Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
  Eesti Linnade Liit (ELL)
  Õigusaktide eelnõude kooskõlastamine (ELL)
  KOV koalitsioonileppes (2007)
  KOV koalitsioonileppes (2005)
  KOV R3 koalitsioonileppes (2003)
  Riigikontrolli otsus OV eelarvete osas (2000)
  Riigikontroll riigimaa munitspailiseerimisest (2004)
  Riigikontrolli ülevaade KOV infoühiskonnas (2006)
  Õiguskantsleri otsused
  Kohalikust demokraatiast Eestis (CLRAE)
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Seisukohad > Eesti Linnade Liit (ELL)


Eesti Linnade Liidu märkustega kooskõlastus „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule“
Print

Eelnõude infosüsteemis:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/88d62635-7061-432b-8b58-a316a0e5f280

Sotsiaalministeerium                          Teie  23.07.2012 nr 3.1-2/61
                                                            Meie 17.08.2012 nr 5-1/161


Eelnõu kooskõlastamine


Eesti Linnade Liit kooskõlastab „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu“ järgnevate märkustega:

1. Eelnõu § 1 p1 sätestab päevaravi mõiste.
Seletuskirja lk 2-3 nimetab: „Päevaravi kuulub eriarstiabi ambulatoorse tervishoiuteenuse alla, mis tähendab, et päevaraviteenust vajav isik viibib teenuse osutaja juures plaanilisel jälgimisel alla ööpäeva, kuid vajab pikemat jälgimist kui ainult ambulatoorne eriarsti vastuvõtt.“
Siinkohal tekib küsimus, milleks on vaja kasutada uut mõistet kui on olemas mõiste ambulatoorne ravi (kestab samuti lühiajaliselt) ja ambulatoorne vastuvõtt? Kas ainult statistika ja täpsemate nõuete kehtestamise jaoks?

2. Eelnõu § 1 p 6 järgi täiendatakse seadust §-ga 25¹ „Õendushaigla“
Kas senised hooldushaiglad muutuvad õendushaiglateks?
Kas Sotsiaalministeeriumil on ülevaade  milliseid mõjusid ja rahalisi kulutusi, lisaks riigilõivudele jm nõuetele (bürokraatia, riistvara, ruumid), toob kaasa kavandatav muudatus kohalikele omavalitsustele otseselt?
Tehniline täpsustus sama eelnõu paragrahvi osas: ekslikult on märgitud p 3 lõike 3 asemel.

3. Eelnõu § 1 p 6 §-ga 25¹ lg 4: „Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabi teenuste loetelu ja tervishoiuteenuste hulka kuuluvad tegevused ning töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele esitatavad nõuded kehtestab sotsiaalminister määrusega.“
Miks ei ole seletuskirjas ära toodud kaasnevaid kulutusi?

4. Eelnõu § 1 p 9ga täiendatakse seadust §-ga 72¹ järgmises sõnastuses:
„Enne 2014. aasta 1. jaanuari hooldusravi osutamiseks välja antud eriarstiabi osutamise tegevusload kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.“
Kas hooldushaigla on täna eriarstiabi osutav asutus, kas kõik tegevusload kehtivad senise kehtivusaja lõpuni?

5. Eelnõu § 4 p1 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:
„Iseseisvalt osutada lubatud õendusabi teenuse osutamise käigus surnud isiku surma fakti tuvastab õde või arst.“.
Ei toeta ja ei pea antud põhimõtet õigeks. Eriti kui põhjenduseks on toodud seletuskirjas lk 5-6: „Arvestades teenust vajavate patsientide keskmist vanust, on vajalik võimaldada õel tuvastada iseseisvalt osutada lubatud õendusabi teenuse osutamise käigus surnud isiku surma fakti.“.

6. Seletuskirjas lk 6-7: VI Seaduse mõjud. Mõjud erinevatele osapooltele p 3: ”Kohalikule omavalitsusele (kui ta on hooldekodu omanik) avalduvad mõjud kattuvad hooldusteenuse osutajale avalduvate mõjudega. Kliendi abistamise seisukohast saavad kohalikud omavalitsused paremad võimalused pakkuda oma eakatele integreeritud abi.”.

Juhime tähelepanu, et eelnõu ja seletuskiri on raskesti mõistetavad – pole täpselt arusaadav, millised lisakulud (sh eelarvelised, ruumide, sisseseade, õdede täiendkoolitus) ja mõjud kaasnevad KOVdele.
Arusaamatuks jääb antud lõikes nimetatud hooldekodu  kui KOV omaniku roll?

7. Seletuskirja lk 7: „Õenduse kvalifikatsiooniga töötajad saavad säilitada oma kvalifikatsiooni, töötades tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavas hoolekandeasutuses legaalselt õe ametikohal.“.
Kas õed (õenduse kvalifikatsiooniga töötajad) töötavad seal praegu illegaalselt?

8. Seletuskirja lk 8: ”Uutele teenuseosutajatele tekivad kulud seoses tegevusloa taotlemisega ja teenuse osutamiseks vajalike ruumide, sisutuse, aparatuuri ja töövahendite hankimisega. Lisakulu kõigile tegevusloa taotlejatele tekitab ka TTKS alusel kehtestatud dokumenteerimise korraldamine ja tervise infosüsteemiga liitumine. Lisakulu tegevusloa taotlejale on riigilõiv, mis tuleb ühekordse kuluna tasuda asutuse eelarvest.“

Miks ei ole seletuskirja lisatud arvutusi eeldatavate kulutuste kohta kokku?


Lugupidamisega


(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Võigemast
ELL tegevdirektor



Hille Ilves
6943423


21.08.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit