Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
  2018 läbirääkimised
  2017 läbirääkimised
  2016 läbirääkimised
  2015 läbirääkimised
  2014 läbirääkimised
  2013 läbirääkimised
  2012 läbirääkimised
  2011 läbirääkimised
  2010 läbirääkimised
  2009 läbirääkimised
  2008 läbirääkimised
  2007 läbirääkimised
  2006 läbirääkimised
  2005 läbirääkimised
  2004 läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Omavalitsusliitude läbirääkimised > 2013 läbirääkimised


Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste üldkogu PROTOKOLL nr 3
Print

Protokoll .pdf failina


Siseministeerium 18.09.2012
Kell 11.00

PP <reg_kpv> nr 12.1-4- 2 /<regist_nr>

Juhatas:
Siim Kiisler, regionaalminister

Protokollis:
Ave Viks (Siseministeerium)

Osalesid:
Kalle Küttis (HTM),
Anneli Susi (HTM),
Sulev Liivik (RM),
Marelle Erlenheim (SM),
Kaido Kaasik (Saare Maavalitsus),
Andres Uusma (MKM),
Andrus Saare (ELL),
Jüri Võigemast (ELL),
Taavi Aas (ELL),
Angelika Kallakmaa (ELL),
Jüri Landberg (EMOL),
Ivar Tedrema (EMOL),
Vello Jõgisoo (EMOL),
Ott Kasuri (EMOL),
Kalev Härk (ELL),
Piret Sepp (HTM,
Mart Järvik (ELL),
Väino Tõemets (SiM).

Päevakord:
1. Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokolli 2013. aasta riigieelarve osas arutelu

Valitsuskomisjoni esimees regionaalminister Siim Kiisler avas koosoleku päevakorra kinnitamisega.

1. Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokolli 2013. aasta riigieelarve osas arutelu

J. Võigemast: Sissejuhatuseks, töörühmade töös sõltub palju valitsuses ja parlamendis võetud seisukohtadest, lisaks on keeruline olukord kuna 2008. aastal kärbitud tulubaasi ei ole taastatud. Kui Rahandusministeerium prognoosi kohaselt riigi maksutulud jõuavad kriisieelsele tasemele, siis KOVidel läheb selle tasemeni jõudmiseks veel 2014. aasta lõpuni, sellega seoses on meil mitmeid küsimusi: tulubaasi taastamisega seonduv, maamaksu vabastused, mis on olulise mõjuga tulubaasile. Lisaks on see aasta oluline hariduse valdkond, mis on muudatuste keerises. Sellega seoses on meil ka probleem, et hariduse toetuse üldnumber ei ole seni teada. Omavalitsusliitude ühine volikogu toimub järgmine esmaspäev, kus konsulteerime kõigi oma liikmetega, kas ja mis kujul alla kirjutada. Usun, et suudame täna allakirjastamiseks sobivad kokkulepped välja pakkuda.

S. Kiisler: Kommenteeriksin seda, et kõiki numbreid ei ole. Pigem on selline ajastus, kus alles kabineti arutelu veel jätkub, positiivne, kuna saate anda oma aseisukohad ja hinnangud enne, kui valitsus on oma lõplikud otsused teinud ning saab otsuste tegemisel teie sisendit arvestada.

T. Aas: Täiendan, et see aasta on erandlik olukord, kuna kõik haridusvaldkonda puudutav on põhimõttelise ja eksistentsiaalse tähtsusega ja kõik plaanitavad muutused vajavad selgeid vastuseid, kuidas need on rahaliselt kaetud ja kelle kanda jäävad, kuna KOVidel ei ole võimekust neid enda kanda võtta nii nagu täna on välja pakutud.

J. Võigemast: Meie küsimused hakkavad pihta tabelist number 2. Tulubaasi osas on fikseeritud tase 11,57% seoses kodualuse maamaksu kompensatsiooniga, aga arvestamata on jäetud 2009. aastal tehtud tulubaasi kärbe 11,93%-lt 11,4%-le, mille kohta tehtud ettepanekule oleme saanud vastuse, et see on läbirääkimiste objektiks, aga sõnumit valitsuse poolt, et kärpe taastamine võiks aset leida, ei ole meile antud. Vastupidi RESi s kajastuva kohaselt on see situatsioon jätkumas 2016. aastani. Oleks asjakohane valitsusdelegatsiooni poolt anda vastus tulubaasi taastamise osas ja tulude ühtlustamise osas tasandusfondis.

S. Kiisler: regionaalminister on teinud lisataotuse üksikisiku tulumaksu osa tõstmiseks 0,2% võrra. Valitsusega on läbirääkimistel räägitud seni sundkuludest (nt valimistega seonduv), täiendavate ridadeni ei ole tänaseks kabineti istungil veel jõutud. Eeldan, et selleni jõutakse täna või reedel (21.09). Vabade vahendite puudujääk võrreldes ministeeriumide taotlustega on suur, mistõttu ei ole veel edasiminekuid. Tulubaasi tuleks taastada järkjärgult, aga tänane seis, et lõplikke otsuseid selles osas ei ole. Rahandusminister seda ettepanekut ei toeta.

S. Liivik: Rahandusministeerium on üritatud eelarve probleeme lahendada muude meetmetega, näiteks ERMi jaoks kavandatud vahendid, mis suunati gümnaasiumide toetuseks, CO2 meetmed, mis kõik on süsteemi jaoks täiendav raha, ka siis kui kõik KOVid sellest ei pruugi osa saada. Mure on meile teada ja püüame muude meetmetega KOVide eelarveid toetada.

T. Aas: Kuidas kodualuse maamaksu vabastus tehniliselt ellu viiakse, kui nt elukoht asub maatulundusmaal?

S. Liivik: Maatulundusmaal on teine maksumäär, prognoosi tegemisel on eeldatud, et suuremad linnad tõstavad maamaksu maksimummäärani. Kui te selle prognoosiga ei nõustu, võime vormistada ka eriarvamusena.

A. Kallakmaa: prognoosi numbrid on samad, kui enne valitsusasutuste aluse maamaksu vabastuse idee väljakäimist?

S. Liivik: Kui üksikisiku tulumaks perspektiivis kasvab, siis üldsummas katab see selle vahe ära.

S. Kiisler: Kompensatsiooni mehhanismi absoluutnumber koguaeg kasvab, samal ajal ilma maa ümberhindamiseta kompenseeritav number jääb samaks. Ma leian, et KOVidele see tulumaksu osa on rahaliselt kasulikum kui see fikseeritud number maamaksu hoidmisel.

A. Kallakmaa: Tulumaksu protsendist rääkides räägime tulumaksu taastamisest endisele tasemel, mitte ei küsi raha juurde.

M. Moll: Osadel omavalitsustel üksikisiku tulumaksu osa kasv ei kata maamaksu kaotust, milleks seda on vaja vabastada, kui see summa antakse teistmoodi tagasi?

S. Liivik: see oli valitsuse otsus, nii tehakse ka teistes riikides, näiteks kui mõni suur KOV teeb otsuse maamaksu muuta mõjutab see ka riigieelarvet. Maamaks ongi KOVide tulubaasi toetamine ja seda saab ka teistmoodi teha näiteks läbi tulumaksu.

T. Aas: Uues KOFSis on põhimõte, et KOVid peavad näitama maksumäärasid ja nende kavandatavaid muutusi 4-aastases perspektiivis. Valitsus ise seda ei järgi. Omavalitsused peaksid sellest tulenevalt pöörduma Euroopa kohaliku omavalitsuse harta mittejärgmises osas Euroopa Nõukogu poole.

S. Liivik: RESi raames on maamaksu vähendamine kajastatud ja edaspidi on suund sellele, et üldvaade peaks olema RESis olemas.

S. Kiisler: kui te võrdlete riigi kogutulude taastumist, siis kõigi valdkondade kulud ja palgad ei ole taastunud. Üldnumber ei kajasta seda, et kõik kuluread, kus on tehtud kärped on taastunud kriisieelsele tasemele ja on tegelikult on palju valdkondi, kus ei ole vahendeid taastumiseks antud.

J. Võigemast: Tulles tagasi haridustoetuse ja õpetajate palgavahendite juurde, meil on raske eelarveid planeerida, kui need üldnumbrid on teadmata. Kas selles osas on võimalik anda mingi indikatsioon?

P. Sapp: Oleme jäänud selles summa piiresse, mis oli 2012. aastal. See lisa, mida loodetakse, seda me täna kokku leppida ei saa. Õpetajate palgavahenditest sõltuvad teatud meie kokkulepped üleminekuperioodide osas. Täna räägime 162 miljonist, aga kui valitsuskomisjoni ettepanekud on Omavalitsusliitude Koostöökogule aktsepteeritavad, siis on võimalik tõsta sisemiste vahendite arvelt vahendeid ümber ca 180 miljonini.

S. Kiisler: Õpetajate palk on selge prioriteet ja lahendusi otsitakse. Eeldan, et mingi palgatõusu raha tuleb, aga täna ei saa veel midagi lubada.

T. Aas: Me ei saa nõustuda haridusvaldkonna siseselt vahendite ümbertõstmises, küsimus on investeeringutoetuses ja tugipedagoogide vahendites.

V. Jõgisoo: Me ei saa kokku leppida, kui riik leiab lubatud 20%lisest palgatõusust 4% ja ülejäänud peavad panema KOVid ja teiseks, kui räägitakse 2000 HEV õpilasest ja öeldakse, et palgavahendeid KOVid tugipersonalile ei saa maksta.

S. Kiisler: Ka meil valitsuskomisjonis on siin eriarvamus, oleme arutanud kompromissettepanekut, et osa palgatõusuks ettenähtud vahenditest saab volikogu oma otsusega kasutada muu haridusvaldkonna rahastamiseks.

K. Küttis: Arutatud on, et 10% võiks volikogu otsusega saada kasutada muudeks kuludeks.

P. Sapp: Enne seaduse muudatust olid logopeedid ja psühholoogid KOV palgal niikuinii, kuna miinimum koosseisus on olnud logopeedi ja psühholoogi ametikohad sees, seega praegune teema saab olla ainult sotsiaalpedagoogi osas. Sotsiaalpedagoogide osas EHIS-es info puudub, kui palju neid on ja kui suur on vajadus.

K. Küttis: Sotsiaalpedagoogid on alati olnud KOV palgal, aga kui headel aegadel tekkis haridustoetuse lõtk, siis lubati seda kasutada ka sotsiaalpedagoogide tarbeks.

O. Kasuri: Kui seadusega pandi kohustus, siis tuleb seda rahastada, enne oli määruse tasandil reguleeritud.

T. Aas: Mida tähendab lõpp-protokollis fikseerida kokkulepe, et jätkame läbirääkimisi olukorras, kus eelarve läheb Riigikogule kinnitamiseks.

S. Kiisler: Kuna on lootus kasvule, ei ole mõtet peagu fikseerida summat 2012. aasta tasemel, mis on praeguseks kindel.

K. Küttis: Investeeringukomponent on prioriteetide küsimus, praegu on prioriteediks õpetajate palk.

P. Sapp: suuremahulised investeeringud tehakse SF ja CO2 vahenditest. Suuremahuliste investeeringute tegemiseks on see kaduvväike osa. Riigi suund on remonditoetuse asemel kogu taristu korda teha, milleks SF vahendeid ka kavandatakse. Leiate ka vaheprotokollis, et see ei peaks olema haridustoetuse osa, vaid üldine teema toetusfondis kapitalikuluna.

A. Kallakmaa: Kas valitsus teeb otsused ära 2013. aasta riigieelarve raames, enne kui on liidud PGSi kooskõlastanud?

P. Sapp: Liidud jõuavad oma arvamuse esitada PGSi kooskõlastamisel.

K. Küttis: Palgatõusulubadus täidetakse niikuinii, kui te sellega ei nõustu, siis tuleb kabiteis muid kokkuleppeid leida.

S. Kiisler: Kui tuleb uut infot, siis saame seda numbrit korrigeerida. Kui muud kompromissi ei tule, siis saab pakkuda lahendusena volikogu otsusega suunata 10 % palgavahenditest tugispetsialistidele.

V. Jõgisoo: On omavalitsusi, kellel langevad palgavahendid 23% ja ka neil on vaja tõsta õpetajate palka 20%. Seepärast tegime ettepaneku rakendamisele mitmeaastast üleminekuperioodi rakendada.

P. Sapp: Mudelis on sees kompensatsioon, et üle 5% hariduskulude langemine KOVIdele kompenseeritakse.

Rahanduse osa:

J. Võigemast: Kas peaksime lõpp-protokollist fikseerima seisukohad ka riigieelarve klassifikaatori muutmise osas, millega seoses üksikisiku tulumaksu ja maamaksu hakatakse kajastama läbi riigieelarve.

S. Liivik: Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna riik kogub neid läbi Maksuameti, sisulised seadused ei muutu ja raha läheb seaduse alusel KOVidele edasi. Need on edasikantavad maksud mitte riigitulu. Tänane seisukoht on, et need peaksid kajastuma riigieelarves ning me ei plaani muuta tulumaksuseadust ega maamaksuseadust.

S. Kiisler: Me ei ole valitsuses veel seda teemat arutanud. Mis on liitude positsioon?

J. Võigemast: meie huvi on fikseerida küsimus, kuidas see mõjutab finantsautonoomiat, mille osas võiks täiendada lõpp-protokolli.

Lepiti kokku lisada lõpp-protokolli valitsuskomisjoni seisukoht riigieelarve struktuuri korrastamiseks kajastada tulumaksu ja maamaksu riigieelarves edasiantava maksuna ning Koostöökogu seisukoht selle osas.


Hariduse ja noorsootöö valdkond:

V. Jõgisoo: Kordan eelneva jätkuks, et muudatuste rakendamisega kohanemiseks on vajalik üleminekuaeg.

K. Küttis: Pakkuge välja omapoolne sõnastus kompromisssisk võimaliku üleminekuaja kehtestamiseks.

Sotsiaalvaldkond:

M. Erlenheim tänas konstruktiivse ja kiire tagasiside eest vajadusepõhise lastetoetuse ettepankeu osas ja informeeris, et selle osas lähetatakse KOVidele lähemal ajal konkreetsemad ettepanekud.

J. Võigemast: Sotsiaaltoetuste ja -teenuste administreerimise vahendite (10%) muutmise osas juhtumipõhiseks - uuring tehti ära ja me oleme avaldanud seisukohta, et juhtumipõhisust ei ole mõistlik rakendada ja pigem proportsiooni alusel summad eraldada.

M. Erlenheim: Kuna te ei ole konkreetset ettepanekut esitanud, ei ole me sellekohaseid otsuseid teinud.

A. Kallakmaa: Oleme olnud aastaid seisukohal, et see peaks olema protsentuaalselt kokkulepitud.

S. Liivik: Toimetulekuvahendite maht muutub iga-aastaselt ja protsendiga sidumine ei ole stabiilne ja mõistlik.

M. Erlenheim: Kokkuleppesse on tähtaeg seatud selle järgi, et siis saaksime teie ettepanekuga arvestada 2014 RESi menetluses (kuni 1.02.2013ni).

Keskkonna valdkond:

KeM esindaja: Sõnastamisime aadressandmete korrastamise kulude katmise omandireformi reservfondist eriarvamusena, kuna valitsuse otsust, mida igakordselt reservist raha eraldamiseks on vaja teha, hetkel ei ole, seega ei saa kasutada kindlat ka kõneviisi.

Teehoid ja ühistransport:

I. Tedrema: Üks teema, mis tõstatatud sai, oli õpilaste transpordi korraldamine ja selle kulude katmine, mis on jäänud kahe ministeeriumi vahele.

A. Uusma: Kokkulepe on meil olemas 10% osas kütuseaktsiisi laekumise prognoosist ehk 29,26 miljoni euro eraldamises teehoiuks, mis on 60%line vahendite kasv võrreldes käesoleva aastaga. Samal ajal saavad Tartu ja Tallinn veel lisaks välisvahendeid suurte teede jaoks, nii et hetkel on positiivsed arengud.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia:

O. Kasuri: juhtis tähelepanu süsteemide arenduste ja rakenduste käigus ilmnenud vigadele ja nende parandamise kriitilisele vajadusele.

V. Tõemets: Ministeeriumi palgale on võetud tarkava arendaja, kes tegeleb ilmnenud vigade parandamisega süsteemis.

S. Kiisler: KOVTP ehk kodulehtede portaali kasutajate arv on ligi 100, seega on lahendus paljude KOVidele vajalik olnud.

T. Aas: Markeerin kokkuvõtteks oluliste teemadena tulubaasi taastamise vajaduse, maamaksuvabastuse kompenseerimise ning eriti teravana hariduse teema. Üleriigiliste liitude volikogud tulevad kokku ja otsustame, kuidas läheme edasi. Loodetavasti on siis hariduse osas kindlamad numbrid olemas, aga olukord see aasta on raske.

S. Kiisler: Toetan asjaolu, et kui tõusu ei tule, siis olukord ei tohi kindlasti halveneda, seega liitude seisukoht on täiesti mõistetav.

J. Landberg: KOVide soov on eelkõige leppida kokku tulubaasi taastamise graafikus, siis oleks meil nii nagu ka valitsuse poolel lihtsam planeerida oma strateegiad.

A. Kallakmaa: Kevadel võiks see RESi kontekstis olla välja toodud.

S. Kiisler: Tänan kõiki töörühmade esindajaid tehtud vastutusrikka töö eest. Leian, et olukord on paremaks läinud ja töörühmade töös on toimunud edasiminek. Loodetavasti esmaspäevaks (24.09.2012), kui toimub liitude ühine volikogu, on võimalik anda konkreetsemad numbrid, mille pealt otsuseid teha.

Regionaalminister tänas koosolekul osalejaid ja lõpetas koosoleku.

Siim Kiisler
Komisjoni esimees
(allkirjastatud digitaalselt)

03.10.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit