Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


27.-29. juuni 2012 nr. 22
Print

E-nädalakiri 22/2012

Sisukord:

1. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevus Euroopa Liidu kodakondsuse edendamisel teel Euroopa kodanike aasta 2013 ettevalmistamisel.

2. Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) koosolek.

3. Komisjoni president José Manuel Barroso kutsub üles pangandusliidu loomisele.

1. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevus Euroopa Liidu kodakondsuse edendamisel teel Euroopa kodanike aasta 2013 ettevalmistamisel.

Avasõnad ja ülevaate 2010 aastal läbiviidud kodakondsus aruandest tegi Regioonide Komitee raportöör Roberto Pella. Tänu muudetud Lissaboni Lepingule on kodanike õigused oluliselt suurenenud. Tema sõnul oleks vaja anda kodanikele õigus valida otse EL presidenti. Kuna 2013 aasta on EL kodakondsuse aasta, siis on see ideaalne võimalus tõstatada uusi teemasid. Oma 2010 aastal koostatud arvamuses rõhutas komitee erinevate avaliku sektori tasandite aktiivse koostöö tähtsust. Ei saa liikuda ühtsema Euroopa suunas, kui nende tegevustega ei alustata rohujuure tasandil. Oluline on osalemine ja soov suhelda üksteisega. Vaja on mõelda kuidas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad edendada Euroopa Liidu kodakondsust.

ELi kodakondsusega, mis laieneb automaatselt kõigile ELi liikmesriikide kodanikele, kaasnevad mitmed olulised õigused. Iga isik, kellel on mõne ELi liikmesriigi kodakondsus, on automaatselt ka ELi kodanik. ELi kodakondsus täiendab riigi kodakondsust, kuid ei asenda seda. Iga ELi liikmesriigi ülesanne on sätestada tingimused riigi kodakondsuse saamiseks ja äravõtmiseks. ELi kodakondsus kehtib kõigi liidu kodanike suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule.

Iga regioon peaks ise otsustama millist rolli ta 2013 aastal mängib. See tähendab palju avalikke esinemisi ja meediakonverentse. Vaja on suurendada kodanike usaldust EL institutsioonide suhtes ja selgitada EL tähtsust, eriti praegusel keerulisel ajal. Ta ütles, et juba tema vanaisa tegeles nende teemadega, nii et see on tal juba geenides.

Paul Nemitz, Euroopa Komisjoni õigusdirektoraadist ütles et, Regioonide Komiteel on selles valdkonnas oluline roll ja panus. Euroopa Liidu kodanikud peavad tundma end kodus kus iganes nad ei viibiks ning tundma end kodus eurooplastena. Selle aasta 9.mail ellu kutsutud konsultatsiooni “2013. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta: „Euroopa Liidu kodanikud: teie õigused, teie tulevik” eesmärk on teada saada kodanike arvmust. Konsultatsioon http://ec.europa.eu/yourvoice/ipm/forms/dispatch kestab kuni 9.oktoobrini 2012.

Komisjon soovib teada, milliste takistustega puutuvad ELi kodanikuna igapäevaelus kokku ELis elades, õppides, töötades, sisseoste tehes või lihtsalt reisides. Samuti soovivad nad kuulda ettepanekuid selle kohta, kuidas neid takistusi kõrvaldada ja ELi kodakondsust täiendavalt edasi arendada.

Nathalie Stockwell Euroopa Komisjoni õiguspeadirektoraadist tutvustas komisjoni poolt läbi viidava konsultatsiooni seniseid tulemusi. Alates 9.maist on saadud juba 3000 vastust.

Giancarlo Defazio (DG Justice – Union citizenship and Free movement), tutvustas õiguslikke aluseid kodanike õigustest osaleda kohalikel valimistel.

Liikmesriikides on kasutusel kaks põhilist süsteemi:

· Mitte EL kodanike kohta;

· Pakub liikmesriikidele võimaluse määratleda oma rahvusest esinduste osa.

Läbi viidud uuringud näitavad, et kodanikke teadlikkus kohalikust tasandist on kõrge - 69%. Ainult 10% kõigist mittekodanikest on kasutanud võimalust osalemiseks kohalikel valimistel. Mittekodanike madala osalemise põhjusteks on:

· Vähene informeeritus;

· Registreerimise süsteem;

· Administratiivne koormus.

Võimlaused olukorra parandamiseks on:

· Parem informeeritus

· Heade praktikate tutvustamine

· Omavalitsuste parem kaasamine.

http://ec.europa.eu/justice/citizen/document/index_en.htm

Jack Malan (Centre for Strategy & Evaluation Services) projekti juht ütles, et projekti eesmärk on kohalike ja regionaalsete omavalitsuste rolli suurendamine kodanike õiguste edendamisel. Nad on välja töötanud küsimustiku, mis on kõigis ametlikes keeltes ja millele vastuseid oodatakse juuli keskpaigani:

http://www.cses.co.uk/surveys/eu-citizenship-and-citizens-rights/

Lisaks on kavas läbi viia intervjuusid. Eestist on praeguseks laekunud 2 vastust (sama palju ka Leedust, Lätist mitte ühtegi).

2. Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) koosolek.

ENVE komisjoni 14. koosolek toimus neljapäeval, 28. juunil 2012 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. Koosolekul osalesid Eesti delegatsiooni liikmed Kadri Tillemann ja Andres Jaadla.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll.

Edasise töökorralduse osas otsustati arvamuse koostamisest loobumised ning määrati uued raportöörid järgmiste arvamuste koostamiseks:

· Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Taastuvenergia, Euroopa energiaturu oluline osaline”, COM(2012) 271 final- STĘPIEŃ, Witold PT

· Arvamus teemal „Piirkonnad ja kliimamuutusega kohanemine rannikupiirkondade näitel”- CAPPELLACCI, Ugo IT

Rio+20 (ÜRO säästva arengu konverentsi) tulemuste hindamine

Ettekande esimehelt, kes oli Regioonide Komitee delegatsiooni liige Rio+20 konverentsil, kandis ette ENVE komisjoni esimees. Nad osalesid sellel konverentsil kui vaatlejad. Toimus rida kohtumisi teiste institutsioonide esindajatega ja linnpeadega, kes on liitunud linnapeade paktiga. Vastuvõetud memorandum oli paljundatud ja kättesaadav kõigile ENVE liikmetele. Tulevik mida Regioonide Komitee soovib, näeb välja palju säästlikum kui riigipead suutsid sellele konverentsil kokku leppida. Rio+20 deklaratsioon tunnistab regionaalseid ja kohalikke omavalitsusi kui põhilisi partnereid eesmärkide saavutamisel. Säästavad linnad on üks põhipartnereid. Paragrahv 253 näeb ette ka vastava rahastuse pakkumise kohalikule ja regionaalsele tasandile. Praegu on vaja keskenduda memorandumi ellu rakendamisele.

Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi esindaja ütles oma ettekandes, et on tänulik Regioonide Komitee poolsele toetusele nende ettepanekute suhtes. EL eesmärgid ei ole täielikult saavutatud, kuid samas saavutati ka positiivseid resultaate ja rohkem poleks võimalik olnud saavutada. Samas tuleb analüüsida kohtumise tulemusi ja mitte lubada positiivsetel saavutustel lihtsalt haituda.

Rohelise majanduse ettepanekute osas olid lahingud raskemaid. Praegu saavutati tunnustus, et neid ettepanekuid on võimalik rakendada ja neid tunnustasid ka mitmeid riigid. Saavutati kokkuleppe alustada läbirääkimisi bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks väljaspool riiklikke meetmeid. Näiteks kalanduspoliitika osas võiks olla väga rahul saavutatuga. Teemad, mis puudutavad põllumajandust ja toidupoliitikat, olid ka edukad. Eriti, mis puudutab toidu raiskamise teemat ja õigust juurdepääsule puhtale veele ja kanalisatsioonile. Ettepanekud energia valdkonnas (jätkusuutlikum energia kõigile), lükati väga ühemõtteliselt tagasi. Lepiti kokku 10 aastases säästva energia rakendamise plaanis. Nad ei saavutanud mida nad soovisid, kuid on rahul, et vähemalt mingid positiivsed arengud saavutati.

Säästvust edendavate kohalike omavalitsuste ühenduse ICLEI (kohalike omavalitsuste põhirühma korralduslik partner Rio +20 konverentsil) esindaja ütles, et EL jäi oma ettepanekutega üksi.

Thierry Lucas UNEPist ütles, et ei saavutatud kindlaid tähtajalisi kokkuleppeid ja puudu oli EL pühendumisest ja energiast küsimuste tõstatamisel ja kaitsmisel.

Arvamus teemal „Energia tegevuskava aastani 2050”. Komisjoni teatis „Energia tegevuskava aastani 2050”, COM(2011) 885 final.
Raportöör: Ugo Cappellacci (IT/EPP), CdR 88/2012 rev.1 – ENVE-V-022

Raportöör juhib tähelepanu asjaolule, et energiasüsteemide ümberkujundamine nõuab jõupingutusi ning toob endaga kaasa tagajärgi, mis piirkonniti erinevad sõltuvalt piirkondade energiaprofiilist, ning asjaolule, et ELi energiapoliitikast tulenevad võimalikud majandus-, finants- ja halduskulud peaksid olema põhjendatud üksikasjaliku mõjuhinnangu alusel, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse kohaliku ja piirkondliku tasandi tegelikke iseärasusi.

Raport soovitab töötada välja vahendid, millega saaks hinnata energiasüsteemide ümberkujundamise kõrvalmõju piirkondlikul tasandil nii majanduslikus mõttes kui ka sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt. Komitee rõhutab seega vajadust suurendada nende makromajanduslike näitajate kvaliteeti ja ulatust, mida kasutatakse kõige suuremas ulatuses poliitikameetmete tõhususe hindamiseks, kaasates viimastesse sotsiaalse ja keskkonnamõõtme, et kajastada olemasolevaid erinevusi sotsiaalse ühtekuuluvuse, mõistliku hinnaga esmaste kaupade ja teenuste kättesaadavuse, tervishoiu, vaesuse, sealhulgas kütteostuvõimetuse, loodusvarade ja üldise elukvaliteedi valdkonnas.

Komitee kutsub eelkõige üles selgelt määratlema vahendeid, millega edendada detsentraliseeritud investeeringuid säästvasse energiasse ning mis võimaldaksid panustada ressursside tõhusasse kasutamisse ja keskkonnahoidliku majanduse arengusse kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Samuti kutsub komitee üles määratlema täiendava finantsvahendi, mille haldamine toimub detsentraliseeritult, et lihtsustada säästva energia tegevuskavade rakendamist. Lisaks tuleb toetada taastuvenergia detsentraliseeritud väiketootjaid, sealhulgas kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, eesmärgiga lihtsustada nende jaotusvõrku kaasamist.

Euroopa Parlamendi liige ja raportöör Niki Tzavela (EL/EPP) ütles oma sõnavõtus, et nad on põhilistes küsimustes samal arvamusel kui Regioonide Komitee. EL liikmesriikidel on erinevad energia ressursid ja ka infrastruktuur. Tuleb anda liikmesriikidele paindlikkus oma tegevuskavade koostamisel. Tuleb vaadata mida me oleme saavutanud, et kavandada tegevusi tulevikuks. Ta pakub, et energia efektiivsus tuleb panna koolide õppekavadesse. Vaja on vähendada oma sõltuvust energiast. Turvalisus ja ohutus on samuti olulised teemad. Ta pakub luua uus energiafoorum, et arutada energia tuleviku stsenaariumide üle.

Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi esindaja Mechthild Woersdoerferi sõnavõtt . EL on võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega, kui seda teevad kõik arenenud riigid. Komisjon analüüsis selle mõju oma teatises „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus 2050. aastaks – edenemiskava”- teatis.  Valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava” keskenduti lahendustele transpordisektori jaoks ning Euroopa ühtse transpordipiirkonna loomisele. Käesolevas energia tegevuskavas aastani 2050 uurib komisjon lähemalt probleeme, mis on seotud ELi CO2-heite vähendamise eesmärgi saavutamisega, tagades samal ajal ka energiavarustuse kindluse ja konkurentsivõime. Käesolev tegevuskava on ka vastus Euroopa Ülemkogu palvele.

Enamiku stsenaariumide kohaselt tõuseb elektri hind kuni 2030. aastani, kuid hakkab siis langema.

Kõigi stsenaariumide, sealhulgas praeguste trendide kohaselt muutuvad kulutused energiale ja energiaga seotud toodetele (k.a transpordile) tõenäoliselt tähtsamaks majapidamiskulude osaks, sellised kulud tõusevad 2030. aastal ligikaudu 16 %ni majapidamise sissetulekust.

Energiatõhusus peab endiselt jääma tähelepanu keskpunkti. Energiatõhususe suurendamine on prioriteet kõikides CO2-heite vähendamise stsenaariumides. Muudatuste saavutamiseks on vaja kiiresti rakendada praegused algatused. Nende rakendamine laiema üldise ressursitõhususe taustal annab veelgi kiiremini kulutõhusaid tulemusi.

Van Staa (AT) ütles, et pole aus panna kõiki kulusid maksumaksja õlgadele ja oleks vaja rohkem aega selle üle aruteluks. Hollandi esindaja De Vey Mestdagh ütles, et ta ei saa täpselt aru mida see tegevuskava tähendab regioonidele, kes tegustevad erinevalt ja erinevates tingimustes. Desgain ütles, et vaja on arvesse võtta ka nende ettepanekute mõju tööhõivele ja liikmesriikide majandusele. Silvesteri Itaaliast tõi esile energia hindade tõusu ja nende mõju kogu tarbimisele. Leidis, et on vaja ühist energia maksustamise poliitikat.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 33 muudatusettepanekut ja 3 raportööri kompromissettepanekut. Läti delegatsiooni liikmete poolt esitatud üks muudatusettepanek (AM 23), mis võeti vastu raportööri poolt pakutud kompromissi raames.  Kahjuks võti vastu rida muudatusettepanekuid (AM 4, AM11), mis kahjustavad arvamust meie kahjuks.

MUUDATUSETTEPANEK 4

ENERGIA TEGEVUSKAVA AASTANI 2050 ENVE-V-022
Punkt 2
Muuta järgmiselt:

SÄLLRYD

Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

rõhutab, et energia tegevuskava ei ole piisavalt üksikasjalik ega selge, et liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning investorid saaksid oma uue energeetikamudeli valikutes sellest juba nüüd ja pärast 2020. aastat juhinduda;

 

rõhutab, et energia tegevuskava ei ole piisavalt üksikasjalik ega selge, et liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning investorid saaksid oma uue energeetikamudeli valikutes sellest juba nüüd ja pärast 2020. aastat juhinduda;. Näiteks võiks kaaluda fossiilkütuste riiklike toetuste keelustamise otsuse vastuvõtmist.

MUUDATUSETTEPANEK 11

ENERGIA TEGEVUSKAVA AASTANI 2050 ENVE-V-022

Punkt 8 Muuta järgmiselt:

KUHN




Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

nõustub sellega, et energiasüsteemide struktuurimuutus hõlmab taristute rajamist ja/või ajakohastamist, kuid rõhutab riski, et selle ümberkujundamisega kaasnevad erinevad kulud Euroopa eri piirkondade, eelkõige äärealade ja mägipiirkondade jaoks, mis omakorda ohustab sotsiaalset ühtekuuluvust;

nõustub sellega, et energiasüsteemide struktuurimuutus hõlmab taristute rajamist ja/või ajakohastamist, kuid rõhutab asjaolu riski, et selle ümberkujundamisega kaasnevad erinevad kulud Euroopa eri piirkondade, eelkõige äärealade ja mägipiirkondade jaoks, mis omakorda ohustab sotsiaalset ühtekuuluvust;

Arvamus võeti vastu kolme vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta 9. 10. oktoobril 2012 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Mullakaitse teemastrateegia rakendamine”. Komisjoni aruanne teemal „Mullakaitse teemastrateegia rakendamine ja praegune tegevus” , COM(2012) 46 final.
Raportöör:
Corrie Mc Chord (UK/PES)., CdR 1121/2012 – ENVE-V-026.

Raportöör tutvustas töödokumenti. Oma töödokumendis jõuab ta järeldustele, et mulda on vaja kaitsta, et:

· tagada tulevikus varustatus kvaliteetsete toiduainetega;

· aidata hoida pinna- ja põhjaveed puhtana;

· ladustada süsinikku, leevendada kasvuhoonegaaside heiteid ja kohanduda kliimamuutustega;

· anda panus looduslike üleujutuste ohjamisse;

· säilitada bioloogiline mitmekesisus ja kaitsta väärtuslikke elupaiku;

· säilitada tervislikke vaba aja veetmise paiku.

Mulla kvaliteet on tihedalt seotud teiste ELi jaoks oluliste keskkonnaaspektidega (nt õhu ja vee kvaliteet, üleujutuste oht, bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutused, taastuvenergia jne). Tulevases mullakaitsepoliitikas tuleb arvestada selle seoseid teiste ELi keskkonnavaldkonna eesmärkidega (nt vee raamdirektiiv). Paljud kehtivad ELi sätted hõlmavad mullakaitse teatud elemente, kuigi ei ole üldisi õigusakte, mis käsitleksid spetsiaalselt mullakaitset. Kehtivad sätted piirduvad üldiselt konkreetsete maakasutuste või -majandamise liikidega ega hõlma kogu maa- ja mullakatet.

Selgelt vajalik on kohaldada mulla ja selle funktsioonide puhul samasugusel tasemel kaitset nagu vee- ja õhukeskkonna puhul. 27 liikmesriigist vaid üheksal on mullakaitseseadused ning enamikul juhtudel ei ole need piisavalt ulatuslikud. On mitmesuguseid arvamusi selle kohta, kas mulla raamdirektiiv võiks täita arvukaid lünki Euroopa, riigi ja piirkondade mullakaitse valdkonna õiguskorralduses või kas oleks praktilisem lahendus kasutada kogu ELi hõlmavate tulemuste saavutamiseks enam detsentrsaliseeritud süsteemi.

Mõlemal juhul on kõige parem tegeleda mullakaitse meetmetega kogu ELis ühisel alusel üldise raamistiku ja ühiste põhimõtete kaudu, millest kõik riigid on kohustatud kinni pidama. Siiski on oluline, et poliitika ei oleks tarbetult normeeriv. Eriti oluline on subsidiaarsuse põhimõte, kuna Euroopa piirkondade mullastik varieerub väga suurel määral. Seepärast peaksid mullakaitsestrateegiad olema riskipõhised ja proportsionaalsed ning võtma arvesse piirkondlikke olusid.

Liikmeid ja sidusrühmi kutsutakse üles andma oma panus eeltoodud küsimuste kohta, et 28. juunil võiks toimuda viljakas arutelu töödokumendi üle. Seejärel koostatakse arvamuse eelnõu, mis pannakse hääletusele 21. septembril 2012.

Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi esindaja Luca Marmo ütles oma sõnavõtus, et kohalikel ja regionaalsetel omavalitsustel on mitmeid võimalusi meetmete võtmiseks, aga ka heade praktikate levitamiseks.

Euroopa Keskkonnabüroo esindaja Sarolta Tripolszky tutvustas oma sõnavõtus teemasid, mille üle toimuvad kõige tulisemad vaidlused. Kuna maailma rahvastik kasvab, siis see survestab looduslike ressursside kasutamist. Mulda on vaja, et varustada maailma elanikkond toiduga.

Argumendid, mis toetavad EK ettepanekuid, on:

·      Mulla puhastamine on palju odavam kui toime tulla tagajärgedega, kui seda mitte teha.

·      EL tasemel võetud kohustused kutsuvad üles mitte saastamisele;

·      Harmoniseerimine ei too kaasa täiendavaid mõjusid;

·      Subsidiaarsus ei ole argument solidaarsuse puudumiseks;

·      Vaja on omada Euroopa Liidu üleseid andmeid;

·      Mulla kaitsmine loob uusi töökohti;

·      Tasakaal EL ja rahvuslike poliitikate vahel;

Nende poolt on välja antud eraldi väljaanne, mis kirjeldab mulla ja põllumajanduse seoseid.

Arvamuste vahetuse käigus leidis Lamers Hollandist, et vaja on ühist arusaamist millisel tasandil mullakaitse õiguslikke akte on vaja EL tasandil. Kõik sõnavõtjad olid seda meelt, et vaja on midagi teha mulla kaitsmiseks, aga küsimus on selles mida ja millisel tasandil.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 21. septembril 2012. Arvamus on kavas vastu võtta 29. 30. novembril toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Kliimamuutusi käsitlevad piirkondlikud strateegiad”. Juhatuse 14. veebruari 2012 otsus omaalgatusliku arvamuse kohta teemal „ELi kliimamuutusi käsitlevad piirkondlikud strateegiad, mis põhinevad mägipiirkondade näitel”.
Raportöör: Luciano Caveri (IT/ALDE), CdR 89/2012 rev. 1 – ENVE-V-023.

Raportöör ei saanud koosolekul osaleda, kuna tema lend tühistati.

Oma raportis märgib ta, et paljud mägipiirkonnad on juba hakanud arendama kohanemisstrateegiaid. Kiirelt tuleb kooskõlastada eesmärgid ja analüüsida tulemusi. Tuleb ühtlustada need keskkonnaalgatused, mis praegu on hajutatud paljude mägipiirkondade eri ühingute, uurimisinstituutide ja haldusasutuste vahel. Näiteks on Alpides väga hästi välja arendatud tegevusvaldkondi, mille koosmõju ja kooskõlastatus on praktiliselt olematu ning mis sageli kattuvad, tuues kogukondade jaoks kaasa teatud segadust, või siis puudub tegevusvaldkonda reguleeriv raamistik (mõned näited: Alpide kaitse konventsioon (Alpi konventsioon) www.cipra.org, www.alliancealpes.org, www.villedesalpes.org, www.campagnaseeitalia.it/il-patto-dei-sindaci, www.alpine-pearls.com).

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud kaks muudatusettepanekut, mille mõlemaga raportöör nõustus.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu käigus võeti vastu esitatud muudatusettepanekud ja raport võeti vastu rea vastuhäältega.

Arvamus on kavas vastu võtta 9. 10. oktoobril 2012 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „7. keskkonnaalase tegevusprogrammi suunas: ELi keskkonnaalaste õigusaktide parem rakendamine”. Komisjoni teatis teemal „Rohkem kasu ELi keskkonnameetmetest: usalduse suurendamine teadmisi ja reageerimisvõimet täiustades”, COM(2012) 95 final.
Raportöör: Nilgun Canver (UK/PES), CdR 1119/2012 – ENVE-V-024.

Raportöör tutvustas töödokumenti ja teemasid, mida ENVE komisjoni liikmed peaksid arutama:

ELi keskkonnaõiguse rakendamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil

· Milline on teie omavalitsuse roll ja/või milline on teie enda isiklik kogemus ELi keskkonnaõiguse rakendamisel?

Teadmiste parandamine rakendamise kohta

· Kas teabe levitamise ja kvaliteedi miinimumnõudeid sisaldav direktiiv keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta tuleks rangemaks muuta?

· Kuidas saaks teavet keskkonna seisundi ja keskkonnameetmete rakendamise kohta kohalikul ja piirkondlikul tasandil parandada?

Kontroll ja järelevalve, mida kohaldatakse ELi õiguse rakendamisele riigi tasandil

· Kas ELi praegust riigi tasandi kontrolli- ja järelevalveraamistikku, mida praegu kohaldatakse vaid tööstusrajatistele, tuleks täiendada soovituste või siduvate sätetega?

· Kas EL peaks looma enda kontrolli- ja järelevalvesüsteemi, mis täiendaks sihipärasel viisil riikide mehhanisme ja meetmeid ELi tasandil?

Kaebuste menetlemine riigi tasandil

· Kas EL peaks soovituste või siduvate sätetena kehtestama liikmesriikidele kriteeriumid kaebuste menetlemiseks (nt kehtestades üldised meetmed konfidentsiaalsuse ja ajakohasuse kaitsmiseks, pakkudes kodanikele vahendeid, et esitada oma kaebused sõltumatule riiklikule haldusjärelevalveorganile)?

Õiguskaitse kättesaadavus

· Kas EL peaks soovituste või siduvate sätetena määratlema tingimused, mille alusel on võimalik pöörduda liikmesriigi kohtu poole seoses ELi keskkonnaõiguse kõikide valdkondadega?

Keskkonnatulemuste parandamine, suurendades suutlikkust ja sõlmides liikmesriikidele siduvaid rakendamislepinguid

· Euroopa Komisjon teeb ettepaneku sõlmida uut tüüpi „rakendamise partnerluslepingud”, millega, „ilma et see piiraks aluslepingute sätete kohaldamist ja komisjoni rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana,/---/ kohustatakse liikmesriike võtma meetmeid, millel on kas preventiivne eesmärk tugevdada tõhusa rakendamise tagamise suutlikkust või vajaduse korral parandav eesmärk lahendada konkreetseid probleeme sihtotstarbeliste meetmete kaudu.” Kuidas te sellist algatust hindate?

Arvamuste vahetuse käigus ütles Mohr, et tuleb arvesse võtta erinevaid haldustasandeid ja nende poolt põhjustatud administratiivsele koormusele. Eesmärk peab olema hoida administratiivne koormus nii madalal kui võimalik. Baker (UK) ütles, et tahab rõhutada mõningaid Euroopa Komisjoni dokumendis toodud ettepanekuid- nagu parem rakendamine, integreerimine, viimaste teadusuuringute rakendamine ja teadmiste parandamine.

Kadri Tillemann võttis sõna ja ütles, et EL seadusandlust vastu võttes peame arvestama ka Euroopaga väljaspool Euroopa Liitu.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 21. septembril 2012. Arvamus on kavas vastu võtta 29. 30. novembril 2012 toimuval täiskogu istungjärgul.

Järgmine koosolek toimub  21. septembril 2012, pärast 20. septembril 2012 Pescaras Itaalias toimuvat konverentsi teemal „Regionaalarengu ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse sünergia edendamine”.

3. Komisjoni president José Manuel Barroso kutsub üles pangandusliidu loomisele.

Komisjoni president José Manuel Barroso kutsub üles pangandusliidu loomisele, et taastada usaldus pankade ja euro vastu. See oleks osa pikemaajalisest majanduslikku ja eelarvealast integratsiooni käsitlevast visioonist. Peamised elemendid oleksid järgmised:

·      kogu ELi hõlmavad panganduseeskirjad – sealhulgas ühised, kuid paindlikud nõuded pankade vajalike kapitalisummade kohta;

·      ühtne ELi pangandusjärelevalve, mis võimaldab otsest järelevalvet mitmes riigis tegutsevate ning väga suurte pankade üle, et jõustada eeskirju ja jälgida riskikontrolle;

·      ühised eeskirjad pankade makseraskustesse sattumise ärahoidmiseks ning sekkumiseks juba finantsraskustesse sattunud pankade puhul – enne pankade päästmist maksumaksjate rahaga;

·      ühtne hoiuste tagamise skeem hoiuste ning investeeringute kaitseks ELis, suurendades usaldust pangandussüsteemi suhtes.

Komisjon on juba esitanud ettepanekud mõnede peamiste pangandusliidu loomiseks vajalike elementide kohta. Need hõlmavad muu hulgas ELi direktiivi direktiiv, mis aitaks ELi liikmesriikidel ja riiklikel reguleerivatel asutustel kiiresti ja tõhusalt panganduskriisile reageerida.

Philip Stephens Financial Times´ist kirjutab „Soviet collapse holds a lesson for the euro“- artikkel

Ivar Raigi artikkel „Kas tulekul on Euroopa Ühendriigid? artikkel



Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


29.06.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit