;

· Korraldada avalikke diskussioone;

· Ning algatada ühiste projektide läbiviimist.

Stefan Herms Hamburgist ütles, et nende regioonis elab 2,3 miljoni inimest ning nad omavad sõpruslinnu juba aastast 1956. Üheksakümnendatest aastatest alates on koostöö plahvatuslikult kasvanud. On loodud vastastikune usaldus. Nad on väga rahul Turku protsessiga. Neil on kaks põhilist eesmärki:

·  Regiooni huvide arendamine (eriti läbi BSSSC eriti);

·  Balti arengufoorumi töös osalemine.

Tulevikus soovivad nad läbi viia erinevaid projekte Venemaa partneritega, sealhulgas aerndada koostööd eriti teadusasutuste ja VKEde vahel.

Teine oluline partner on Norra- ja seda eriti koostöös energia valdkonnas.

Mr Dimitry Vasilenko Peterburgi majadus- ja rahandusülikoolist ütles, et me oleme küll seotud geograafiliselt, aga poliitiliselt mitte eriti. Koostööd võiks arendada üksikute konkreetsete projektide kaudu.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


16.11.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit