Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


24.-28. september 2012 nr. 26
Print

E-nädalakiri 26/2012

Sisukord:

1. Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis- , institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) koosolek.

2. Põhiõiguste mitmetasandilise kaitse ja edendamise neljas iga-aastane dialoog.

3. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni (COTER) koosolek.

4. Euroopa Komisjoni poolne ülevaade ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisest kesk-, ida- ja lõuna Euroopa majandustes (CESEE).

5. Regioonide Komitee haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja teaduskomisjoni (EDUC) koosolek.

6. Euroopa Komisjoni ülevaade hariduse geograafilisest ebavõrdsusest.

7. ELi noorsooaruandes peetakse peamisteks prioriteetideks tööhõivet ja sotsiaalset kaasamist.

1. Kodakondsuse ning valitsemis- , institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) koosolek.

Komisjoni  koosolek toimus esmaspäeval, 24. septembril 2012 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. Osalesid Kurmet Müürsepp ja Jüri Pihl.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll. Koosoleku dokumendid on leitavad: koosoleku dokumendid

Ametist lahkuv esimees andis oma sõnavõtus ülevaate oma ametiaja tegemistest. Seejärel nimetati ametisse CIVEXi komisjoni uus esimees ja aseesimehed. Uueks esimeheks valiti António Costa (Lissaboni linnapea)- Costa

Aseesimeeste ametisse nimetamine- 1. aseesimees Vladimir Kissiov (Sofia)- Kissiov ja 2.aseesimees Martina Michels (Berliini parlamendi liige)- Michels.

Poliitiliste fraktsioonide koordineerijad jäid suures osas samaks, vahetus ainult PES koordineerija, kelleks sai Lotta HÅKANSSON HARJU- Lotta

Edasise töökorralduse osas otsustati määrata raportöörid kahe uue arvamuse koostamiseks: István SÉRTÖ-RADICS (selle arvamuse nimetust ei olnud käimasolevate tööde kavas ja ma ei jõudnud seda üles tähendada) ning Luc Van Den Brande määrati arvamus teemal „Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed aastatel 2012- 2013” koostajaks.

Väljaspool Brüsselit toimuvad üritused 2013. aastal (CdR 1569/2012). Ühtegi kirjalikku ettepanekut polnud laekunud 2013 aastal korraldatavate ürituste kohta. Oma sõnavõtus kutsus Protas CIVEX komisjoni Poolasse oma regiooni. Blanc ütles, et hommikusel poliitiliste koordineerijate koosolekul tehti ettepanek, et uus prantsuse kolleeg kutsuks neid vahemere regiooni koosolekule. Oodatakse kirjalikke ettepanekuid väljaspool toimuvate ürituste osas järgmiseks koosolekuks.

Arvamus ELi inimkaubanduse kaotamise strateegia (2012–2016) kohta. Euroopa Komisjoni teatis „Inimkaubanduse kaotamist käsitlev ELi strateegia 2012–2016”, COM (2012) 286 final,
Raportöör: Jelena Drenjanin (SE/EPP), CdR 1564/2012, CIVEX-V-035.

Raportöör kritiseeris komisjoni teatist selles osas, et teatises ei mainita kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, ehkki neil võib olla otsustav tähtsus inimkaubanduse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel ning ohvritele toetuse ja kaitse pakkumisel. Teatud juhtudel, eelkõige ohvri tuvastamisel ja teavitamisel, aitaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalik panus kavandatud meetmete tõhusust märkimisväärselt suurendada. Osa linnade ja piirkondade lähedus inimkaubanduse ohvrite saabumispaikadele ja/või kohtadele, kus toimub ärakasutamine, loob suuremaid võimalusi ohvrite tuvastamiseks ja teabealgatusteks tihedas koostöös kodanikuühiskonnaga. Sellest tõuseks otsene kasu nii ohvritele kui ka elanikele üldiselt.

Kui edasisuunamine tehakse ülesandeks kohalikule ja piirkondlikule omavalitsusele, peaks komisjon manitsema liikmesriiki looma kohalikule tasandile selleks majanduslikud tingimused. Oli väga rahul sellega, et Myria Vassiliadou on määratud ELi inimkaubanduse vastase võitluse koordinaatoriks.

ELi inimkaubanduse vastase võitluse koordinaator Myria Vassiliadou ütles oma sõnavõtus, et komisjon tervitab Regioonide Komitee raportit. Inimkaubanduse juured on haavatavuses ja vaesuses. Kõnealuse strateegiaga soovib komisjon keskenduda konkreetsetele meetmetele, mis toetavad direktiivi 2011/36/EL ülevõtmist ja rakendamist, annavad lisaväärtust ning täiendavad valitsuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna poolt ELis ja kolmandates riikides juba tehtud tööd.

Põhivastutus inimkaubandusevastases võitluses kuulub liikmesriikidele. Käesoleva teatise eesmärk on näidata, kuidas Euroopa Komisjon kavatseb liikmesriike toetada.

Strateegias määratakse kindlaks viis prioriteeti, millele EL peaks inimkaubanduse kaotamisel keskenduma. Lisaks sellele esitatakse strateegias meetmed, mida Euroopa Komisjon soovib järgmise viie aasta jooksul rakendada koos teiste toimijatega, kelle hulka kuuluvad
- liikmesriigid,
- Euroopa välisteenistus,
- ELi institutsioonid,
- ELi ametid,
- rahvusvahelised organisatsioonid,
- kolmandad riigid,
- kodanikuühiskond ja
- erasektor.
Kõnealused prioriteedid on järgmised:

A. inimkaubanduse ohvrite tuvastamine, kaitsmine ja abistamine

B. inimkaubanduse tõhusam ärahoidmine

C. inimkaubitsejate vastu süüdistuste esitamise lihtsustamine

D. peamiste toimijate vahelise koordineerimise ja koostöö tõhustamine ning poliitika sidususe parandamine

E. teadlikkuse suurendamine uute tekkivate ohtude kohta, mis on seotud inimkaubanduse kõigi erinevate vormidega, ning nendele tõhusalt reageerimine.

Mitut valdkonda hõlmav ja sidus inimkaubandusevastane poliitika eeldab, et selles osaleb mitmekesisem toimijate hulk, kui poliitika kujundamise puhul. Selles peaksid osalema
- politseinikud,
- piirivalvurid,
- sisserände- ja varjupaiga valdkonna ametnikud,
- prokurörid,
- advokaadid,
- kohtunikud ja kohtuametnikud,
- eluaseme-, töö-, tervishoiu- sotsiaalküsimuste- ja turvalisuse eest vastutavad inspektorid,
- kodanikuühiskonna organisatsioonid,
- sotsiaal- ja noorsootöötajad,
- tarbijaorganisatsioonid,
- ametiühingud,
- tööandjate organisatsioonid,
- ajutist tööd pakkuvad agentuurid,
- värbamisagentuurid ning
- konsulaatide ja saatkondade töötajad, samuti raskemini kaasatavad toimijad, nagu
- eestkostjad ja seaduslikud esindajad ning
- lastele ja ohvritele tuge pakkuvad talitused.
Kaasata võiks ka
- vabatahtlikke ja
- konfliktiolukordades töötavaid isikuid.

Ta ütles, et komisjon tunnustab oma strateegias kohalike ja regionaalsete omavalitsuste rolli. 25-26.oktoobri nõukogu istungil kavatsetakse vastu võtta otsused selle komisjoni ettepaneku suhtes.

Komisjoni kodulehekülg: http://ec.europa.eu/anti-trafficking/

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine 4. detsembril 2012. Arvamus on kavas vastu võtta 2013. aasta esimesel täiskogu istungjärgul.

Arvamus ELi kodanike valimisõiguse edendamise kohta. Omaalgatuslik arvamus „ELi kodakondsuse tugevdamine: ELi kodanike valimisõiguse edendamine”,
Raportöör: György Gémesi (HU/EPP), CdR 1652/2012, CIVEX-V-036.

Raportöör tervitas komisjoni teatist sellel teemal. 2013. aasta on Euroopa kodanike aasta. pressiteade. 2014. aastal korraldatakse Euroopa Parlamendi valimised ning mitmes liikmesriigis ka kohalikud valimised (näiteks Ungaris). Euroopa Liidu demokraatlikus elus osalemise lihtsustamine kodanike jaoks ja selle osalemise võimalikult aktiivseks muutmine võivad pikas perspektiivis aidata tugevdada Euroopa Liidu esindusdemokraatiat. Seetõttu on vaja lisapingutusi, et valimistel osalemist ja valijate nimekirja kantud kodanike arvu suurendada.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on peamised teabeallikad hääletamis- ja kandideerimisõiguse edendamisel ja tugevdamisel. Nad asuvad kodanikele ja elanikkonnale üldiselt kõige lähemal ning nad toetavad enim osalusdemokraatia arengut ja teadlikkuse tõstmist Euroopa integratsioonist tulenevatest eelistest. Valijad, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole, osalevad tavaliselt pigem kohalikel kui Euroopa Parlamendi valimistel. Leiab, et on soovitatav ühendada kohalikud valimised Euroopa Parlamendi valimistega (mis võimaldaks ka kulusid vähendada) ning lihtsustada valijate nimekirja kandmise eeskirju.

Lisaks tuleks – seejuures iga riigi eripärasusi ja iseseisvust silmas pidades – kaaluda ametiaja muutmist viieaastaseks ning liikmesriikide valimiste ajakava järk-järgult kohandada vastavalt Euroopa Parlamendi valimiste ajakavale. Nii saaks aidata vähendada ka hetkel valitsevat huvipuudust. Näiteks Ungaris peetakse üldised, Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimised kõik 2014. aastal (kuigi mitte samal päeval ega perioodil) ning vastavalt uuele Ungari põhiseadusele valitakse piirkondlikud esindajad ja linnapead ametisse viieks aastaks. Vaja on kindlustada, et EL kodanikud oleksid teadlikud oma aktiivsetest ja passiivsetest õigustest valimistel osalemisel. Tõi ühe näitena ka korraldatavad Avatud Päevad. Esitab oma töödokumendi lõpuks ka hulga küsimusi millele ootab liikmete poolseid kommentaare.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et tervitab Regioonide Komitee rolli EL kodanike õiguste teavitamisel. Barosso on oma kõnes Euroopa Parlamendi septembri täiskogu istungil toonud välja prioriteedid Barosso kiri

Ülevaade aruteludest Euroopa Parlamendis: arutelud parlamendis.

Oma raportis näeb komisjon ette heade praktikate levitamise olulisust ja ka noorte inimeste paremat kaasamist valimistele.

Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi esindaja ütles oma sõnavõtus, et nad on läbi viimas oma liikmete hulgas küsimustikku, et teha kindlaks millist valimisperioodi pooldatakse. Nad kavatsevad välja anda omapoolse raporti sellel teemal ning soovib seetõttu sellel teemal arvamusi vahetada. Eriti, mis puudutab mittekodanike osalemist. Oluline on ka valimistel osalejate registreerimise küsimus. Hiljuti viivad nad valimiste vaatlemisi läbi Armeenias. Raportis võiks ka anda soovitusi liikmesriikidele. Valimiste korrektne läbiviimine on väga oluline.

Sellele järgnes arvamuste vahetus. Pavirzis toetas ettepanekut erinevate valimiste üheaegse läbiviimise kohta. Tema hinnangul peaks kodanike osalemine valimistel olema kohustuslik ja ta ei näe selles midagi ebademokraatlikku. Pollard ütles, et toetab ettepanekuid valimiste registreerimise parandamiseks ja noorte paremaks teavitamiseks. Inglismaal on suur hulk inimesi, kes on EL vastased ja seega EP ja kohalike valimiste üheaegsel korraldamisel võivad seetõttu olla ka negatiivsed tagajärjed. Ei toeta valimiste üheaegse korraldamise ettepanekuid, sest see viib tähelepanu eemale kohalikest küsimustest.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine 4. detsembril 2012 ja arvamus on kavas vastu võtta 2013. aasta esimesel täiskogu istungjärgul.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused arengukoostöös.

Teemadokumenti tutvustas Angelo Baglio Euroopa Komisjoni arengu ja koostöö peadirektoraadist.

Ta andis ülevaate taustadokumentidest. Komisjon on algatanud konsultatsiooni koos ALA ja PLATFORMAga. Konsultatsioon kestab selle aasta septembrist kuni novembrini.

http://ec.europa.eu/europeaid/what/development-policies/index_en.htm

Läbiviidava küsitluse põhilised teemad on:

·  Liikmesriikide roll käimasolevates rahvusvahelistes debattides

·  Hea valitsemine kohalikul tasandil

·  Territoriaalne areng

·  Detsentraliseerimine

·  Toetus linnadele ja maaomavalitsustele kiires urbaniseerumise protsessis

·  Partnerriikide kohalike omavalitsuste liitude roll

·  Kohalike omavalitsuste välisvõimekuse suurendamine

·  EL laienemine

Idapartnerluse kodanikeühenduste foorum ja CORLEAP

Ettekande esitas Idapartnerluse kodanikeühenduste foorumi kohalike omavalitsuste ja avaliku haldamise reformi alagrupi esindaja. Kohalikku demokraatiat ei ole võimalik ellu viia ilma finantssõltumatuse tagamiseta. Kohalike eelarvete osatähtsus SKPs on nendes maades 0,1 kuni 13,6 %. Näiteks Moldovas on kohalike omavalitsuste kulutuste tase kogu avaliku sektori kulutustes 25% ja kohalike eelarvete osa SKPst on 9,4%. Ukraina näitajad olid ka suhteliselt head. Tõi välja ka kas nendes maades on õigus kehtestada kohalikke makse (need õigused on Moldovas ja Ukrainas) ja millised on näiteks jagatud maksude osa, kus ülekanded kohalikesse eelarvetesse on reguleeritud seadustega ja kas kohalikud omavalitsused osalevad kapitaliturul. Ukraina paistab nende kõigi hulgast välja kõige positiivsemana.

Järgmine koosolek toimub 4. detsember 2012 Brüsselis.

2. Põhiõiguste mitmetasandilise kaitse ja edendamise neljas iga-aastane dialoog.

Üritus toimus esmaspäeval, 24. septembril 2012 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis.

Kohtumine pakkus võimalust arutada selle üle, kuidas säilitada piiratud eelarve tingimustes õiguskaitse kättesaadavus kõigile, sh ebakindlas olukorras olevatele isikutele, kes on muutunud majanduskriisi ajal veelgi haavatavamaks. Arutleti selliste küsimuste üle nagu:

· Milliseid uuenduslikke lahendusi on leitud ja millised reformid võiksid praeguseid süsteeme tõhustada?

· Millist abi saavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pakkuda?

· Kuidas saaks parandada kodanike teadlikkust oma õigustest ja kättesaadavatest õiguskaitsemeetmetest ning kuidas saavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused lihtsustada juurdepääsu õiguskaitsele?

Kohtumise järeldused leiavad kasutamist iga-aastasel inimõiguste konverentsil, mille Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet korraldab koostöös Euroopa Parlamendiga Brüsselis 6.–7. detsembril 2012.

Tervituskõnedega esinesid António Costa, CIVEXi komisjoni uus esimees ja Morten Kjaerum, FRA http://fra.europa.eu/fraWebsite/home/home_en.htm direktor. Kui vahendid põhiõiguste kaitseks vähenevad, võib see õõnestada inimeste usaldusväärsust riikide ja EL institutsioonide suhtes.

Rohkem ja rohkem inimesi Euroopa Liidus leiab enda vaesusest ja sotsiaalsest eraldatusest (tänu tööpuuduse suurenemisele) ja seetõttu on vaja suurendada vahendeid õiguskaitse tagamiseks, mitte vähendada selleks ette nähtud vahendite mahtu. Inimeste õiguskulude katmine annab neile võimaluse oma õiguste kaitseks välja astuda. Õigusel ja õiglusel ei ole väikeseid ja suuri küsimusi- kõik on võrdselt olulised. Paljud haavatavad grupid ei tunne oma õigusi ja ei tea kuidas oma õigusi kaitsta. Seetõttu on kavas 2014 aastaks teha kättesaadavaks online-tööriist, mis selgitab kodanike õigusi ja võimalusi neid kaitsta. Oluline on nn vahekohtute loomine, mis aitab kulusid kokku hoida. 

Põhisõnavõtt olid Nikolas Kyriakoult, eesistujariigi Küprose esindajalt, nõukogu põhiõiguste alalise töörühma esimehelt. Põhiküsimus on selles kuidas tagada eelarvekärbete tingimustes juurdepääs õiguskaitsele eriti haavatavatele gruppidele.

Koosolek toimus paneeldiskussioonina (mida juhatas Holger Poppenhäger, Regioonide Komitee raportöör Stockholmi programmi tegevuskava küsimuses) ning sellel keskenduti ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panusele õiguskaitsele juurdepääsu lihtsustamisel eelarvekärbete tingimustes. Samuti arutati vajadusi ja võimalusi, kuidas tegutseda Euroopa ja liikmesriikide tasandil, ning vajadust horisontaalse ja vertikaalse koordineerimise järele eri tasandite vahel.

3. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni (COTER) koosolek.

Komisjoni koosolek toimus kolmapäeval, 26. septembril 2012 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. Osalesid Väino Hallikmägi, Saima Kalev ja Juri Gotmans.

Koosolekul kinnitati päevakord ning eelmise koosoleku protokoll. Ka sellel koosolekul andis senine esimees ülevaate tehtust ning seejärel nimetati ametisse uus COTER komisjoni esimees, kelleks sai Marek Wozniak (PL/EPP) COTER. Uus esimees kinkis lahkuvale esimehele raamatu ilusate piltidega Euroopa erinevatest kohtadest (see on ka esimene kord siiani, kus lahkuv esimees saab kingituse).

Esimeseks aseesimeheks sai Petr OSVALDO- OSVALD ja teiseks aseesimeheks Ms Pauliina HAIJANEN (EPP/FI)- HAIJANEN. ECT rühmitust hakkab juhatama Herwig VAN STAA VAN STAA.

Poliitiliste fraktsioonide koordinaatorid jäid muutmata.

Uusi raportööre sellel koosolekul ei määratud. Poliitilised fraktsioonid on otsustanud määrata raportöör hiljuti komisjoni poolt esitatud ettepanekule. Raportöör määratakse kirjaliku protseduuri läbi.

Wozniak tegi ettepaneku koostada uus resolutsioon järgmise perioodi ühtekuuluvuspoliitika teemal. Selle ettepaneku peaks eelkõige heaks kiitma 8.oktoobri juhatus.

Otsustati arvamust mitte koostada Tehnoülevaatuspaketi kohta. Teadmiseks võeti käimasolev tööprogramm ja arvamuste vastuvõtmise järgne tegevus.

COTERi komisjoni sekretariaat sai viis ettepanekut väljaspool Brüsselit toimuvate ürituste korraldamiseks 2013. Aastal, nendest üks võeti tagasi ja ülejäänute osas peaks langetama otsuse. Valiku tegemisel Poola ja Dunkerque korraldatava konverentsi vahel toimus kirjalik hääletus.

· „Idapartnerlus – transpordikoridorid: põhitegur integratsioonis ELi riikidega”;- 2013 aasta sügisel Poolas Białystokis;- +27

· „Euroopa sadamate panus strateegia „Euroopa 2020” rakendamisse”- 30. -31. mai 2013, samal ajal Dunkerque’i merepäevadega; + 37

Seminari läbiviimiseks oli samuti esitatud kaks ettepanekut, mille osas korraldati samuti elektrooniline hääletus:

· Seminar mitmetasandilise valitsemise kui piirkondliku arengu käivitaja teemal- mai 2013 või september 2013 Portugalis Portos; +40

· „Leipzigi kesklinna alune tunnel – linnalise liikuvuse taristuprojekt”- 2013. aastal Leipzigis. Nad on kuupäeva määramisel väga paindlikud. +22

Arvamus partnerlust käsitleva tegevusjuhendi kohta. Komisjoni talituste töödokument partnerluspõhimõtte kohta ühise strateegilise raamistiku fondide rakendamisel ja partnerlust käsitleva Euroopa tegevusjuhendi elementide kohta, SWD(2012) 106 final.
Raportöör: Stanislaw Szwabski (PL/EA), CdR 1683/2012 – COTER-V-029.

Raportöör soovitab kaaluda võimalust lisada Euroopa partnerluse toimimisjuhendi eelnõusse eelkokkuleppe menetlus partnerluse nõuete täitmise meetodi kohta üksikute liikmesriikide poolt kooskõlas nende konkreetsete tingimustega. Selliste kokkulepete sätted annaksid komisjonile aluse kontrollida partnerluslepingute ja programmide vastavust Euroopa partnerluse toimimisjuhendi nõuetele.

Ta leiab ka, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on mitmetasandilise valitsemise põhikomponent ja seega ei saa neid paigutada valitsusvälise sektori partneritega samasse kategooriasse. Raportis nõutakse, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kaasataks täielikult partnerluskokkulepete ettevalmistamisse komisjoni ja liikmesriikide vahel, tingimusega, et nimetatud kokkulepped hõlmaksid nn territoriaalpakti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liitudega. Selle tingimuse võiks lisada ühe eeltingimusena üldmäärusesse. Raport avaldab soovi, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused etendaksid juhirolli regionaalpoliitika investeerimisprioriteetide määratlemisel ja rakendamisel.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et nad on tänulikud Regioonide Komitee toetuse eest. Keskendus kolmele problemaatilisele teemale:

  1. omavalitsuste juhtiv roll partnerluslepingute sõlmimisel ja seisukoht, et neid ei saa panna ühele pulgale teiste sotsiaalsete partneritega. Nad on nõus, et omavalitsustel on oluline roll vahendite rakendamisel, kuid nad ei näe võimalust sätestada partnerite hierarhiat ning nad peavad arvestama liikmesriikide erinevusi

  2. territoriaalsete paktide sõlmimine EU 2020 strateegia jaoks on hea idee, kuid nad ei näe, et sama lähenemist peaks rakendama ühtekuuluvuspoliitika puhul. Nad soovitavad võtta liikmesriikide poolt arvesse sõlmitud territoriaalseid pakte.

  3. määrata selgemalt liikmesriikide kohustused kohalike omavalitsuste kaasamiseks partnerluslepingute koostamisel. Ta leiab, et see seab komisjonile kohustuse kaasatud partnerluste kontrollimiseks ja et see ettepanek läheb liiga kaugele.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 31 muudatusettepanekut (nendest 1 Väino Hallikmägi poolt koos Läti kolleegidega) ja kaheksa raportööri kompromissettepanekut, millest üks puudutas ka meie poolt esitatud muudatusettepanekut. Raportööri pakutud kompromissettepaneku (22R) ja meie esialgse muudatusettepaneku üle toimus elektrooniline hääletus, mille tulemusena +36/-26 võeti vastu raportööri kompromissettepanek, mis oli siiski hea tulemus.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt ning selle lõplik vastuvõtmine ka kavas 29.–30. novembri 2012. aasta täiskogu istungjärgul.

Arvamus kogukonna eestvedamisel toimuva kohaliku arengu kohta. Omaalgatuslik arvamus teemal „Kohalik areng kogukonna eestvedamisel”,
Raportöör: Graham Garvie (UK/ALDE), CdR 1684/2012 – COM-V-031.

Raportöör ütles, et komisjoni määruse ettepanekutes järgmise finantsperioodi kohta ei ole CLLD nii hästi kajastatud kui peaks. CLLD ei ole uus kontseptsioon vaid senise LEADER programmi edasiarendus ja ta pakub välja, et seda võiks rakendada ka linnalistes asulates, mitte ainult maal. Leiab, et kogukonna juhitava kohaliku arengu vahend on ühissätete määruse ainus säte, milles on konkreetselt ette nähtud saavutuste tasandi tõeline koostoime, mille loovad ühiselt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning struktuurifondid (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond). Seega on kohaliku arengu vahendil märkimisväärne roll ühtekuuluvuspoliitika usaldusväärsuse suurendamisel, näidates, et ELi eri fondid tõepoolest suudavad integreeritult ja tõhusalt ühiselt tegutseda.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et see ettepanek on erinevate komisjoni peadirektoraatide koostöö tulemus ja tutvustas lühidalt määruses pakutud meedet. Kohustuslik on seda meedet rakendada ainult maaelu fondide raames. Komisjon innustab seda meedet kasutama ka teiste fondide puhul. CLLD on täiendav vahend kohaliku arengu toetamiseks, kuid mitte põhiline ja ainuke. CLLD ettepanek ning selle rahastamise skeem põhineb LEADER ettepanekul. Seega on liikmesriikide otsustada milline roll komisjoni määruses pakutud kogukonna juhitud arengugruppidele jääb.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 35 muudatusettepanekut (nendest 4 meie delegatsiooni poolt koos Läti delegatsiooni liikmetega) ja 5 raportööri kompromissettepanekut. Raportööri sõnul on meie poolt esitatud muudatusettepanekud kaetud tema poolt pakutud kompromissiga 4R, mis võeti ka vastu. Õnneks ei võetud vastu muudatusettepanekuid, mis soovisid anda CLLDle suurema rolli nii infrastruktuuri rahastamisel kui avalike teenuste pakkumisel. Nagu näiteks AM 29: tunneb rõõmu, et kogukonna juhitav kohalik areng võib olla ka üks võimalikest vahenditest, millega vastata maapiirkondade probleemidele, milleks on ligipääsetavus, majanduse areng ja mitmekesistamine ning elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste säilitamine, hõlmates aktiivsena vananemise julgustamise, sotsiaalse innovatsiooni ning põlvkondade- ja kultuuridevahelise vastastikuse toetuse poliitikameetmeid; ja AM 31 (Pavirzis, Leedu): „käsitleb kogukonna juhitavat kohalikku arengut linna- ja maapiirkondade harmoonilise arengu vahendina, mis tugevdab suutlikkust arendada sidemeid ümbritsevate linnalähiste ja maapiirkondadega, aitab ära hoida valglinnastumist, ja luua ühiseid varustus- ja transpordiinfrastruktuure ning ühist jäätmemajandust, innustab väikeste ja keskmise suurusega linnade tasakaalustatud võrgu moodustamist ning kohalike põllumajandustoodete tootjate ja tarbijate vaheliste seoste tugevdamist“. Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega. Arvamuse vastuvõtmine on kavas 29.–30. novembri 2012. aasta täiskogu istungjärgul.

Arvamus ühise strateegilise raamistiku (CSF) kohta.

Kuna komisjon on tulnud välja uue ettepanekuga, siis on vaja otsustada, kas minna edasi vana arvamusega või tuleks koostada uus arvamus, mis vastab komisjoni poolsele uuele ettepanekule. Otsustatud on koostada uus arvamus ja Regioonide Komitee määras raportööriks uuesti Marek Wozniaki. Uus arvamus peaks vastu võetama novembri lõpuks.

Euroopa Komisjoni esindaja kirjeldas uut olukorda. Sisu on enam-vähem sama mis varasemal komisjoni ettepanekul, kuid seal on ka mõningaid muutusi, mis võtavad arvesse nii EP arvamust kui ka Regioonide Komitee poolseid ettepanekuid, samuti on arvesse võetud demograafilisi muutusi. Komisjoni ettepaneku keskne element on komisjoni ettepaneku lisas. Üle on vaadatud rida artikleid. On uuendatud CSF definitsiooni ja defineeritud lisatud tegevusi. Artiklis 2 on lisatud indikatiivsed tegevused kõrge EL ülese lisandväärtusega, mis ei ole kohustuslikud ja siduvad.

Art 10 nad selgitavad CSF eesmärki, art 11 täpsustab CSF sisu, art 12 klassifitseerib CFS elemendid ja nad usuvad, et on vaja delegeeritud akti, kus antakse juhised võimu delegeerimiseks. On lisatud uus lisa, mis sisaldab koordinatsiooni mehhanisme, horisontaalseid printsiipe jne.

Arvamus Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade kohta strateegia „Euroopa 2020” valguses. Komisjoni teatis „Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad: partnerluse arendamine aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks”, COM(2012) 287 final.
Raportöör: Malcolm Mifsud (MT/EPP), CdR 1685/2012 – COTER-V-030.

Raportöör toetab komisjoni algatust rakendada poliitikaid, mis aitavad äärepoolseimatel piirkondadel muutuda iseseisvamateks, majanduslikult tugevamaks ja võimekamaks uute püsivate töökohtade loomisel, pöörates kasuks iga äärepoolseima piirkonna ainulaadseid eelised ja nende piirkondade lisaväärtuse Euroopa Liidu jaoks. Ta soovitab komiteel kaaluda stiimulite kasutuselevõtmist kohalike inimressursside ja ekspertide hariduseks, koolituseks ja tööhõiveks, mis võiksid äärepoolseimates piirkondades välja arendada potentsiaalsed majanduskasvu tõukejõud (sh mereressursid, säästev turism, bioloogiline mitmekesisus, keskkonnahoidlik ehitus, aga mitte ainult need).

On rahul sellega, et komisjon tunnistab, et ettepanekud äärepoolseimate piirkondade tulevaseks majanduskasvuks peaksid avaldama soodsat mõju kõigile uuendatud strateegia peamistele telgedele (ühtsele turule juurdepääsu parandamine, konkurentsivõime suurendamine, piirkondliku integratsiooni suurendamine, sotsiaalse mõõtme tugevdamine, kliimamuutusega seotud meetmete valitsevale kohale asetamine). Oma töödokumendi lõpus esitab raportöör rea küsimusi, millele ootab komisjoni liikmete poolseid arvamusi.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et komisjoni teatise eesmärk on aidata äärepoolseimatel piirkondadel muutuda iseseisvamateks, majanduslikult tugevamateks ja võimekamateks püsivate töökohtade loomisel, pöörates kasuks nende ainulaadsed eelised ja nende lisaväärtuse ELi jaoks. ELi toimimise lepingu artiklis 349 on öeldud, et olulised piirangud, nagu seda on kaugus mandri-Euroopast, jäävad alatiseks püsima. Siiski on ühine jõupingutus reformida, kaasajastada ja mitmekesistada nende piirkondade majandust, mis on ülemaailmses majandus- ja finantskriisis tugevalt kannatada saanud, parim võimalus tagada äärepoolseimate piirkondade majanduslikult edukamat tulevikku. Rõhutas mõningaid selle ettepaneku osi, sisu ja liikmesriikide poolseid poliitilisi reageeringuid. Selles on välja toodud viit liiki erinevaid tegevusi (kolmele traditsioonilisele on lisatud sotsiaalne dimensioon ja kliimamuutuste dimensioon).

Teine oluline teatise element on tegevusplaan äärepoolsemate piirkondade jaoks. 2017 aastal peaks selle teatise toimimise üle vaatama. Poliitilised reaktsioonid- läbi on viidud mitu konverentsi, kus on leitud, et see teatis oleks pidanud olema ambitsioonikam ja seadma spetsiifilisemad meetmed. Komisjon uurib kas on võimalik vastu võtta täiendavaid meetmeid, mida ei olnud võimalik teha veel juunis.

Järgmine COTER koosolek toimub 7.detsembril 2012 Brüsselis.

4. Euroopa Komisjoni poolne ülevaade ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisest kesk-, ida- ja lõuna Euroopa majandustes (CESEE).

CESEE riikide majandused on ühtekuuluvuspoliitika põhilised kasusaajad. Käesoleva rahandus- ja majanduskriis tingimustes on vaja garanteerida, et avaliku sektori vahendeid on targalt kasutatud seatud eesmärkide saavutamiseks. Dokumendis rõhutatakse ka seda kui keeruline on mõõta ühtekuuluvuspoliitika mõju läbi poliitika oluliste makromajanduslike tulemuste. Dokument tutvustab mõningaid põhilisi elemente, mis on seotud ühtekuuluvuspoliitika reformimise ettepanekutega.

Töödokument on leitav: http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/work/2012_02_intern_transfert.pdf

5. Regioonide Komitee haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja teaduskomisjoni (EDUC) koosolek.

Koosolek toimus neljapäeval, 27. septembril 2012 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. EDUC. Koosolekul osales Kersti Kõosaar.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll. Ka sellel koosolekul andis ametist lahkuv esimees ülevaate senitehtust ning nimetati ametisse uus esimees, kelleks sai Anton ROMBOUTS ROMBOUNTS (EPP)

Esimeheks aseesimeheks nimetati Jean-François ISTASSE ISTASSE (SDE) ja teiseks aseesimeheks Henning JENSEN JENSEN (SDE).

Poliitiliste koordinaatoritena jätkavad senised koordinaatorid.

Edasise töö korralduse osas otsustati määrata raportöörid järgmiste arvamuste koostamiseks:

  • Teatis „Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna rahvusvahelise koostöö tugevdamine ja selle põhisuunad”- Paolo VALENTINI PUCCITELLI VALENTINI

Omaalgatuslike arvamuste koostamise ettepanekuid esitatud ei olnud.

Otsustati siiski koostada arvamus komisjoni „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus millega kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad” aastateks 2020−2033”., COM(2012) 407 final, kohta, kuigi esialgu oli plaanis seda mitte teha. Raportööriks määrati Vitouch Elisabeth . Esimene arutelu veebruaris.

EDUCi komisjoni väljaspool Brüsselit toimuv tegevus 2013. aastal (CdR 1762/2012). Esitatud oli kaks ettepanekut, mis ka kiideti heaks:

· korraldada koosolek ja konverents Soomes teemal “Arukad piirkonnad-–strateegia „Euroopa 2020” edasiviijad”, mis on kavandatud 2013 aasta juuniks ( 2 päeva);

· korraldada õppekülastus „Piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate platvormi roll ja tegevus piirkondade abistamisel piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate väljatöötamisel” Hispaanias Sevillas soovitavalt 2013 aasta alguses.

Arvamus teemal „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus”, COM(2012) 60 final, EDUC-V-024 – CdR 1112/2012 rev. 1.
Raportöör: Rogier van der Sande (NL/ALDE).

Selleks, et kohaneda olukorraga, kus maailma rahvastik suureneb, paljud ressursid on kiiresti ammendumas, suureneb surve keskkonnale ja muutub kliima, on Euroopal vaja põhjalikult muuta oma lähenemisviisi bioloogiliste ressursside tootmisele, tarbimisele, töötlemisele, säilitamisele, ringlussevõtmisele ja kõrvaldamisele. Biomajanduse strateegia ja tegevuskava eesmärk on rajada innovatiivsemat, ressursitõhusamat ja konkurentsivõimelisemat ühiskonda, milles toiduga kindlustatus on hästi ühendatud taastuvate loodusvarade jätkusuutliku tööstusliku kasutamisega ja tagatud on ka keskkonna kaitse. Strateegia ja kava suunavad teadusuuringuid ja innovatsiooni biomajanduse harudes, aitavad luua kooskõlalisemat poliitikakeskkonda, siduda paremini liikmesriikide, ELi ja ülemaailmseid biomajanduse meetmeid ning kaasata rohkem inimesi avalikku arutellu. Nendega otsitakse sünergiat muude, samadele eesmärkidele suunatud poliitikavaldkondade, vahendite ja rahastamisallikatega, nagu ühine põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika, integreeritud merenduspoliitika ning keskkonna-, tööstus-, tööhõive-, energeetika- ja tervishoiumeetmed ning arvestatakse nendes olevaid täiendavaid aspekte.

Strateegia aluseks on teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm ning ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm (Horisont 2020).

Raportöör leiab, et teatises visandatud tegevuskavast on puudu praktilised meetmed ja vahendid, mis aitaksid kõrvaldada võimalikud tõkked või ohud biomajanduse poole pürgimise teelt; eritähelepanu tuleb pöörata kattuvatele ja vastukäivatele eeskirjadele ning riskikapitali kättesaadavusele. Komisjon peaks jõuliselt kaasa rääkima poliitika kooskõlastamises ja leiab, et püüetes ei võeta piisavalt arvesse kohalikul ja piirkondlikul tasandil vajaminevat praktilise rakendamise taset. Teeb ettepaneku kehtestada mehhanismid kõigi asjaomaste (tootmisharudevaheliste) biomajandusega seotud poliitikate kooskõlastamiseks ELi, riigi ja piirkonna tasandil.

Raportöör toetab juhtivate Euroopa piirkondade võrgustike ja biomajanduse klastrite esilekerkimist; näiteks võib tuua koostöö Flandria (Belgia) ja Madalmaade edelaosa, Loode-Prantsusmaa, Nordrhein-Westfaleni (Saksamaa), Helsingi piirkonna (Soome) ja Steiermarki (Austria) vahel ning algatused Rootsis, Eestis ja Ungaris; kutsub komisjoni üles selliseid võrgustikke ja klastreid toetama, et innustada kogemuste jagamist ja teiste Euroopa piirkondadega ühist projektitaotluste menetlemist, samuti kaasama nad biomajanduse eksperdirühma töösse; on veendunud vastastikuse õppimise tähtsuses investeerimisfondide loomise ja tehnosiirde alal.

Raport palub komisjonil astuda ELi tasandil järgmised sammud:

· arendada biomajanduse strateegiat edasi (kasutades kolme osaleja koostööd), keskendudes biomassi püramiidi ülemistele tasanditele; looma biomajanduse eksperdirühma, millesse kuuluvad ettevõtete, teadusasutuste ja riigiasutuste esindajad (piirkonna, riigi ja ELi tasandil);

· pakkuda välja integreeritud lähenemise biomajandusele, võttes aluseks ja seades tingimuseks mitmest fondist rahastamise strateegia nii piirkonna kui ka Euroopa tasandil („Horisont 2020”, ühtekuuluvuspoliitika, ÜPP, energia);

· teadvustama piirkondade elanikele, et biomajandust on vaja ja näitama selle pakutavaid võimalusi;

· rajama biomajanduse integreeritud lähenemise stimuleerivatele ja üksteisele mittevastukäivatele eeskirjadele ja meetmetele (sertifitseerimissüsteemide, mitut peadirektoraati hõlmavate integreeritud ja olukorrale kohandatud teadus- ja arendustegevuse programmide abil) ning looma piirkondadele võimaluse määrata ise, millises suunas peaks nende biomajandus ja aruka spetsialiseerumise strateegia liikuma;

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et toetab suurema koordineerimise vajadust ja võtab arvesse arvamuses väljendatud ettepanekut täiendavate praktiliste tegevuste järele. Üks oluline eesmärk on uute töökohtade loomine, mis nõuab ka uute oskuste edendamist.  Kavatsevad korraldada kohtumise liikmesriikide valitsustega, et arutada komisjoni ettepaneku rakendamise parandamist. Nad uurivad ka täiendavaid finantseerimisvõimalusi nende tegevuste rahastamiseks. Lisateave: komisjoni teatis

Sellele järgnes väga elav mõttevahetus liikmete poolt. Portugali liige leidis oma sõnavõtus, et oleks vaja täiendavat toetust nendele, kes peavad kohandama oma eelarveid vastavalt komisjoni poolsetele ettekirjutustele ja toime tulema suurte eelarvekärbetega. Nendes tingimustes ei ole võimalik komisjoni ettepanekute ellurakendamine.

Taani esindaja leidis, et see on väga oluline arvamus, kuid see on väga revolutsioonile lähenemine, mis pöörab kogu EL majanduse pahupidi. Need ei ole ainult tühjad sõnad, vaid see annab Euroopa Liidule võimaluse võtta liidrirolli üleminekul taaskasutavate energiaallikate kasutuselevõtmisel. Seda teemat ei ole piisavalt arutatud kohalike omavalitsustega. Seda arvamust peab tõsiselt kaaluma enne kui see läheb täiskogule arutamiseks.

Itaalia esindaja leidis, et see on väga ambitsiooniks projekt. Eriti, mis puudutab esimese generatsiooni biomassi kasutamist. Need on küsimused, millega kohalikud omavalitsused peavad tegelema. Itaalias on palju mägesid ja paljud piirkonnad kasvatavad maisi. Maisi on kasutatud biomassi tootmiseks, kuid selleks kulub ka palju vett, mis mõjutab jõgede olukorda. Need ettepanekud kahjustavad põllumajanduslikku maakasutust ja kutsub olema selles ettevaatlik.

Küprose esindaja ütles, et nõustub juba väljaöelduga. Vaja on selget sõnumit uute tehnoloogiasse investeerimise kohta.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 18 muudatusettepanekut ja 8 raportööri muudatusettepanekut.

Arvamus võeti vastu ühehäälselt. Vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 29.–30. novembril 2012.

Opole vojevoodkonna piirkondliku esinduse ettekanne teemal „YES – noorte ettevõtluse strateegiate” projekt.

Küsimus ei ole mitte selles kuidas edendada uusi ideid, vaid kuidas saada vabaks vanadest. Selles projektis oli ka Eesti poolne partner. Projekti eesmärk on noorte ettevõtjate arvu suurendamine läbi personaalsete võimete ja teadmiste arendamise. Projekt näites kui erinevad on erinevate regioonide arusaamised sellest. Väitis, et ainult Rootsis on strateegiad kõigil erinevatel haldustasanditel, kuid Eesti on alles poolel teel kohalike strateegiate koostamisel.

Esimene takistus projekti eesmärkide elluviimisel on raha ja kvalifitseeritud inimeste puudus. Paljud projektis osalejad leidsid, et ettevõtlusalane õpe peaks olema koolis kohustuslik (Eesti kahtles selles). 24.oktoobril on selle projekti lõppkonverents Regioonide Komitees samas ruumis.

Näiteks Iiri projekti kokkuvõte: Iiri näide

Järgmise koosolek toimub 22. novembril 2012 Brüsselis.

6. Euroopa Komisjoni ülevaade hariduse geograafilisest ebavõrdsusest.

Euroopa Komisjoni uue ülevaate kohaselt mõjutab elukoht suuresti eurooplaste haridus- ja tulevikuväljavaateid. Ülevaatest „Mind the gap − education inequality across EU regions” selgub, et haridusvõimaluste ja –tulemuste vahel esineb nii liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikidesiseselt suuri erinevusi. Haridustasemes võib täheldada erinevust Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel − madala kvalifikatsiooniga (teise taseme hariduse alumisele astmele vastav või veelgi madalam haridustase) inimeste osakaal on kõige suurem Euroopa lõunapiirkondades, eelkõige Portugalis ja Hispaanias.

Kõige väiksem on madala kvalifikatsiooniga inimeste osakaal seevastu Ühendkuningriigi, Belgia, Madalmaade ja Rootsi teatavates piirkondades. Geograafiline ebavõrdsus hariduses püsib vaatamata liikmesriikide tehtavale tööle haridusliku võrdsuse suurendamiseks. Kõnealune ülevaade, mis on esimene omataoline, kutsub ELi liikmesriike üles veelgi enam pingutama ebavõrdsuse vähendamise nimel.

Novembris võtab komisjon vastu oskuste ümberhindamise strateegia, milles rõhutatakse geograafilise ebavõrdsuse vähendamise vajalikkust hariduses. 2013. aastal esitab komisjon liikmesriikidele edasised tõendid ja poliitilised nõuanded võrdsuse suurendamiseks hariduse ja koolituse valdkonnas. Teine ülevaade geograafilisest ebavõrdsusest ELi hariduses avaldatakse 2013. aastal.

Ülevaade põhineb Eurostati andmetel ning sisaldab üle 100 illustreeriva kaardi. Selles tehakse iga uuritava näitaja puhul kindlaks kümme tugevaimat ja kümme nõrgimat ELi piirkonda. Muud olulisemad järeldused on järgmised:

7.  Piirkondlik ebavõrdsus hariduses takistab tasakaalustatud regionaalarengut ja majanduskasvu;

8.  Piirkondlikud erinevused hariduses suurendavad ebavõrdsust ELi piirkondade vahel; samuti suurendavad need ajude äravoolu arenenumatesse piirkondadesse;

9.  Haridusliku ebavõrdsuse olemus, ulatus ja mõju on ELis piirkonniti väga erinev; poliitilised 

10.  Hariduse piirkondlikke erinevusi ning nende mõju saab vähendada struktuurifondide tõhusa kasutamisega;

11.  Teadmiste baasi parandamiseks ja poliitikakujundajate teavitamiseks on vaja koguda süstemaatilisemalt andmeid allpiirkondlikul tasandil.

Uuringu täielik ülevaade ja kokkuvõte on leitavad: http://ec.europa.eu/education/news/20120914docs_en.htm

Euroopa Komisjon on samuti oma haridusalases aasta väljaandes nentinud, et haridussektori üks probleeme on ka õpetajate vananemine. Aruanne toob välja, et rohkem kui 40% viie ELi liikmesriigi (Austria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Madalmaad, Rootsi) keskkooliõpetajatest on 50-aastased või vanemad. Saksamaal ja Itaalias on selle vanusegrupi osakaal isegi suurem - viiekümnes eluaasta on täitunud rohkem kui pooltel õpetajatest. Teine probleem on õppijate sooline ebavõrdsus. Aruande kohaselt asub ELis kõrgharidust omandama ligikaudu kolmandik rohkem naisi kui mehi.

Aruandest selgub ka, et:

· aruandega hõlmatud 21 liikmesriigis kulutatakse haridusele keskmiselt 9122 USD aastas õpilase kohta algkoolist kuni kolmanda taseme hariduseni välja. See on veidi alla OECD keskmise, mis on 9252 USD;

· 84% OECD riikide noortest omandavad eeldatavasti keskhariduse, ELi riikides omandavad selle 86% noortest. Aastatel 1995–2010 suurenes keskhariduse omandanute osakaal kõige rohkem Portugalis (aastane kasvumäär 4,7%);

· Kolmanda taseme hariduse rahaline tulusus suureneb pidevalt. Ülikooli lõpetanud eurooplane võib oma tööaastate jooksul eeldatavasti teenida 176 000 USD netotulu (OECD keskmine on 162 000 USD) ning riigi pikaajaline kasu kõrgharidusest maksutulude lisandumise ja muude säästude näol ületab haridusele tehtavad kulutused peaaegu kolm korda;

· Euroopa on jätkuvalt eelistatuim sihtkoht väljaspool kodumaad õppijatele. ELi riikides õpib 41% kõigist rahvusvahelistest - EList ja mujalt tulnud - õpilastest. Kolmanda taseme hariduse omandajatest Austrias, Luksemburgis ja Ühendkuningriigis on vähemalt 10% rahvusvahelised üliõpilased. Nende osakaal teaduskraadi omandajate hulgas on üle 20% Austrias, Taanis, Iirimaal, Luksemburgis, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Kogu ELis tuleb 76% välisüliõpilastest teistest ELi liikmesriikidest.

Aruanne annab ülevaate hariduse olukorrast. Esitatud andmed on muu hulgas haridusse investeeritud rahalised ja inimressursid, õpilaste arvu ja õpetajate arvu vaheline suhe, õpetamisele kulutatud tunnid, lõpetajate arv ja tulemused, juurdepääs haridusele ja selles osalemine ning õppeedukus. Samuti sisaldab aruanne teavet õpikeskkonna ja õppekorralduse kohta (Kuus ELi liikmesriiki (Bulgaaria, Küpros, Leedu, Läti, Malta ja Rumeenia) ei ole OECD liikmed ning seetõttu neid aruandes ei käsitleta).

Lisateave:

· Aruande täistekst: aruanne

· OECD näitajad: http://www.oecd.org/edu/eag2012.htm

· EL haridus- ja koolituseesmärgid: http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/framework_en.htm

7. ELi noorsooaruandes peetakse peamisteks prioriteetideks tööhõivet ja sotsiaalset kaasamist.

Komisjoni iga kolme aasta tagant koostatavas aruandes rõhutatakse, et EL ja liikmesriigid peavad rohkem toetama noori, keda majanduskriis on enim mõjutanud.

15–24 aastaste noorte tööpuudus on ELis alates finantskriisi algusest tõusnud 50%. See on 2008. aasta veebruari keskmiselt 15 protsendilt kerkinud tänavu juulis juba 22,5 protsendini. Eurostati avaldatud ajakohastatud andmetest nähtub, et suurimad probleemid on Kreekas (53,8%) ja Hispaanias (52,9%). Terves ELis on rohkem kui 30% noortest töötutest olnud tööta juba kauem kui aasta.

Erasmus kõigile ERASMUS – uus haridus-, koolitus ja noorsooprogramm aastateks 2014–2020, on uue ELi noorsoostrateegia keskmeks. Uue programmiga nähakse ette märkimisväärne rahastamise suurenemine, mis võimaldab kuni viiel miljonil inimesel saada ELi toetust välismaal õppimiseks, koolitamiseks või seal vabatahtlikuna tegutsemiseks. Osalejaid on peaaegu poole rohkem kui aastate 2007–2013 programmi raames.

ELi noorsooaruanne saadetakse edasi nõukogule ning see kavatsetakse võtta vastu novembris nõukogu ja komisjoni ühisaruandena.

Noorte tööpuuduse ja sellega kaasnevate probleemide vastu võitlemise meetmed on juunis nõukogus vastu võetud riigipõhiste soovituste keskmes. Samuti on Komisjoni tööhõivepaketis (aprill 2012) on rõhutatud, et liikmesriigid peavad keskenduma töökohtade loomisele ja majanduskasvule, mitte ainult kasinusmeetmetele. Tööjõu liikuvuse hõlbustamiseks kavatseb komisjon arendada EURESi tööportaali, mis aitab kokku viia tööotsijad ja vabad töökohad. Enne käesoleva aasta lõppu esitab komisjon ettepaneku nõukogu soovituseks noortegarantiide kohta. Selle eesmärk on tagada, et kõik noored oleksid nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist tööl, haridusteed jätkamas või osalemas koolitusel. Lisaks algatab komisjon konsultatsiooni tööandjate ja ametiühingutega praktika kvaliteediraamistiku üle.

Lisateave:

ELi noorsooaruanne 2012 ja selle lisad

Liikmesriikide aruanded

Noorsoonäitajate tabelid

Androulla Vassiliou veebisait



Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


28.09.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit