Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


08.-12. oktoober 2012 nr. 27
Print

E-nädalakiri 27/2012

Sisukord:

1. Regioonide Komitee riikide delegatsioonide koordinaatorite kohtumine administratsiooni esindajatega.
2. Regioonide Komitee juhatuse istung.
3. Regioonide Komitee täiskogu istung.
4. Avatud Uste Päevad 2012 ja Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) temaatilise platvormi „Jätkusuutlik territoriaalne ja kohalik areng“ koosolek.
5. CEMR Temaatilise platvormi koosolek
6. Seminar teemal “Euroopa linnade ja regioonide kohandumine tulevikuga: soojuspumpade integreerimine kohalikku infrastruktuuri”.
7. Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esinduse avamine.

1. Regioonide Komitee riikide delegatsioonide koordinaatorite kohtumine administratsiooni esindajatega.

Koosolek toimus esmaspäeval, 08. oktoobril Regioonide Komitee peahoones. Osales Kaimo Käärmann-Liive.

Päevakorras olid järgmised teemad:

  • Oktoobri kuu juhatuse ettevalmistamine;

  • Oktoobri kuu täiskogu ettevalmistamine;

  • Elektrooniline muudatusettepanekute esitamine;

  • Liikmete sõidukulude hüvitamise töörühm

  • Järgmise koosoleku toimumise aeg.

Liikmete sõidukulude hüvitamise töörühma töös saab osaleda kaks delegatsioonide koordinaatorit. Huvilised peaksid koordinaatorite grupi juhile oma soovist töörühma töös osalemise kohta teada andma hiljemalt 22. oktoobriks. Töögrupi ülesandeks on jätkuvalt valuutade vahetusega seotud küsimus. 26. oktoobril Toimub koordinaatorite kontaktgrupi kohtumine administratsiooniga, kus põhiteemaks on delegatsiooni esimeeste kohtumine CdR uue presidendiga novembri täiskogu ajal (täpne kuup. veel lahtine), CdR 2013 a. tööplaan ning delegatsioonide järgmise aasta prioriteedid. Lahtine on samuti kas jätkuvad kohtumised CdR riikide delegatsioonide esimeeste, CdR presidendi ja riikide suursaadikute vahel. See oli eelmise presidendi initsiatiiv ning tema hindas neid kohtumisi väga positiivseteks.

Arutleti ka rahvuslike koordinaatorite rolli üle Regioonide Komitees. Selleteemaline arutelu toimus kahe aasta eest. See on selgelt poliitiline küsimus ning kui on soov seda teemat taas tõstatada, siis oleks sobiv seda teha uue mandaadiperioodi alguses (2015). On koordinaator(eid), kelle meelest on neil väga keeruline oma tööd teha, sest neile ei võimaldata näiteks lauatelefoni koodi, et ta saaks komitee telefonidelt helistada majast välja. Samuti on probleeme arvutite ja tööruumi kasutamisega. Komitee võiks koordinaatoritele luua eraldi foorumi. Ehk siis – koordinaatorid võiks olla komitee poolt rohkem tunnustatud ja hinnatud; täna nähakse neid tihti inimestena, kes peaksid liikmeid informeerima ning küsimustikke täitma, kuid komitee pole läbi mõelnud, kuidas koordinaatorid oma tööd hästi teha saaks.

Kulude kokkuhoiu tuhinas soovib komitee vähendada trükikulusid, jättes liikmed ilma paberkandjal olevatest materjalidest. Kas paberi võiks asendada sülearvuti või tahvelarvutiga? Paberi trükkimine on siiski nii odav, et arvuti oleks kümneid, kui mitte sadu kordi kallim. Lisaks – täiskogud toimuvad tihti parlamendi ja komisjoni hoonetes, seal toimuva üle (kas saalis on töökohal elekter ja traadita internet) puudub aga komiteel kontroll.

2. Regioonide Komitee juhatuse istung.

Juhatuse koosolek toimus esmaspäeval, 08. oktoobril Regioonide Komitee peahoones. Osalesid Uno Silberg ja Väino Hallikmägi, samuti delegatsiooni koordinaatorid Ille Allsaar ja Kaimo Käärmann-Liive.

Peale päevakorra vastuvõtmist ja eelmise juhatuse koosoleku protokolli kinnitamist andis president ülevaate eestseisuse tegevusest oktoobri kuu täiskogu ettevalmistamisel ning 29.-30. novembri täiskogu istungi ettevalmistamisest ja esialgsest päevakorra kavandist. Sellel täiskogul planeeritud arutelu arvamuse eelnõu “Ühine strateegiline raamistik.” Komisjoni talituste töödokument, SWD(2012) 61 final – I ja II osa. CdR 1163/2012 rev. 1 - COTER-V-025, üle ei toimu mitte sellel, vaid novembris toimuval täiskogu istungil. Raportöör on Marek Woźniak (Suur-Poola vojevoodkonna marssal, PL/EPP).

Regioonide Komitee ja Islandi ühise nõuandekomitee loomine.

Islandi kohalike omavalitsuste liit on avaldanud huvi luua Regioonide Komiteega ühine nõuandekomitee, mis aitaks kaasa läbirääkimiste teemadest paremini arusaamisel ning tagaks, et kõiki valitsustasandeid teavitatakse ning valmistatakse põhjalikult ette ühinemiseks Euroopa Liiduga. Euroopa Komisjon toetas samuti ühise nõuandekomitee loomist Islandiga volinik Štefan Füle kirjas 29. augustil 2012.

Islandi ametiasutuste palvel ning arvestades, et riigis on ainult 75 omavalitsust, koosneks ühine nõuandekomitee ettepaneku kohaselt kuuest Islandi kohalike omavalitsuste valitud esindajast ja kuuest Regioonide Komitee liikmest Euroopa Liidu esindajatena. Juhatus otsustas luua ühine nõuandekomitee.

Ettepanek täiskogule moodustada kodukorra muutmise ajutine komisjon.

Ajutise komisjoni volitused peavad vastama kahele eesmärgile: komitee tööorganid tuleb ette valmistada Horvaatia ühinemiseks ELiga ning kodukorda tuleb lisada alates selle viimasest muutmisest vajalikuks osutunud muudatused. Ajutisel komisjonil tuleb muutmise ettepanek esitada aegsasti, et kodukorra vastuvõtmise menetluse täiskogus saaks lõpule viia ja selle Euroopa Liidu Teatajas avaldada 2013. aasta juulikuuks.

Juhul kui ajutine komisjon ei peaks selleks ajaks kõigi oma ettepanekutega valmis jõudma, esitab ta eespool nimetatud tähtajaks esialgse ettepaneku, mis sisaldab ainult tulevasest laienemisest tulenevaid vajalikke muudatusi, nimelt kodukorra artikli 29 muutmine. Seejärel jätkab ajutine komisjon tööd ülejäänud kavandatud muudatuste kallal, mille eesmärk on parandada komitee organite toimimist, ja esitab teise ettepaneku, mis peab igal juhul olema esitatud täiskogu istungjärgul, et seda oleks võimalik vastu võtta enne komitee koosseisu viieaastaste volituste lõppemist.

Juhatus arutas esitatud ettepanekut kodukorra muutmise ajutise komisjoni moodustamise põhimõtte kohta ning ajutise komisjoni volituste ja koosseisu kohta. Ettepanek oli, et komisjon oleks 11 liikmeline (ja 11 asendusliiget) ning et selle koosseis peaks olema sarnane varasema komisjoniga ja seega olema fraktsioonide põhine.

Keymeri soov saada selle komisjoni liikmeks vallandas arutelu selle komisjoni mandaadi ja koosseisu muutmise suhtes. Kuna ühest lahendust ei leitud, siis tullakse selle küsimuse juurde tagasi novembri kuu juhatuse istungil kui on läbi viidud olukorra hinnang. Peab olema selge, kas kodukorra muutmise komisjon hakkab tegelema ainult Horvaatia ühinemisega ELga seotud parandustega, või avatakse see laiemaks diskussiooniks ja muudatusteks.

Regioonide Komitee kodukorra artikli 43 lõike 3 kohaselt otsustas territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjon (COTER) oma 26. septembri 2012. aasta koosolekul esitada juhatusele taotlus koostada läbivaadatud resolutsiooni eelnõu ühtekuuluvuspoliitika paketi teemal. Juhatus nõustus selle ettepanekuga.

Juhatus kiitis heaks Omaalgatusliku arvamuse „ELi, riigi- ja piirkondliku eelarve vahel suurema sünergia loomine” (BUDG-V-004, raportöör: Rhodri Glyn Thomas, UK/EA), kus käsitletakse muu hulgas hiljuti avaldatud 2012. aasta aruannet riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus.

Toetati ka EDUC komisjoni otsust koostada arvamus komisjoni „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus millega kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad” aastateks 2020−2033” kohta.

Stavarache tegi ettepaneku koostada arvamus riigiabi reeglite kohta perioodil 2012-2020. Tema hinnangul on vaja selgeid ja konkurentsivõimelisi riigiabi reegleid.

Juhatus võttis teadmiseks Euroopa Komisjonile esitatud ettepanekud konsulteerimistaotluste kohta, otsused milliste ettepanekute kohta arvamust mitte koostada ja kirja vormis vastused.

Regioonide Komitee 3. järelevalvearuanne strateegia „Euroopa 2020” kohta.

Regioonide Komitee peamine ettepanek on järgmine: strateegia „Euroopa 2020” kujundamiseks ja rakendamiseks luuakse kõigi asjaomaste valitsustasandite vahel territoriaalsed paktid, mis oleksid mitmetasandilise valitsemise praktiliseks vahendiks. Regioonide Komitee mitte ainult ei toeta ühise strateegilise raamistiku ettepanekut ratsionaliseerida ja fookustada struktuurifonde 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil, vaid näeb selles ka võimsat vahendit strateegia „Euroopa 2020” mitmetasandilise valitsemise edendamiseks – niivõrd, kui ühtekuuluvuspoliitika prioriteet on keskendumine strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele, täites samas talle ELi lepinguga pandud ümberjaotamise ülesannet.

Käesolevas kolmandas järelevalvearuandes strateegia „Euroopa 2020” kohta esitatakse Regioonide Komitee tulevikuvisioon 2013. aasta majanduskasvu analüüsi eel, mille Euroopa Komisjon avaldab 2012. aasta novembris.

Rahandus- ja halduskomisjon (CFAA) esimehe aruanne. Uus esimees on Lebrun (Be). CFAA otsib võimalusi kulude kokkuhoiuks. Mitmekeelsusega, tõlkimisega ja komitee uue interneti leheküljega kaasnevad suured kulud ning nad kavatsevad selle teemaga tegeleda. Samuti on kavas tegeleda raportööride määramise ja koostööga majandus- ja sotsiaalkomiteega. Juhatust tuleks paremini teavitada CFAA otsustest. Euroopa Parlament tegi ühe vastuhäälega ettepaneku suurendada CdR eesarvet järgmisel aastal 1,9% võrra, mis tekitab keeruka olukorra.

Van den Brande kritiseeris seda, et Regioonide Komitee kodulehekülg on ainult piiratud arvus keeltes ning nõudis, et küsimust arutataks järgmisel juhatuse istungil. Tema sõnul ei ole aktsepteeritav, et lehekülje kättesaadavaks tegemine kõikidesse keeltesse venib kuid, kui mitte aastaid.

Juhatus andis heakskiidu Regioonide Komitee väljaspool Brüsselit toimuvatele ja erakorralistele üritustele 2012. aastal.

Uus eeskiri uuringute haldamise kohta

10. veebruaril 2010 kinnitas Regioonide Komitee juhatus Regioonide Komitee uurimisprogrammi aluse, andes sellele 12 aasta järel uue suuna eesmärgiga muuta see tõhusamaks nõuande- ja poliitilise tegevuse toetamise vahendiks.

Kavandatud juhtimisstruktuuri eesmärk on viia tasakaalu vajadus poliitiliste otsuste ja järelevalve järele ning vajadus langetada uuringute kohta kiiresti otsuseid, kui aeg on oluline tegur. Siiski tehakse ettepanek, et uuringute puhul mille kulud on suuremad kui 50 000 eurot (30 000 eurot administratiivsete uuringute puhul), tuleks taotleda juhatuse poliitiline heakskiit pärast rahandus- ja halduskomisjoniga konsulteerimist. Juhitakse tähelepanu sellele, et kõnealusel juhul jääb õigusliku ja rahalise heakskiidu andmine uuringu läbiviimiseks jätkuvalt edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja pädevusse, kes jälgib finantsmäärusest kinnipidamist.

Van den Brande ütles, et 2010 aastal viidi läbi põhjalik reform parema sidususe tagamiseks. Soovis saada ülevaadet olemasolevast olukorrast ja läbi viidud uuringutest alates aastast 2010.

3. Regioonide Komitee täiskogu istung.

Seekordne täiskogu istung toimus 8., 9. ja 10. oktoobril Brüsselis. Meie delegatsioon oli esindatud järgmises koosseisus: Toomas Vitsut, Uno Silberg, Väino Hallikmägi, Jüri Pihl, Kurmet Müürsepp, Urve Erikson ja uue liikmena Georg LINKOV.

8.oktoobril toimus Ürituse OPEN DAYS avaistung, kus põhisõnavõttudega esinesid:

  • Euroopa Parlamendi president Martin Schulz

  • Euroopa Ülemkogu eesistuja HermanVan Rompuy

  • Küprose siseminister Eleni Mavrou

  • Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso

Herman van Rompuy sõnum oli, et uue EL eelarve osas kutsub ta selleks novembris kokku erakorralise ülemkogu.

Olulised teemad on:

1. Riigirahanduse kordategemine (jätkusuutlikkuse tagamine).

2. Struktuurireform.

3. Suunatud investeeringud.

Edasi tõstis ta üles EL ühtekuuluvuspoliitika osas mõtteavalduse eri liikmesriikide sildistamiseks: „ühtekuuluvuspoliitika „sõbrad“ ja ühtekuuluvuspoliitika osas parema kulutamise „sõbrad“.

Mahu säilimist (s.t COM pakutud ettepaneku kaitsmist) toetavad põhimõtteliselt kõik nn ÜKP sõbrad + vaikiv partner Horvaatia ehk siis Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia, Kreeka, Portugal, Hispaania, Malta, Tšehhi. Viimane annab küll vastakaid signaale - ta ju teadupärast teise jalaga ka nn like minded grupis. Seega pooldab MFF mahu vähendamist, vahel ütleb, et v. a ÜKP, vahel jätab selle täpsustamata.

Lisaks ÜKP sõpradele on sõbralikud (kogu) COM ettepaneku suhtes ka BE ja LU. CY enne eesistumist oli ka üks ÜKP sõpradest.

Majanduse elavdamine, ühtekuuluvuspoliitika ja strateegia „Euroopa 2020”: piirkondade ja linnade roll.

Sõnavõtjad:

  • Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoni esimees Danuta Hübner

  • Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn

  • Regioonide Komitee president Ramόn Luis Valcárcel Siso

Avasessioonil esines EA grupi nimel fraktsiooni esimees Uno Silberg, kes tõi oma kõnes (lisatud) välja vaid kaks probleemset valdkonda: noorte töötus ning energia ja säästev areng.

Kuna parlamendi istungite saal mahutas vaid piiratud arvu inimesi, siis riikide delegatsioonide koordinaatorid ei saanud sellel avaistungil osaleda.

9. ja 10. oktoobri täiskogu istung jätkus järgmiste arvamuste eelnõude aruteluga (ülevaate nende sisust ja aruteludest komisjonides on antud eelnevates nädalakirjades), mis kõik võeti täiskogul vastu:

  • Uus mitmeaastane finantsraamistik pärast 2013. aastat. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM (2012) 42 final. Muudetud ettepanek: nõukogu määrus, COM (2012) 388 final – 2011/0177 (APP). CdR 1777/2012 – BUDG-V-003,
    pearaportöör: Mercedes Bresso, Regioonide Komitee 1. asepresident (Piemonte maakonnavolikogu liige, IT/PES);

  • Ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020). Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus COM(2011) 834 final – 2011/0394 (COD). CdR 98/2012 rev. 2 – ECOS-V-027,
    Raportöör: Witold Krochmal (Wołówi linnavolikogu ja kohaliku omavalitsuse liige, PL/EA);

  • Riigihangete pakett. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv COM(2011) 895 final – 2011/0439 (COD), COM(2011) 896 final – 2011/0438 (COD). CdR 99/2012 rev. 2 - ECOS-V-029,
    Raportöör: Catarina Segersten-Larsson (Värmlandi lääni landstingi liige, SE/EPP);

  • Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus COM(2011) 804 final – 2011/0380 (COD). CdR 34/2012 rev. 1 – NAT-V-019, Raportöör: Pierre Maille (Finistère’i departemangu üldnõukogu esimees, FR/PES);

  • Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia väljatöötamine. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele COM(2011) 782 final. CdR 741/2012 rev. 1 – NAT-V-021,
    raportöör: Paul O'Donoghue (Kerry krahvkonnavolikogu ja Edela piirkondliku omavalitsuse liige, IE/ALDE);

  • EL kui ülemaailmne partner: uus lähenemisviis ELi välistegevuse rahastamisele. Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule COM(2011) 865 final, Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule COM(2011) 837 final, Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus COM(2011) 838 final – 2011/0404 (COD), COM(2011) 839 final – 2011/0405 (COD), COM(2011) 840 final – 2011/0406 (COD), COM(2011) 842 final – 2011/0415 (COD), COM(2011) 843 final – 2011/0411 (COD), COM(2011) 844 final – 2011/0412 (COD). CdR 732/2012 rev. 2 – CIVEX-V-032,
    raportöör: Lotta Håkansson Harju (Järfälla kommuunivolikogu liige, SE/PES);

  • Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava. Valge raamat COM(2012) 55 final. CdR 747/2012 rev. 2 - ECOS-V-031,
    raportöör: Paul Lindquist (Lidingö linnapea, SE/EPP);

  • ELi Läänemere piirkonna läbivaadatud strateegia. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele COM(2012) 128 final. CdR 1272/2012 rev. 1 - COTER-V-028,
    raportöör: Pauliina Haijanen (Laitila linnavolikogu liige, FI/EPP);

  • Energia tegevuskava aastani 2050. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele COM(2011) 885 final. CdR 88/2012 rev. 2 – ENVE-V-022,
    raportöör: Ugo Cappellacci (Sardiinia maavanem, IT/EPP);

  • Kliimamuutustega kohanemine ja piirkondlikud lahendused: rannapiirkonnad. Eesistujariigi Küprose taotlus, CdR 1751/2012 rev. 1 – ENVE-V-028,
    pearaportöör: Ugo Cappellacci (Sardiinia autonoomse maakonna president, IT/EPP);

  • ELi kliimamuutusi käsitlevad piirkondlikud strateegiad, mis on koostatud mägipiirkondade näitel. Omaalgatuslik arvamus, CdR 89/2012 rev. 2 – ENVE-V-023.
    Raportöör: Luciano Caveri (Valle d’Aosta autonoomse maakonna volikogu liige, IT/ALDE);

  • Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi muutmine ja avatud andmed. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv COM(2011) 877 final - 2011/0430 (COD), Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele COM(2011) 882 final. CdR 626/2012 rev. 2 - EDUC-V-023,
    raportöör: Anne Karjalainen (Kerava linnavolikogu liige, FI/PES);

  • Andmekaitsepakett. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele COM(2012) 9 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv COM(2012) 10 final – 2012/0010 (COD), Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus COM(2012) 11 final – 2012/0011 (COD). CdR 625/2012 rev. 2 - EDUC-V-022,
    raportöör: Ursula Männle (Baieri liidumaa maapäeva liige, DE/EPP);

  • Seadusliku majanduse kaitse pakett. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele COM(2011) 293 final, Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele COM(2011) 308 final, Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv COM(2012) 85 final – 2012/0036 (COD), COM(2012) 363 final. CdR 1269/2012 - CIVEX-V-033,
    pearaportöör: Christophe Rouillon (Coulaines'i linnapea, FR/PES).


Meie delegatsiooni nimel esitas Uno Silberg nende arvamuste eelnõude kohta 3 muudatusettepanekut (lisatud). Uno sõnul toimus ENVE V-022 kohta esitatud muudatusettepaneku ( tervitab energia tegevuskava aastani 2050, ent rõhutab, et tegevuskava ei ole piisavalt üksikasjalik ega selge, et liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning investorid saaksid oma uue energeetikamudeli valikutes sellest juba nüüd ja pärast 2020. aastat juhinduda ning et see annaks neile piisavalt planeerimiskindlust. Komitee rõhutab samas, et tegevuskavale peavad järgnema konkreetsed meetmed. Näiteks võiks kaaluda fossiilkütuste riiklike toetuste keelustamise otsuse vastuvõtmist) üle tuline arutelu.

Sarnase ettepaneku olid esitanud veel ka neli teist delegatsiooni (nende hulgas Leedu delegatsioon). Leedukad leidsid, et „Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 194 nähakse ette, et liikmesriikidel on õigus ise otsustada oma riigile sobivate energiamudelite üle. Just seetõttu on koostatud tegevuskavad teoreetilist laadi ja võivad sisaldada vaid soovitusi, mitte aga siduvaid ettekirjutusi olemasoleva või kavandatava riikliku või piirkondliku strateegiakava muutmiseks.“. Napi häälteenamusega jäi alles siiski arvamuse tekst.

4. Avatud Uste Päevad 2012 ja Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) temaatilise platvormi „Jätkusuutlik territoriaalne ja kohalik areng“ koosolek.

Selle aasta Avatud Päevade, mis toimusid 8.-12. oktoobrini 2012 Brüsselis, logo oli: “OPEN DAYS 2012: Europe's regions and cities: Making a difference” (Avatud Päevad 2012: Euroopa piirkonnad ja linnad: suudavad muuta).

Teemad olid jaotatud kolme blokki:

• Tark ja roheline kasv kõigile- kuidas ühtekuuluvuspoliitika aitab saavutada targa, jätkusuutliku ja kaasava kasvu saavutamisele?

• Territoriaalne koostöö: Euroopa rikkus - kuidas saaks koostööd kasutada vahendina piirkondliku arengu ja parema piirkondliku potentsiaali ärakasutamiseks?

• Tulemuslikkus - millised on ELi ühtekuuluvuspoliitika peamised saavutused? Ja kuidas kõige paremini rakendada uue õigusliku raamistiku võimalusi?

Täpsem info: www.opendays.europa.eu

Programm on leitav:

Avatud Päevad 2012

Eesti Üleriigiliste omavalitsusliidud osalesid selle aasta 8-10 oktoobrini toimuvatel Regioonide Komitee Avatud Päevadel koos Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukoguga (CEMR) ja 4 teise riigi omavalitsuste liiduga (Rootsi, Soti, Rumeenia ja Wales) 9. oktoobril pealelõunal (14.30-17.00) Regioonide Komitee majas toimunud seminaril 09A14.

Selle seminari teemaks oli “Kohalik areng kui Euroopa Liidu integreeritud territoriaalse arengu 2014-2020 poliitika tugisammas”.

Seminaril võtsid sõna Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Regioonide Komitee, Euroopa Parlamendi ja kohaliku tasandi poliitilised esindajad.

Kõik järgmise finantsperioodi EK ettepanekud on leitavad:
http://ec.europa.eu/regional_policy/what/future/proposals_2014_2020_en.cfm#1

Jose Manuel Sousa Uva Euroopa Komisjoni Põllumajanduse Peadirektoraadist andis ülevaate senisest LEADER meetme kasutamisest ning leidis, et on väga hea, et sama põhimõtet soovitakse kasutada ka teiste fondide puhul läbi uue CLLD meetme, mida EK järgmiseks finantsperioodiks pakub. Kohalikke tegevusrühmi tuleks toetada, säilitades nende erisuunitluse. Selleks tuleks tagada vajalikud haldusstruktuurid. Konkreetsed vahendid määratakse rakendusasutuste poolt. On kaks võtmesõna: lihtsustamine ja koordineerimine.

Rakendusreeglid peavad olema harmoneeritud viie fondi vahel, määrates ühe juhtivfondi. Need konkreetsed tingimused peaksid kajastuma partnerluslepingutes. CLLD eesmärgiks on integreeritud fondide kasutus. Ühtlustada tuleb nii abikõlbulikkuse kui ka projektide kirjutamise reegleid. Vähemalt 5% fondi mahust eraldatakse nendele meetmetele. Mitme fondi osalusega seotud projektide puhul on oluline hea finantshaldus. Vaja on vähendada kontrollikoja poolt tuvastatud rikkumiste arvu. CLLD lähenemine hõlmab mitmeid eriaspekte, mida ei saa üksteisest lahutada.

Carola Gunnarsson ütles, et seni on lahendamata EK ettepanekute rakendusliku poole küsimused.

Rumeenia esineja Tudor Pendiuc ütles, et on juba poliitik seitsmendat ametiaega. Nemad on väga rahul komisjoni ettepanekutega, et luua selged reeglid integreeritud lähenemise jaoks. Tuleb tagada, et vahendeid kasutatakse kodanike huvides kõige paremal moel. Tuleb rakendada head valitsemistava ja seetõttu on oluline kasvatada osalejate haldussuutlikkust. Kõige suurem väljakutse on paindliku instrumendi loomises, mis ei tekita täiendavat konkurentsi. Tuleb määratleda erinevate osalejate õigused ja kohustused ning valikukriteeriumid.

Linnade arengu meede on eraldi välja toodud, kuid selleks on vaja vastu võtta integreeritud arengu programm. See vähendab ka administratiivset koormust ning lüheneb projektitaotluste menetlemise aeg. Nad teevad tihedat koostööd partnerluslepingute ettevalmistamisega tegelevate ministeeriumidega. Vaja oleks tagada kohalike omavalitsuste potentsiaali parem ärakasutamine. Nad soovivad toetada ka metropolide piirkonda.

Seminaril esines sõnavõtuga Mihkel Juhkami, Rakvere volikogu esimees ja Eesti Linnade Liidu aseesimees. Toon siinkohal ära tema sõnavõtu täies mahus: „Täna on meil siin saalis suurepärane võimalus mõtete vahetuseks teemal: „Kuidas on eri riikide kohalikud omavalitsused kaasatud EL uue rahastamisperioodi 2014-2020 ettevamistamisega seonduvalt?“

Olukorras, kus kogu selle protsessi ette valmistamine on liikmesriikides alles käivitunud annab ühe võtme selle teema käsitlemiseks Euroopa Komisjoni uus algatus „Kogukonna juhitav kohalik areng (CLLD).

Olen arvamusel, et kogukonna juhitavat kohalikku arengut võib käsitleda kahest vaatenurgast:

Ühelt poolt meile juba tuttavaks saanud LEADER programmide võtmes, mis juba alates 1991.aastast on olnud maapiirkondade kogukondadele suureks toeks avalikust, era ja kolmandast sektorist pärit partnerite kaasamisel sündinud ideede koondamisel ja teostamisel.

See programm on olnud kahtlemata edukas ja võiks oma senisel põhikujul kindlasti jätkuda. Küllap oleks vaja kaaluda kavandatust veelgi suuremat paindlikust mõnede protseduurireeglite ning partneritele esitatavate nõudmiste ja nende omavaheliste proportsioonide osas (näiteks nõuet, et riigi e. kohaliku omavalitsuse esindatus taolises grupis ei tohi olla suurem kui 49%) jms. Üheks probleemseks teemaks LEADER-i puhul on kindlasti vaid spetsiifiline selgelt maapiirkondade arendamisele keskendumine. Sageli on väga raske tõmmata kindlaid piirjooni eri asustatud punktide vahele ning oleks hoopis efektiivsem, kui omavahel saaks ühistes tegevusgruppides olla seotud nii põllumajandustootmisega seonduvad paigad, kui selle tootmise tulemusena tekkinud toodangu ümbertöötlejad ja tarbijad, kelleks sageli on nende maapiirkondade keskuseks olevad linnad ja seal elavad inimesed.

Tundub, et selles osas langevad meie soovid ja Komisjoni esitatud esialgsed seisukohad küllaltki kokku. Praegusel keerulisel kriisi- ja majandusliku languse ajal on just õige aeg eemaldada kunstlikud tõkked, et EL-i fonde saaks kasutada võimalikult efektiivselt.

See millest praegu rääkisin sobib kokku eelpool kõnelejate poolt kasutatud terminiga „Horisontaalne partnerlus“ või „Horisontaalne lähenemine“.

Kogukonna juhitava kohaliku arengu ühest senisest tugisambast LEADER-ist rääkimise järel tuleksin aga peamise muudatuse juurde, mida Komisjoni ettepanekust välja võib lugeda. Nimelt selle teema käsitlus kui ühine lähenemine kõigi rahastamiskanalite mõistes. Kas siis metodoloogilisena või lausa omaosaluse vähendamiseks lisarahastust võimaldava klauslina. Kas kohalike kogukondade senisest oluliselt suurem kaasamine planeerimis- ja arendustegevusse on reaalne või jääb see rohkem poliitilise loosungi tasemele?

Käsitleks seda teemat oma koduriigi näitel:

Eesti on üks Euroopa Liidu väiksematest liikmesriikidest ning kõik meil toimuv ei ole kahtlemata üle võetav suuremates riikides, kuid midagi ehk siiski. Meie 1,3 miljonilisest elanikkonnast elab pea kolmandik Tallinnas ning suuremad kui 20 000 on vaid viis linna. Siit ka seletus, miks rääkisin ennist maakonnalinnade kaasamise soovist LEADER programmidesse. Nad lihtsalt on oma igapäeva tegemistes naabritega läbi põimunud.

Meie omavalitsused omavad kõik üldplaneeringuid ja arengukavasid, mis ettevalmistamise ja vastuvõtmise faasis kuuluvad kooskõlastamisele naaberomavalitsustega. Samuti on muutunud seadusandluse kohaselt alates sellest aastast kõigil linnadel-valdadel kohustus kinnitada finantsstrateegia vähemalt neljaks järgnevaks aastaks. See on üks põhidokumentidest, mille alusel toimub kogu eelarveline ja investeerimistegevus. Oma kohalike arengudokumentide baasil lülitutakse maakondlike planeeringute ja arengukavade koostamisprotsessi ning kavandatakse ühistegevusi naaberomavalitsustega. Samuti on nendes dokumentides kajastatu aluseks, mille põhjal hinnatakse ühe või teise EL rahastamisprogrammi raames esitatud projektitaotlusi.

See on kõik just see, mille juurutamise kavadest rääkis eelkõnelenud Rumeenia esineja ning millisest käitumisloogikast on kantud Komisjoni esitatud CLLD lähenemine. Tõepoolest, Eestis ei ole teist e. regionaalset tasandit omavalitsemises ja me teame, et nii mõneski riigi on taolisi tasandeid isegi viis.

Loomulikult on sellises olukorras küllalt keeruline jõuda seni valitsenud ülalt alla lähenemisviisilt rahastamispoliitikas kohe kõige madalamale trepiastmele. Küll aga julgen meie näite puhul julgustada selliseid samme astuma. Selline alt üles kavandatav planeerimistegevus võimaldab kahtlemata arvesse võtta ja hiljem üldistada kõigi kogukonna liikmete soove.

Lõpetuseks veel mõne sõnaga tänasest seisust EL uue rahastamisperioodi ettevalmistustega seonduvast. Umbes aasta aega tagasi otsustasid Eesti omavalitsusliidud (neid on meil kaks) käivitada protsessi, selgitamaks välja võimalikud ühishuvid selles valdkonnas. Omame juba pea kümneaastast osalemiskogemust ja oleme õppinud, et senine lähenemine, kus iga linn ja vald võitlemas vaid mõne konkreetse koolimaja, lasteaia või mõne teise infrastruktuuriobjekti investeeringusumma eest ei ole lahenduseks suurematele probleemidele. Lootsime, et eelpool kirjeldatud planeerimisreeglistik ja sellealane kogemus meie omavalitsustes võimaldavad sõeluda välja ka üldisemaid soove, mida valitsusele läbirääkimiste käigus esitada. Ja õnneks osutus selline ootus tõeks.

Suutsime omavalitsusliitude ühispöördumises kirja panna selget nii ühishuvi pakkuvad valdkonnad (teedeehitus, ühistransport, registrite ja kommunikatsioonisüsteemide korrastamine jne.) kui ka mitmed printsipiaalsed küsimused, millised peaksid meie siseriiklikes rahastamiskavades lahenduse saama. Selliseks oleks eelkõige käibemaksu abikõlblikkuse küsimus, energiasäästu ja projektide jätkusuutlikkuse teema jms.

Lõpetaksin siinkohal üldisema käsitluse ja sekkuksin debatti hiljem konkreetsemate küsimuste osas. “

Bob Bright Wales´ ist ütles, et nemad tervitavad uut komisjoni meetodit CLLD. Toetavad lihtsustamist, koostööd ja integreeritud lähenemist. Prioriteediks on jõuda kõrgemate tasanditeni. Oluline on mitmetasandiline juhtimisstruktuur. Vaja on keskenduda piirkondade erinevale potentsiaalile ja selle paremale ärakasutamisele.

Euroopa Komisjoni esindaja tööhõive peadirektoraadist ütles, et komisjonil on keeruline ette planeerida milline on liikmesriikide huvi CLLD rakendamiseks. Arutelud ei ole veel tegelikult lõppenud. Ettepanekul on ka oluline finantsmõju. Ettevalmistused on liikmesriikides juba alanud. Hetkel on teemaks just ajakava ja temaatika.

Edasi hakatakse ka rääkima partnerluslepingute sisust. Meid huvitab see, mis toimub liikmesriikides ja piirkondades. Komisjon saadab oma seisukohad partnerluslepingute ettevalmistamiseks. Sellel järgnevad läbirääkimised liikmesriikidega eri fondidest pärinevate vahendite koordineerimiseks. Komisjon näeks partnerluslepingus ette liikmesriikide prioriteedid, alad milles soovitakse rakendada CLLD ja fondide kaasamise plaanid, aga samuti koordineerimise erinevate fondide vahel. Partnerlusleping tuleb koostada partnerluse vaimus. Hetkel arutatakse komisjonis rakenduse konkreetsete viiside üle.

Michael Dower (ARC) ütles, et vaja on tagada üleminek uude ajastusse ka senistel LEADER gruppidel. Vaja on jätkata erinevate institutsioonide ja ka liikmesriikide survestamist, et seda komisjoni pakutud meetodit rakendada. Nende hinnangul on oluline tagada demokraatlik lähenemine ja teha seda, mida kodanikud peavad vajalikuks. CLLD annab võimaluse leidlikkuseks ja innovaatiliseks lahenduseks.

Euroopa Parlamendi liige Constanze Krehl ütles, et CLLD on laiapõhjaline toetus. Selle põhimõtte kõrval soovib parlament sisse viia partnerluspõhimõtte üldse. Nemad soovivad kohustada liikmesriigike tegema koostööd kohalike ja regionaalsete omavalitsustega ja soovivad, et see oleks kohustuslik osa riikidega sõlmitavast kokkuleppest. Nõukogu ei toeta seda ettepanekut ja leiab, et see nõue on liiast ja et see ei ole liikmesriikide huvides. Komisjoni ettepanekuid peab toetama ka tugev partnerlus kohalike omavalitsustega. Kohaliku tasandi valitud esindajad peavad saama võimaluse kaasa rääkida partnerluslepingute sõlmimisel. Vaja on välja pakkuda koordineerimismeetmed ja miinimumnõuded partnerite kaasamiseks.

Graham Garvie moto kõlab “teod, mitte sõnad”. CLLD on murranguline ettepanek ja on aeg mõistlikuks arenguks. Oluline on kuuluvustunde ja identiteedi arendamine. Kohalikud eelarved on vastu võetud kohalike inimeste poolt. Oluline on kohapealne suhtumine “me suudame”. CLLD võistleb ka teiste rahastamismeetoditega. CLLD kriitikud ütlevad, et see kõikehõlmav kohalik lähenemine ei hõlma suurt pilti ja et probleeme on aruandlusega. Paljud liikmesriigid pooldavad siiski ülevalt alla lähenemist.

Charlina Vitcheva ütles, et ideed võivad olla kaunid, kuid rakendusfaasis võib tulla probleeme. Läbirääkimiste alguspunktiks on komisjoni poolsed õiguslikud ettepanekud. CLLD jaoks on võimalik mobiliseerida kõiki nelja fondi, mis on oluline samm edasi. Küsimus on kuidas seda ellu hakatakse rakendama. Territoriaalse arenguga on seotud ka ITI (integreeritud territoriaalne areng).

On kolm elementi, kus CLLD mängib olulist rolli:

· Lissaboni leping;

· Euroopa 2020 strateegia, eriti kaasav majanduskasv;

· Poliitika toomine kodanikele lähemale.

Peagi jõuab järgmine läbirääkimiste blokk nõukogu lauale, et jõuda selles osas kokkuleppele. Seejärel on vaja saavutada kokkuleppe ka Euroopa Parlamendiga. Loodab, et järgmise aasta alguseks saavutatakse poliitiline kokkulepe.

CEMR poolt koostati pressiteade, kus on ära toodud ka Mihkli tsitaat: „Meie pea 10. aastane kogemus EL fondidega on kahtlemata tõstnud uuele tasemele Eesti linnade-valdade ja ka nende sees olevate väiksemate kogukondade omavahelise koostöövõimekuse. Samas on meil uute tulijatena olnud ehk värskem pilk märkamaks teatavaid asjatuid barjääre ja ülereguleerimisi. Esitatud ettepanekud järgmiseks programmiperioodiks tunduvad eelöeldu taustal meile sümpaatsete ja edasiviivate ning me loodame nende baasil jõuda sobivate lahendusteni ka siseriiklikes rakenduskavades.“
http://www.ccre.org/en/communiques/view/340

Seminaril osales ka EMOL esimees Jüri Landberg.

Seminarile järgnes vastuvõtt, kus lisaks kateringile pakuti partnerite poolt rahvuslikke jooke. Jaotati ka temaatilisi materjale ning üles seatud ekraanilt oli võimalus näha iga partneri poolt pakutud infomaterjali. Esialgu pidi näidatama erinevaid videoid, mis hiljem taandusid tehnilistel põhjustel slaidiprogrammiks. Meie poolt näidati pilte Maamajanduse Infokeskus poolt koostoos ETVga koostatud videolõikudest: nagu „ Obinitsa Community House“ „Kärdla Cafeteria Day“ ja „ Vudila Play Land“
http://www.maainfo.ee/?page=3572

Suureks abiks korraldusliku poole pealt oli Aare Vabamägi EMOList, kes samuti väga edukalt tutvustas meie poolt väljapandut.

5. CEMR Temaatilise platvormi koosolek toimus 10.oktoobril CEMR majas. Osalesid Jüri Landberg, Ille Allsaar ja Irja Alakivi.

Esimese teemana arutati milline peaks olema selle platvormi eesmärk, organisatsioon, tegevus ja teemad.

Serafin Pazos-Vidal andis ülevaate ühtekuuluvuspoliitika fookusgrupi tööst. Hetkel on kõige olulisem tagada, et ühtekuuluvuspoliitika elluviimiseks oleks järgmisel finantsperioodil piisavalt vahendeid.

Carola Gunnarsson ütles, et eilse seminari sõnum oli, et tuleb jätkata survet oma eesmärkide saavutamiseks.

Järgneva arutelu käigus oldi paljude osalejate poolt kahtleval seisukohal selle platvormi vajaduse ja võimaliku väljundi suhtes. Selleks, et poliitikud tõesti uue struktuuri töös osaleksid, on vaja head põhjust. Ettepanek oli arutada lisaks päevakajalistele küsimustele ka tuleviku strateegilisi suundumusi ja millist ühiskonda me soovime.

CEMR poolt kinnitati, et platvorm on saanud poliitikakomitee poolt mandaadi tegutsemiseks ja otsuste vastuvõtmiseks. Samas väitis platvormi esinaine Carola Gunnarsson, et platvormi ülesanne ette valmistada dokumente, mida poliitikakomitee saaks vastu võtta.

Otsustati, et platvormi prioriteetseteks teemadeks saavad:

• Ühtekuuluvuspoliitika tulevik;

• Territoriaalne agenda 2020;

• Uued säästva arengu instrumendid- teema valmistab ette Hollandi liit;

• Innovatsioon ja tark spetsialiseerumine- teema valmistab ette Norra liit;

• Maaelu areng- teema valmistab ette Wales.

Angelika ütles, et CEMR on kutsutud osalema ministeeriumide kohtumisel 6.novembril. Sama ajal peaksime koordineerima oma seiskohti teiste esindusorganisatsioonidega, et kaitsta Euroopa Komisjoni poolt pakutud ühtekuuluvuspoliitika eelarvet.

CEMR pakub välja võimalikud kuupäevad järgmiste koosolekute jaoks. Esialgu kavandatud 5.detsember liikmetele ei sobinud. Antud kuupäev pakuti välja seetõttu, et samal nädalal toimuvad Regioonide Komitee NAT, ENVE ja COTER komisjoni koosolekud, mis tähendab, et poliitikud ei pea ekstra platvormi koosoleku pärast Brüsselisse sõitma.

Kokkuvõtteks ütles platvormi esinaine, et platvormi tegevus ja selle eesmärk on jätkuvalt ebaselged. CEMR saadab peagi platvormi koosolekute ajakava.

6. Seminar teemal “Euroopa linnade ja regioonide kohandumine tulevikuga: soojuspumpade integreerimine kohalikku infrastruktuuri”.

Seminar toimus 11. oktoobril Ungari Alalises Esinduses EL juures.

Seminari korraldaks oli Euroopa Soojuspumpade Liit (ehpa) koos Ungari Euroopa Parlamendi liikme Béla Glattfelderiga.

Põhimõtteliselt võib seda liigitada soojuspumpade liidu lobby ürituseks. Soojuspumpade kasutuse suurendamine on ühelt poolt EL poolt kehtestatud nõuded taastuvenergia osa ja energia efektiivsuse suurendamiseks ning CO2 emissiooni vähendamiseks ning teiselt poolt rahalised vahendid selleks (struktuurivahendid, Horisont 2020 ning mitmed muud finantsinstrumendid). Esirinnas soojuspumpade kasutamisel on põhjamaad. Euroopa Komisjoni esindajad tutvustasid Euroopa Komisjoni ettepanekuid uueks finantsperioodiks 2014-2020 ja selle raames kavandatavaid toetusi energia efektiivsuse suurendamiseks.

William Gillet Euroopa Komisjonist nägi ohtu, et Intelligent Energy Europe programm III on lahustunud Horisont 2020 programmis, kuna see on rohkem teadus- ja haridusministeeriumide rida.

Ettekandega esinesid Tõnu Karu Tallinna esindusest ja Aare Vabamägi Eesti Maaomavalitsuste Liidust.

Tõnu Karu tutvustas kavatsusi uute tehnoloogiate kasutamisel Tallinna uue linnavalitsuse hoone rajamisel. Tema sõnul takerdub uusimate tehnoloogiate kasutamine kehtivate normide ja standardite taha.

Aare Vabamägi ütles, et meie hoonete küttekulud on väga kõrged ja nende vähendamiseks on vajalik hoonete kompleksne renoveerimine ja tark soojuspumpade kasutamine. Tutvustas Kredexi poolt antavaid toetusi elamute renoveerimiseks ja seeläbi saavutatud energia kokkuhoidu. Ilma rahalise toetuseta ei ole võimalik põhjalikke muutusi ellu viia. Tema ettekanne on aruandele lisatud.

7. Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esinduse avamine.

Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus asub meie esindusega samas hoones, kuid viiendal korrusel (ruumide rendilepingu CEMRga said nad tänu meile). Avamispidu (programm lisatud) toimus 12.oktoobril, kuhu meie ega Tallinna esindus ei olnud kutsutud.

Avasõnadega esinesid prof. Jaak Aaviksoo, prof. Toivo Maimets, prof. Mart Saarma ja Ms. Catriona Ward.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


12.10.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit