Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


17.-21. september 2012 nr. 25
Print
E-nädalakiri 25/2012

Sisukord:
1. Euroopa Parlamendi Regionaalarengukomisjoni koosolek.
2. Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni (ECOS) koosolek.
3. Euroopa Komisjon loob pangaliitu.
4.
Euroopa komisjon lõi kõrghariduse ajakohastamise kõrgetasemelise töörühma.
5.
Euroopa koostöö päev: ühised piirid liidavad.

1. Euroopa Parlamendi Regionaalarengukomisjoni koosolek.

Koosolek toimus esmaspäeval, 17.septembril ja teisipäeval, 18.septembril Euroopa Parlamendis.

Esmaspäeval oli kõige huvitavamaks teemaks arutelu Euroopa Ühendamise Rahastu teemal, kus arutelul osales ka transpordivolinik Siim Kallas.

Komisjoni ettepanek euroopa ühendamise rahastu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta sisaldab ettepanekut eraldada 50 miljardit eurot aastateks 2014–2020, millest 10 miljardit eurot eraldatakse Ühtekuuluvusfondist transporditaristule.

Euroopa Ühendamise Rahastu pakutud maht on 40 miljardit eurot, sellest

  • Energia 9,1 miljardit eurot

  • Transport 21,7 miljardit eurot

  • Telekommunikatsioon/digitaalteenused 9,2 miljardit eurot

Ühtekuuluvusfondist transporditaristu jaoks ettenähtud summa 10 miljardit eurot. Kokku 50 miljardit eurot.

Praeguse finantsraamistikuga saadud kogemus näitab, et paljudel liikmesriikidel, kes on Ühtekuuluvusfondi jaoks abikõlblikud, on raskusi keeruliste piiriüleste transporditaristuprojektide kavandamise ja rakendamisega. Seetõttu teeb komisjon seoses järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga ettepaneku kasutada osa Ühtekuuluvusfondi eraldisest (kümme miljardit eurot) Euroopa Ühendamise Rahastu alt Ühtekuuluvusfondi transpordiinvesteeringuteks ettenähtud transpordiprojektide rahastamiseks Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, samas toetades Ühtekuuluvusfondist ka edaspidi üleeuroopalistesse transpordivõrkudesse tehtavaid ja keskkonnaalaseid investeeringuid nendes liikmesriikides, mille kogurahvatulu elaniku kohta on EU 27 liikmesriigi keskmisest alla 90 %.

Selle ettepaneku põhiidee on 10 miljardi euro reserveerimine ühtekuuluvusriikide jaoks. Selle juures on kaks põhilist riski:

  • Et osa raha võib jääda kasutamata, kuna pole piisavalt kvaliteetseid projekte;

  • Bürokraatia kasv.

Euroopa Parlamendi regionaalkomisjoni arvamuse koostab Markus Pieper. Ta ütles, et mis puutub 10 miljardisse eurosse, mis on ümber paigutatud Ühtekuuluvusfondist ja nähtud Euroopa Ühendamise Rahastu raames ette üksnes transpordiinfrastruktuuri projektidele ühtekuuluvusliikmesriikides, siis on viimased avaldanud selle suhtes kahtlusi ja isegi vastuseisu. Ühtekuuluvusriikidele ette nähtud vahenditele tuleks siiski leida kindel rakendus, sest kui neid ei kasutata, ei lähe nad tagasi Ühtekuuluvusfondi, vaid nendest jäädakse üldse ilma. Euroopa Parlamendi kui kaasseadusandja kohus on töötada komisjoni ettepanekuga ja lisada teksti vajalikud selgitused, et tagada kõigi liikmesriikide toetus ning saavutada suure ELi lisandväärtusega hea ettepanek.

Valitseb kartus, et konkurentsi korras heaks kiidetavad projektid panevad osa liikmesriike kehvemasse seisu. Küsimus on, kuidas tagada, et need, kelle projektid ei saa heakskiitu esimeses etapis, saaksid uuesti osaleda teises etapis. Suuremat tähelepanu peavad leidma ka piiriülesed projektid. Nende eesmärk on leida kompromisslahendus transpordikomisjoniga ja EK-ga.

Arvamuse projekt: Pieper arvamus

Komisjoni liikmete sõnavõttudes tõstatati järgmised küsimused:

  • Millised meetmed on ette nähtud liikmesriikide haldussuutlikkuse tõstmiseks?

  • Kas EK pakub välja uued projektide valiku reeglid?

  • Need 10 miljardit eurot, mis võetakse ühtekuuluvusfondist, mõjutavad ka rakendatavat vahendite piirmäära. Hetkel ei ole veel mingeid numbreid 2013+ perioodi kohta;

  • Kuidas suhtub komisjon ettepanekusse, et liikmesriikidele jäävad õigused otsustamaks nende panuse kasutamise osas?

  • Kuidas tagada, et raha läheb ainult ühtekuuluvusriikidele?

  • Milliste reeglite järgi kasutatakse vahendeid siis, kui need tulevad erinevatest allikatest?

  • Tuleb vähendada halduskulusid;

Kallase sõnul on rahastatavate projektide nimekirjas kokku lepitud. Vaja on tagada teatud geograafiline tasakaal. Lahendamata on küsimus milliste reeglite alusel toimuv vahendite kasutamine. Kõrgema prioriteetsusega peavad olema piiriülesed projektid. Ta ütles, et komisjon on jõudnud konsensusele, et hoida geograafilist tasakaalu, kuid me ei saa seda muuta uueks ühtekuuluvusfondiks. Ilma selle rahastuseta ei saa muuta paremaks ühendusi liikmesriikide vahel.

Arutelud 20. augustil toimunud ministrite nõupidamisel:
http://www.cy2012.eu/index.php/en/file/t4OXQzwQKPz2nxXo9+AUZw

18. septembril Brüsselis toimunud nõukogu istungil on samuti Euroopa Ühendamise rahastu ja 10 miljardi euro suunamine sellesse ühtekuuluvusfondist, veel lahtine küsimus.

Järgmisel päeval, 18.septembril osales regionaalarengu komisjoni koosolekul regionaalvolinik Johannes Hahn.

Ka tema kinnitas, et Euroopa Ühendamise rahastu puhul on põhiküsimused seotud 10 miljardi euro eraldamisega ühtekuuluvusfondist ja vahendite jaotamise ülemmääradega. Ta ütles ka, et on vaja teha vahet otsustamise ja rakendamise vahel. Tagasihoidlik inimkapital võib olla takistuseks projektide elluviimisel.

Oma ettekandes peatus ta järgmistel teemadel:

  • Temaatiline kontsentratsioon. Ta on teinud juba järelandmisi seoses IKT ja energia tõhususe osas transpordi vallas. Vaja on teha valulisi valikuid;

  • Erinevate vahendite kaasamisega võib suureneda vigade hulk. Vaja on tagada vahendite õiguspärane kasutamine;

  • Finantsjuhtimine. Komisjoni ettepanek on kooskõlas varasemate aruteludega Parlamendis. Vaja on vähendada vigade arvu;

  • Finantsinstrumendid. On vajalik vaadata üle nende mahud ja kasutamisotstarve. Peab tagama rahaliste vahendite jõudmise nendeni, kes neid tõeliselt vajavad. Samuti on vaja vahendid ära kulutada ettenähtud aja jooksul. Ta ei mõista nõukogu ettepanekuid perioodi pikendamise kohta;

  • Ühtekuuluvusvahendite maht. Tema sõnul ei tohi seda vähendada, sest see seab ohtu majanduskasvu. Kuues liikmesriigis on 60% investeeringutest tehtud ühtekuuluvusvahendite arvelt. Kui juhtub see, et ühtekuuluvusvahendeid vähendatakse, siis tuleb jälgida, et neid kasutataks tasakaalustatult, kahjustamata üht või teist valdkonda (Küprose eesistumise ajal on sellised ettepanekud juba kõlanud).

Oma sõnavõttudes juhtisid parlamendiliikmed tähelepanu järgmistele teemadele:

  • Oluline on tagada vahendite jõudmine VKEdeni. Vaja on muuta kehtivaid menetlusviise;

  • Piirkondade arengutaseme määramisel tuleb kasutada võimalikult uusi andmeid;

  • Partnerluslepingute sõlmimise õigus peab olema ka regioonil;

  • Tuleb suurendada omavahendite mahtu;

  • Tuleb säilitada integreeritud lähenemisviis ja paindlikkus;

  • Kas on peatatud projekte ka rahapuudusel;

  • Kuidas kavatsetakse ellu viia vastuvõetud otsuseid ERASMUS osas kohalike omavalitsuste jaoks;

  • Kuulujutud järgmise finantsperioodi osas on õudustekitavad;

  • Vaja on tugevdada kohalike ja regionaalsete omavalitsuste rolli partnerluslepingute sõlmimisel;

  • Kas oleks vaja sõlmida riigisiseseid leppeid;

  • Vaja on kaitsta regionaalpoliitika aluspõhimõtteid;

  • Ühine põllumajanduspoliitika on pühamast püham ja kärpeid kavatsetakse teha regionaalpoliitika arvelt;

  • Ei ole vastuvõetav, et raha Euroopa Ühendamise rahastu jaoks võetakse liikmesriikide paketist. Võib- olla hiljem, aga mitte kohe.

  • Mis juhtub siis, kui ei saavutata kokkulepet MFF osas?;

Asjalik sõnavõtt oli Läti endise peaministri Ivars Godmanis poolt, kes ütles, et kui nõutakse kärpeid 100 miljardi ulatuses, siis vaadatakse ühtekuuluvuspoliitika poole. Põhjenduseks on suur kasutamata vahendite maht. Aga need kõik ei ole ühtekuuluvuspoliitika vahendid. Samuti on rida suuri liikmesriike, kus vahendite kasutamise tase on 20-30% ja need riigid viivad alla ka teised riigid, kus vahendite kasutamise määr on kõrge.

Hahn ütles on vastuses, et EK on esitanud oma ettepanekud Euroopa Ühendamise rahastu osas ja nüüd on vaja teiste osapoolte konsolideeritud seisukohta. Eelmisel nädalal selgus, et regioonide vajadused ja olukorrad on väga erinevad. Nõustus, et tuleb arvestada teatud eranditega, kuid sellega ei tohi liiale minna. Erandite arvu tuleb hoida kontrolli all. Kõik ei ole veel selge ka partnerluslepingute osas. Teatud programmid stardivad kiiremini kui valmivad partnerluslepingud. Ta ütles, et me ei saa lubada olukorda, kus MFF ei võeta vastu. Mainis, et Belgia ja Luksemburg toetavad ühtekuuluvusporogramme.

Aruandele on lisatud ka nõukogu 18.septembri istungi otsused.

2. Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni (ECOS) koosolek.

ECOS komisjoni koosolek toimus kolmapäeval, 19. septembril Regioonide Komitee peahoones. Osalesid meie delegatsiooni liikmed Saima Kalev ja Toomas Vitsut.

Komisjoni päevakord ja dokumendid on leitavad: ECOS koosolek.

Senine komisjoni esimees esitas aruande seoses ametivolituste lõppemisega (2010–2012) ning nimetati ametisse ECOSe komisjoni uus esimees ja aseesimehed. Poole aasta eest lepiti kokku, et BEISSEL Simone (ALDE) saab uueks ECOS komisjoni esimeheks - Beissel.

Esimeseks aseesimeheks saab CHAPMAN Christine (SDE) CHAPMAN ja teiseks aseesimeheks SEGERSTEN-LARSSON, Catarina (EPP) LARSSON

Edasise töö korralduse osas otsustati

Määrata uued raportöörid järgmiste arvamuste koostamiseks:

  • Arvamus Euroopa Komisjoni teatise „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale” kohta. Raportööriks määrati BRUNET-LECHENAULT, Claudette.

Väljaspool Brüsselit toimuvad üritused 2013. aastal (CdR 1647/2012) ja kiri (CdR 1492/2012). Kuna tähtajaks ei olnud laekunud ühtegi ettepanekut, pikendati tähtaega 30.novembrini.

Arvamus töötajate lähetamist käsitleva paketi kohta. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamise kohta, COM(2012) 131 final – 2012/0061 (COD) ja ettepanek: nõukogu määrus kollektiivse tegutsemise õiguse kasutamise kohta asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kontekstis, COM(2012) 130 final – 2012/0064 (APP).
Raportöör: Alain Hutchinson (BE/PES), CdR 1185/2012 rev 1 – ECOS-V-032.

Raport puudutab kõiki meie kohalikke omavalitsusi. Esialgse direktiivi eesmärk oli vältida odava tööjõu kasutamist ja pettusi sotsiaalvaldkonnas. Kuna töötajate lähetamine on suurenenud, otsustas Regioonide Komitee koostada oma arvamuse. Monti II on tagasi võetud ja raportööril on selle üle hea meel. Kontroll töötajate lähetamise osas on eriti oluline piiriregioonides, et vältida töötajate õiguste lahjendamist. Tuleb selgelt väljendada soovi kaitsta töötajate põhiõigusi. Soov on lisada aluslepingu artiklile 153 ka sotsiaalaspekt. Tuleb jälgida, et uued keeleversioonid oleksid omavahel kooskõlas. Teeb ettepaneku piirata alltöövõtu ahelat kolmega. 9 liikmesriiki ja ka Euroopa Parlament on nõudnud Monti II tagasivõtmist.

Raportis avaldatakse kahetsust, et praeguses komisjoni ettepanekus ei rõhutata direktiivi 96/71/EÜ läbivaatamist ega muutmist ning ei käsitleta seega ka kohtuasjadest Viking (C-438/05), Laval (C-341/05), Rüffert (C-346/06) ja Luxembourg (C-319/06) tõstatuvaid sisulisi küsimusi, eelkõige seoses kollektiivlepingute laiendamisega, kohaldatavate eeskirjade põhikogumi laiendamisega, vastuvõtva riigi jaoks soodsamate sätete rakendamisega ja sotsiaalsete põhiõiguste (nt streigiõiguse) järgimisega seotud küsimusi.

Leiab, et juhul kui komisjon ei võta määruse ettepanekut tagasi, peab Regioonide Komitee end ette valmistama selle vastu tagantjärele kaebust esitama subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise alusel, seda nii õigusliku aluse valiku kui ka ELi tegevuse lisaväärtuse ebapiisava tõendusmaterjali tõttu nimetatud küsimuses.

Raportöör arvab, et streigiõigust ei tohiks allutada siseturu saavutamise lisaeesmärgile, sest tegemist on põhiõiguste hartas sätestatud puutumatu põhimõttega ja asutamislepingu artikli 153 erisäte (lex specialis) asetab streigiõiguse selgesõnaliselt väljapoole ELi õigusaktide kohaldamisala.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnavõtt. Pärast laialulatuslikku avalikku arutelu võttis komisjon selle käigus saadud vastuste põhjal 13. aprillil 2011 vastu teatise „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks”. Töötajate lähetamist käsitlevad seadusandlikud algatused on sotsiaalse ühtekuuluvuse peatükis esitatud kaheteistkümne põhimeetme hulgas:

„Õigusakt, millega parandatakse ja tõhustatakse töötajate lähetamist käsitleva direktiivi ülevõtmist, kohaldamist ja rakendamist. See hõlmab meetmeid kehtivate eeskirjade mis tahes kuritarvitamise või täitmata jätmise vältimiseks ja selle eest karistamiseks, samuti õigusakti, millega täpsustatakse asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamist koos sotsiaalsete põhiõigustega”.

Direktiivi direktiivi ettepanek kohaldatakse ettevõtete suhtes, kes lähetavad töötajaid ajutiselt muusse liikmesriiki kui see, mille seadused töösuhte puhul kehtivad. See hõlmab kolme piiriülese lähetamise varianti:

– lähetamine lepingu alusel, mis sõlmitakse lähetava ettevõtte ja selle poole vahel, kelle jaoks teenuseid osutatakse (leping/allhange);

– lähetamine tegevuskohta või ettevõttesse, mille omanikuks on teise liikmesriigi territooriumil asuv kontsern (ettevõttesisene lähetamine);

– töötaja lähetamine ajutist tööjõudu vahendava ettevõtte või töötajate vahendamisega tegeleva ettevõtte poolt teises liikmesriigis asuvasse kasutajaettevõttesse;

tingimusel et kõigi kolme variandi puhul on lähetava ettevõtte ja töötaja vahel lähetamise jooksul töösuhe.

Direktiivi artikli 3 lõikes 1 esitatud peamised järgitavad töötingimused sisaldavad järgmist:

– maksimaalne tööaeg ja minimaalne puhkeaeg;

– tasulise põhipuhkuse minimaalne pikkus;

– töötasu miinimummäärad, kaasa arvatud ületunnitöötasud (seda punkti ei kohaldata täiendavate tööandjapensioni skeemide suhtes);

– töötajate vahendamise tingimused, eelkõige ajutist tööjõudu vahendavate ettevõtete kaudu vahendatavate töötajate puhul;

– töötervishoid, -ohutus ja -hügieen;

– rasedate või hiljuti sünnitanud naiste ning laste ja noorukite töötingimuste suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed;

– meeste ja naiste võrdne kohtlemine ning muud diskrimineerimisvastased sätted.

Kui need töötingimused on seadustes, eeskirjades või haldussätetes sätestatud, peavad liikmesriigid neid nende territooriumile lähetatud töötajate suhtes kohaldama. Lisaks sellele peavad liikmesriigid neid kohaldama ka lähetatud töötajate suhtes, kui need tingimused on sätestatud kollektiivlepingutes või vahekohtu otsustes.

Oluline on meeles pidada seda, et pakett üritab saavutada tasakaalu mitmel tasandil. Ühelt poolt soodustada piiriülest kaubandust ja teiselt kaitsta töötajaid. Nad leiavad, et see on siiski ainuke ja õige alus. Teine tasakaal on vaja saavutada erinevate sotsiaalsete mudelite vahel, mis eksisteerivad erinevates liikmeriikides. Võtmesõna on tasakaal ja sellest lähtub ka komisjon oma ettepanekus.

Monti II dokument oli kriitilise tähtsusega ja täitis väga olulist missiooni. Komisjon ei ole seda tagasi võtnud, vaid teatanud kavatsusest see tagasi võtta. Peale nende 9 riigi ettepanekut kaaluti hoolikalt ja tagasi võtmist kaaluti sellepärast, et oli väga raske saada sellele poliitilist toetust. Eesmärk on võidelda ajutiste töötajate õiguste kahjustamise vastu. Uue direktiiviga oli kavas soodustada piiriüleste teenuste osutamist. Nende meelest on ettepanek igati proportsionaalne. EL on teinud ettepaneku ka solidaarse vastutuse kohta. Täitevdirektiiv tõhustab rakendamist, kuid ei muuda algset direktiivi. Poliitilise direktiivi kokkuleppe on endiselt jõus ja komisjonil ei ole kavatsust seda muuta.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud kokku 28 muudatusettepanekut ja 7 raportööri kompromissettepanekut. Uno Silbergi poolt esitati kokku 9 muudatusettepanekut (kõik esitatud muudatusettepanekud lisatud). Kahjuks ei suutnud Saima Kalev meie seisukohti kaitsta ja seetõttu lükati enamus Uno poolt esitatud ettepanekuid tagasi ja ainult kahe ettepaneku puhul võeti vastu raportööri poolt esitatud kompromissettepanek (1R ja 19R). Paari muudatusettepaneku osas korraldati ka elektrooniline hääletus ( AM 12, 25 ja 28) Kogu arvamus võeti vastu kahe vastuhäälega.

Arvamuse vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 29.–30. novembril 2012.

Arvamus Euroopa sihtasutuse põhikirja kohta. Ettepanek: nõukogu määrus Euroopa sihtasutuse (FE) põhikirja kohta, COM(2012) 35 final – 2012/0022 (APP).
Raportöör: Claudette Brunet-Lechenault (FR/PES), CdR 1364/2012 – ECOS-V-034

Raportöör on seisukohal, et sihtasutustel peaks olema tugevam Euroopa mõõde ja seda mitte ainult loomise hetkel, vaid kogu elutsükli vältel. Samuti soovib komitee, et sihtasutustele kohalduvad õigussätted tuleneksid võimalikult suures ulatuses määruse ettepanekust ja sihtasutuste endi põhikirjadest, ning et väheneks viitamine riiklikele õigusaktidele. Raport soovib samuti Euroopa sihtasutuste asutamise puhul nõutava varade miinimumväärtuse tõstmist seniselt komitee arvates liiga madalalt 25 000 eurolt 50 000 eurole ning lisaks sellele nimetatud varade väärtuse säilitamist sihtasutuste kogu toimimisaja jooksul, mittevastavuse puhul aga sihtasutuse likvideerimist.

Raportöör leiab, et Euroopa sihtasutuste juhtkonna tasustamise küsimus on sihtasutuste mittetulunduslikku olemust arvestades loogiline ning et eelnõus tuleks seetõttu sätestada vastavad juhtpõhimõtted.

Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste peadirektoraadi esindaja Paula-Alexandra Boteanu tutvustas oma sõnavõtus EK ettepanekut Euroopa sihtasutuse põhikirja kohta: põhikirja ettepanek. See peaks lahendama enamuse probleemidest, mis nende sihtasutuste ees on. Selle tõttu peaksid vähenema kulud ja ebakindlus. Eesmärgiks on luua ambitsioonikas ettepanek (sh maksuküsimused). Järgmine kohtumine liikmesriikidega toimub oktoobris, kus neid maksualaseid ettepanekuid arutatakse.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 9 muudatusettepanekut (neist 1 Uno poolt) ja 2 raportööri kompromissettepanekut. Uno poolt esitatud ettepanek lükati tagasi põhjendusega, et arvamuses toodu on tõesti ainuke alus. Esitatud teised muudatusettepanekud võeti vastu, osad neist kompromissina. Arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega.

Vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 29.–30. novembril 2012.

Arvamus kohalike ja piirkondlike rolli kohta majanduskasvu edendamisel ja töökohtade loomise tugevdamisel. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Töövõimalusterohke majanduse taastumine”, COM(2012) 173 final ja Eesistujariigi Küpros konsulteerimistaotlus arvamuse koostamiseks teemal „ELi uue majanduskasvu kava: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll”.

Raportöör: Maria Luisa Coppola (IT/EPP), CdR 1186/2012 rev 1 – ECOS-V-033.

Komisjoni poliitilise teatise eesmärk on täiendada iga-aastase majanduskasvu analüüsi tööhõive prioriteete keskmise tähtajaga poliitiliste suunistega Euroopa 2020. aasta tööhõive eesmärkide saavutamiseks. See toetub tööhõivesuunistele , toob esile praeguses kontekstis erilist tähelepanu nõudvad tegevused ja püüab luua usaldust kõigi osapoolte vahel, et vajalikke tööhõivealaseid reforme käivitada. Sel moel vastab teatis ka Euroopa Ülemkogu üleskutsele toetada uut majandusjuhtimist, jälgides lähemalt tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat, eelkõige seal, kus need võivad mõjutada makromajanduslikku stabiilsust ja majanduskasvu. pressiteade

Raportöör leiab, et Euroopa tööhõivestrateegias sätestatud eesmärkide saavutamiseks on soovitav võtta arvesse piirkondlikku mõõdet, mis võimaldab liikmesriikidel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel säilitada piisava paindlikkuse oma prioriteetide kindlaks määramiseks ja asjakohaste poliitiliste vastuste koostamiseks. Olulise panuse võib anda ka ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendite nõuetekohane kasutamine. Selleks on mitmetasandilisel valitsemisel põhinev ja subsidiaarsuse põhimõttest kinni pidav käsitlusviis, eelkõige riikide reformikavade koostamisel, kindlasti kõige asjakohasem viis kohalikele vajadustele vastamiseks ja tööhõive eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks.

Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi esindaja Paola Caruso sõnavõtt. Komisjon lootis, et erinevad peadirektoraadid arvestavad selle ettepanekuga. Rõhutas kahte aspekti. On rõõmus, et arvamuses tuuakse välja töökohtade loomise seosed majanduskasvu lepetega. Teine oluline aspekt on MFF, mis on jõudmas nüüd kriitilisse etappi.

Eesistujariigi esindaja Poly Papavassiliou ütles oma sõnavõtus, et loodab komitee poolsele poliitilisele toetusele. Toetavad majanduse rahastamise suurendamist ning investeerimispanga kapitali suurendamist. Projektivõlakirjade käivitamine on samm õiges suunas. EL peab kõvasti pingutama, et luua majanduskasvu. Töökohtade kvaliteedi nõuetega tuleb arvestada kõikidel poliitilistel tasemetel. Kokkuleppeid finantsraamistiku osas soovitakse saavutada selle aasta lõpuks. Eesistuja toetab ühtekuuluvuspoliitikat, kuid on vaja parandada nende instrumentide kasutamist.

Tööhõive pakett ja noorsooalgatused on prioriteetsed küsimused. Oluline on rõhutada ka kaasava kasvu põhimõtteid. Suurendada tuleb kohalike ja regionaalsete omavalitsuste ja muude partnerite roll otsuste tegemisel peab suurenema.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 36 muudatusettepanekut (nendest 4 Uno Silbergi poolt) ja 10 raportööri kompromissettepanekut. Kuigi kõik Uno poolt esitatud muudatusettepanekud leidsid toetust, sai kogu raport lõpphääletusel tulemuse +16/-16 ja 1 erapooletu. Paljud raportööri poolt esitatud kompromissettepanekud lükati samuti tagasi ning ei nõustutud raportööri seisukohtadega esitatud muudatusettepanekute suhtes. Rootsi kolleegid leidsid, et arvamuse eelnõu kvaliteet on madal ja selle asemel, et välja tulla selgete sõnumite ja ettepanekutega, jääb koostatud raport üldsõnaliseks . Seetõttu pidid poliitiliste fraktsioonide esindajad langetama valiku kolme võimaliku variandi vahel:

  • Raportit arutatakse järgmisel komisjoni koosolekul uuesti ja on võimalik esitada taas muudatusettepanekuid;

  • Raportit ei koostata;

  • Määratakse uus raportöör.

Poliitiliste fraktsioonide esindajad otsustasid arutada arvamust uuesti 14. detsembri ECOS koosolekul.

Arvamus ELi riigiabi ajakohastamise kohta. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi riigiabi ajakohastamine”, COM(2012) 209 final.
Raportöör: Clemens Lindemann (DE/PES), CdR 1528/2012 – ECOS-V-035.

Raportöör ütles, et tuleb lihtsustada asjade haldamist ning üldhuviteenuste lävendit tuleks tõsta. Kõrgendatud lävendid võimaldaksid vabastada kohalikud ja regionaalsed omavalitsused täiendavast halduskoormast. Lisanõuete sissetoomine ei ole hea mõte, sest siis liiguks otsustamine liikmesriikide tasandilt Euroopa Liidu tasandile.

Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadi osakonnajuhataja Nicola Pesaresi kirjeldas oma sõnavõtus komisjoni poolt pakutava reformi üldisi eesmärke. Oluline on riigiabi reeglite terviklik ajakohastamine, mille eesmärgiks on saada lihtsam ja tõhusam süsteem. Oluline on suunata Euroopa majandus kasvule ja selleks on vaja rohkem, mitte vähem Euroopat. Oluline on leida moodus poliitikate parandamiseks, et saavutada majanduskasvu ja suurendada töökohti. Abi peab paremini fokusseerima ning peame tegelema nõrkade kohtadega turul ja vähendama avalike vahendite raiskamist. Teine sammas on lihtsustamine. Vaja on tagada võrdset mänguvälja kogu Euroopas. Kontrolli fookus peab muutuma juhtumipõhiseks ja olemasolevate piirangute raames me peame toimima tõhusamalt.

Üldised märkused:

  • Arvamuses toodud lihtsustamise instrument on üks paljude seast, mitte ainuke. Komisjon liikmesriikidel võimaldanud rakendada erinevaid meetmeid, kuid leiab, et nende meetmete kasutamine tuleks lõpetada ;

  • Grupierandi määrus võimaldab sisse viia erandeid ilma Brüsseli sekkumiseta. Tuleb määrata sektorid, millele neid grupierandeid saab määrata. On oluline tagada, et kui grupierandi reeglit kasutatakse riiklikul või kohalikul tasandil, oleks sisse viidud kontrollid ja et see toimiks korralikult. Algatus üritab anda rohkem vastutust liikmesriikidele. Reeglid peab muutma võimalikult lihtsalt rakendatavateks, kuid on vaja tõhustada ka riiklikke kontrolle. Hetkel on selle grupierandi rakendamine liikmesriikides mitterahuldav. Reegleid tuleb kõikides liikmesriikides rakendada ühteviisi;

  • Komisjon kaalub võimalikke variante. Õiguslik staatus ja kohtupraktika näitab, et komisjonil on ainuõigus küsida infot asjaosalistelt. Kaaluvad konkreetse raamistiku sisu. Ettepanek on muuta see praktika läbipaistvamaks.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 29 muudatusettepanekut, nendest 6 Uno Silbergi poolt ( ta võttis tagasi 5 esitatud muudatusettepanekut, kuna need olid puhtalt lingvistilised). Uno muudatusettepanek nr 1 lükati ka kahjuks tagasi.

Arvamus võeti vastu ühehäälselt. Vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 29.–30. novembril 2012.

Arvamus ühtse turu parema juhtimise kohta. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu parem juhtimine”,COM(2012) 259 final.
Raportöör: Markku Markkula (FI/EPP), CdR 1529/2012 – ECOS-V-036.

Õigusaktide rakendamist liikmesriikide tasandil on vaja tõhustada, kuid probleeme on ka EL institutsioonidel. Peab mõtlema ka nende piirkondade peale, kus on võimalik kiiresti midagi parandada. Siiani ei ole osutatud piisavat tähelepanu kohaliku tasandi võimalustele. Neid tuleb paremini kaasata õigusaktide ettevalmistamisse. Eeskirjad peavad olema lihtsad, üheselt mõistetavad ja selged. Me ei tohi unustada ka teisti eesmärke lisaks majanduskasvule, nagu võrdõiguslikkus, haavatavate elanikegruppide kaitse jne.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et meil on vaja majanduskasvu jaoks ühtset turgu. Ka komisjon ei ole täiuslik oma rakenduste puhul. Seetõttu nad teevad ettepaneku luua ühtne keskus tegevuste koordineerimiseks. Ühtse turu infosüsteem on käivitunud ja sellel on helge tulevik, sest see seob erinevate riikide asjatundjaid. Järgmine juhtalgatus on seotud läbipaistvusega. Komisjon peab olema karmim ja nõudlikum liikmesriikidega, kus esineb rikkumisi. Nad kavatsevad näidata välja null- tolerantsi reegleid rikkuvate liikmesriikide suhtes. Paljud ettepanekud tuleb rakendada piirkondlikul tasandil.

Komisjonilt on oodata oktoobris uut teatist ühtse turu kohta. Hea oleks võtta juba ka uut teatist arvesse Regioonide Komitee poolse arvamuse koostamisel. Hea oleks saada infot komisjoni poolt kavandatavate ürituste kohta.

Komisjoni esindaja ütles, et vaja oleks teha kõik selleks, et mitte takistada majanduskasvu ja tema ei tea võluvitsa kuidas tagada majanduskasvu. Uus teatis avaldatakse 6. oktoobril, kus tehakse veel 12 õiguslikku ettepanekut. Need õigusaktid muutuvad ühel hetkel liikmesriikidele kohustuslikuks. 12.oktoobrist käivitub ühisturu nädal ja selle raames tähistatakse ühisturu loomise kahekümnendat aastapäeva- http://www.singlemarket20.eu/et

Üritused toimuvad ka liikmesriikides - üritused liikmesriikides. Esimene üritus, mis sellel lehel silma torkab, toimub Tallinnas.

Esimene arutamine ja vastuvõtmine on kavas ECOSe komisjoni koosolekul, mis toimub 14. detsembril 2012. Vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 11.–12. aprillil 2013.

Järgmise koosolek toimub 14. detsembril 2012 Brüsselis.

3. Euroopa Komisjon loob pangaliitu.

Pelgalt kooskõlastamisest enam ei piisa – vaja on tugevamat järelevalvet ja integratsiooni ELi tasandil, et vältida panganduskriiside kordumist tulevikus, taastada usaldus finantssüsteemi vastu ning kaitsta hoiustajaid.

Komisjoni arvates on lahenduseks tugevam järelevalve ELi tasandil. 2011. aastal loodi juba kolm järelevalveasutust, et aidata koordineerida riiklike reguleerivate asutuste tööd ning tagada ELi eeskirjade järjekindel rakendamine.

Komisjoni uue ettepaneku kohaselt antaks Euroopa Keskpangale http://www.ecb.int/home/html/index.en.html (EKP) uued volitused ligikaudu 6000 euroala panga tegevuse järelevalveks. Uut korraldust nimetatakse ühtseks järelevalvemehhanismiks.

EKP võtaks eespool nimetatud ülesannete täitmise üle 1. jaanuarist 2013, alustades järelevalvet nende pankade üle, mis on saanud või taotlenud avaliku sektori rahastamist. 2014. aasta jaanuariks hõlmaks ühtne järelevalvemehhanism kõiki pankasid.

Lisaks ELi tasandil järelevalveasutuste loomisele on EL astunud samme pankade kapitalinõuete kehtestamiseks, finantssektori restruktureerimiseks mitteelujõuliste pankade sulgemise abil ning pangahoiuste tagatiste kehtestamiseks.

Euroopa pangandusliit: http://ec.europa.eu/news/eu_explained/120626_et.htm

4. Euroopa komisjon lõi kõrghariduse ajakohastamise kõrgetasemelise töörühma.

Euroopa Komisjon kutsus nädala alguses kokku kõrghariduse ajakohastamise kõrgetasemelise töörühma, kes hakkab kõnealuse küsimusega tegelema Euroopa kõrgharidussektorit käsitleva põhjaliku kolmeaastase uuringu raames. Sel aastal keskendub Iirimaa endise presidendi Mary McAleese juhitav töörühm sellele, kuidas saavutada õpetamises ja õppimises kõrget kvaliteeti ja tipptaset. Järgmisel aastal püütakse leida võimalusi, kuidas kohandada õppimist digitaalajastule. Töörühm teeb kindlaks parimad tavad ja loovad lahendused ning esitab soovitusi riikide ja Euroopa poliitikakujundajatele, ülikoolidele ja muudele kõrgharidust pakkuvatele õppeasutustele. Töörühm esitab oma esimese aruande 2013. aastal. Tema tegevusaeg kestab aastani 2015.

2013. aastal avaldatakse esimest korda mitmemõõtmeline ülikoolide edetabel, mis lihtsustab ülikoolide võrdlemist ning aitab teha tulevase ülikooli suhtes teadlikuma valiku. Samuti võimaldab see komisjonil jälgida ülikoolide edusamme valdkondades, mille põhjal uus edetabel koostatakse. Need valdkonnad on õpetamise ja õppimise kvaliteet, teadustöö, teadmussiire, rahvusvahelised teavitusstrateegiad ning ülikooli roll regionaalarengus.

Lisateave: http://ec.europa.eu/education/higher-education/agenda_en.htm

5. Euroopa koostöö päev: ühised piirid liidavad.

21. septembril, Euroopa koostöö päeval, tähistatakse esmakordselt terves Euroopas, nii liikmesriikides kui ka naabermaades, piirkondade ja riikide piiriülest koostööd.

Lisateave: http://www.ecday.eu/


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


21.09.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit