Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


02.-06. juuli 2012 nr. 23
Print

E-nädalakiri 23/2012

Sisukord:

1. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni (COTER) koosolek.

2. Regioonide Komitee rahandus- ja halduskomisjoni (CAFA) koosolek.

3. Ehmatavalt suur noorte tööpuuduse määr Euroopas nõuab liikmesriikide viivitamatut tegutsemist.

4. Komisjon teeb õigusakti ettepaneku, et parandada tarbijakaitset finantsteenuste valdkonnas.

5. Euroopa Liidu (EL) eesistujaks sai 1. juulist kuueks kuuks Küpros.

6. Euroopa Parlamendi täiskogu istungi põhilised teemad.

7. Euroopa Parlamendi Regionaalkomisjon hakkab oma 11.juuli istungil arutama EK üldmääruse arvamuse eelnõu.

1. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni (COTER) koosolek.

COTER komisjoni koosolek toimus 2. juulil Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. Osalesid Väino Hallikmägi, Saima Kalev ja Juri Gotmans.

Edasise töökorralduse osas otsustati arvamuste koostamisest loobumised ja määrata raportöörid järgmiste arvamuste koostamiseks:

· Omaalgatuslik arvamus teemal „Kogukonna juhitud kohalik areng“, raportöör Graham Garvie (UK/ALDE);

· Teatis „Tulevane ELi äärepoolseimate piirkondade strateegia Euroopa 2020. aasta eesmärke arvestades”, raportöör MIFSUD, Malcolm

Euroopa Liidu Nõukogus peetavad läbirääkimised ühtekuuluvuspoliitikaalase seadusandliku paketi üle. Nõukogu eesistujariigi esindaja Küproselt ütles oma sõnavõtus, et uus mitmeaastane finantsraamistik ja ühtekuuluvuspoliitika on nende eesistumise peamised prioriteedid. Soovitakse jõuda kokkulepeteni selle aasta lõpuks. Taani jõudis oma eesistumise käigus sulgeda rida järgmise perioodi ühtekuuluvuse ettepanekute osi. Nemad jätkavad suvel 4 temaatilise teemaga

·  Territoriaalne areng

·  Indikaatorid, informatsioon ja kommunikatsioon

·  Finantsküsimused

·  Lisandväärtus

Sügisel keskendutakse kahele teemale:

·  Ühine strateegiline raamistik ja

·  Kontroll ja finantsjuhtimine

Lisaks on veel päevakorras EGTC ja erimääruste arutelu.

Arvamuste vahetuse käigus võtsid sõna poliitiliste fraktsioonide esindajad. Bore ütles, et me ei tea kui palju on raha järgmiseks finantsperioodiks ja soovib Küprosele edu nendes läbirääkimistes, sest ka Euroopa parlamendis on sellel teemal käimas pingelised läbirääkimised (mida näitab ka rekordarv muudatusettepanekuid).
Lebrun soovis teada juuni lõpus toimunud tippkohtumise tulemuste mõju nendele läbirääkimistele. Samuti ta soovis teada tema arvamust partnerluslepingute sõlmimise ja partnerite kaasamise kohta.
Stavarache küsis fondide integreeritud kasutuse kohta ja seda millised on riiklikud tegevused selle paremaks rakendamiseks, mis nõuab suuremat strateegilist planeerimist. Euroopa Ühenduse rahastu raames on vaja tagada paremad garantiid seatud eesmärkide saavutamiseks.
Osvald ütles, et näeb probleeme EK esitatud ettepanekute rakendamisel. Vaja on kiirustada, et jõuda programmide rakendamiseni juba 2014 aastal.

Arvamuse eelnõu „Ühine strateegiline raamistik”, SWD(2012) 61 final – 2011/0276 (COD),
Raportöör: Marek Woźniak (PL/EPP), CdR 1163/2012 – COTER-V-025.

Regioonide Komitee tutvustas ühise strateegilise raamistiku teemalise Regioonide Komitee strateegia „Euroopa 2020” järelevalveplatvormi küsitluse tulemusi. Põhiline sõnum oli, et peaks olema suurem paindlikkus seatud eesmärkide rakendamisel ja kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine rahvuslike reformikavade koostamisse ei ole olnud piisav. Liiga vähe on informatsiooni selle üle kuidas siduda EU2020 strateegia eesmärgid Horizon 2020 rahastamisvõimalustega. Vaja oleks ka OPde kavandamisel arvestada rohkem kohalike olude ja vajadustega. Läbiviidud uuringu tulemused on leitavad ka Regioonide Komitee kodulehelt:

EU2020 lühidalt; teine raport

Raportöör nõustus kavandatud ühise strateegilise raamistikuga, mis pakub suuniseid partnerluslepingute ja rakenduskavade jaoks raamistikuga hõlmatud viie fondi puhul. Komitee usub, et see on õige samm teel ELi poliitika tõhusama rakendamise suunas. Ühine strateegiline raamistik peab olema struktuuripoliitika õigusraamistikus laiaulatuslik vahend. Raportöör ei toeta strateegia „Euroopa 2020” kitsarinnalist käsitlemist ja nõuab aluslepingus kehtestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega seotud eesmärkide austamist. Raporti eelnõu toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitust, et ühine strateegiline raamistik loetaks üldmääruse lisaks, mis annaks sellele õigusliku staatuse tavapärase õigusloomemenetluse rakendamise teel. Nõuab, et kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega peaks ühine strateegiline raamistik pakkuma ka edaspidi suunavaid juhiseid, mis lubaksid arvesse võtta erinevaid kohaliku ja piirkondliku tasandi arenguvajadusi Euroopas. Näeb vajadust selgelt sätestada rakendamismehhanismi üksikasjad ja on veendunud, et ühine strateegiline raamistik oma praegusel kujul ei paku lisaväärtust võrrelduna üksikute fondide määruste ettepanekutega. Raport kutsub mitmetasandilist valitsemist reaalselt ellu viima, rõhutades alt-üles lähenemise rakendamist otsustamisprotsessis, pöörates enim tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollile. Toonitab, et Regioonide Komitee algatatud territoriaalsed paktid tagavad, et liikmesriikide õiguslikult pädevad avalikud asutused peavad seisma hea selle eest, et enne partnerluslepingu allkirjastamist Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi vahel võetakse asjakohaselt arvesse võimalikult paljud seisukohad.

küsitluse tulemused

Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi osakonnajuhataja Peter Berkowitz ütles oma sõnavõtus, et selle dokumendi eesmärk on tõlkida määruste ettepanekud praktilistesse regulatsioonide rakendamisse ja see peaks abistama nii liikmesriike kui ka kohalikke omavalitsusi seadusandlike ettepanekute rakendamisel. Komisjon on seisukohal, et printsiibid peaks olema regulatsiooni lisas ja muud detailsemad ettepanekud peaksid olema delegeeritud aktis. Nad on mures põhiettepanekute kohustuslike elementide suhtes. Liikmesriigid ja piirkonnad peaksid valima need põhilised tegevused, mis aitavad kõige paremini saavutada nende eesmärke. Fondide kombineerimine on samuti liikmesriikide ja regioonide otsustada. Kommenteeris mõningaid komitee arvamuse eelnõus väljendatud seisukohti. Ta arvas, et paindlikkus, mida komisjon pakub, peaks säilima. Liikmesriikidele esitatud soovitused on need, mida peaks arvestama järgmise perioodi vahendite kasutamise planeerimisel. Komisjon kavatseb välja anda täiendavaid juhiseid kuidas kombineerida paremini ühtekuuluvuspoliitika ja Horizon 2020. Komisjon on nõus paremini arvestama demograafiliste muutustega ESF ettepanekutes.

Eesistujariik Küprose esindaja Constantinides ütles, et nõukogu nõustub, et põhimõtted peaks olema määruse ettepanekute lisas.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 47 muudatusettepanekut, millest enamus võeti vastu. Kogu arvamus võeti vastu kolme vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul, mis toimub 9.–10. oktoobril 2012.

Arvamuse eelnõu „Komisjoni teatis, mis käsitleb ELi Läänemere piirkonna strateegiat”

COM(2009) 248 final
Raportöör: Pauliina Haijanen (FI/EPP), CdR 1272/2012 – COTER-V-028. COTER komisjoni töödokumendid

Raportöör tutvustas oma raporti eelnõu. Strateegia võeti vastu juba kolme aasta eest ja selle aja jooksul on palju saavutatud. Märtsis tuli välja komisjon uuendatud strateegia ettepanekutega, mille eesmärk on:

•  täpsustada strateegilisi eesmärke,

•  viia omavahel vastavusse poliitika ja rahastamine,

•  muuta eri osapoolte vastutusalad selgemaks,

•  parandada teabevahetust.

Läänemere strateegias peavad kajastuma samad eesmärgid kui strateegias „Euroopa 2020” – arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv – aga ka ELi poliitika areng, sealhulgas koostöö olulisus kavandatud mitmeaastases finantsraamistikus, ühtekuuluvuspoliitika kavandatud reformid, eelkõige suurem temaatiline kontsentreeritus, ning makropiirkondlike ja merekeskkonna strateegiate roll ühises strateegilises raamistikus, partnerluslepingutes ja töökavades.

Ta ütles, et vaja on ka saavutada parem ühtekuuluvus piirkonnas ja parandada konkurentsivõimet ja innovatsiooni läbi targa spetsialiseerumise. Rõhutas Venemaaga koostöö tähtust, kuigi strateegia on EL sisene strateegia. Venemaa sai Põhjamaade Nõukogu eesistujaks ja seetõttu on koostöö Venemaaga eriliselt oluline. Vaja on arendada strateegia välismõõdet ja edendada praktilist koostööd Venemaaga.

Euroopa Komisjoni esindaja tutvustas Euroopa Komisjoni teatist teatis , mis on vastus nõukogu üleskutsele. Selleks, et Läänemere strateegia saaks õige rõhuasetuse ja suuna, tuleb tema peamised eesmärgid ja nende saavutamise viisid selgemalt paika panna. Seepärast määratletakse käesolevas teatises strateegia kolm üldist eesmärki ning nende puhul kasutatavad näitajad ja konkreetsemad eesmärgid:

•  kaitsta Läänemerd;

•  ühendada piirkond ja

•  suurendada heaolu.

Sellega luuakse uus raamistik, mis võimaldab arvesse võtta nõukogu soovitusi.

Kõigi nimetatud aspektide jaoks nähakse ette näitajad ja konkreetsed eesmärgid, et seire- ja hindamissüsteemi raames mõõta aja jooksul saavutatut. Samuti on täpsustatud erinevate osapoolte rolle ja mida nendelt oodatakse. Komisjon soovib näha kuidas makroregionaalsed strateegiad peegelduvad komisjoniga sõlmitavas partnerluslepetes. Kuigi see on EL sisene strateegia, on Venemaa kaasamine teatud projektidesse vajalik (kokku on föderaalsel tasandil kavas 18 ühist projekti). Nad soovivad parandada koostööd regionaalsel tasandil. Järgmisel aastal on kavas Läänemere foorum Leedus koos regionaalsete esindustega. Hetkel vaadatakse üle tegevusplaani ja hetkel ollakse konsultatsiooni faasis liikmesriikidega. Sellesse protsessi peaksid olema kaasatud ka piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused. Aasta lõpuks peaks olema põhisõnumid selgemad ka laiemale auditooriumile. Vaja on suurendada poliitilist pühendumist, vastasel korral on strateegia eesmärke raske saavutada.

Väino Hallikmägi võttis sõna ja tänas raportööri tema hea töö eest. Ta ei soovi läbi esitatud muudatusettepanekute muuta strateegiat mingiks kinniseks süsteemiks vaid soovib arvestada ka teiste partneritega ja riikidega, kes asuvad selles piirkonnas ja selle mere mõjualas. See koostöö peab andma kõigile partneritele piirkonnas võrdseid võimalusi. Ei saa nõustuda sellega, et ainuke edu võti strateegiale on koostöö Venemaaga. Tuleb teha Venemaaga koostööd, kuid peab edendama ka teisi piirkondi.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 20 muudatusettepanekut, nendest 10 Väino Hallikmägi poolt. Väino poolt esitatud muudatusettepanekutest ei leidnud toetust 3 ettepanekut- AM 9,11 ja 12. Kogu arvamus võeti vastu häälteenamusega. Koostasime selle kohta ka pressiteate:

“Väino Hallikmägi: sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvus vajab Läänemere
äärsetes riikides rohkem tähelepanu.

EL Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjon
kiitis heaks Väino Hallikmägi ettepaneku pöörata EL tasandil rohkem
tähelepanu sotsiaalsele ja majanduslikule ühtekuuluvusele Läänemere
äärsetes riikides.

EL Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjon
arutas täna arvamuse eelnõud 'EL läänemere piirkonna läbivaadatud
strateegia'. Arvamuse eelnõu on koostatud selle aasta märtsis avaldatud
Euroopa Komisjoni teatise kohta. Teatisega täpsustatakse ELi Läänemere
piirkonna strateegilisi eesmärke, viiakse omavahel vastavusse poliitika
ja rahastamine, muudetakse eri osapoolte vastutusalad selgemaks ja
parandatakse teabevahetust.

EL Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjon
kiitis heaks Väino Hallikmägi poolt esitatud ettepanekud pöörata EL
tasandil rohkem tähelepanu sotsiaalsele ja majanduslikule
ühtekuuluvusele Läänemere äärsetes riikides, sest jätkuvalt on Läänemere
piirkonnas suured lõhed piirkondade heaolu ja majandusliku toimetuleku
vahel.

Samuti soovis Hallikmägi mitme muudatusettepanekuga rõhutada, et
strateegia puhul on tegemist EL-sisese strateegiaga, kuid samas tuleks
koostööd teha kõige huvigruppide ja riikidega nii Euroopa Liidus kui
väljaspool EL. Raportis rõhutatud koostöö Venemaa, Valgevene ja Norraga
on ülepaisutatud ja alahindab teiste partnerite senist ja tulevast panust.”

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul, mis toimub 9.–10. oktoobril 2012.

Arvamuse eelnõu „Euroopa partnerluse juhend”, SWD(2012) 106 final , CdR 1273/2012 – COTER-V-029.

Käesolev talituste töödokument partnerluse juhend peaks aitama liikmesriikidel kujundada oma partnerlust sobival viisil ettevalmistava töö käigus enne määruste vastuvõtmist. Eelkõige tuuakse siin mõned näited partnerluspõhimõtte rakendamise headest tavadest, mis lähtuvad komisjoni järeldustest ja mitmesugustest uuringutest. Euroopa partnerluse toimimisjuhend võiks täiendada ühissätete määrust, paludes liikmesriikidel tagada, et partnerite valik oleks avatud ja läbipaistev ning et valitud partnerid oleksid teadlikud oma kohustustest seoses konfidentsiaalsuse ja huvide konfliktiga.

Toimus ümarlauaarutelu, millel osalesid:

· Stanislaw Szwabski (PL/EA) – Euroopa partnerluse juhendit käsitleva Regioonide Komitee arvamuse raportöör

· Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi ning regionaalpoliitika peadirektoraadi esindajad. Komisjon on huvitatud selle juhendi väljatöötamisest, sest Regioonide Komitee ja Sotsiaal- ja Majanduskomitee on soovinud sellise juhendi väljatöötamist. Nad loodavad kuulda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu arvamust selle juhendi kohta. Siiani on nad saanud ainult kuus arvamust. 10-11 juuli EP regionaalkomisjoni koosolekul võetakse vastu nende arvamus. Komisjoni esindaja ütles, et Regioonide Komitee poolne arvamus on väga oluline. Partnerluse printsiip ei ole midagi uut. Partnerluse printsiibi rakendamine peab muutma raha kasutamise efektiivsemaks ja võtma seeläbi arvesse kohalikke tingimusi. Partnerluse küsimuse käsitlemine on seotud ka mitmetasandelise valitsemise printsiibiga. Üldmääruse artikkel 5 paneb liikmesriikidele kohustuse partnerite kaasamiseks.

· Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse „Euroopa partnerluse juhend” raportöör Aurel Plosceanu (RO/tööandjate rühm).

Arvamuste vahetuste käigus leidis Zagar, et vaja on leida link ka riiklike reformikavade ja EU2020 vahel ja partnerlus on selle lingi loomisel võtmetähtsusega. Territoriaalsete paktide idee on siinkohal oluline instrument. Vaja on rakendada alt üle protsessi, arvestades liikmesriikide institutsioonilist ülesehitust. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad olema kesktasandiga võrdsed partnerid, vastasel juhul ei ühtekuuluvuspoliitika edukas ja ei ole võimalik saavutada seatud eesmärke. PES oli seisukohal, et mõnikord ei ole päris selge kuidas partnerlus ja mitmetasandeline valitsemine omavahel seonduvad. Selge peab olema millised on EK ootused ja kuidas partnerluslepingud seda kajastavad. Vaja on selget seisukohta kas partnerluslepingute sõlmimisel on roll ainult liikmesriikidel ja milline on teiste partnerite roll.

EA grupi nimel kõneles Meaney. Vaja on selgeid struktuure kuidas seda partnerlust rakendatakse. Vaja on ambitsioonikat selget sõnumit kuidas partnerlust rakendada. Tundub, et nõukogu ei ole sellest ideest vaimustuses.

ALDE nimel võttis sõna Lövgren. Kohalikel ja regionaalsetel omavalitsustel on eriline roll ja neid ei tohi samastada teiste partneritega.

CEMR peasekretär Vallier tutvustas CEMR poolt välja antud dokumenti. “Valitsemine partnerluses”. http://www.ccre.org/en/prisespositions/view/139.

AER seisukohad: http://www.aer.eu/main-issues/cohesion-regional-policy.html

Eurocities seisukohad: eurocities

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine COTERi komisjoni koosolekul 26. septembril 2012. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul, mis toimub 29.–30. novembril 2012.

Järgmise koosolek toimub kolmapäeval, 26. septembril 2012 Brüsselis.

2. Regioonide Komitee rahandus- ja halduskomisjoni (CAFA) koosolek.

CAFA koosolek toimus reedel, 29. juunil 2012 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. Osales komisjoni liige Uno Silberg.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll, mille kohta esitati komisjoni liikmete poolt mõningaid kommentaare. Leiti, et tuleks täpsustada millal rahandus- ja halduskomisjoni alltöörühm, mille ülesanne on määratleda säästmise võimalusi liikmeid puudutavates eelarvepunktides, oma tööd alustab. Lisaks sooviti täpsustada ajakirjanike Avatud Päevadele kutsumise reegleid. CAFA president ei poolda ettepanekut kaasata riikide delegatsioonide koordinaatoreid komitee töö nähtavamaks muutmise aruteledesse.

Personalikomitee tõstatatud küsimused olid:

· Üksuse juhatajate töölevõtmine vabadele ametikohtadele - siiani on mitmed kohad täitmata;

· Uue haldus- ja finantsküsimuste asedirektori töölevõtmine - on viibinud liiga pikka aega;

· Personali puudulik teavitamine kasinusmeetmetest, mida juba võetakse ja mida on edaspidi oodata.

CAFA võttis selle informatsiooni teadmiseks.

Regioonide Komitee 2012. aasta tegevuse kavandamine:

a)  Kinnitati Regioonide Komitee väljaspool Brüsselit toimuvad ja erakorralised üritused 2012. aastal ürituste kava;

b)  üldeelarve täitmine, sh assigneeringute ümberpaigutamised: kulude jälgimine Regioonide Komitee liikmete, tööorganite ja fraktsioonide tegevuse kulusid katvate eelarverubriikide vahel. Vastavalt esitatud ülevaatele ületavad planeeritud kulusid ainult liikmete ja sõidukulud. Administratsioon ootab ära juulisse kavandatud eelarve täitmise vahekokkuleppe tulemused. Abramivicius esitas küsimuse miks Kopenhaageni Summiti kulud on nii suured? Sooviti saada järgmiseks koosolekuks põhjalikumat ülevaadet.

c)  Regioonide Komitee enda ürituste, komitee kaaskorraldatavate või komitee võõrustatavate ürituste kavandamine 2012. aastal. Esitati küsimusi teatud ürituste korraldamisega seotud kulude kohta, nagu institutsioonidevahelise avatud päevade kulud (mis olid olulised kõrgemalt esialgselt plaanitust) ning teatud üritustel osalejatele makstud tasudega.

Regioonide Komitee enesehindamine ühtse hindamisraamistiku meetodil: ettepanek poliitiliste projektide järelmeetmeteks.

Rahanduskomisjoni liikmetel paluti esitatud ülevaade teadmiseks võtta, arutada selle sisu eeskätt kuue poliitilise projekti osas ja esitada tulemused kuue poliitilise projekti kohta juhatusele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et poliitiliste projektidega seotud soovituste ellurakendamiseks on palju ära tehtud. Tulevikus rakendatakse parandusmeetmeid ja süvendatakse olemasolevaid algatusi.

Uued oodatavad või juba käivitunud algatused on järgmised:

·  Haldus- ja juhtimisalane planeerimine edasine arendamine vastavalt komitee poliitilistele prioriteetidele;

·  Uue subsidiaarsuse järelevalve strateegia rakendamine vastavalt Regioonide Komitee 2012 aasta mai otsustele;

·  Uue veebipõhise süsteemi väljatöötamine komitee tegevuse järelmeetmete jaoks;

·  Strateegilisema ja süstemaatilisema lähenemise väljatöötamine komitee sidusrühmadele, ühendustele ja võrgustikele;

·  Tervikliku strateegia väljatöötamine rahvusvaheliste võrkude loomiseks ja suhete arendamiseks Euroopa välisteenistusega.

Uno Silberg küsis millised olid suuremad muudatused, mis selle enesehindamise protsessi jooksul välja tulid. Peasekretäri sõnul on juba väljatöötatud ettepanekutesse sisse viidud muudatused, sest olukorrad muutuvad ja seetõttu on vaja pidevaid muutusi. Suure muutusena tõi ta esile Regioonide Komitee osalemise RIO+20 kohtumisel ja suhete paranemise Euroopa Ülemkoguga.

Abramicius tegi ettepaneku üle vaadata protseduurireeglid. Peasekretäri sõnul on kodukorra reeglite ülevaatamise töörühm juba loodud (kes sinna kuuluvad?)

Teadmiseks võeti 2013. aasta eelarveprojekt: hetkeseis. Nõukogu eelarvekomisjon alustas EL 2013 aasta eelarveprojekti lugemist mais ja on nüüd esitanud omapoolse hinnangu Regioonide Komitee poolsele taotlusele. Nõukogu viimane ettepanek on kahes osas - tavaline eelarve ja Horvaatia liitumisega kaasnevad kulud.

Nõukogu näeb ette Regioonide Komitee kogu eelarve suurendamist +1,18% võrra (koos Horvaatia liitumisega kaasnevate kuludega). Mäletatavasti taotles komitee oma 2013 aasta eelarve suurendamist +2,36% võrra ning lisaks täiendavalt +1,04% Horvaatia liitumisega kaasnevate kulude katteks. Nõukogu soovib vähendada ka komitee personalikulusid 1% võrra samamoodi nagu teistes institutsioonides.

Teadmiseks võeti uuringute juhtimise uus eeskiri, rahandus- ja halduskomisjoni pädevus ja eelisõigused, 2010. ja 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine.

3. Ehmatavalt suur noorte tööpuuduse määr Euroopas nõuab liikmesriikide viivitamatut tegutsemist.

Euroopa Komisjoni nimel kõigis ELi liikmesriikides läbi viidud kaks praktikat käsitlevat uuringut on näidanud, et praktika korraldus peaks vastama paremini tööturu nõudmistele, olema paremini kohandatud ettevõtjate vajaduste järgi ning pakkuma noortele rohkem tagatisi kvaliteedi ja edasiste tööväljavaadete seisukohast.

Nende uuringute tulemused võetakse aluseks kahe 2012. aasta lõpuks valmiva komisjoni algatuse ettevalmistamisel. Üks neist on nõukogu soovituse eelnõu noorte tagatiste kohta, sellega tahetakse tagada, et pärast koolist lahkumist oleksid noored neli kuud kas tööl, koolis või koolitusel, ning teine praktika kvaliteediraamistiku väljatöötamine.

Kutseharidussüsteemis toimuva praktika uuringust lähtuvalt soovitatakse:

·  töötada välja ühtsed kutsepraktika kvaliteedistandardid;

·  et erialaste ja üldoskuste ning -pädevuste vahel valitseks tasakaal;

·  kaasata tööturu osapooli praktika kavandamisel ja korraldamisel, sest neil on praktika õnnestumisel tähtis roll, ning

·  võtta arvesse üliõpilaste tehtud algatusi kutseharidussüsteemi üldkuvandi parandamisel.

Kõrgharidussüsteemis toimuva praktika uuringust lähtuvalt soovitatakse, et:

·  praktika mõiste oleks ELi tasandil selgelt määratletud;

·  võimaluse korral toimuks praktika kõrgkooli õppekava raames, mitte siis, kui üliõpilased on õpingud lõpetanud;

·   nii ELi kui ka liikmesriikide tasandi jõupingutused suunataks praktikakohtade arvu suurendamisele, kaasates selleks eelkõige just väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid;

·  praktikante (eelkõige just vähem privilegeeritud taustaga praktikante) tuleks rahaliselt toetada ja

·  tuleks astuda samme, et praktikale saamise menetlused oleksid avatud ja läbipaistvad.

Lühikokkuvõtte kutseharidussüsteemis toimuva praktika uuringust: kokkuvõte

Lühikokkuvõtte kõrgharidussüsteemis toimuva praktika uuringust: kokkuvõte

Euroala riikide töötuse tase on 11,1% ja 27 liikmesriigi keskmine 10,3%- Eurostat

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/12/731&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en

4. Komisjon teeb õigusakti ettepaneku, et parandada tarbijakaitset finantsteenuste valdkonnas.

Tarbijate usalduse ja majanduskasvu taastamiseks keskpikas ja pikas perspektiivis on vaja tugevaid ja hästi reguleeritud jaeturge, mis võtaksid tarbijate huvid oma südameasjaks. Just seepärast esitas komisjon juuli alguses õigusaktide paketi, millega karmistatakse tarbijate huvides nõudeid ja kõrvaldatakse võimalus nendest mööda hiilida. Eelkõige kehtestatakse paketiga tarbijasõbralikud nõuded investeeringute kohta esitatavale teabele, muudetakse karmimaks nõustamist käsitlevad nõuded ja teatavad eeskirjad investeerimisfondide kohta, et tagada nende turvalisus.

Pakett koosneb kolmest õigusakti ettepanekust: määruse ettepanek kombineeritud jaeinvesteerimistoodete põhiteabe kohta, kindlustusvahenduse direktiivi läbivaatamine ning ettepanek parandada investeerimisfondidesse investeerijate kaitset, mida praegu reguleerib direktiiv vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid) kohta.

Täpsem info:

http://ec.europa.eu/internal_market/finservices-retail/investment_products_en.htm

http://ec.europa.eu/internal_market/investment/ucits_directive_en.htm

http://ec.europa.eu/internal_market/insurance/consumer/mediation/index_en.htm

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/12/736&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en

5. Euroopa Liidu (EL) eesistujaks sai 1. juulist kuueks kuuks Küpros.

Loosungi all „Parema Euroopa Poole“ on Küpros seadnud endale märkimisväärsed eesmärgid, sealhulgas läbirääkimiste lõpule viimine mitmeaastase finantsraamistiku osas. Samal ajal on saareriigi jaoks olulisel kohal Euroopa sotsiaalse dimensiooni rõhutamine.

Täpsem info nende eesistumise perioodi eesmärkide ja programmi kohta on leitav:

Küprose eesistumise prioriteedid ja programm

6. Euroopa Parlamendi täiskogu istungi põhilised teemad.

Euroopa Parlamendi täiskogu istung toimus 2.–5. Juulini Strasbourgis- täiskogu istung

Kolmapäeval, 4. juulil vastu võetud resolutsioonis, mis on EP poolseks vastuseks eelmise nädala tippkohtumisele, rõhutavad saadikud, et viimatise Euroopa ülemkogu järeldused on tehtud õiges suunas, kuid olukord on muutunud niivõrd kriitiliseks, et komisjon peab septembriks esitama eelnõud, mis on vajalikud, et rakendada Van Rompuy poliitikadokumendis esitatud nelja kontseptsiooni võimalikult kiiresti. Saadikud toetavad põhimõtet, mille järgi ELi eelarve tuleb muuta majanduskasvu vahendiks ja rõhutavad, et mitmeaastase eelarve kokkuleppeni saab jõuda vaid juhul, kui reformitakse ELi omavahendite süsteemi - resolutsiooni ettepanek

Ummikseisu vältimiseks 2013.a. eelarveläbirääkimistel, peavad liikmesriigid hoiduma maksete "kunstlikest kärbetest" ning tagama, et liikmesriikide taotlused ELi fondidele oleksid täpsed, ütlevad saadikud resolutsioonis, mida hääletati kolmapäeval. Täiskogu soovitab Euroopa Parlamendi läbirääkijail nõuda 9. juulil toimuvatel eelarveläbirääkimistel keskendumist majanduskasvu ja tööhõive edendamisele ja EPle ühe töötamise asukoha kinnitamisele.

Kolmepoolsed eelarveläbirääkimised parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel algavad 9. juulil. Esimene hääletus nõukogus on kavandatud 26. juuliks, millele järgneb hääletus EP eelarvekomisjonis ja täiskogul 23. oktoobril. Juhul, kui esimesel lugemisel ei jõuta kokkuleppele, järgneb parlamendi-nõukogu vaheline lepitusmenetlus, mis toimub 24. oktoobrist kuni 13. novembrini. Lõplikku otsust oodatakse pärast lepitusmenetlust, 19.-22. novembril toimuval täiskogu istungil.

Kolmapäeval, 4. juulil lükkas Euroopa Parlament tagasi võltsimisvastase kaubanduslepingu ACTA ning seetõttu ei ole võimalik lepingut seadustada ELis. Esmakordselt kasutas Euroopa Parlament Lissaboni lepinguga talle antud võimu lükata tagasi rahvusvaheline kaubanduslepe. 478 saadikut hääletas ACTA vastu, 39 hääletas poolt ning 165 jäid erapooletuks.

Paremad kaubandussuhted Venemaaga. Kakskümmend aastat hiljem on Venemaa säilitanud suured piirangud impordile ja välismaiste teenuseosutajate asutamisele oma territooriumil. Kuid Venemaa WTOga ühinemise mitmepoolses paketis sisalduv teenuskaubanduse liberaliseerimise ajakava annab välismaistele teenuseosutajatele märkimisväärselt suuremad turulepääsu võimalused. Venemaa on nõustunud alandama oma kaubandus- ja investeerimistõkkeid ning välismaiseid tarnijaid varasemast soodsamalt kohtlema 11 sektoris (mis esindab 118 allsektorit), kuhu kuuluvad kutseteenused, IT-teenused, ehitus, postiteenused, telekommunikatsioon, meedia, transport, levitamine, turismi- ja reisiteenused ning finantsteenused (kindlustus, pangandus, finantsturud).

Täpsem info: pressiteade

7. Euroopa Parlamendi Regionaalkomisjon hakkab oma 11.juuli istungil arutama EK üldmääruse arvamuse eelnõu.

Euroopa Parlamendi Regionaalkomisjoni koosolek toimub kolmapäeval, 11. juulil 2012 kell 9.00–12.30 ja 15.00–18.30 ja neljapäev, 12. juuli 2012 kell 9.00–12.30 Ruum: Paul-Henri Spaak (3C050). Nende koosolekute toimumist võib jälgida ka interneti vahendusel. http://www.europarl.europa.eu/committees/et/regi/meetings-search.html

„Euroopa fonde käsitlevad ühissätted ning määruse (EÜ) nr 1083/2006 kehtetuks tunnistamine“, raportöörid VAN NISTELROOIJ Lambert ja KREHL Constanze Angela. Raporti projekt on leitav raporti projekt. Selle kohta on esitatud 2026 muudatusettepanekut, mille hulgast on CEMR ühtekuuluvuspoliitika fookusgrupi juht Serafin Pazos-Vidal (serafin@cosla.gov.uk) välja valinud rida muudatusettepanekuid, mis vastavad CEMR poolt heaks kiidetud seisukohtadele ja mida peaksime tutvustama oma parlamendiliikmetele ja paluma nende toetust (lisatud). Mina oma korda märkisin kollasega need ettepanekud, mis minu hinnangul oleksid meie seisukohast kõige olulisemad, nagu näiteks kohalike omavalitsuste kaasamine partnerluslepingute koostamisse ja mittetagastatava käibemaksu abikõlbulikkus.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav lause

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Partnerluslepingu ja iga vastava programmi tarbeks korraldab liikmesriik partnerlussuhte järgmiste partneritega:

1. Partnerluslepingu ja iga programmi tarbeks korraldab liikmesriik partnerlussuhte, sõlmides kooskõlas artikli 4 lõikega 4 pädevate piirkondlike ja kohalike ametiasutustega partnerluslepingud.

 

Liikmesriigid teevad koostööd ka järgmiste partneritega:

Selgitus

Selleks, et mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtteid täiendavalt tugevdada, on vaja selgelt määratleda partnerid ja viis, kuidas nad poliitilisse protsessi kaasatakse. Käesolev muudatusettepanek kajastab Euroopa Parlamendi seisukohta, et kohalikud ja piirkondlikud asutused peaksid olema struktureeritud ja süstemaatilisel viisil partnerluslepingute koostamises ja ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kõikides etappides kaasatud.

Muudatusettepanek 120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõige 3 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) käibemaks. Käibemaksusummad on siiski toetuskõlblikud, kui nad ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutavad ja kui neid maksab toetusesaaja, kes ei ole maksukohustuslane direktiivi 2006/112/EÜ artikli 13 lõike 1 tähenduses, kui sellised käibemaksusummad ei ole tekkinud seoses infrastruktuuri tagamisega.

(c) käibemaks. Käibemaksusummad on siiski toetuskõlblikud, kui nad ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutavad.

Selgitus

Tagastamatu käibemaks peaks olema toetuskõlbulik, et aidata praeguse finantskriisi perioodil toetusesaajatel ja piirkondadel ühtekuuluvuspoliitika eesmärke saavutada.

Kui me soovime teatud muudatusettepanekute vastuvõtmist, siis nüüd on viimane aeg selgitada neid meie parlamendi saadikutele ja paluda nende toetust.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis



16.07.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit