Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
  Eesti Linnade Liit (ELL)
  Õigusaktide eelnõude kooskõlastamine (ELL)
  KOV koalitsioonileppes (2007)
  KOV koalitsioonileppes (2005)
  KOV R3 koalitsioonileppes (2003)
  Riigikontrolli otsus OV eelarvete osas (2000)
  Riigikontroll riigimaa munitspailiseerimisest (2004)
  Riigikontrolli ülevaade KOV infoühiskonnas (2006)
  Õiguskantsleri otsused
  Kohalikust demokraatiast Eestis (CLRAE)
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Seisukohad > Eesti Linnade Liit (ELL)


ELL ja EMOL ühiskiri Riigikogu keskkonnakomisjonile
Print

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL) 1.10.2012 Riigikogu keskkonnakomisjonile saadetud ettepanekust jäätmeseaduse muutmiseks, mis on suunatud korraldatud jäätmeveo lakkamisele.

Riigikogu keskkonnakomisjon               Meie 06.11.2012 nr 10-2/184

Eesti Linnade Liit (ELL) ja Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOL) on tutvunud Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL) 1.10.2012 Riigikogu keskkonnakomisjonile saadetud ettepanekutega jäätmeseaduse muutmiseks, mis on suunatud korraldatud jäätmeveo lakkamisele. Ühtlasi täname kutse eest osaleda keskkonnakomisjoni 6.11.2012 istungil jäätmemajanduse kitsaskohtade (EJKL ettepanekud ja in-house teema) aruteluks.

Oleme ülalnimetatud Eesti Jäätmekäitlejate Liidu kirjas väljendatud arvamuste ja jäätmeseaduse muudatusettepanekute osas lühidalt järgmistel seisukohtadel.
 
1. Kirjas esitatud ettepanekud tähendavad senise seaduste ja jäätmekavade alusel kujundatud jäätmehoolduse süsteemi põhimõttelist muutmist oletuslikel ja näilikel eeldustel ja tagajärgedel.

Korraldatud jäätmevedu on seadustatud 2003. aastal jäätmeseadusega ja see rakendus Eestis alates 2005. aastast. Korraldatud jäätmeveole üleminekul on olnud eeskujuks jäätmekäitluse korralduses pikaajalisi kogemusi omavad Euroopa Liidu liikmesriigid, s.h. eriti Põhjamaad. Korraldatud jäätmeveo rakendamise vajadust on peetud oluliseks riigi jäätmekavas ja kohalike omavalitsuste jäätmekavades. Riigi jäätmekava on jäätmehooldusalane strateegiline dokument, milles määratakse jäätmehoolduse arengu suunad ja prioriteedid Eesti Vabariigis ning millest lähtudes koostatakse omavalitsuste ja ettevõtete jäätmekavad. Vabariigi Valitsus on 21.06.2012 korraldusega nr 258 kiitnud heaks ettepaneku koostada „Riigi jäätmekava 2014–2020“ ja teinud keskkonnaministeeriumile ülesandeks esitada „Riigi jäätmekava 2014–2020“ koos rakendusplaaniga Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2013. aasta septembris. Vastava valdkonna areng peaks olema kooskõlas jäätmehoolduse strateegiliste dokumentidega.

Korraldatud jäätmeveo rakendamisega on seatud sõltuvusse kohalikele omavalitsustele laekuva saastetasu eraldamine (https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012012 § 15 lg 4). Korraldatud jäätmeveo rakendamine on eelduseks Euroopa Liidu Fondidest toetuse saamiseks  (https://www.riigiteataja.ee/akt/13211734?leiaKehtiv § 10 lg 3 p 2).

Arvestades eelpool toodud asjaolusid ei ole võimalik menetleda enne kehtiva jäätmekava muutmist või uue jäätmekava vastuvõtmist EJKL poolt 01.10.2012 esitatud jäätmeseaduse muutmise ettepanekuid, mille eesmärk on loobuda korraldatud jäätmeveost.

Süsteemsed muutused senikehtivas korralduses peaksid olema hinnatud riikliku jäätmekava koostamise raames, mis, hõlmates kogu riigi territooriumi jäätmevoogude ja jäätmete kogumissüsteemide ülevaadet, annab muuhulgas hinnangu selle arengule, täiendavate jäätmerajatiste taristu ja sellega seotud investeeringute vajadusele, üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust ning millega samaaegselt viiakse läbi selle keskkonnamõju strateegiline hindamine.

2. Märgime ka, et jäätmehoolduse toimimine on üks riigi elutähtsaid teenuseid.
EJKL ettepanek lõpetada korraldatud jäätmevedu ei võimalda kohalikul omavalitsusel täita talle hädaolukorra seadusega pandud ülesannet. Jäätmehoolduse toimimine on üks riigi elutähtsaid teenuseid, mille toimepidevuse tagamine on kohaliku omavalitsuse korraldada.

3. EJKL kirjas toodud ettepanekute puhul ei ole arvestatud ka asjaolu, et tegemist ei ole üksnes teenuste turuga, vaid jäätmehoolduse korraldamise eesmärk on tagada keskkonna seisundi ja tervisliku elukeskkonna säilitamine  ja seeläbi ka  riigi poolt Euroopa Liidu ees kohustuste täitmine. 

EJKL ettepanek lõpetada korraldatud jäätmevedu ei aita kaasa Euroopa Liidu ees võetud kohustuste täitmisele. Euroopa Liit paneb järjest enam kohalikele omavalitsustele kohustusi tagada jäätmete taaskasutamine ja nende kohustuste täitmise tagamiseks antakse Euroopa Liidu liikmesriikides suuremaid õigusi kohalikele omavalitsustele. Jäätmeseaduse § 1363 kohaselt alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid ja muid liigiti kogutud kodumajapidamisest pärinevaid jäätmeid ning muudest allikatest pärinevaid samalaadseid jäätmeid, välja arvatud tootmisjäätmed ja põllumajanduslikust tootmisest või metsandusest pärinevad jäätmed, korduskasutuseks ettevalmistamisena ja ringlussevõtuna – vähemalt 50 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.

4. Kirjas esitatud seisukohtade esitamisel ei ole arvestatud, et jäätmehoolduse korraldamine vallas/linnas on seadustega kohalikule omavalitsusele pandud ülesanne ning seega kannab avalik sektor (riik ja kohalikud omavalitsused) vastutust teenuste jätkusuutliku toimimise ja taskukohase kättesaadavuse, toimepidevuse ja kvaliteedi eest.

KOKS § 6 lg 1 kohaselt omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Jäätmeseadusega ega ka ühegi teise õigusaktiga ei ole jäätmehoolduse korraldamise kohustust antud kellegi teise täita. Vastupidiselt, jäätmeseadus sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse korraldada jäätmehooldust. Jäätmeveoettevõtetele jäätmelubade või tegevuslubade andmisega ei ole võimalik anda üle kohaliku omavalitsuse kohustusi.

5. Kirjas esitatud ettepanekute alusel on tegemist ettevõtjatele piiramatute õiguste andmisega, kusjuures teistele isikutele jäävad üksnes kohustused. Jäätmevaldajatele õiguste andmine on näilik ja senise süsteemi kohaste kohustuste hägustamine eksitav. Regulatsiooni ettepanekute kohane toimimine viib vastupidiselt kirjas väidetule jäätmevaldajate viimise jäätmekäitlejate meelevalda, konkurentsi piiramisele ja avaliku sektori ilmajätmisele võimalusest tekkinud olukorda lahendada ning seab ohtu jäätmeveo toimumine üle Eesti ja kontroll jäätmeveoga liitunute üle. 

6. Kirjas tõstatatud probleemid ja nende lahendamiseks tehtud ettepanekud on kantud jäätmevedajate ärihuvidest, mitte avalikest huvidest, mistõttu soovitud tulemuse saavutamiseks on kirjas probleemiasetus tendentslik ja meelevaldne ning pakutud ettepanekud ei lahenda isegi probleeme kirjas tõstatatud kujul.

EJKL poolt toodud arvamuse, et korraldatud jäätmeveo rakendumine ei ole aidanud kaasa prügistamise vähenemisele on väär. Korraldatud jäätmeveo rakendumine kohalikus omavalitsuses on aidanud tõhusalt kaasa ebaseaduslike prügilate tekke ja prahistamise vähendamisele. Peamised  prahistamised on seotud ehitusjäätmetega ja probleemtoodetega (telerid, külmkapid) ehk jäätmetega, mis ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

Korraldatud jäätmeveo lakkamine ei aita kaasa jäätmeveoteenuse tarbijate arvu suurendamisele. EJKL poolt toodud arvamuse, et korraldatud jäätmeveost on vabastatud 10-30% jäätmevaldajatest, on väär. Korraldatud jäätmeveost vabastus antakse tähtajaliselt. Korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud (jäätmeseaduse redaktsioon jõustus alates 19.07.2010). Korraldatud jäätmeveost ajutiselt vabastatute % jääb suuremates kohalikes omavalitsustes alla 2%-di.

EJKL poolt toodud arvamuse, et jäätmeseaduse § 66 lg 11 rakendamine toob kaasa teenustasude tõusu ei ole tõendatud. Jäätmevedajate poolt kohalikele omavalitsustele esitatud teenustasude kalkulatsioonide kohaselt moodustab administratiivkulu ühe 800 l mahuti tühjendustasust 5%. Suuremates jäätmeveoettevõtetes on tööl ca 270 -290 inimest (aluseks äriregistris avaldatud majandusaasta aruanded).

7. ELL ja EMOL väljendavad seisukohta, et kohaliku omavalitsuse eeldusi sh  võimalusi ja garantiisid jäätmehoolde korraldamiseks ei tuleks jätkuvalt kitsendada või olematuks muuta, millele on suunatud EJKL 1.10.2012 ettepanekud, vaid tugevamaks ja adekvaatsemaks muuta. Sellele on ELL ja EMOL korduvalt oma kirjades tähelepanu juhtinud, sh 2010. aastal ja sellele järgnevalt korraldatud jäätmeveo in-house erandi  keelu sätestamise puhul Riigikogu poolt, millega kohalike omavalitsuste otsustusõigust korraldada oma pädevusse kuuluvaid küsimusi parimal võimalikul moel piirati olulisel määral.



 
Lugupidamisega


/allkirjastatud digitaalselt/               /allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Võigemast                              Ott Kasuri
Eesti Linnade Liidu tegevdirektor       Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor

 

13.11.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit