Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


06.-09. november 2012 nr. 30
Print


E-nädalakiri 30/2012

Sisukord:

1. Euroopa nelja suurema kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi esindava liidu sõnumid 6.novembril toimuvale ühtekuuluvuspoliitika ministrite kohtumisele Küprosel.

2. Cluj-Napoca Rumeeniast tutvustas oma taotlust saada 2015 aastal Euroopa noortepealinnaks.

3. Meie Brüsseli esinduse külalised sellel nädalal.

4. Euroopa Komisjoni poolsed soovitused liikmesriikidele järgmise finantsperioodi partnerluslepingute sõlmimiseks.

5. Euroopa Komisjoni sügisprognoos 2012–2014.

6. ELi audiitorite sõnul peavad liikmesriigid ja komisjon kulutusi paremini haldama.

7. Euroopa Komisjoni sotsiaalvaldkonna käimasolevad pakkumiskutsed.

8. Regioonide Komitee kolmas järelevalve aruanne strateegia Euroopa 2020 kohta.



1. Euroopa nelja suurema kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi esindava liidu sõnumid 6.novembril toimuvale ühtekuuluvuspoliitika ministrite kohtumisele Küprosel.

Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) koos kolme teise kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi esindava Euroopa Liiduga (http://www.eurocities.eu/; http://www.crpm.org/ ja http://www.aer.eu/) koostasid ühisavalduse 6. novembril Küprosel toimuvale ühtekuuluvusministrite mitteametlikule kohtumisele.

Oma ühisavalduses märgivada nad murega Euroopa Liidu eelarvekärbete võimalikku mõju ka ühtekuuluvuspoliitika mahule. Avalduses leitakse, et euroopa struktuurifondid aitavad suurel määral saavutada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset arengut linnades ja regionaalsel tasandil, kuna kaks kolmandikku avalikest investeeringutest tehakse kohalikes ja regionaalsetes omavalitsustes. Ilma struktuurifondide toetuseta ei ole võimalik saavutada ka Euroopa 2020 strateegia eesmärke.

Euroopa Komisjoni poolt pakutud instrumendid (kogukonna poolt juhitud algatused, integreeritud territoriaalsed investeeringud, ühised tegevusplaanid) tuleks liikmesriikide poolt täielikult kasutusele võtta, kaasa arvatud need, mis suunavad rahastuse linnadele ning kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele.

Täpsemalt: http://www.ccre.org/en/actualites/view/2320

Ka Euroopa Parlamendi Regionaalarengu komisjoni esimees Danuta Hübner (EPP, PL) ei poolda Küprose poolt pakutud kärpekava ühtekuuluvuspoliitika arvelt ning toetab ideed, et ühtekuuluvuspoliitika vahendid jääks käesoleva perioodi tasemele (pressiteade lisatud).

Regioonide Komitee president Ramón Luis Valcárcel kutsus üles kindlustama ühtekuuluvuspoliitika adekvaatsete vahenditega:
http://europa.eu/rapid/press-release_COR-12-67_en.htm

Küprosel toimunud ELi territoriaalse ja linnalise arengu ning ühtekuuluvusküsimuste eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel olid ka kõik riigid olid seisukohal, et uuel finantsperioodil ei tohiks ühtekuuluvuspoliitika rahaliste vahendite maht väheneda.

http://www.siseministeerium.ee/el-riigid-ei-toeta-uhtekuuluvuspoliitika-eelarve-vahendamist/



Küprose poolt pakutud järgmise finantsperioodi (2014-2020) eelarve võrdlus käesoleva perioodiga:

COMPARISON 2007-13 Budget and 2014-20 budgets

(commitment allocations, all in 2011 prices)

Heading

Now

Commission proposal Post 2014

Comment

Cyprus presidency proposal

CAP farm payments

300bn

281bn

Decrease19bn

277bn

CAP rural development

96bn

89bn

Decrease7bn

90bn

Cohesion Total

Of which

347bn


335


Decrease (does not include 40bn CEF transfer)

326bn (decrease) (including Cohesion fund, and 2bn of Food for Deprived people . It does not include the Cohesion Fund 7bn transfer to CEF)

· Cohesion “Convergence” Objective

283bn

230bn

Decrease53bn Includes Cohesion fund of 68bn. Partly transferred to Transition objective below

n/a

· Cohesion “Competitiveness” Objective

55bn

53bn

Decrease2bn. I.

n/a

· Cohesion “Transition” Objective

n/a

39bn

New. currently is phasing in and phasing out, but these are accountable as part of existing Objectives 1 and 2

Category Kept, amount n/a

Cohesion “Territorial Cooperation”

9bn

13bn

Increase4bn

8,9bn (frozen)

Maritime and Fisheries Fund

6.2bn

6.7bn


Increase500m



Heading 1a Competitiveness for growth and jobs

Of which:


155bn


146bn

Innovation

2.1bn innovation (CIP)

80bn

Increase30m (approx). New Merged Fund Research and Innovation ( €60bn more to be earmarked in cohesion funding)

n/a

Research

50.5 research (FP7)


SME support

n/a

2.3bn

was part of CIP, now separate programme

n/a

Transport

8bn

21bn

Increase of €13bn Part of Connecting Europe (without counting 10bn Cohesion)

22bn CEF (including 7bn Cohesion)

Energy

0.73

9.1bn

Increase8bn. Part of Connecting Europe (without counting cohesion earmarking) Includes Supergrid, possible funds for local energy efficiency

7bn

ICT

0.72

9.1bn

Increase8bn Part of Connecting Europe (without counting cohesion earmarking)

7bn

Environment LIFE

2.1bn

2.6bn

500m increase (without counting the CAP and Cohesion ringfencing)


Climate Change

n/a

800

New fund, part of the new LIFE programme


European Solidarity Fund

0.5bn

7bn

Increase 7.5bn outside the budget

4.9 bn (0.7bn per year)

Globalisation Adjustment Fund

2.3bn

3bn

Increase 700m outside the budget, current figures is counting unspent funds as of 211

1.4bn (0.2bn per year

PROGRESS programme

0.63bn

0.8bn

Increase €200m

New joint Education Youth Sport Programme


Education

6.9bn

15bn


Youth

0.8bn


Training

n/a


Sport



Citizenship

0.2bn

0.2bn



Culture

0.4bn

1.2bn (part of Creative Europe)

Creative Europe. €900m increase


Media

0.75


Justice and Home Affairs

5.8bn

8bn

Increase2.2bn


External issues

55bn

70bn

Increase 15bn


EU Civil Service

54bn

62bn

Increase8bn (includes schools and pensions)

Reduction proposed

Proportion of budget funded by Member States

75%

50%

Currently only VAT and CAP duties directly go to the EU budge, the rest comes from the MS budget


TOTAL

972bn

1083bn

(€111m more)

1033 (€50bn less)

Teemaga seotud dokumendid:

Küprose pressiteade:
pressiteade

Euroopa Komisjoni pakkumine järgmiseks finantsperioodiks:

EK ettepanekud

Territoriaalne areng, kaasa arvatud CLLD ja ITI

http://register.consilium.europa.eu/pdf/en/12/st14/st14287-ad03re01.en12.pdf

Juhtimine ja kontroll:

http://register.consilium.europa.eu/pdf/en/12/st14/st14287-ad06re01.en12.pdf

Indikaatorid:

http://register.consilium.europa.eu/pdf/en/12/st14/st14287-ad07re01.en12.pdf

Finantsteemad:

http://register.consilium.europa.eu/pdf/en/12/st14/st14287-ad04re01.en12.pdf

2. Cluj-Napoca Rumeeniast tutvustas oma taotlust saada 2015 aastal Euroopa noortepealinnaks.

6. novembri õhtul toimunud vastuvõtul esitles Rumeenia linn Cluj- Napoca oma taotlust saada 2015 aasta Euroopa noortepealinnaks. See tiitel sai alguse Euroopa Noortefoorumil, et julgustada uute ideede arengut ja innovaatiliste projektide tegemist noorte aktiivsel osalemisel ühiskonnas ning edendada koostööd noortepoliitikas kohalikul ja Euroopa tasandil.

Euroopa Noortefoorum (YFJ) on platvorm, mis koosneb 96 noorteühenduste katusorganisatsioonist ning rahvusvahelistest noorteorganisatsioonidest üle Euroopa. YFJ esindab noorte huve Euroopa Liidus, Euroopa Komisjonis ja ÜRO-s. Lisainfot leiab veebilehelt: www.youthforum.org

2009. aastal Euroopa Noortepealinnaks valitud Rotterdami linn oli esimene tiitlikandja.

Braga võttis Antwerpenilt üle tiitli Euroopa noortepealinn 2012. Braga pakub sündmusi ja tegevusi täis programmi, mis annab rohkem võimalusi osaleda ning võtta aktiivne roll oma kogukonnas.

Lisainfo:

http://www.facebook.com/BragaCEJ2012

12 taotleja seast on Euroopa noortepealinn 2015 tiitli saamise lõppvooru jõudnud Cluj-Napoca (Rumeenia), Ivanovo (Venemaa), Varna (Bulgaaria) ja Vilnius (Leedu).

http://europeanyouthcapital.org/

Cluj-Napoca on Transilvaania süda, mis asutati juba 2000 aastat tagasi ning temast sai Saksi Transilvaania kindlustatud pealinn (tuntud kui “varanduse“ linn). Kuna nad soovivad saada 2020 aastal Euroopa Kultuuripealinnaks, siis kavatsevad nad investeerida linna infrastruktuuri arengusse ja oma arhitektuuri kaitsmisse.

Linnas on esindatud 11 ülikooli ja seal õpib üle 100 000 üliõpilase. Nende taotluse peamised võtmesõnaks on jagamine (share)- nii ruumi, kultuuri, võimu, töö, lõbu ja visioon osas.

Rohkem infot: www.cluj2015.ro

3. Meie Brüsseli esinduse külalised sellel nädalal.

Sellel nädalal toimus mitu kohtumist. Meie Brüsseli esinduse töö ja rolli vastu tundsid huvi nii Küprose omavalitsuste esindajad, Serbia omavalitsusliidu esindajad ja Eesti maakonnalehtede ajakirjanikud.

Küprose poolt osalesid kohtumisel:

• Mr. Louis Koumenides - President of the Community Council of Kato Lefkara and President of the Larnaca District Development Agency.

• Mr. Michalis Zanos, Director of the Larnaca District Development Agency

• Mrs Eudokia Balamou, Manager of the European Projects Team.

Täpsem info piirkondliku agentuuri kohta:

http://www.anetel.com/index.php?&lng=EN

Nende huvi oli võimalik osalemine ja koostöö EL projektides.

Serbia (SCTM) delegatsioon koosnes järgmistest inimestest:

· Vladimir Jovanovic- kabineti ülem;

· Ivan Bozovic, EL koordinaator;

· Jelena Arsic- jurist.

Nende Brüsseli koolitus toimus Rootsi Liidu poolt rahastatava projekti raames. Nende huvi oli teada saada kuidas meie esindus toimib, millised on selle ülesanded ja milline on kasu esinduse tööst liitudele.

Serbia sai EL kandidaatriigi staatuse 2012 aasta 1.märtsil: pressiteade; http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-17225415

Eesti maakonnalehtede ajakirjanike meie esinduse külastus sai teoks tänu Euroopa Parlamendi kommunikatsiooniosakonna initsiatiivile. Kohtumisel osalesid:

· Silja Joon Pärnu Postimehest;

· Merit Männi Järva Teatajast;

· Martin Rits Harju Elust;

· Aarne Mäe Virumaa Teatajast;

· Karl-Eduard Salumäe Sakalast.

Tutvustasin neile meie esinduse tööd, osalemist CEMR töös ning samuti Regioonide Komitee ning meie delegatsiooni liikmeid ja tegemisi.

4. Euroopa Komisjoni poolsed soovitused liikmesriikidele järgmise finantsperioodi partnerluslepingute sõlmimiseks.

Euroopa Komisjon on koostamas soovitusi liikmesriikidele järgmise finantsperioodi (2014-2020) partnerluslepingute koostamiseks. Mõned liikmesriigid on need juba saanud, teised alles ootavad.

Eestile esitatud soovitused leiate rahandusministeeriumi kodulehelt: http://www.struktuurifondid.ee/euroopa-komisjoni-positsioon/

Lisan aruandele veel Lätile, Soomele, Taanile ja Hollandile esitatud soovitused. Huvitav on neid võrrelda.

5. Euroopa Komisjoni sügisprognoos 2012–2014.

2012. aastal prognoositakse SKP vähenemist 0,3% ELis ja 0,4% euroalas. 2013. aastaks prognoositakse SKP 0,4% kasvu ELis ja 0,1% kasvu euroalas. Töötuse tase jääb ELis eeldatavasti väga kõrgeks.

Pärast 2012. aasta teise kvartali majanduslangust ei nähta prognoosides kuni aasta lõpuni ette majandustegevuse elavnemist. 2013. aastaks prognoositakse väga tagasihoidlikku majanduskasvu, mis 2014. aastal peaks veidi suurenema. Puhaseksport toetab jätkuvalt majanduskasvu. Sisenõudlus jääb 2013. aastal eeldatavasti nõrgaks ning hakkab kasvama alles 2014. aastal, kuna seda kammitseb jätkuvalt mõnes liikmesriigis käimasolev finantsvõimenduse vähendamine ning ressursside sektoritevaheline ümberjaotamine. See protsess jätab tõenäoliselt jälje tööturule. Töötuse tase peaks 2013. aastal jääma alla 11% ELis ning 12% euroalas, ehkki see on liikmesriikide lõikes väga erinev.

Ehkki rahastamiskulud on ELis tervikuna madalad, varieeruvad need liikmesriigiti märkimisväärselt. Hiljutised poliitilised otsused on pingeid vähendanud, ehkki raskused pangandussektori mõnes osas ja nõrk majandus mõjutavad tõenäoliselt jätkuvalt laenuandmist.

Tarbijahinna inflatsiooni on viimastes kvartalites kõige enam mõjutanud energiahinnad ja kaudsete maksude suurenemine. Riigisisene hinnasurve on siiski piiratud ning inflatsioon peaks prognooside kohaselt 2013. aasta jooksul langema alla 2%.

Prognoos Eesti kohta:

http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/forecasts/2012_autumn/ee_en.pdf

ja teiste liikmesriikide kohta:

http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/forecasts/2012_autumn_forecast_en.htm

6. ELi audiitorite sõnul peavad liikmesriigid ja komisjon kulutusi paremini haldama.

2011. aastal olid ELi kulutused 129,4 miljardit eurot, millest 80 % kulutati põllumajanduse ja ühtekuuluvuse valdkondades. Mõlemas valdkonnas on eelarve täitmine jagatud komisjoni ja ELi liikmesriikide vahel. Kontrollikoda leidis liiga palju juhtumeid, kus ELi vahenditega ei saavutatud soovitud eesmärki või neid kasutati mitteoptimaalselt. Läbivaadatud liikmesriikide ja komisjoni kontrollisüsteemid on maksete korrektsuse tagamisel osaliselt mõjusad. Kontrollisüsteemide potentsiaali vigu vältida või avastada ja parandada ei kasutata täiel määral. Liikmesriikide ametivõimud peavad ELi vahendite haldamisele ja kontrollimisele rohkem pühenduma.

Maaelu arengu, keskkonna, kalanduse ning tervishoiu poliitikavaldkondade rühma (kõige suurema vigade tekkimise riskiga kuluvaldkond) veamäär on kontrollikoja hinnangul 7,7 %. Regionaalpoliitika, energeetika ja transpordi poliitikavaldkondade rühma hinnanguline veamäär on endiselt kõrge – 6 %.

Kontrollikoda on juba aastaid soovitanud koostada lihtsamaid rahastamiskavu, mille eesmärgid oleksid selgemad, tulemused paremini mõõdetavad ja kontrollimenetlused kulutõhusamad.

Lisateavet konkreetsete eelarvevaldkondadega seotud leidude, järelduste ja soovituste kohta leiate teatisest eelarveaasta 2011 aastaaruannete kohta ning aastaaruannete terviktekstides. Mõlemad on elektroonilisel kujul kättesaadavad aadressil http://eca.europa.eu/portal/page/portal/pressroom/PresspackAR11

7. Euroopa Komisjoni sotsiaalvaldkonna käimasolevad pakkumiskutsed.

Taotlusvoor sotsiaalvaldkonna eksperimentide valdkonna PROGRESS 2012 projektide esitamiseks on avatud kuni 2013 aasta 15.veebruarini:

pakkumiskutse

See on eelkõige suunatud avalik õiguslikele asutustele, kellel on õigus teha valdkonnapõhist poliitikat nii liikmesriigi kui kohalikul ja regionaalsel tasandil.

Komisjon palub projektitaotlejatel kaaluda järgmisi meetmeid:

· Noorte tööhõive suurendamise meetmed;

· Kvaliteetsete lastehoolekanade teenuste arendamine;

· Aktiivse ja tervena vananaemise meetmed.

Pakkumise kogu eelarve on 4 200 000 €. Toetuse miinimumsumma on 700 000 € ja maksimum 1 000 000 € .

Innovaatilised meetmed kriisist ülesaamiseks:

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=758&langId=en&eventsId=358&furtherEvents=yes

8. Regioonide Komitee kolmas järelevalve aruanne strateegia Euroopa 2020 kohta.

Regioonide Komitee esitles oktoobri lõpus oma kolmandat järelevalve aruannet. Strateegia „Euroopa 2020” kolmanda järelevalvearuande avaldamisega üheaegselt algatas Regioonide Komitee menetluse strateegia seitsme juhtalgatuse hindamiseks. Ajavahemikus detsember 2012 kuni 2014. aasta leiab aset seitse konverentsi. Nende järeldused võetakse aluseks Regiooni Komitee seisukoha kujundamiseks 2014. aastal toimuval Euroopa linnade ja piirkondade tippkohtumisel, mil tehakse kokkuvõtteid strateegia „Euroopa 2020” vahehindamise tarbeks.

Dunkerque'i linnapea ja senaator Michel Delebarre leiab, et „sel ajaloolisel hetkel, kui ELi majanduspoliitika võtmeküsimus peitub selles, kuidas õnnestub leida tasakaal ühelt poolt riikide kulutuste kärpimise ja teiselt poolt ettepanekute vahel algatada struktuurireformid, mis loovad majanduskasvu (liberaliseerimine, tööturu reform, pensionireform), tuletavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused meile meelde, et julge majanduskasvu strateegiat ei ole võimalik ELi tasandil ellu viia ilma vajalikke eelarvevahendeid eraldamata.“

Järeldustest nähtub, et 2013. aasta majanduskasvu analüüsis peaks käsitlema järgmisi prioriteete:

1. kõige olulisem on edendada majanduskasvu konkreetsete meetmete, piisava rahalise toetuse ja

abistava õigusraamistiku abil;

2. tuleb rakendada eri valitsustasanditevahelisi partnerlusi ja mitmetasandilist valitsemist, eelkõige

järgmiste riiklike reformikavade koostamise ajal;

3. struktuurifondide uut ühist strateegilist raamistikku ja partnerluslepinguid, mille kaudu seda riigi

tasandil rakendatakse, tuleb võtta kui riikide valitsustele, piirkondadele ja linnadele antud võimalust tulla ühise laua äärde ja mobiliseerida koordineeritud ja integreeritud viisil kõik olemasolevad ressursid, et strateegiat „Euroopa 2020” maksimaalselt ära kasutada;

4. strateegiale „Euroopa 2020” tuleb pakkuda lisarahastamisvõimalusi. Selleks tuleks pöörata tähelepanu järgmistele eelarveküsimustele:

a. ELi eelarve peaks jääma piisavalt suureks, ühtekuuluvuspoliitikal peaksid olema piisavad vahendid ja see peaks hõlmama kõiki piirkondi, pöörates peamist tähelepanu neile, kes seda kõige rohkem vajavad;

b. liikmesriikide eelarved, mis on avaliku sektori rahastamise suurim allikas, peaksid võimaluse korral rohkem keskenduma strateegiale „Euroopa 2020”;

c. kohalik/piirkondlik eelarve peab säilitama kriitilise massi, et anda panus strateegiasse „Euroopa 2020”;

5. kodanike ja sidusrühmade teavitamist tuleb parandada, et suurendada strateegia „Euroopa 2020” omaksvõttu Euroopa elanike hulgas.

Täpsemalt saate lugeda: aruanne


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


09.11.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit