Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


22.-25. oktoober 2012 nr. 29
Print

E-nädalakiri 29/2012

Sisukord:

1. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ettevalmistused  järgmisel aasta toimuvaks Euroopa jätkusuutlike linnade  konverentsiks Genfis 17-19.aprillil 2013.

2. Projekti “Pro-13T” lõppkonverents “Euroopa Liidu rahastamisvõimalused kohalikele ja regionaalsete omavalitsustele”.

3. Väino Hallikmägi sõnavõtt CLRAE plenaarsessioonil.

4. Komisjon võtab vastu 2013. aasta tööprogrammi.

5. EL tähistas keskkonna rahastamisvahendi LIFE ja looduskaitse 20. aastapäeva.

6. Euroopa Komisjoni justiitsvoliniku Viviane Reding´i ambitsioonikas plaan kehtestada üleeuroopalised sookvoodid ei leidnud toetust.

7. 10 aastat eurot.

1. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ettevalmistused  järgmisel aasta toimuvaks Euroopa jätkusuutlike linnade  konverentsiks Genfis 17-19.aprillil 2013.

Järgmise aasta 17.-19.aprillil toimub seitsmes “ European Conference on Sustainable Cities & Towns - Geneva 2013”, kus CEMR on üks kaaskorraldajatest. Nelja töörühma:

·  Territoriaalne areng;

·  Roheline naabruskond;

·  Euroopa Linnade säästva arengu uued juhtimis- ja seire tööriistad;

·  Säästvate linnade võrdlusraamistik

puhul on võimalik esitada ettepanekuid ettekannete esitamise osas. Oma huvist on vaja teatada 7.novembriks  Alessandro.proia@ccre-cemr.org. Nimed saab teatada ka hiljem. Esialgu oleks vaja ainult teada kas ettekandja on linnapea või ametnik. Linnapeade sõnavõttu oodatakse eriti viimase teema “säästvate linnade võrdlusraamistik”, seminaril kutse

Rohkem infot: www.sustainablegeneva2013.org

2. Projekti “Pro-13T” lõppkonverents “Euroopa Liidu rahastamisvõimalused kohalikele ja regionaalsete omavalitsustele”.

Konverents toimus 23. oktoobril Regioonide Komitees. Konverentsi korraldajaks oli Küprose Omavalitsusliit.

Euroopa Fondid on olnud kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele alati suure tähtsusega.

Käimasoleva majanduskriisi ja piiratud eelarvete mahu tõttu muutub Euroopa poolne kaasrahastamine veelgi olulisemaks. Konverentsi programm on lisatud aruandele.

Soovitan tutvuda Euroopa Komisjoni esindaja Petr Mooz (Eelarve informatsiooni ja kommunikatsiooni peadirektoraadist) ettekandega, mis annab väga hea ülevaate järgmise finantsperioodi kavandatavatest muudatustest nii kulutuste kui rahastamise osas Ettekanne.

Kavandatud on ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduspoliitika osa vähenemine uute prioriteetsete valdkondade, nagu teadus- ja uurimistegevus, võrgustikud, globaalne euroopa, kodanikud ja turvalisus ning haridus- ja kultuur, kasuks.

Kavandatud on ka omavahendite osas olulised muutused.

Lisainfo ja konverentsil esitatud ettekanded:

AER ülevaade

http://www.european-grants.eu/News-ProI3T_final_conference,21,EN

3. Väino Hallikmägi sõnavõtt CLRAE plenaarsessioonil.

Väino Hallikmägi osales eelmisel nädalal Strasbourgis toimunud Euroopa Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) plenaarsessioonil, kus ta esitas kohalike omavalitsuste kojas kaasettekande valimisvaatlustest Serbias (toimusid sel kevadel), mida ka Regioonide Komitee (CdR) liikmed CLRAE delegatsiooni koosseisus vaatlesid. See oli esimene kord, kus Kongress kutsus CdR inimese pidama (kaas)ettekannet valimiste vaatlusest ning seega selge märk kahe institutsiooni omavahelise suhtluse arengust. Serbias toimusid kevadel samal ajal kolmed valimised: KOV, parlamendi ja presidendivalimised. Ühest küljest vaadates - sellise korralduse juures tuleb ehk suurem arv inimesi valima, kuid teisalt - KOV teemad saavad selliselt korraldatud valmiste juures kõige vähem tähelepanu.

Ettekande tekst:

Plenary session of the Congress of Local and Regional Authorities of the Council of Europe
Presentation of the report about the local elections held in Serbia (6 May 2012)

Strasbourg, 17 October 2012

Speaking points for Väino Hallikmägi
Spokesperson of the CoR delegation for the Election Observation Mission to Serbia


Thank you chair.

Dear colleagues,

Let me first of all thank you for the invitation to participate in this debate on behalf of the delegation of the EU Committee of the Regions. The CoR, just as the Congress, is committed to fostering democracy and the rule of law at the grassroots level, both in the EU member states and the neighbouring countries.

In fact, the CoR is the only EU body observing elections at local and regional level, be it with very moderate means. Therefore, the cooperation between our institutions in the field of election observations is very important, as the CoR Bureau has pointed out when adopting consolidated rules for the CoR's involvement in election observation missions in February this year. Those new rules also provide for the participation of a CoR member in the pre-election missions. I had the privilege to participate in that pre-election mission and it was extremely helpful to better understand the situation in the country before the actual election day.

As my dear colleague Nigel Mermagen already pointed out, the overall conduct of the elections took place in an overall calm and orderly manner in, mostly, well-organised polling stations. We also saw improvements in the legal framework and electoral system in Serbia.

As was also mentioned, the fact that the local elections were held concurrently with parliamentary and presidential elections posed organisational as well as political challenges at the local level. For me as a CoR member this is especially interesting since we are currently working on an opinion on strengthening EU citizens' rights, and in particular electoral rights, within the EU. In this context we have also discussed whether it could make sense to hold elections for different levels of governance on the same day in order to increase the turnout of elections. Experiences from our members on the effects for local politics vary in this respect. However, in Serbia it was obvious that national debates overshadowed local issues.

In its annual opinion on the EU candidate countries, the Committee of the Regions noted the progress made in Serbia but also drew attention to the importance of further developing democratic procedures, minority and local government rights, and development of civil society. Work on the next opinion in this regard has started and I am sure that the rapporteur, Luc Van den Brande (Belgium/EPP) will take the findings of the election observation mission into account for his report. We will also make sure that our Working Group on the Western Balkans can benefit from the insight this mission provided.

The CoR members' own report will be presented to the members of our CIVEX commission in one of its coming meetings and I gladly take the opportunity to invite the Head of Delegation's to that meeting.

Thank you once again for the good cooperation and thank you for your attention.

4. Komisjon võtab vastu 2013. aasta tööprogrammi.

Tööprogrammi kohaselt on komisjonil kavas esitada 2013. aastal ja 2014. aasta esimesel poolel ligikaudu 50 uut algatust. Kesksete seadusandlike algatuste puhul tuleb võtta arvesse seda, et Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu ametiaeg lõpeb 2014. aastal. Uued algatused konkreetsete probleemide lahendamiseks seitsmes olulisimas poliitikavaldkonnas hõlmavad järgmist:

· tõeline majandus- ja rahaliit: täiendavad õigusaktid stabiilsuse, läbipaistvuse ja tarbijakaitse parandamiseks finantssektoris, võttes eelkõige aluseks tõelise majandus- ja rahaliidu kava;

· konkurentsivõime tugevdamine ühtse turu ja tööstuspoliitika kaudu: algatused muu hulgas käibemaksu ja arveldamisega seotud kulude vähendamiseks ettevõtjate jaoks, konkurentsivõimet piiravate takistuste kõrvaldamiseks ning peamiste kasvuvaldkondade edendamiseks avaliku ja erasektori partnerluse kaudu teadusuuringutes;

· ühendumine konkurentsivõime suurendamiseks − tuleviku võrgustike ehitamine täna: võrkude moderniseerimine, liberaliseerides energiasektorit, suurendades investeeringuid sellisesse infrastruktuuri nagu lairibaühendus ning moderniseerides Euroopa transporti ja logistikat;

· majanduskasv tööhõive nimel − kaasatus ja oskused: praktilise toe pakkumine töötutele, näiteks riiklike tööturuasutuste kaudu; ning selle tagamine, et EL teeb kõik mis tema võimuses sotsiaalse kaasatuse toetamiseks;

· Euroopa vahendite kasutamine konkurentsivõime suurendamiseks: jätkusuutliku majanduskasvu jaoks nii olulise pikaajalise perspektiivi väljatöötamine energeetika- ja kliimamuutuse alase raamistiku näol aastani 2030 ning meetmed õhukvaliteedi ja jäätmete valdkonnas;

· ohutu ja turvalise Euroopa ehitamine: õigusvaldkonna edendamine, luues Euroopa Prokuratuuri, et kaitsta ELi finantshuve; turvalisuse suurendamine, võideldes tulirelvade salakaubanduse vastu ning kodanikuõiguste tugevdamine Euroopa kodanike aasta raames;

· Euroopa ülemaailmne panus: meie huvide ja väärtuste toetamine uue põlvkonna kaubanduslepingute abil, sihipärane tegevus meie naaberriikides ning aastatuhande arengueesmärkide edendamine maailma juhtiva arengukoostööpartnerina.

Ühiseks jooneks kõigi nende valdkondade puhul on see, et järgmine aasta on määrava tähtsusega mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva ambitsioonika kokkuleppe kujundamisel muutuste käivitajaks.

Komisjoni tööprogrammi vastuvõtmisele eelnes intensiivne struktureeritud dialoog Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega liidu prioriteetide teemal.

Komisjonil on nüüd kavas teha nende eesmärkide saavutamiseks tihedat koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu ja sidusrühmadega, sh liikmesriikide parlamentidega, et Euroopa kodanikud saaksid näha konkreetseid tulemusi.

Komisjoni 2013. aasta tööprogrammi leiab:
http://ec.europa.eu/atwork/key-documents/index_et.htm

5. EL tähistas keskkonna rahastamisvahendi LIFE ja looduskaitse 20. aastapäeva.

Elupaikade direktiiv on läbi aegade kõige suurem algatus Euroopa bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. ELi valitsused võtsid õigusakti vastu 1992. aastal seoses üha suureneva murega bioloogilise mitmekesisuse vähenemise pärast. Koos linnudirektiiviga moodustavad need kaks direktiivi tõelise kogu liitu hõlmava Euroopa tasandi looduskaitseraamistiku. Direktiivi alusel on võetud kaitse alla üle 1000 looma- ja taimeliigi ning üle 200 elupaiga, sealhulgas üleeuroopalise kaitseväärtusega metsad, niidud ja märgalad.

Õigusaktide otsene tulemus on Natura 2000 – üle-euroopaline kaitsealade võrgustik liikide ja elupaikade kaitsmiseks nende looduskeskkonnas üle kogu liidu. Praeguseks on võrgustik peaaegu täielik ja võtab enda alla ala, mille suurus vastab Saksamaa, Poola ja Tšehhi Vabariigi suurustele kokku. Võrgustikku Natura 2000 ei kuulu mitte üksnes looduskaitsealad, vaid need alad on loodud lähtuvalt märksa laiemast, säilitamise ja säästva kasutamise kontseptsioonist – need on piirkonnad, kus inimene peab loodusega koostööd tegema.

ELi keskkonnaprojektide rahastamisprogramm LIFE on eraldanud üle 1,2 miljardi euro võrgustikuga Natura 2000 hõlmatud rohkem kui 2000 ala majandamiseks ja taastamiseks üle kogu ELi. Viimase 20 aasta jooksul on rahastu kahest rahastamisvahendist LIFE + loodus ning LIFE + keskkonnapoliitika ja juhtimistava rahastatud ELi eelarvest 2,8 miljardi euro ulatuses 3685 projekti. Nende algatuste kinnituse ja toetusena on eraldatud veel 3,8 miljardit eurot mitmeteks rahastamiskavadeks, mille eesmärk on keskkonda parandada ja laiemat publikut nendest üritustest teavitada.

Rohkem teavet:

Elupaikade direktiivi hõlmavate aastapäevaürituste voldik:

http://ec.europa.eu/environment/nature/pdf/20yrs_brochure.pdf

Rahastamisvahendit LIFE hõlmavate aastapäevaürituste voldik The Voices of LIFE
LIFE voldik

Filmilõik 22. oktoobri õhtustest pidustustest vaata kanali Europe by Satellite vahendusel veebisaidil

http://ec.europa.eu/avservices/ebs/schedule.cfm?page=1

6. Euroopa Komisjoni justiitsvoliniku Viviane Reding´i ambitsioonikas plaan kehtestada üleeuroopalised sookvoodid ei leidnud toetust.

Peale Euroopa Liidu juristide hinnangut, et Viviane Redingi poolt pakutud idee kehtestada üleeuroopaline kvoot naiste osaluse kohta ettevõtete juhatustes, on vastuolus EL lepinguga, pidi ta oma ambitsioonikast plaanist loobuma: Europe-wide quota for women on corporate boards

Volinku soov oli kehtestada kohustuslikud soolised kvoodid avaliku sektori ettevõtete juhatustele aastaks 2020 ning karistused nende mittetäitmise korral. Kuigi see ettepanek oli saanud oma toetuse komisjonis, siis selle vastu oli 11 liikmeline opositsioon eesotsas Suurbritanniaga.

Barroso andis Redingile võimaluse oma ettepanek uuesti läbi vaadata novembri keskpaigaks (ilma kohustuslike kvootideta).

/Eesti meediast läbi käinud info kohaselt liigub Reading teemaga selliselt, et kvoote küll ei tule, kuid ettevõtetel palutakse seda teemat arutada./

7. 10 aastat eurot.

Hanns Seideli ja Konrad Adenauer Sihtasutused korraldasid 24.oktoobril konverentsi: “Euro 10 aasta juubel - kokkuvõte”, mis toimus Bavaria esinduses EL juures.

Jürgen Stark (endine Euroopa Keskpanga peaökonomist) sõnul peab kaaluma kas on põhjust tähistamiseks või mitte. Tema sõnul on küsimus üksikute liikmeriikide, mitte euro päästmises. Euro kasutuselevõtt on aidanud arendada siseturgu ning saavutada majanduskasvu. Praegu on soov euroopa edasise integreerumise suurendamiseks. Poliitiline liit, millest on pikalt räägitud, pole omandanud kindlat sisu. Mida tähendab tegelikkuses majanduslik ja rahandusliit? Maastrichti lepingu teatud elemente pole suudetud siiani ellu viia. Praeguses olukorras oleme suuresti tänu statistilistele moonutustele. Kriis näitab, et on tehtud veelgi vigu ja Maastrichti leping on jäetud kõrvale. Senisest suurem EL integreerumine peab põhinema strateegial, mitte üksikutel tegevustel. Euroopa on praegu teelahkmel ja me peame astuma sammu edasi. See on lähtekohaks liikmesriikide konverentsile. Euroopa kodanikud peavad mõistma mis tegelikult toimub.

Endise Sloveenia peaministri Dr. Iveta Radicova sõnul ei ole inimesed praeguse olukorraga rahul ja ootavad lahendusi. Slovakkia ei ole olnud 10 aastat eurotsooni liige, vaid ainult 4 aastat. Tema sõnul peab suurema integratsiooni tulemusel paranema inimeste elukvaliteet. Rõhutas suurt tööpuudust (eriti noorte suurt tööpuudust), raha väärtuse langust, laenamise kulude kasvu jne. Loodud uued töökohad on põhiliselt teenuste sektoris ja probleem on see, et euroopa kaotab oma konkurentsivõimet. Ei ole mingit põhjust tähistada ja uhkust tunda. Paljud tööstused on kaotanud töökohti ning lühendanud töötunde. Lisaks toimub kiire elanikkonna vananemine. Langenud on ka inimeste haridustase- väga palju inimesi on kas madala või ainult põhiharidusega. Vähenenud on kõrgharidusega inimeste osakaal. Vähe on noori ettevõtjaid, vähesed oskused IT valdkonnas, bürokraatia kasv. Kui näiteks USA-s võtab ettevõtte loomine aega kuus päeva, siis Euroopa Liidu paljudes riikides võtab see nädalaid kui mitte kuid. Eurotsooni kriis on vastustundetu poliitika tulemus. Valuuta on ainult instrument, mitte vahend majanduskasvuks. Samad diagnoosid on kordunud aastast aastasse ja see on populism.

Risk on kõrge ja see jätkub rahvuslike rahanduspoliitikate tulemusel. Puudub usaldus riikide institutsioonide, poliitikute ja EL institutsioonide suhtes. Ainus tee on usalduse suurendamine, rahanduse stabiliseerimine ja reformide tegelik elluviimine. Ilma rahvusriikide poliitikate muutmiseta ei aita meid ükski rahvusvaheline üksus. Kui poliitikud on orienteeritud vaestele ja rikastele ühiskonnagruppidele, siis on oht kaotada ühiskonnas stabiilsus. Tema sõnul on probleem hariduse ja tööhõive struktuuris ja nõrgas keskklassis. Põhiküsimus pole mitte euros vaid EL majanduse ümberkorraldamises nii, et see loob eelduse eduks. Praegu sõidetakse endiselt mineviku saavutuste tuules.

Dr. Madeleine Mahovski (Euroopa Komisjoni voliniku Olli Rehn kabinetist) sõnul ei ole meil eurokriis vaid institutsionaalne, poliitiline ja kommunikatsiooni kriis. Rohkem Euroopat annab võimaluse ületada tänased barjäärid. Nüüd on tõesti viimane aeg tegutseda suurema majandusliku ja rahandusliku integratsiooni suunas. Komisjon ootab arenguid liikmesriikide poolt.

Lisaks väljaöeldud mõtteid ümarlaualt:

• liikmesriigid ei ole täitnud lepingu tingimusi millele nad on alla kirjutanud;

• on suurenenud euroskeptitsism;

• vaja on määrata selged vastutused liikmesriikide ja EL tasandil;

• milline institutsioon omab sellist usaldust, et tema rolli võib suurendada?

• Vaja on kodanike mandaati muudatuste tegemiseks;


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis



25.10.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit