Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
  2018 läbirääkimised
  2017 läbirääkimised
  2016 läbirääkimised
  2015 läbirääkimised
  2014 läbirääkimised
  2013 läbirääkimised
  2012 läbirääkimised
  2011 läbirääkimised
  2010 läbirääkimised
  2009 läbirääkimised
  2008 läbirääkimised
  2007 läbirääkimised
  2006 läbirääkimised
  2005 läbirääkimised
  2004 läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Omavalitsusliitude läbirääkimised > 2013 läbirääkimised


Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste üldkogu PROTOKOLL nr 2
Print

Protokoll .pdf failina

Siseministeerium 23.04.2012
Kell 12.30

PP <reg_kpv> nr 12.1-4- 2 /<regist_nr>

Juhatas:
Siim Kiisler, regionaalminister

Protokollis:
Ave Viks (Siseministeerium)

Osalesid:
Sulev Liivik (RM),
Jaan Vinnal (SoM),
Kaia Sarnet (SiM),
Andres Uusma (MKM),
Angelika Kallakmaa (ELL),
Mihkel Juhkami (ELL),
Vello Jõgisoo (EMOL),
Kadri Aija-Viik (EMOL),
Ivar Tedrema (EMOL),
Kurmet Müürsepp (EMOL),
Jüri Võigemast (ELL),
Jüri Landberg (EMOL),
Harry Liiv (KKM),
Siim Sukles (KUM),
Kalev Härk (ELL),
Anneli Susi (HTM),
Kaido Kaasik (Saare Maavalitsus),
Mart Järvik (ELL),
Taavi Aas (ELL) .

Päevakord:
1. Riigi eelarvestrateegia 2013-2016 ja Riigieelarve 2013 osas arutelu ja allkirjastamine.
2. Muud küsimused

Valitsuskomisjoni esimees regionaalminister Siim Kiisler alustas koosoleku päevakorra kinnitamisega. Omavalitsusliitude ettepanekul lisati päevakorda muude küsimuste alla informatsioonina haridusreformiga seoses tekkinud küsimused ning regionaalministri poolt info seoses EL struktuurifondide järgmise perioodi planeerimisega.

1. Riigi eelarvestrateegia 2013-2016 ja Riigieelarve 2013 osas arutelu ja allkirjastamine

S. Kiisler: Kuulame tavapäraselt kõigepealt ära omavalitsusliitude seisukohad ning seejärel valitsuskomisjoni esindajad kommenteerivad neid.

J. Landberg avaldas pahameelt materjalide hilise laekumise kohta.

S. Kiisler: Mõistan kriitikat, aga paraku ei saanud töörühmade jaoks infot varasemalt saata, sest osad otsused tulid alles neljapäevaselt valitsuse istungilt.

S Liivik: Üritame küll teha otsusteid ajavaruga, kuid alati ei saa seda garanteerida.

J. Landberg: Meie ettepanekutest, esiteks maksusoodustuste kompenseerimise osas on valitsusasutuste aluse maa küsimus hetkeseisuga defineerimata mõiste.

S. Liivik: Sellist otsest definitsiooni meil ei ole, kuid töö käib hetkel. See tuleb maamaksuseadusesse ning Teile antakse märku, kui see on olemas. Mõte oli hõlmata kõik ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, riigimuuseumid, riigiteatrid jne.

T. Aas: Meie ettepanek on, et kompensatsioonist tuleks valitsusasutused välja jätta. Põhjuseks on see, et kompensatsioon ei hõlma valitsusasutust. Kompensatsiooni ei ole saanud ka keegi välja arvutada, sest ei ole teada, mida see sõna ametiasutus endas sisaldab. Kui on selgeks tehtud, mis need on, siis tuleks ka eraldi kompenseerida.

S. Kiisler: Valitsuse otsus oli praegu põhimõtteline ja arutelu käigus tekkisid samad probleemid. Selge hoiak oli, et riigikaitse alust maad ei taheta maksust vabastada, sest muidu on väga keeruline KOVidega nende objektide osas üldse ühishuvi leida.

T. Aas: Just täpselt ning seetõttu ei saa see olla ka tänase arvestuse sees, et niipalju ka kompenseeritakse.

S. Liivik: Suurused on meil ikkagi põhimõtteliselt teada ja tegemist ei ole 10 miljoniga.

A. Kallakmaa: Tuleme nüüd tagasi nende läbirääkimiste juurde. Hetkel on siis seis selline, et sellest kodualuse maamaksu vabastamisest on pikalt räägitud ning me oleme vähemalt sellega kursis olnud. Riigikogus oli eelnõu ning meid kutsuti tookord selle eelnõu arutamisele. Rääkisime probleemidest, mis võivad kaasneda, mis võivad tekkida ning mida me ka täna näeme – aadressiprobleemid. Omavalitsused on nende tekkimisega arvestanud. Nüüd kuulsime üllatuseks uudistest, et see otsus on vastu võetud. Arvame, et antud teemat ei saa täna siin kontekstis panna ühte olemasolevatega, sest tegemist on täiesti eraldi teemaga. Nagu näha, on ka valitsusasutustel mõned olulised asjad defineerimata. Lisaks eelnevale oli kirjas, et tuleb ka vastav eelnõu, mida me täna näinud ei ole. Sellistes tingimustes ei saa lihtsalt läbi rääkida. Oleks vaja ära eraldada, mis on kodualune maa ning mis on valitsusalune maa.

S. Liivik: See oli valitsuse istungil paketina koos. Kui te tahate siia oma arvamuse kirjutada, siis keegi ei keela. Samas kui Teil on soovi kodualuse maa osas kokku leppida, siis ka see ei ole probleem. Milles see põhiosa probleemist seisneb?

J. Võigemast: Me tahame need kaks asja lahku viia. Üks asi on kodualune maa, teine asi on valitsusasutuste alune maa. Asutustealusest maast tahame veel täiesti eraldi rääkida. Teeme ilmselt mingid küsitlused ning saadame omavalitsustele, et mida ja täpselt see puudutab. See võtab muidugi ligikaudu kuu aega.

T. Aas: Lisaks on meil veel küsimusi seoses selle kodualuse maa kompenseerimisega. Meie ettepanek on kompenseerimise aluseks võtta kohalike omavalitsuste maamaksu tõusu maksimummäär. Seetõttu juhin tähelepanu tabelile leheküljel kolm, kus on prognoositav maamaksu laekumine ning ülamärkes, et omavalitsuste maksulaekumine kujuneb selliseks juhul kui on eelduseks, et KOVid tõstavad maamaksumäärad maksimumini.

S. Liivik: Tabeli loogika oli selles, et ka Tallinn tõstis ülejäänud maamaksu kahe ja poole protsendi peale ning selline lähenemine võib kehtida ka muude KOVide puhul. Selle pärast on see number siin selline.

T. Aas: Aga siis ei saa ka teistmoodi loogikaga läheneda kompenseerimisele.

S. Liivik: Ei, kuna see 2,5%-ne määr ei ole kunagi kehtinud. Selle pärast ongi võetud 2011 kehtestatud kompensatsioonimäära järgi ning ta oli selline nagu see oli sel hetkel ning selle järgi on ka kompensatsiooni saadud. Me ei saa mitte korjatud maksu kompenseerida, kui eramaal ei ole sellist maksumäära kunagi olnud. Me kompenseerime tulumaksu laekumise prognoosi kaudu. Töörühmas leppisime kokku, et kahe aasta pärast vaatame selle mehhanismi üle, kuid kuna tulumaksu järgi käib kompensatsiooni arvestamine, siis me ei hakka individuaalselt arvutama.

M. Järvik: Valitsuse arutelu kompensatsioonimehhanismi üle võiks tugineda sellele summale, mis 2011. aasta järgi jääb saamata, et see summa lisatakse tulumaksuprotsenti.

S. Kiisler: Ma saan aru, sellel on oma loogika, aga teisest küljest on jällegi tulumaksuprotsendi pluss see, et me eeldame seetõttu ka iga-aastast rahaliselt suurenevat absoluutnumbrit. Samas saame ka sellest aru, et ta see kõikide omavalutsuste puhul üks-ühele ei klapi. Tundub, et väljaspool Harjumaad on omavalitsused üldiselt kõik võidus. Ma ei ole täpselt neid numbreid näinud.

T. Aas: Kui rõhuda nüüd sellele, et see pikemas perspektiivis tähendab tulude kasvu, siis see on nii ja naa. Kui vaadata nüüd seda eessõna, siis riigieelarvestrateegia 2013-2016 lähtealustes öeldakse, et valmis tuleb olla võimalikeks langustsükliteks. Mis tähendab seda, et riskid maamaksu kompenseerimisega jäävad tegelikult täna omavalitsustele.

A. Kallakmaa: Kui see eelnõu, mis vastu võeti, puudutas ka kodualuse maamaksu vabastamist, kas mitte see summa, mille kompenseerimisest räägiti, ei olnud 17 miljonit. Minu küsimus on see, mis on see summa, mida praegune protsendimäära tõusuga tänaseks katab. Kas ta katab selle, mis selles eelarves oli planeeritud?

S. Liivik: Alguses oli seitseteist, selle hetkeni, kui ei olnud eristatud kahehektarilisi maid ning 0,5 hektarilisi maid, sest neid numbreid me ei teadnud. Teine teema on kaasomand. Alguses arvestati, et võetakse kaasomandi puhul iga isiku kohta 0,15, pärast et krundipõhiselt 0,15. Olles arvestused kokku võtnud, saime mõjuks 13 miljardit. Eeldusel, et 10% maid jääb nagunii maksu alla aegade lõpuni. On ju korterid, kus on mingisugune firma sees, kes ei saa niikuinii maksuvabastust, samuti on ka liitotstarbega maid. Lisaks eelnevale ka see, et inimestel on tihtipeale mitu kinnisvara, kuid nad ei saa end kahte kohta registreerida. Siit tulenebki see aegade lõpuni maksu alla jääv arvestuslik 10%.

T. Aas: Nii palju, kui mina olen vaadanud, lubatakse lahendada eramaa ja ärimaa kooseksisteerimiseprobleem. Inimesed maksavad ka ärimaa eest ning tänavune sõnum on see, et see tuleb ära lahendada ehk siis tegelikult me kaotame selle osas.

S. Liivik: Tegelikult sellist konkreetset lahendust asjale hetkel ei ole.

T. Aas: Kuidas Te saite siis kompenseeritava summa praeguseks ära määrata?

S. Liivik: Tuleb aru saada, et praegused lahendused võtame hetkel teadaoleva olukorra pealt. Tegime eelduse, et Tallinna maksuvabastus on 5,5%, tegelikult oli 4,4 %. Kahe aasta pärast vaatame kõik üle ning teeme vajadusel vastavad muudatused. Loomulikult ei olegi võimalik saada täpseid andmeid, sest tuginetakse põhiliselt eeldustele. Hiljem asjad üle vaadetes võib muidugi summa ka hoopis väiksemaks osutuda.

T. Aas: Ilmselgelt me täna siin selles asjas kokkuleppele ei jõua. See peaks siis jääma eriarvamusena sinna juurde. Me eeldame siiski, et seda kompenseeritakse vastavalt maksimaalsele maksumäärale.

S. Liivik: Ja, näiteks praegu ei saa ka 30% Tallinna elanikke, kes seda taotlevad, maksuvabastust. See ongi see 10% ring ning me näeme, et see tekib alles teatud aja pärast. Esialgu kuskil 20%-30% inimestest ei saa maksuvabastust ning kusagil 2014. aastaks on tehtud teatavad korrektiivid ning inimesed on oma rahvastikuregistriaadressid vastavalt oma kinnisvarale muutnud. Ehk siis see 10% tuleb välja aja jooksul.

T. Aas: Ühesõnaga meie eriarvamus selles osas tuleks ikkagi fikseerida. Kolmas küsimus sellest samast teemast on see 990 tuhat eurot maamaksu likvideerimise kulude katteks. Küsimus on see, mida see summa sisaldab. Mis selle rahaga tehakse?

S. Liivik: Kaks asja. Üks on riigi kulude katmine sellest osast 240 tuhat krooni. Teine osa 750 tuhat on andmete kokkuviimine.

T. Aas: Kui vaadata ADSi määruse seletuskirja, siis keskkonnaminister Keit Pentus on kirjutanud, et koha-aadresside korrastamisel on vaja korrastada erinevad andmekogud ja eelkõige registrite ADSi rahvastikuregistri andmeid. Korrastada on vaja ADSis, ATKRis kõikide hoonete (8000 tükki) ruumikujud, aadressid ja nendega soetud andmed. Tinglikult on arvestatud selle töö kohta üks inimene iga KOVi kohta. Hinnanguline maksumus on 1,5 miljonit eurot aastas kiireloomuliste korrastustööde jaoks. Eelkõige eluhooned ja elukondlikud hooned, mis on ca kolmandik. Andmete täismäära korrastamine maksab 4,5-6 miljonit eurot. Masskorrastamisel tuleb veel kulu piirkonniti olenevalt sellest, kui põhjalikult andmeid korrastatakse, 2-4 aastat. Tegemist on hinnanguliste numbritega, mida saab täpsustada. Küsimus on selles, et meil on sügav kahtlus, et see 990 lihtsalt ei kata neid kulusid. Teiseks, kas selle järgijäänud ajaga on üleüldse võimalik neid asju ära teha.

S. Liivik: Selle ADSi kohta tahan nii palju öelda, et valitsus teeb otsuse, mille kohaselt on võimalik omandireformi reservfondist neid kulutusi katta. Maaamet peab tegema vastava paberi ning taotlused ning siis on võimalik ka raha saada. Rahasumma suurust ei oska ma Teile täna öelda. Kas on see siis 1,5 miljonit, 2 miljonit või mingi muu summa. Siinkohal ongi nüüd kaks asja. Üks on see ADSi asi, kus ametnik peab need kaks asja omavahel ära võrdlema, tegema haldusmenetluse ning pärast ka selle asja hooneregistris ära parandama. Teine toiming on omavalitsuste maksu mõttes on selline, et tuleb esitada päring rahvastikuregistrisse ning ehitusregistrisse, nende omavaheline võrdlemine, tiheduse ja asustuse määramine ning vabastusaja arvutamine. Need neli toimingut on selle 990 tuhande sees. Lisandub ka tarkvara kohandamine.

A. Kallakmaa: Küsimuste tekkimine on tingitud ka sellest, et me ei ole ühtegi kirjalikku selgitust saanud. Ei võimaliku maksu kompenseerimise kohta ega kuidas see summa 990 tuhat eurot tuli, kuidas see protsendimäär tuli. Me räägime siin täna niimoodi läbi. Üks pool saab ühte moodi aru, teine teistmoodi. Meil ei ole olnud ühtegi konkreetset paberit, kust me näeksime seda analüüsi, millest on tingitud ka meie poolsed erinevad küsimused. Me ei saa aru, kust need alused tulid.

T. Aas: Väga tore, et saa 990 tuhat eurot on eraldatud, kuid meie kahtlus on, kas see raha on piisav ning kas selle protsessi jaoks jäänud aeg on piisav, et need registrid tõepoolest 1. jaanuaril 2013 ka tööle hakkaksid.

S. Liivik: Seletuskirjas on kirjutatud lahti, kust see 990 tuhat on saadud. Põhimõtteliselt on see Tallinna kogemuse põhjal arvestatud.

T. Aas: Siinkohal on meil see ettepanek, et siia lisada omavalitsustele „vähemalt“ 990 tuhat, sest võib-olla see on antud summa, aga võib-olla ei ole ning ei taha olukorda, kus see summa on näiteks 1,5 miljonit või 1,7 miljonit ning puudujääv raha tuleks ise leida. Üks pool on käsitsi administreerimine omavalitsuste poolt ja me teeme registrid korda, see ei ole mingi täiendav kohustus, aga need ei ühildu lihtsalt omavahel, kuna aadressid on eri kujul.

S. Kiisler: Milles on probleem aadresside puhul? Miks nad on siis erikujul?

A. Kallakmaa: On olnud erinevaid nõudeid registrisse andmete kandmisel ning viimane seadus tõi välja hoopis teistsugused nõuded.

S. Kiisler: Ma tahan öelda, et seda nagunii parandatakse jooksvalt. Räägime täna pigem selle tegevuse forsseerimisest, mitte sellest, et justkui oleks omavalitsusele tekkinud mingi uus kohustus registreid korda teha. Räägime pigem selle tegevuse forsseerimisest lähimal ajal, mitte sellest, et kui seda seadusemuudatust ei oleks tulnud, polekski pidanud seda tööd tegema. Oleks ikka pidanud.

S Liivik: Seda nüüd räägime rahandusministeeriumis uuesti üle. Kordan üle, et Maaamet saab küsida raha registri korrastamiseks ADS nõuetele vastavaks.

T. Aas: Kas Maaamet kompenseerib ka kuidagi omavalitsuste mingisuguste tegevuste ära kasutamise.

S. Liivik: Ja, absoluutselt. Viis on hetkel veel lahtine. Ootaksime kõigepealt ikkagi ära, et see taotlus tuleks, oleks vormistatud jne. Valitsus pole raha täna veel konkreetselt eraldanud, kuid ootab, et Maaamet teeks vastavad paberid, et saaks võimalikult kiiresti toimetada.

S. Kiisler: Valitsuse loogika oli, et reaalselt ei tohiks see tähendada omavalitsuste tulu vähendamist. Nii kompensatsiooni summas 13 miljonit kui ka andmete korrastamisel.

V. Jõgisoo: On üks küsimus veel. Nimelt jääb osadel pärast maamaksust vabastamist kulu nii väikseks, et seda ei kogutagi kokku. Selle kaudu võib ka jääda tulu saamata.

S Liivik: Ma täpselt ei oska öelda, kui suur see osa võib olla. See arv 13 on tehtud ka varuga.

M. Järvik: Kui mingil omavalitsusel nüüd väheneb see maamaksusumma või see kompensatsioon, mis ta eelnevalt sai, siis kas see vahe kompenseeritakse?

S. Liivik: See kompenseeritakse tulumaksu kaudu. Ja loomulikult me ei saa tulumaksu kaudu lihvida täpselt kulupõhiseks seda asja. Me leppisime kokku, et vaatame selle asja kahe aasta pärast üle ning kui esinevad mingi mõjud, millega me pole arvestanud, siis saame asju korrigeerida.

H. Liiv: Veeprojektide osas siiski ei saa seda 85% paika panna. Sellepärast, et veeprojektide rahastamise printsiibid on teised. Selleks on abikõlblikkuse määr, mida omakorda analüüsitakse läbi finantsmajandusliku analüüsi ja see tuleneb Euroopa Liidu määrusest.

A. Kallakmaa: Kuna riik on see, kes võttis selle kohustuse, et need veeprojektid viiakse ellu teatud kuupäevaks, siis on omavalitsuste seisukoht üldkogul selline, et riik peab leidma ka võimaluse ja vahendid nende kulutuste katmiseks. See oli üks Üldkogu seisukohtadest.

S. Kiisler: Praegu ei ole vist ka see aeg hakata selgitama, kes millise kohustuse võttis ja kuidas see kooskõlastamisprotsess käis. See on teise koosoleku teema. Kindlasti need vahendid omavalitsustele suunatakse ja ka tulevikus ega riik siin n-ö riigi asja eraldi ei aja. Vee- ja infrastruktuuriprojektid on reeglina omavalitsuste hallata.

A. Kallakmaa: Võib-olla oleks siis kuldne kesktee, et Euroopa Liit ning vajadusel ka Eesti riik toetab neid projekte.

H. Liiv: Me ei hakka praegu ilmselgelt seda veeprojektide rahastamise mehhanismi ümber vaatama täna. Kui tahate, siis võime selle eriarvamusena lisada. On ebarealistlik, et me selle laua taga praegu selle ära otsustame.

T. Aas: Valitsuskomisjoni ettepanekuga number seitse me kindlasti nõus olla ei saa (tulumaksu laekumine kahe elukoha järgi). Me ei pea hetkel prioriteediks ja see jääb ka eriarvamuseks. Jääme ka ettepaneku juurde tagada riigikohtu otsuse täitmine. Kuigi Valitsuskomisjon on seisukohal, et ülesanded on täidetud, siis me ei arva, et need oleks täidetud.

S. Kiisler: lihtsalt kommentaariks, et me räägime tulumaksu osade ümberjaotamisest. Üldiselt me oleme seda niimoodi mitteametlikult arutanud ja mõelnud, kuna ta koalitsioonileppes sees on, siis on asjaosalised ministrid ka seda arutanud. Üldine hoiak täna on aga, et me saame sellest rääkida kasvu osa pealt. Olemasoleva tulumaksu osa raames see ümberjaotamine ei tundu realistlik, see võib tähendada osade omavalitsuste jaoks, kus ei ole töökohti, väga keerulist olukorda. Ma räägin hetkel spekulatsiooni kohaselt, midagi ei ole otsustatud. Iseenesest on hea motiveerida omavalitsusi töökohtade asukoha järgi, teoorias oleks võimalik jaotada tulumaksu selle järgi, kus töökoht asub.

T. Aas: kas ettepanek on, et inimene maksab selle sama määraga tulumaksu kahes omavalitsuses?

S. Kiisler: Ei ole ettepanekut. On arutatud, et võiks maksta osa elukoha järgi ja osa töökoha järgi. Kui me olemasolevat osa ei tõsta, siis võib tekkida osasid omavalitsusi, kus ei ole töökohti täna. Sellega paneksime nad väga raskesse olukorda.

T. Aas: Samas näevad selles oma päästerõngast jällegi need omavalitsused, kelle alla kuuluvad suvituspiirkonnad. Samas näevadki seda omavalitsused erinevalt.

S. Kiisler: Teema on koalitsioonileppes sees, aga keegi siin ei ole praegu suutnud edasi liikuda.

T. Aas: Me ei pea seda teemat prioriteetseks lihtsalt. Kui me peame läbi rääkima, siis me räägime loomulikult, aga see ei ole meie esimene valik täna. Järgmisena ettepanek number kaheksa laenupiirangute pikendamise kohta, kus me ei saa kohe mitte nõustuda.

S. Liivik: Valitsus on alla kirjutanud eelarvetasakaalu põhimõttele, mis tähendab seda, et tuleb arvestada majanduslike tsüklite vahepealse plussis olekuga ning vahepealse miinuses olekuga. Kui koostööd ei taheta sel teemal teha, siis ei olegi muud valikud, kui võlakoormust piirata.

T. Aas: Siin on tegelikult põhjuseks, et riik on selle laenu võtmise võime reserveerinud endale.

S. Liivik: Ma ei ütleks niimoodi, sest riigi eelarve läheb 2014. aastal tasakaalu ühel hetkel. Me ei saa öelda, et riik tahab KOVide arvelt laenu võtta, riik pingutab samuti, et oma kulusid piirata.

T. Aas: Me ei nõustu selle ettepanekuga. Probleem on selles, et omavalitsused on teinud plaane sellest lähtuvalt. Meil on hetkel väga palju suuri projekte üleval, mille puhul me oleme arvestanud, et ei pruugi minna üle 60%, kuid võime minna.

S. Liivik: Põhimõte on, et KOV ei tohi üle 60% laenu võtta.

S. Kiisler: Jätkame haridusega.

V. Jõgisoo: Hariduse osas tooksime välja eriarvamuse, mille juurde jääme. Kujundasime Valitsuskomisjoni kõigi seisukohtade kohta ühe eriarvamuse, et üldhariduse rahastamismudeli täiustamisel tuleks tugineda kehtiva rahastamismudeli tugevustele ning muudatuste kavandamisele esitatakse analüüsi mudeli võimalikuks täiendamiseks ja KOVidele eraldatava haridustoetusega nähakse ette vahendid KOVidele seaduse alusel hariduskorralduse valdkonnas pandud kohustuste täitmiseks. Täna teadaolevate andmete puhul me ei saa midagi konkreetsemat arvata. On olemas ainult teadmine, et vana mudel tahetakse ringi teha, mille tulemusena tekib väga palju segadust, Mitte ainult gümnaasiumite küsimuses, vaid ka põhikoolide osas kuni kuuenda klassini. Uue rahastamismudeliga jäävad tule alla 144 täna toimivat põhikooli. Meile teadaolevatel andmetel puudub mõjuanalüüs. Me ei saa enne analüüside tegemist midagi otsustada ega arvata. Me ei saa olla sellega nõus, et koolide investeeringukomponendid võetakse ära, et logopeedide ja sotsiaalpedagoogide raha enam haridustoetusest ei tule, et ainesektsioonideks enam raha ei eraldata. Maakondlikud aineolümpiaadid ja ainesektsioonid jäävad ei tea kelle teha, sest seda ei määrata, kelle teha nad jäävad. Sõnagi ei ole kirjas õpilaste transpordist. Me ei saa selle süsteemiga praegu nõustuda, seetõttu olemegi terve süsteemi juures eriarvamusel. Soovime, et toimetatakse edasi täna toimiva mudeliga, analüüsitakse uuendusi ning tuuakse lauale need analüüsid. Me ei pea õigeks, et jätkusuutlik põhikool on 216 õpilast ja minimaalselt 111. Täna on jätkusuutlikke põhikoole alla 111 õpilasega 144.

A. Susi: Hetkeseis on tõesti selline, et oleme oma töö kohalt kokku leppinud. Antud teema on väga tundlik ning sensitiivne. Üritame leida võimaluste raames võimalikke lahendusi. Tegeleme mõjude analüüsidega ning nende mõjude analüüside abil saame siis mõjusid süvendada ning jätkata.

J. Võigemast: Tahtsin täienduseks seda öelda, et me püüdsime Haridusministeeriumiga eelmisel nädalal igale ettepanekule leida vaste kokkuleppe teksti näol. Need kokkuleppekohad, mis sai välja pakutud, ei kata siiski neid tõsiseid riske ja informatsioonipuudust, mis praegusel hetkel selle uue mudeli suhtes on. Nagu Vello Jõgisoo ütles, teeme meie ka ühe eriarvamuse tekstiga, kus põhiseisukoht on kirja pandud. Võin kinnitada, et nii Haridusministeeriumi pool kui Omavalitsusliitude pool püüdsid seda punkthaaval lahendust leida. Lihtsalt need riskid on hästi suured.

S. Kiisler: Hoiak on selge, et te ei ole nõus sellega, et minnakse haridussüsteemi laiali lööma enne kui ei ole täpselt selge, mis edasi saama hakkab. Läheme edasi sotsiaalvaldkonnaga.

J. Võigemast: Siin on asi lihtsam. Kokkuleppe osas on meil suhteliselt lihtsad sõnastused, kuigi meie töö on märksa suurem ja laiem, suudame enamus asju ära teha töörühma tasemel. Ja ei poolda seda KOVi ja riigi ressursside paljunemist. Aga siiski tahaksime oma ettepaneku sotsiaaltoetuste vahendite juhtumipõhiselt ümberjagamise kohta ümber sõnastada, põhimõte jääb samaks. Ja siis veel ettepanekud, mis puudutavad STAR programmi aruandmisevõimekuse suurendamist.

S. Kiisler: Võib-olla Sotsiaalministeerium kommenteerib seda. Kui globaalne süsteem ei võimalda aruandlust, mille põhjal ei ole võimalik analüüsida, siis on midagi kehvasti. Kas arendusi tehakse siiski?

J. Vinnal: Arendused on ette nähtud.

J. Võigemast: Kas selle esimese punkti paranduse juures tuli siia analüüsi teema juurde ka juhtumipõhisus?

J. Vinnal: Sulev Liivik Rahandusministeeriumist teeb meile tabeli ja saadab selle laiali, et selles mõttes on kokkulepe olemas. Suurde kokkuleppesse ei ole vaja seda eraldi kirjutada.

S. Liivik: Seda vaatame sealt juhtumite järgi. Ta ei pruugi olla 15%, vaid kokkulepitud osa. Põhimõtteliselt on arvestatud mingisugune summa administreerimiskuludeks aasta lõikes nagu alati.

A. Kallakmaa: Ministeeriumi poolt toodi välja see, et STARist ei saa täna analüüsi teha ja ei saa täna aruandlust kätte. Aga see, et teha mingit juhtumipõhist analüüsi, eeldab ju seda, et oleks need andmed olemas. Kas siin väike vastuolu sees ei ole?

S. Liivik: Probleem on ju tegelikult selles veel, et avalikult seda STARi aruandlust kätte. Kui meie suhtleme sotsiaalministeeriumiga ja teeme päring, siis saame need andmed.

S. Kiisler: Lähme siis edasi praegu kultuuri ja spordiga.

S. Sukles: Ma kommenteeriks seda valitsuse poolt. Laua peale oli tulnud päris palju ettepanekuid ja ma ütlesin ka koosolekul, et esmakordselt tuli nii palju Tallinna projekte. Me panime siia kokkuleppesse nüüd sisse kolm asja. Esiteks Rahvaraamatukogule teavikute soetamine. Me rääkisime sellest 7. märtsil. Meie kinnitame endistviisi, et mingeid summasid me ei hakka 2012. aastaga võrreldes vähendama. Esitasime rahandusele eelarve, kus oli teavikute summa sama, mis on 2012. ja ujumisealgõpetuse programm läks meie poolt rahandusse samas summa nagu praegu oli. Panime ta oma prioriteetidesse lisaraha jaoks positsioonile number kaks. Prioriteet number üks on kõigi kultuuritöötajate palgatõus. Kultuuris on alati väga lihtne. Märtsi-aprillikuine koosolek on ärakuulamine ja tõsisemaks jagamiseks läheb alles pärast seda, kui augustis on olnud suvine majandusprognoos ja võib-olla ka mingid lisarahad on välja jaotatud. Ehk siis praegusel hetkel meie ministeeriumi seisukoht on, et ujumise algõpetuseprogramm peaks olema. Siin vahepeal oleme püüdnud ka seda programmi ka anda Haridusministeeriumile, aga sealt eriti positiivset vastukaja ei olnud. Jätkame kooride, kohalike orkestrite, linnaorkestrite (Pärnus ja Narvas) toetamist. Mida 2012 ei tule ja mille olete pannud eriarvamusena on see, et lõpetame ära maakondlikele tervisespordikeskustele suunatud programmi. Teema algne idee 8 aastat tagasi oli see, et anda KOVidele tõuge, et nendes spordikeskustes hakkas midagi toimuma. Sinna pandi vanas rahas siis 500 000 krooni, et sellega saaks siis kas aknad korda või muud sellist. Pikapeale see mugandus millekski selliseks, et lihtsalt tuli raha peale. Vaadates praegu oma eelarvet, kus on nagunii väike kärbe sees, siis paratamatult seda numbrit me enam edasi ei anna. Koostöökogu poolt paluti see panna eriarvamusena kirja ja meil ei ole siin midagi vastu seista.

J. Võigemast: Aeg läheb nii kiiresti, aastad mööduvad nii kiiresti et vanematel tegelastel läheb meelest ära. Siin vaatame jälle Sulevi poole, et kuidas me nüüd markeerime ära selle tulubaasi taastamise, sest nii nagu Siim Sukles ütles, osa programme ma selgelt mäletan, et läks meil spordi tulubaasi kärpega 170 miljonit. Tasapisi tulevad välja ju need küsimused ja probleemid, et ühte enam ammu ei ole ja teine ei jätku. Kuidas me need asjad lahendame? Kuidas me saame tervikliku pildi ja terviklikult asjad ära lahendatud?

S. Kiisler: Praegu on sõnastused sellisena kirjas. Nii, keskkonnahoid.

J. Võigemast: Minul ettepanekutele siin midagi lisada ei ole. Meie soov on, et sellega ei vähendataks KOVide tulubaasi, kompenseeritakse ju maamakse teistsuguse määra alusel.

A. Kallakmaa: Jätkuvalt üks väga sensitiivne teema on maa korraline hindamine. Selles osas ei ole mitte mingit edasiminekut. Maahindamise seadus ütleb, et kui on toiminud olulised muudatused, tuleb viia läbi maa korraline hindamine. Siiani ei ole mingeid põhjendusi ega suundasi sellel teemal avaldatud.

S. Kiisler: Meie oleme omaltpoolt ka edastanud neid seisukohti Keskkonnaministeeriumile, kuid järjelikult on nad seisukohal, et ei ole veel piisavalt olulisi muudatusi. Siin on jälle ministeeriumite vaheline küsimus.

J. Võigemast: Tahaks kommenteerida seda esimest ettepanekut muude ettepanekute all natukene konkretiseerida. Ja pakuks välja, et kirjutaks siia juurde, et viia maa korraline hindamine läbi 2012. aastal vastavalt maa hindamise seadusele.

S. Kiisler: Saan aru, et tänane Keskkonnaministeeriumi seisukoht on arutelu selle teema osas jätkata, nii et läheme edasi, järgmisena teehoid ja ühistransport.

M. Moll: Kokkulepe on nii nagu ta on sõnastatud ja selle järgi tuleb ka meie eriarvamus. 10 % osas on kokkulepe, muus osas on eriarvamus.

S. Kiisler: IKT sõnastuse osas siin ei ole probleeme.

J. Võigemast: Siin siis peatuks veel sellel, mis puudutab RESsi. Kui me oleme õigesti aru saanud, siis see läheb neljapäeval valitsuse istungile. Peame tunnistama, et omavalitsuste pool ei ole RESi näinud. Keegi ei ole avaldanud, mida see KOVide kohta sisaldab. Teame, et need KOVide tulubaaside tabelid, mis Rahandusministeerium on välja pakkunud tõenäoliselt ka selles RESis. Mis on iseenesest väga hea, sest tegemist on strateegia dokumendiga. Kordaksin veelkord üle selle, et meie jaoks on pime kogu see pool, mis puudutab eraldisi ministeeriumite eelarvetest. Eriti komplitseeritud on hetkel see teema, mis puudutab haridust, seoses hariduse ümberkorraldustega, aga samamoodi on ka teedevaldkond, kultuurivaldkond. Pean tunnistama, et meil ei olnud informatsiooni selle kohta, et lõpeb maakondlike tervisespordikeskuste rahastamine. Need on ju RESi teemad, aga kuna RES markeerib hästi üldisel tasemel kõik eelarve tulude ja kulude ja prioriteetide teemad, siis meil ei ole sellist adekvaatset strateegia dokumenti, kus me tekitaks omapoolse peegelduse KOVide finantsjuhtimise seaduse alusel oma strateegilistesse arengukavadesse ja eelarvestrateegiatesse. See on jätkuvalt tõsiseks probleemiks. Kuidas me sellest asjast ükskord üle saaks ja mingisuguse lahendi saaks sellele? Kuna haruministeeriumi poolt on juhtimine nii tugev ja nad oma saladusi ei taha välja anda, siis kuidas me omavalitsuste jaoks need teemad ära lahendame?

S. Liivik: Tegelikult, enne ka rääkisime seda teemat valitsuskomisjoni koosolekul. See ei ole sisuline küsimus, et nii teha ei saa, pigem on see tahte ja kultuuri küsimus. Me näeme kahte asja siin. RES on oluline dokument. RESis mingisugust ujumise algõpetust või maakondlike tervisespordikeskusi ei saa käsitleda. RESis on tõesti väga palju üldised kõrgel tasemel poliitikamuudatused kirjas. Variant on see, et mingitel perioodidel järgmistest projektidest peale, kui on need eelarvetegemised, me kirjutame nendesse määrustesse lähtealustesse kõik selle sisse, et KOVide eraldiste toimetulek ministeeriumites tuua välja. Toome selle metoodika, kuidas see käib ja vaatame, et sellest metoodikast kinni peetakse ega siin muud ei olegi. Kirjutame selle nõude kõikidesse lähtealustesse sisse.

S. Kiisler: Kuna see on ka koalitsioonilepingus kirjas, siis see on ka nagu alus, et me saaks selle ellu rakendada.

A. Kallakmaa: Ma eeldan, et selle saab juba kirjutada 2013. aasta eelarve koostamisse.

S. Liivik: Jah, saame selle kirjutada, üritame selle nimel tööd teha, et ei oleks jälle nii, et septembri keskpaigas istume laua taga ja jälle midagi ei tea. Üritame sinna kirjutada need nõudmised sisse. Esimene koht on 2013. aasta eelarvemäärus ja 2013. aasta alguses tuleb uus RES, sinna üritame selle sisse kirjutada.

3. Muud küsimused


Regionaalminister lubas omaltpoolt ka rääkida haridusministriga ja anda need teemad ja mured edasi tänas koosolekul osalejaid ja lõpetas koosoleku.

Siim Kiisler
Komisjoni esimees
(allkirjastatud digitaalselt)

03.10.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit