Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


15.-19. oktoober 2012 nr. 28
Print
E-nädalakiri 28/2012

Sisukord:

1. CEMR/EPSU projekti „Tuleviku töökoht“ lõppkonverents Prahas.

2. Euroopa VKEde nädal 2012.

3. Sotsiaalne tippkohtumine : koostöös töökohtade rohke majanduskasvu ja tõhustatud majanduse juhtimise suunas.

4. Euroopa Ülemkogu istung 18- 19.oktoobril.

1. CEMR/EPSU projekti „Tuleviku töökoht“ lõppkonverents Prahas.

Projekti lõppkonverents toimus Prahas 15.oktoobril hotellis Olsanka kell 9.00- 17.00 (päevakord lisatud).

Robert Anderson (Eurofond, Dublin) esines ettekandega teemal “Muutustega toimetulek”. Oma ettekandes andis ta ülevaate demograafilistest muutustest, jätkusuutlikust töökohast, kohaliku omavalitsuse kui tööandja rollist ning töö- ja eraelu ühildamise meetmetest.

Naiste tööhõive on olnud alati madalam meeste omast, kuid vanaemas eas naiste tööhõive osa kasvab ja kuna rahvastik vananeb, siis näitab see tendents, et tulevikus kasvab naiste roll tööjõuturul. Välja toodi vanemaealiste tööhõive osa liikmesriigiti (liikmesriigiti on suured erinevused). Mitte ei suurene ainult vanemaealiste tööhõive, vaid ka nende osa kogu tööjõus. Tulevikus on prognoositav vanemaealiste (55-64) oluline kasv tööjõus.

Kuidas liikmesriigid on sellele reageerinud? Enamasti on pikendatud pensioniiga. Mõned liikmesriigid on rakendanud ka positiivseid meetmeid nagu koolituste pakkumine ja töötingimuste muutmine. Seega on oluline mõelda selle peale, kuidas muuta suhtumist vanemaealiste tööhõivesse ja erinevate meetmete rakendamisse. Enamasti kavandatakse meetmeid keskvalitsuse tasemel, kuid meetmeid on võetud ka ettevõtte tasandil. Enamasti on tõstetud vanemaealiste kvalifikatsiooni ning võetud meetmeid nende tervise eest hoolitsemiseks. Paljudes töökohtade ei toimu kahjuks midagi, aga samas o ka hea praktika näiteid. Viimase 10-15 aasta jooksul on märgata tähelepanu kasvu seoses terviseküsimustega. Eriti vähest tähelepanu on pööratud naiste olukorrale. Majanduskriisi tingimustes on mõned tööandajad rakendanud varajast pensionile mineku skeeme. Vähem kui 10% kogu tööjõust on läbinud koolitust. Osaliselt on rakendatud ka paindlikke tööaja meetmeid.

Paljud inimesed ei ole võimelised jätkama sama tööd kui nad on 60sed. Töötingimuste uuringust nähtub, et raskete töötingimuste korral on muidugi nende osa, kes suudaksid jätkata samal tööl ka kuuekümnesena, väiksem. Tööd suudavad jätkata suuremal määral ka need, kelle töö on paindlikum ja nõuab suuremat iseotsustusõigust. Saalis oli ligikaudu pooled need, kes soovisid jätkata töötamist ka pensionieas. Hetkel on kuskil keskmiselt 10%, kes jätkavad töötamist peale 65 eluaastat. Ka selle peale peab mõtlema. Üks viiest jätkab töötamist rahalistel põhjustel. Paljud tahavad jätkata muudel põhjustel. Sektorite vahel on ka suured erinevused. Tuleviku stsenaariumide kavandamisel on oluline võtta arvesse vananeva rahvastiku ja tööjõu tendentse.

Rohkem infot: www.eurofound.europa.eu

Carola Fischbach-Pyttel andis ülevaate EPSUst ja selle tegemistest. Lisainfo: http://www.epsu.org/a/725

Tema väitel ei ol finantskriisist õppust võetud. Loetles üles finantskriisi mõjud, nagu töötasude vähenemine, sotsiaaldialoogi rolli vähenemine, töötuse suurenemine, karjäärivõimaluste vähenemine, koolituste vähenemine, töötingimuste halvenemine, mis on viinud ka teenuste kvaliteedi vähenemiseni. Nende seisukoht on, et Euroopa avalike hangete reeglite ülevaatamise käigus peaks kaitsma ja arendama in house avalikke teenuseid, samuti vältima teenuste erakätesse andmist. EPSU eestvedamisel soovitakse korjata miljon allkirja, et kaitsta inimeste õigust puhtale veele ja kanalisatsioonile ning võidelda veesektori edaspidise erastamise vastu.

Lion Fulton tutvustas CEMR/EPSU ühise projekti tulemusi teemal “ Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste töökohtade moderniseerimine”. Läbi viidi kuus seminari erinevatel teemadel. Peab meeles pidama, et olukorrad erinevates kohtades on väga erinevad ning sõltub suuresti ka liikmesriikide institutsionaalsest ülesehitusest. Andis ülevaate seminaride kokkuvõtetest ja järeldustest. Samas peab nentima, et liikmesriigiti on olukorrad väga erinevad (olen andnud ülevaade nende seminaride tulemustest ja soovitustest varasemates aruannetes).

Edasi toimus töö erinevates töötubades:

· Võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine;

· Migratsioon ja liikuvus;

· Tööjõu värbamine ja hoidmine (erilise tähelepanuga noorte ja vanemate inimeste tööhõivel).

Mina osalesin kolmandas töötoas, kus esitati erinevate riikide näitel tarvitusele võetud meetmeid. Muidugi ei saa me ennast võrrelda Rootsi ja Hollandiga ning nende näidetega, kus esiteks on suuremad rahalised võimlaused meetmete võtmiseks kohalikul tasandil ning teiseks pikaajalised kogemused sotsiaaldialoogi vallas. Näiteks Stockholmis on kokku 350 töötajat, kes tegelevad töötutega, et aidata neil leida esimene töökoht. Pakutakse erinevaid koolitusi koostöös tööandjatega. Samuti tegeletakse kutseõppega töökohtadel. Nende sihtgrupp on töötud, noored, pikaajalised töötud ja puuetega inimesed. Pakutakse ka mentoriteenust ja linna tööturu asutused pakuvad mentorikoolitust.

Hollandis kaalutakse pensioniea tõstmist 67 aastani. Täna on kohalike omavalitsuste töötajate keskmine iga 46,3 aastat. Viie aasta jooksul on kahekordistunud 60+ töötajate arv. Töötajate arv on vähenenud 8% ja lähiajal väheneb see veel 7,5% võrra.

Töötajad liiguvad kohalike omavalitsuste sees ja vahel, aga uusi töötajaid juurde ei võeta. Iga töötaja peab arendama on töövõimet ja ta saab selleks € 500 aastas. Tuleb paremini integreerida tööd ja hooldust. Tööaeg muudetakse paindlikumaks (võib töötada vahemikus 7.00-22.00). Töötaja ja tööandja sõlmivad lepingu, mis võtab arvesse mõlema osapoole vajadusi. Tööandja võib tarvitusele võtta ka mingeid lisameetmeid, näiteks nagu transpordikorralduse parandamine.

Kasutusel on nii nimetatud redeployment leping, mille kestvuseks on kaks aastat ja selle aja jooksul peab töötaja parandama on kvalifikatsiooni ja oskusi. Kahe aasta järel otsustakse kas ta on piisavalt panustanud oma oskuste parandamisse nii, et temaga saab töölepingut pikendada.

Rootsi kohalikud omavalitsused soovivad 2020 aastaks võtta tööle 420 000 uut töötajat tervishoiu sektoris. 330 000 senist töötajat peaks selle perioodi jookusul minema pensionile. Suurenenud on ka vajadus tervishoiuteenuste järele, hinnanguliselt 90 000 in.

Suundumused aastaks 2020 Rootsi näitel:

· Elanikkond väheneb poole miljoni võrra 2020 aastaks

· Rohkem on lapsi ja vanureid

· Vanurite osakaal kogu rahvastikus suureneb, eriti põhja Rootsis

Suureneb tööjõu mobiilsus nii sektorite sees kui vahel, kui ka üksikute töötajate puhul. Tuleviku töökohad- vaja on rohkem töötajad lasteaedades, õdesid, hooldajaid, hambaarste. Vaja on kaasavaid töökohti ning tööd, mida inimestele meeldib teha. Vaja on pakkuda rohkem täistööajaga töökohti kui töötajad seda soovivad. Parandada tuleb ka töötulemusi ja hea töö peab saama paremini tasustatud. SALAR annab välja tasuta ajakirja, et tutvustada noorte hulgas tööd kohalikes omavalitsustes.

Viimases sessioonis anti ülevaade erinevates töötubades räägitust, arutati soovitusi kohalikele omavalitsustele ning kavandatavaid tegevusi edaspidiseks.

Soovitused sotsiaalpartneritele hõlmasid järgmisi valdkondi:

· Kohalike omavalitsuste rahastamine;

· Oskused ja elukestev õpe;

· Migratsioon;

· Sooline võrdõiguslikkus;

· Värbamine ja tööl hoidmine;

· Jätkusuutlike töökohtade pakkumine.

Otsustati, et liikmed tutvuvad põhjalikult esitatud soovitustega ning esitavad omapoolsed kommentaarid ja ettepanekud vastavalt CEMR/EPSU sekretariaatidele enne detsembris toimuvat üldkogu, kus need heaks kiidetakse (ettepanekud lisatud aruandele).

Arutasime ROTAL esindaja Kalle Liivamäega läbi soovituste projekti ning leppisime kokku võimalikes muudatusettepanekute ning rakendamises.

Osas, mis puudutab kohalike omavalitsuste rahastamist, soovisime, et lisataks kriteeriumid nende riikide määratlemiseks, kus uuringuid kavatsetakse ellu viia. Samuti leidsime, et valitud riigid tuleks grupeerida nii, et erinevate gruppide sees oleks võimalik teha järeldusi ning võrrelda neid teiste gruppidega ning samuti pakkuda soovitusi olukorra parandamiseks. Andmed peavad olema võrreldavad, muidu ei saa mingeid järeldusi teha.

Samuti leppisime kokku, et lisaks ülevaatele muutustest tööjõuturul tuleks lisada ka ülevaate omavalitsuste finantseerimisest ja muutustest selles (kui saab kasutada juba varem läbi viidud uuringu tulemusi on hea, kuid see peaks olema kindlasti uuringu osa).

Leppisime ka kokku, et töörühm, mis hakkab arutama avaliku teenuste korraldust, võiks käsitleda lisaks erinevatele avaliku sektori koostöövormidele ka selliseid teemasid nagu erastamine, teenuste tellimine mittetulundussektorilt, jne.

Võrdõiguslikkuse teema all leidsime, et enne olukorda kaardistama ei ole võimalik aru saada, millest täpselt räägitakse (palgavahed+ poliitiline esindatus). Enne regionaalsete seminaride korraldamist tuleks soolise võrdõiguslikkuse alased soovitused teha kättesaadavaks veebilehtedel ning tutvustada neid meedias.

Tegevused, mis on kavandatud värbamise ja tööl hoidmise all, Eesti kohalikke omavalitsusi eriti ei puuduta, kuna nemad ei vastuta tervishoiutöötajate värbamise ega ka noorte tööhõive suurendamise meetmete eest.

Jätkusuutlike töökohtade osas kavandatud soovituste puhul ei olnud meil väga ühest arusaamist selles osas millised on kohalike omavalitsuste hoovad uute roheliste töökohtade loomisel.

Kui teil on ettepanekuid soovituste projekti täiendamisel, siis on need väga teretulnud.

CEMR peasekretär Frederic Vallier oli natuke skeptiline tuleviku suhtes ja leidis, et omavalitsuste eelarvete vähendamine ei võimalda rakendada kõiki soovitud poliitikameetmeid. Omavalitsuste võimlaused jätkusuutlike töökohtade pakkumisel on piiratud. Ta leidis, et neid soovitusi tuleks arutelda nii siseriiklikul kui EL tasandil ning et oluline on arendada edasi dialoogi EPSUga, et defineerida paremini jätkusuutliku töökoha mõiste.

EPSU esindaja leidis, et vaja on rääkida kohalikust omavalitsusest kui jätkusuutlikust institutsioonist, mitte ainult jätkusuutlikest töökohtadest. Kohalikel ja regionaalsetel omavalitsustel on oluline roll kriisist väljumisel ja majanduskasvu suurendamisel. Tema sõnul muudavad kohalikud omavalitsused jätkusuutlikuks:

· Sotsiaaldialoogi olemasolu ja kollektiivsete läbirääkimiste toimumine;

· Avaliku sektori vahendite parem kasutamine läbi töötajate parema kaasamise;

· Võrdõiguslikkuse edendamine;

· Erastamine ei ole muutnud teenuste kvaliteeti paremaks. Vastupidi, see on muutnud töötajate töötingimused ja pensionitingimused kehvemaks.

CEMR poolt avaldatud pressiteadetega saab tutvuda siin:

http://www.ccre.org/en/communiques/view/342

http://www.ccre.org/en/champsactivites/detail_news/2282

2. Euroopa VKEde nädal 2012.

Euroopa VKEde nädal 2012 toimus 15.− 21. oktoobrini 2012. Euroopa VKEde nädala eesmärgid on:

· jagada teavet selle kohta, mida pakuvad ELi ja riiklikud, piirkondlikud ning kohalikud ametiasutused mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks;

· edendada ettevõtlust, et rohkem inimesi, eelkõige noori, kaaluks tõsiselt karjäärivõimalusena ettevõtjaks hakkamist;

· tunnustada ettevõtjaid nende panuse eest Euroopa heaolusse, töökohtade loomisesse, innovatsiooni ja konkurentsivõimesse.

http://ec.europa.eu/enterprise/initiatives/sme-week/about/index_en.htm

Euroopa VKEde nädala 2012 tippkohtumine toimus 17. oktoobril Brüsselis. Konverentsi teemaks oli „Naiste ettevõtlus”- SUMMIT

Ülevaade peamistest Euroopa VKEdele pakutavatest rahastamisvõimalustest:
toetusprogrammid VKEdele

Abikavad on jaotatud järgmisse nelja kategooriasse:

· Temaatilise rahastamise võimalused

· Tõukefondid

· Rahastamisvahendid

· Toetus VKEde rahvusvahelistumiseks

Euroopa Komisjon edendab naisettevõtlust aktiivselt läbi:

· Euroopa „Saadikute“ võrgustiku
http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/promoting-entrepreneurship/women/ambassadors/index_en.htm,
pakkudes inspireerivad rollimudeleid, et julgustada naisi kaaluma tegelema ettevõtlusega kui ühe karjäärivõimalusega;

· Euroopa „Mentorite“ võrgustiku
http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/promoting-entrepreneurship/women/national_contacts_en.htm,
mis annab naistele praktilisi nõuandeid oma ettevõtlusega alustanutele.

Nagu lisatud lingilt näha, ei ole Baltimaades sellist võrgustikku ega kontaktpunkte loodud.

Uuring naisettevõtluse kohta: uuring

Oma avakõnes ütles Euroopa Komisjoni volinik Vassiliou, et naisettevõtjate puhul on peamine raskus eraelu ja tööelu ühildamine. Täna on 85% kõigist uutest töökohtadest loodud VKEde poolt, kuid kahjuks on naiste juhitud ettevõtete osakaal nendes seas väike. See olukord peab muutuma ja seetõttu on Euroopa Komisjon loonud eraldi fonde naiste ettevõtluse toetamiseks.

Küprose esindaja Yiannis Kontos ütles, et tänast maailma iseloomustavad majanduskriis ja globaalne konkurents. Euroopa Liidu üks põhieesmärke on toetada ettevõtlust ja sealhulgas ka naisettevõtlust.

Oluline on tagada juurdepääs rahastamisele ja vähendada bürokraatiat. On vaja kindlustada, et EL seadusandlus toetab ettevõtlust ja sellega alustamist. Alahinnata ei tohi hariduse ja koolituse osas paremate karjäärivõimlauste pakkumisel. Vaja on muuta kehtivaid stereotüüpe, mis asetavad naised meestega kehvemasse olukorda.

Euroopa Komisjoni esindaja Joanna Drake sõnul on inspiratsioon see, mis liigutab mägesid paigast. Naisettevõtja ei pea ohverdama oma perekonda, et olla edukas. Komisjon kavandab tegevusplaani aastaks 2020, et suurendada koostöös liikmesriikidega naisettevõtlust. Tegevuskava peaks valmima selle aasta novembris.

Osalesin töörühmas, kus arutleti hariduse rolli üle ettevõtluse edendamisel. Leiti, et ettevõtluse alase hariduse andmisega tuleb alustada juba lasteaias ning et see peaks olema kohustuslik õppekava osa üldhariduskoolis. Parandada tuleks naiste enesekindlust ja julgust alustada ettevõtlusega.

Paneelis osalejate hinnangul iseloomustab naisi oskus teha samaaegselt mitmeid asju, inimlikud oskused, oskus näha uusi vajadusi ning nad on ka suuremad sotsiaalmeedia kasutajad. Nende puuduseks on täiuslikkuse taotlus kõigis mida nad teevad, hirm võtta riske ja vähene koostöövalmidus.

Oldi seda meelt, et mentorite kasutamine on hea algatus, sest see annab reaalse elu kogemust. Austria pakkus noortele mentorporogrammi oma ettevõtlusega alustamiseks ning selle tulemusena vähenes noorte tööpuudus oluliselt.

Jäi kõlama mõte, et meeste ja naiste õpe ei ole erinev, kuid alustada tuleks võimalikult vara ja ei ole nn parimat iga ettevõtlusega alustamiseks. Oluline on ka koolitajate koolitamine. Suur osa pedagoogidest kasutavad vanu metoodikaid. Vaja on suurendada laste osalust õppes ning personaalsemat lähenemist.

Mõtteid saalist:

· Tuleb õpetada mehi naistega äri tegema;

· Õpetada noori ise otsima lahendusi ja olema innovaatilisemad;

· Suur on perekondade ja meedia roll stereotüüpide kujundamisel. Võiks luua koolitusprogramme lapsevanematele;

· Naised vanuses 50+ peaks olema spetsiaalne sihtgrupp, kuna siis avaneb neil lõpuks võimalus iseennast teostada;

· Vaja on parandada naiste oskust võtta riske ning raamatupidamisoskust;

· Tuleks luua ühtsed kontaktpunktid ettevõtlusega alustajate abistamiseks;

· Anda võrdlusinfot kavandatava produkti konkurentsivõime kohta maailmaturul;

· Vaja on õpetada poisse ja tüdrukuid otsuseid vastu võtma;

· Liiga palju on naisõpetajaid;

· Naised ja mehed peavad töötama üheskoos mitte üksteise vastu;

· Edukaks ettevõtjaks olemisel on oma hind;

· Vaja on anda paremat ettevõtlusalast haridust naistele.

3. Sotsiaalne tippkohtumine : koostöös töökohtade rohke majanduskasvu ja tõhustatud majanduse juhtimise suunas.

Enne ülemkogu toimus kolmepoolne sotsiaalne tippkohtumine, et vahetada mõtteid sotsiaalpartnerite, liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel. Need kohtumised toimuvad kaks korda aastas- enne kevadist ja sügisest ülemkogu.

Volinik Andor rõhutas, et kollektiivsed läbirääkimised ja tugev sotsiaaldialoog on Euroopa Sotsiaalmudeli põhilised instrumendid. Sotsiaalpartnerite kaasamine Euroopa majanduse juhtimisse nii liikmesriikide kui Euroopa Liidu tasandil on olulise tähtsusega, et anda uut hoogu meie püüdlustele pakkuda töö poolt juhitud taastumist ja kasvu.

Täpsem info: http://europa.eu/rapid/press-release_IP-12-1115_en.htm

4. Euroopa Ülemkogu istung 18- 19.oktoobril.

Euroopa Ülemkogu päevakord päevakord

President Van Rompuy märkused peale istungit:

http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/132987.pdf

Kus ta ütleb, et siiani oli peamine prioriteet edendada pangaliitu. Detsembriks peab jõudma otsusteni milline on toetus erinevatele uutele ideedele ja kontseptsioonidele Euroopa Liidu tuleviku suhtes.

Euroopa liidrid leppisid kokku Euroopa Keskpanga poolses ühtse eurotsooni üleses panga järelevalve ajagraafikus, mis tähistab prantslaste grupi võitu, kes soovisid selles suunas kiiresti edasi liikuda. Kuid ülemkogu ei suutnud kokku leppida järgnevas põhilises sammus: millal 500 bn euro suurune päästepakett alustab otsemakseid hädas olevate pankade päästmiseks. Otsetoetused pankadele euroopa stabiilsusmehhanismist on eriti oluline Hispaania pankade puhul.

Euroopa keskpanga juht Mario Draghi hinnangul võtab järelevalve toimima panek aega 6-12 kuud. Berliin nõuab, et enne kui hakatakse tegema otsemakseid pankadele, peab järelevalve mehhanism olema paigas ja toimima.

Täpsemalt: EU economy

Lisainfo majandus- ja rahaliidu osas vastu võetud otsuste kohta: Economic and monetary union

Euroala riigipead ja valitsusjuhid võtsid ülemkogul vastu avalduse Kreeka kohta, milles nad eeldavad eelarve- ja struktuuripoliitika reformide jätkamist Kreeka poolt ning innustavad Kreekat tegema jõupingutusi kohandamiskava kiire rakendamise tagamiseks - avaldus Kreeka kohta



Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


23.10.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit