Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


10.-14. september 2012 nr. 24
Print
Sisukord:

1. ELAN võrgustiku koosolek.

2. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tööandjate fookusgrupi koosolek.

3. Sotsiaaldialoogi komitee koosolek.

4. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuspoliitika fookusgrupi koosolek.

5. Euroopa Liidu tulevik- rahvusriikide föderatsiooni suunas.

1. ELAN võrgustiku koosolek.

Koosolek toimus 11.septembril CEMR-i majas.

Koosolekul esitas ettekande Euroopa regioonide teadus- ja innovatsiooni võrgustiku (ERRIN) direktor Richard Tuffs, kes tutvustas võrgustiku tööd ja lobby strateegiat (ettekanne lisatud). Lisainfo võrgustiku kohta: www.errin.eu

Ka CEMR on loonud lobby teemalise fookusgrupi, mille esimene koosolek toimus peale ELAN võrgustiku koosolekut. Fookusgrupi eesmärk on välja töötada soovitused ning konkreetne tegevusplaan lobby suunalise töö parandamiseks CEMRis.

Ülevaate CEMR tuleviku teemalistest aruteludes poliitikakomitees (kus ELL poolt osales Toivo Riimaa), andis CEMR peasekretär  Frédéric Vallier. Tema sõnul on langetatud otsus Pariisi kontori sulgemise kohta ning selle ületoomise kohta Brüsselisse, mis omakorda toob kaasa vajaduse teatud ümberkorraldusteks CEMR majas. See peab olema toimunud hiljemalt järgmise aasta märtsiks.

Ülevaade CEMR 2012 aasta tööplaanist on leitav:

http://www.ccre.org/en/page/32
Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tööandjate fookusgrupi koosolek.
Koosolek toimus 11.septembril.
Fookusgrupi liikmed andsid ülevaate oma prioriteetidest seoses Euroopa Komisjoni tööhõive paketiga. Komisjoni  „tööhõive pakett” tervikuna ei kanna edasi mitte ainult Eli 2020. aasta uute oskuste ja töökohtade juhtalgatust, vaid toetab parema sünergia kaudu ka teisi juhtalgatusi, näiteks
- „Euroopa digitaalne tegevuskava”,
- „Innovatiivne liit”,
- „Noorte liikuvus”,
- „Ressursitõhus Euroopa”,
- „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” ning
- „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm”.

Tööhõive pakett näitab ka, kuidas saab kasutada ELi eelarvet, eelkõige Euroopa sotsiaalfondi, et edendada tööturu reformi ja aidata kindlustada majanduslanguse olukorras vajalikke investeeringuid.

Komisjoni hinnangul kujundavad majandustegevusi Euroopas ümber osade riikide oodatavale majanduslangusele ja pikaleveninud riigivõlakriisile lisaks pikemaajalised struktuurilised muutused, mis mõjutavad Euroopa suhtelist konkurentsivõimet maailmamajanduses, näiteks vajadus minna üle rohelisele, vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale majandusele, demograafiline vananemine koos keerukate migratsioonivoogudega ja kiired tehnoloogilised muutused koos suurte kiirelt areneva majandusega riikide esilekerkimisega. Need struktuurilised muutused mõjutavad ka edaspidi tööturgu mitmel eri moel, eriti seoses töökohtade loomise ja säilitamisega. Dünaamilised ja kaasavad tööturud, kus inimestel on vajalikud oskused, on esmatähtsad, et Euroopa majanduse konkurentsivõime saaks väljuda neist arenguist tugevama, mitte nõrgemana.

Komisjoni  poliitilise teatise eesmärk on täiendada iga-aastase majanduskasvu analüüsi tööhõive prioriteete keskmise tähtajaga poliitiliste suunistega Euroopa 2020. aasta tööhõive eesmärkide saavutamiseks. See toetub tööhõivesuunistele, toob esile praeguses kontekstis erilist tähelepanu nõudvad tegevused ja püüab luua usaldust kõigi osapoolte vahel, et vajalikke tööhõivealaseid reforme käivitada. Sel moel vastab teatis ka Euroopa Ülemkogu üleskutsele toetada uut majandusjuhtimist, jälgides lähemalt tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat, eelkõige seal, kus need võivad mõjutada makromajanduslikku stabiilsust ja majanduskasvu - komisjoni teatis

Regioonide Komitee ECOS komisjon hakkab oma 19. septembri koosolekul arutama arvamuse eelnõu „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll majanduskasvu suurendamisel ja töökohtade loomise edendamisel”- ECOS komisjoni dokumendid, kus ta tuletab Euroopa Komisjonile meelde, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on otseselt vastutavad tööhõive-, haridus- ja koolituspoliitika elluviimise eest. Seetõttu on selle poliitika territoriaalne mõõde väga oluline ning komitee avaldab kahetsust, et Euroopa Komisjoni teatises ei ole konkreetselt mainitud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste volitusi.

Arutleti järgmiste üldiste prioriteetide üle:

* Tervishoiusektor ja kohalik omavalitsus


* Noorte võimalused


* Euroopa fondide kasutamine

Tervishoiusektor ja kohalik omavalitsus osas tutvustas  Tsehhis läbiviidavat projekti Radka Soukupova. Kuigi Eurostat andmetel on see on sektor, mis on jäänud kriisist mõjutamata ja selle sektori tööhõive on suurenenud, on liikmesriigiti olukord siiski väga erinev. Projekti rahastatakse ESF poolt ning riigieelarvest. Põhiline projekti partner on tööandjate liit koos haiglate, apteekide ja  ülikoolide haiglate liitudega. Projekt kattis kogu Tsehhit, välja arvatud Prahat. Eesmärk oli pakkuda koolitust kõikidele tervishoiusektoris töötavatele inimestele, välja arvatud arstid.. Projekti raames on kavas pakkuda koolitust  2700 töötajale. Koolituse teemad selgitati välja koostöös projekti partneritega. Samas ta tunnistas, et sageli on raske saavutada tervishoiutöötajate osalemist koolitusele, kuna nad on väga hõivatud ja sageli jäävad planeeritud grupid täitumata.

Töögrupis osalejate poolt antud ülevaatest selgus, et probleemid tervishoiusektoris on sarnased, kuid  probleemide põhjused on erinevad.  Mulle jäi mulje, et selle asemel, et analüüsida probleeme ja püüda leida neile lahendusi oma liikmesriigi siseselt, minnakse kergema vastupanu teed ja püütakse meelitada töötajaid teistest liikmesriikidest. Näiteks Soome omavalitsusliidu esindaja sõnul on tööjõu puudujääk tervishoiusektoris  põhjustatud  sellest, et paljud noored, kes on saanud vastava ettevalmistuse, otsustavad muude töökohtade kasuks, sest töötingimused tervishoiusektoris ei vasta nende ootustele (töökeskkond, emotsionaalne pinge, kolmandate osapoolte poolt põhjustatud vägivald).

Norras seevastu töötab enamus õdedest osalise tööajaga (70%) ning arstide koolituse riikliku tellimuse suurendamise vastu on arstide liit, kes soovib selle läbi säilitada oma positsiooni tööjõuturul. See on ainult pinnapealne ülevaade probleemidest ja täpsema ülevaate saamiseks oleks vaja läbi viia põhjalik analüüs. 

Caroline Hager Euroopa Komisjonist ütles, et tervishoiusektor siiski kannatab majanduskriisi tõttu, kuid samal ajal on see ka kasvav sektor. Tööjõu puudust selles sektoris mõjutab ka asjaolu, et paljud arstid on juba üle 55 aastased, kuid arstide ettevalmistus on väga pikaajaline protsess. Vaja on ka paremaid andmeid tervishoiusüsteemi ja selles töötavate inimeste kohta. See on üks osa komisjoni tegevusplaanist. Euroopa Komisjoni poolt on läbi viidud uuring tervishoiutöötajate liikuvuse kohta. DG SANCO: http://ec.europa.eu/health/index_en.htm

Uuring tervishoiutöötajate kohta: uuring

Noorte võimalused. Esimese ettekande esitas Euroopa Komisjoni esindaja tööhõive peadirektoraadist. Komisjon hindab oma tegevuste tulemusi positiivseks.

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1006&langId=en

Samas tõdesid töögrupil osalejad, et probleeme noorte tööhõive osas jätkub ning sageli puudub koostöö koolitajate ja tööandjate vahel.  Meetmed, mida ESF abil rakendatakse, on projektipõhised ning ei taga jätkusuutlikku tulemust. 

Arutati ka järgmisel päeval sotsiaaldialoogi komitee raames käsitletavaid teemasid.  Mingeid konkreetseid otsuseid ei langetatud.

3. Sotsiaaldialoogi komitee koosolek.

Läbiviidud uuringut jätkusuutliku arengu teemal tutvustas Lionel Fulton. Seekord keskendus uuring kohalike ja regionaalsete omavalitsuste tegevustele jätkusuutliku tarbimise ja tootmise, kliimamuutuste ja energia, säästva transpordi, loodusressursside ja avaliku heaolu valdkonnas. Seejuures oli rõhuasetus kohalikul omavalitsusel kui tööandjal ennem kui teenuste pakkujal.

Jätkusuutiku arengu tegevuste kirjeldamisel toodi näidetena liikmesriikides ja linnades rakendatud Kohaliku Agenda 21 kavasid. Põhiline tähelepanu oli uurimises mitte niivõrd elanikkonnale pakutavate teenuste kvaliteedil vaid töötajate heaolu tagamisel. Mulle tundub, et Eestis ei ole töötajate heaolu teemat säästva arengu kavades kajastatud.

Lisaks esitasid osalejad erinevaid rahvuslikke näiteid. Näiteks Norras on tervishoiusektoris suur osakaal osaajalisel tööl. Näiteks töötab osaajaga 69% kogu tervishoiusektori töötajatest.  Nende prioriteedid on  ametiühingutega sõlmitud kokkuleppes : haiguspäevade arvu vähendamine, puuetega inimeste parem kaasamine ja vanemaealiste töötamise aja pikendamine. Naiste haiguspäevade arv on meeste omast kolm korda kõrgem. Selle põhjuseks on vajadus hoolitseda haigete laste eest.  Haiguspäevade suure arvu põhjuseks on ka see, et haigushüvitis on 100% palgast. Eraldi teema on sotsiaalne dumping.

EPSU poolne ettekanne keskendus kolmele teemale- roheline majandus, rohelised töökohad  (töökohad, kus pööratakse tähelepanu energia säästlikule kasutamisele, aga ka teadlikkuse tõstmisele, sotsiaaldialoogile, oskuste arendamisele ning turvalisusele) ja roheline töö (mille sisuks on kvaliteetne töö, sotsiaalne kaitse, töölepingute pikkus jne). Nad viivad läbi ka selle teemalist projekti, et uurida mida tööandjad teevad, et muuta töökohad rohelisemaks.

Rohkem infot:

http://www.etuc.org/r/27 ja www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.publications.23139

Töökoha turvalisuse ja tervislikkuse näidetest Rootsis andis ülevaate Rootsi Omavalitsuste Liidu esindaja.

Lionel Fultoni poolt läbi viidud uuringu tulemustes nenditi, et jätkuvalt on vaja kohalikes ja regionaalsetes omavalitsustes  tähelepanu pöörata töökoha säästva arengu teemadele  ning seetõttu võiksid CEMR ja EPSU mõelda ühiste suuniste väljatöötamisele. (dokument lisatud nädalakirjale).

M. Maucher tutvustas läbiviidud projekti PESSIS tulemusi ja välja töötatud soovitusi edaspidiseks. Projekt kestis 2012 aasta jaanuarist septembrini ning projekti partneriteks olid Euroopa ja liikmeriikide sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkujad ning EPSU. Informatsiooni koguti 11 riigi kohta (Austria, Belgia, Saksamaa, Kreeka, Soome, Prantsusmaa, Iiri, Hollandi, Sloveenia, Hispaania ja Inglismaa). Tulemused on leitavad kodulehelt: http://www.socialserviceseurope.eu

Esialgsete projekti soovitused on luua Euroopa tasandi sotsiaalteenuste sektori sotsiaaldialoog, et määratleda täpsemalt tööandja rollid ja vastutused ning võimalused nende täitmiseks kogu Euroopas. Sellele järgnenud arutelu näitas, et arvamused on erinevad- mõned CEMR liikmed pooldasid sellise uue struktuuri loomist, mõned mitte. Mina arvasin, et sellise sektoripõhise sotsiaaldialoogi loomine ei ole hea ettepanek, sest nõuab täiendavaid ressursse nii liikmesriigi kui EL tasandil ning pole ka selge millised on selle dialoogi loomise eesmärgid ja oodatav tulem, aga ka rahastamise allikad. Ettepanekuid sektoripõhiseks sotsiaaldialoogi loomiseks on tehtud ka varem, kuid senini on CEMR tööandjate platvormi liikmed olnud seisukohal, et see killustab liialt kogu tegevust ja muudab keeruliseks protsessis osalemise ja tulemuste rakendamise. Meil puudub ka mandaat siduvate otsuste tegemiseks.

Lõplikud seisukohad on kavas kujundada oktoobris toimuval konverentsil Prahas. Selleks ajaks peavad olema meil selged seisukohad ja põhjendused.

4. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuspoliitika fookusgrupi koosolek.

Koosolek toimus 13.septembril.

Koosoleku alguses anti lühiülevaade tehtust ja hetkel käimasolevatest protsessidest, keskendudes Regioonide Komitee 26.septembri territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni (COTER) arvamuste eelnõude ettevalmistamisele, mis käsitlevad  arvamust partnerlust käsitleva tegevusjuhendi kohta (komisjoni talituste töödokument partnerluspõhimõtte kohta ühise strateegilise raamistiku fondide rakendamisel ja partnerlust käsitleva Euroopa tegevusjuhendi elementide kohta, SWD(2012) 106 final) ja arvamust kogukonna eestvedamisel toimuva kohaliku arengu kohta. 

Kuna Serafin on kogukonna eestvedamisel toimuva kohaliku arengu arvamuse koostaja ekspert, siis oli ta eriti huvitatud meie poolsetest võimalikest muudatusettepanekutest selle kohta. Etteruttavalt toon siinkohal ka ära minu poolt koostöös Läti liidu esindajaga koostatud muudatusettepanekud nende kahe arvamuse kohta.  Muudatusettepanekud sai koostatud inglise keeles, et neid oleks võimalik arutada Regioonide Komitee Läti delegatsiooni liikmetega ning samuti ka teiste fookusgrupi liikmetega.

Partnerlust käsitleva tegevusjuhendi arvamuse kohta koostasime ühe muudatusettepaneku. Arvamuse eelnõu punkt 38 ütleb, “et nõustub komisjoni poolt ühissätete määruse eelnõus pakutud lähenemisviisiga, mille kohaselt liikmesriigid või (programmide puhul) liikmesriikide poolt selleks määratud asutused, eelkõige kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, peavad koostöös partneritega koostama partnerluslepingud.”

Meie poolt koostatud muudatusettepanek rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid olema kaasatud partnerluslepingute koostamisse, kuid ei pea ise hakkama neid koostöös sotsiaalpartneritega ette valmistama.

 

Territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni

ARVAMUSE EELNÕU

„EUROOPA PARTNERLUSE TOIMIMISJUHEND”

 

Vaino Hallikmagi
Inesis Boķis

Nellija Kleinberga

Saima Kalev
Juri Gotmanis

Point 38

RK

Grozījums

agrees with the Commission's proposed approach in the draft Common Provisions Regulation (CPR), which introduces a requirement for Partnership Contracts to be drawn up by Member States, and in the case of programmes, by public authorities designated by the Member States, in particular local and regional authorities in cooperation with other partners;

agrees with the Commission's proposed approach in the draft Common Provisions Regulation (CPR), which introduces a requirement for Partnership Contracts to be drawn up by Member States, and in the case of programmes, by public authorities designated by the Member States in cooperation with other competent partners, in particular local and regional authorities;

 

Reason

The opinion “Proposal for a General Regulation on the Funds Covered by the Common Strategic Framework” (CdR 4/2012 fin) adopted by the Committee of the Regions on the 95th Plenary states: “The competent local and regional authorities, or their representatives, should be an integral part of the negotiation process for the preparation of the Partnership Contract or Agreement at Member State level (..).”

Arvamuse eelnõu “Kogukonna juhitav kohalik areng” kohta koostasime kokku 4 muudatusettepanekut, mille sõnum on, et kohalikku arengut ei saa samastada ainult komisjoni määruses pakutud kogukonna juhitava kohaliku arengu meetmele, vaid et kohalik areng  on laiem mõiste ja sõltub demokraatlikult valitud kohaliku või regionaalse tasandi poolt koostatud arengukavadest.

Territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni
OMAALGATUSLIKU ARVAMUSE EELNÕU

„KOGUKONNA JUHITAV KOHALIK ARENG”

Vaino Hallikmagi
Inesis Boķis

Nellija Kleinberga

Saima Kalev
Juri Gotmanis

Point 5

 

CoR

Amendment

argues that the Local Development approach can best be implemented through specific instruments, first and foremost the new Community Led Local Development (CLLD) instrument;

argues that the Local Development approach can be implemented through different instruments, and one of the options proposed by the Commission is the new Community Led Local Development (CLLD) instrument;

 

Reason

Self-explanatory.

 New point after 5

CoR

Amendment

 

remarks that the concept of local development has broader meaning and relies generally on local and regional governments’ development plans. Thus it would be of particular importance to ensure sufficient possibilities and resources for their implementation taking into account the institutional framework and practice of the EU Member States;

 

Reason

As pointed out in point 3 of the Opinion, the local development is a holistic concept focusing on the challenges and potentials within regions and local governments. The CLLD should be regarded as one, but not the only option to implement local development activities. It should be stressed, that local and regional governments are holding the responsibility for the local development, taking into consideration the needs of local community and social partners.

 Point 15

CoR

Amendment

considers that alongside the Urban agenda, Integrated Territorial Investments and Joint Action Plans, CLLD is one of the more ground-breaking aspects of the legislative package proposed for 2014-2020,and that its use should be strongly encouraged;

considers that alongside the Urban agenda, Integrated Territorial Investments and Joint Action Plans, CLLD is one of the more ground-breaking aspects of the legislative package proposed for 2014-2020,and that its use should be encouraged;

 

Reason

The CLLD should be regarded as one, but not the only option to implement local development activities.

Point 16

CoR

Amendment

believes that CLLD can become a crucial tool to bring Europe2020 objectives and the Territorial Agenda2020 to the local level by allowing joint programming of policies delivering Europe2020;

believes that CLLD can become a one good tool to bring Europe2020 objectives and the Territorial Agenda2020 to the local level by allowing joint programming of policies delivering Europe2020;

 

Reason

The CLLD should be regarded as one, but not the only option to implement local development activities.

Sellest, kuidas nende arvamuste eelnõude ja nende kohta esitatud muudatusettepanekute arutelu kulgeb, juba täpsemalt ülejärgmises nädalakirjas.

Lisaks toimus pikk ja põhjalik arutelu sel teemal kuidas korraldada tulevikus CEMR temaatilise platvormi koosolekuid. Esimene CEMR uue struktuuri jätkusuutliku arengu platvormi koosolek toimub 10. oktoobril Regioonide Komitee Avatud Päevade raames. Idee järgi peaksid selle platvormi koosolekul osalema poliitikud. Mis oleks need teemad ja see vorm, mis innustaks poliitikuid selles osalema? Välja pakuti, et tagamaks poliitikute suurem osalemise selle platvormi töös, võiksid need toimuva Regioonide Komitee COTER komisjoni või täiskoguga samal ajal. Pakuti ka välja, et need võiksid toimuda siis kas enne COTER komisjoni istungit või peale seda. Meie poliitikute osalemistava arvestades ei ole see võimalik, sest lennuk ei jõua nii vara hommikul kohale ja ka tagasisõit nõuab suhteliselt varajast lahkumist.

Teine küsimus - mis oleks need teemad mida arutada? Ja mis vormis? Arvati, et huvi võiks pakkuda kohtumised näiteks lõunalauas mõne kõrge ametnikuga Euroopa Komisjonist või Euroopa Parlamendi liikmega, et arutleda mõnel päevakajalisel teemal. See tundus suhteliselt mõistlik ettepanek. Mulle tundub, et vähemalt meilt ei hakka keegi selleks spetsiaalselt Brüsselisse sõitma, et osaleda pooleteist tunnisel kohtumisel. Või hakkab? Praegu on liitude poolt esitatud selle platvormi liikmeks Ott Kasuri, mitte aga Regioonide Komitee delegatsiooni liikmed. Muidugi on ka oluline, et nendeks kohtumisteks oleks välja töötatud poliitilised sõnumid, mida seal edastada.

Teise võimaliku teemana pakuti heade praktikate vahetamist. Kas selleks on vaja poliitikutel kohale sõita? Samuti tähendab see liitudele lisatööd, et need ülevaated koostada. Mida see meile näiteks annab, kui saame teada kuidas teistes riikides on toimunud omavalitsusliitude kaasamine partnerluslepingute koostamisse? Ja kas selleks on vaja poliitikute osalemist?

Peaks mõtlema koosolekul tõstatatud küsimuse üle - mis on see oodatav tulem uuest struktuurist, milleks on liit valmis kulutama oma aega ja ressursse?

Arutelud selle üle jätkuvad Cadizis (Hispaanias) toimuval CEMR peaassambleel 26-28.septembril 2012  http://cemr2012cadiz.es/cemr/index.php/en/

Lisaks anti ka ülevaade asjade seisust seoses selle aasta Avatud Päevadel osalemisega. Eesti Üleriigiliste omavalitsuste liidud osalevad selle aasta 8-10 oktoobrini toimuvatel Regioonide Komitee Avatud Päevadel koos Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukoguga (CEMR) ja 4 teise riigi omavalitsuste liiduga (Rootsi, Soti, Rumeenia ja Wales) 9. oktoobril pealelõunal  (14.30-17.00) Regioonide Komitee majas ruumis JDE 62 toimuval seminaril 09A14.

Meie poolt esineb paneelis ettekandega Mihkel Juhkami. Ettekanne annab ülevaate sellest kuidas me oleme kaasatud  järgmise finantsperioodi 2014-2020 riigi ja EK vaheliste partnerluslepingute koostamisse kohaliku arengu teemal ja millised on  liitude ettepanekud järgmise finantsperioodi vahendite kasutamise osas. Meie seminari teemaks on “Kohalik areng kui Euroopa Liidu integreeritud territoriaalse arengu 2014-2020 poliitika  tugisammas”.

Seminaril võtavad sõna Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Regioonide Komitee, Euroopa Parlamendi ja kohaliku tasandi poliitilised esindajad.

Seminarile järgneb kokteili vastuvõtt. Lisaks kohaliku toitlustaja poolt pakutule (kus iga partneri osamaks on 200 EUR), on võimalus veel täiendavalt pakkuda rahvuslikke jooke.

Meie käsutuses on ka väike näitusepind, kus on võimalik jagada brozüüre ning muid teemakohaseid materjale. Lisaks on võimalus ka näidata videot meie poolt valitud teemal.

Loomulikult on see ka võimalus enda tutvustamiseks ning kontaktide loomiseks. Esialgsete kokkulepete kohaselt jäi see võimalus EMOLile. Huvi osalemise vastu on üles näidanud Kadri Tillemann.

Täpsem info: www.opendays.europa.eu

Selle aasta Avatud Päevade programm on leitav:

http://ec.europa.eu/regional_policy/conferences/od2012/doc/programme_OD2012.pdf

Registreerumiseks tuleb kasutada järgmist linki:
http://ec.europa.eu/regional_policy/conferences/od2012/register.cfm

5. Euroopa Liidu tulevik- rahvusriikide föderatsiooni suunas.

Üle ega ümber ei saa ka faktist, et sellel nädalal oma 2012. aasta kõnes liidu olukorrast leidis president Barroso, et Euroopa Liidust peaks saama rahvusriikide föderatsioon. Samuti teatas ta komisjoni kavatsusest avaldada sügisel majandus- ja rahaliidu tihendamise kava.

Ta leidis, et Euroopa vajab uut suunda ja uut mõtlemisviisi. Ta visandas tee suurema ühtsuse saavutamiseks Euroopas, et ületada kriis ning säilitada suveräänsus globaliseerunud maailmas. „Globaliseerumine nõuab Euroopa suuremat ühtsust. Suurema ühtsuse saavutamiseks on vaja suuremat integratsiooni. Suurem integratsioon eeldab aga rohkem demokraatiat,” sõnas Barroso. Ta tutvustas Euroopa Parlamendile „kindlat kurssi Euroopa jaoks”, mis „tähendab tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu teostamist poliitilise liidu kaudu.”

Samuti tutvustas ta komisjoni ettepanekut euroala pankade ühtse järelevalve kohta, mis on astmelauaks teel pangandusliidu suunas. Euroopa Keskpangale antaks volitused teostada järelevalvet kõigi pankade üle, et vältida nende maksejõuetust ning kaitsta hoiustajaid.

Oma kõnes juhtis Barroso tähelepanu ka järgmistele küsimustele:

  • vajadus arendada Euroopa avalikku ruumi;
  • sammud edasiseks integratsiooniks ning ulatusliku arutelu algatamine 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel;
  • komisjoni ettepanek Euroopa poliitiliste erakondade õigusliku aluse tugevdamiseks. Barroso arvates võiks erakonnad esitada oma kandidaadi komisjoni järgmise presidendi ametikohale.

Kodanikud saavad esitada president Barrosole küsimusi olukorra kohta liidus EUtube'I http://www.youtube.com/eutube kaudu kuni 18. septembrini. Ta vastab neile otseintervjuu käigus 19. septembril kell 19.00 (Kesk-Euroopa aja järgi).

Intervjuu kantakse üle järgmistes meediakanalites: Euronews võrk ja veebisaidil: http://www.euronews.com/2012/09/12/barroso-wants-eu-to-become-federation-of-states/

Presidendi kõne on leitav:
http://ec.europa.eu/soteu2012/

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


17.09.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit