Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


18.-20. juuni 2012 nr. 21
Print

E-nädalakiri 21/2012

Sisukord:

1. Ümarlaud Euroopa Parlamendis teemal „ Euroopa Liidu fondide integreerimine regionaalsel tasandil“.

2. Küprose kui Euroopa Liidu järgmise eesistujariigi prioriteedid.

3. ELAN võrgustiku koosolek.

4. Euroopa energia nädal.

5. Läänemere äärsete riikide tööjõufoorum.

6. Euroopa Komisjoni konsultatsioon linnaliikluse tegevusplaanide osas.

7. Digitaalarengu tegevuskava: iga-aastane tulemustabel kinnitab, et kogu Euroopa vajab struktuurset majandusreformi ja et IKT-töökohti on külluses; tõusvad trendid on mobiilsideteenused ja –tehnoloogia.

1. Ümarlaud Euroopa Parlamendis teemal „ Euroopa Liidu fondide integreerimine regionaalsel tasandil“.

Ümarlaud toimus 18.juunil Euroopa Parlamendis (ümarlaua programm ja raporti projekt lisatud). Kohtumisele eelnes CEMR ühtekuuluvuspoliitika fookusgrupi koosolek, kus arutati lisaks ümarlaua kohtumise teemadele ka Euroopa Parlamendi järgmise finantsperioodi kohta koostatud arvamuseelnõude kohta esitatud muudatusettepanekuid ning CEMR-i seisukohti, arvestades CEMR poolt heaks kiidetud positsioone ning edaspidist lobitegevust Euroopa Parlamendi liikmetega. Lepiti kokku, et koostatakse indikatiivne nimekiri raportite kohta esitatud muudatusettepanekutest, mis on kooskõlas CEMR positsioonidega ning saadetakse fookusgrupi liikmetele kommenteerimiseks. Ühised seisukohad toetatavate muudatusettepanekute osas peaks olema selged juuli kuu alguseks.

Ümarlaual esitasid
Damien O´Brien (Welsh Euroopa rahastamise osakond),
Gerdien Looman (Twente regiooni Enschede kohalik omavalitsus),
Calin Chira (Rumeenia Omavalitsuste Liit) ja
Serafin Pazos (Šoti Omavalitsuste Liit)
näiteid selle kohta kuidas toimub selle rahastamisperioodi fondide kasutamine ja millised on kavatsused järgmisel perioodil. Näiteks Welshi puhul on tegu Ühendkuningriigi osaga, kellele on käimasoleval perioodil delegeeritud ühtekuuluvusvahendite kasutamise otsustamine ja järelevalve teostamine. Nad loodavad, et järgmisel perioodil kajastatakse nende vajadused Ühendkuningriigi ja Euroopa Komisjoni vahelises lepingus eraldi peatükina. Nemad pooldavad monofondide jätkumist, sest nende hinnangul võimaldab see rakendada suuremat paindlikkust ja väiksemat ajakulu. Neil on kavas luua ühtne portaal kõikide fondide kohta ja ühtne taotlusvorm. Samuti on neil kavas rakendada ühesuguseid abikõlbulikkuse reegleid kõikide fondide osas ning ühist monitooringu süsteemi.

Et järgmise perioodi osas plaanitut edukalt rakendada, on vaja nende hinnangul:

· Parandada kasusaajate oskusi;

· Määrata tegevusvaldkonnad, mis võimaldavad rakendada suuremat integreerumist;

· Uute finantsinstrumentide kasutamise suurendamist;

· Linnalise fookuse suurendamist;

· Suurendada sünergiad teiste programmidega nagu Horizon 2020, Life jne.

Hollandi näite puhul on nende fookuses innovatsioon ja kõrgtehnoloogia rakendamine. Soovivad suurendada koostööd omavalitsuste vahel ning detsentraliseerida riiklikud ja regionaalsed majanduspoliitikad. Avaliku sektori kärbete tõttu on vaja rakendada uusi finantsinstrumente. Nende eesmärk on parandada kohalikku ettevõtluskliimat. Suurem tähelepanu on regionaalse arengu strateegial, mille koostamisse kavatsetakse kaasata ka teisi partnereid ja huvigruppide esindajaid.

Rumeenia esindaja kurtis liigse tsentraliseerimise üle järgmise perioodi vahendite kasutamise planeerimisel ning Soti esindaja kutsus üles rakendama kohaliku kogukonna juhitud algatusi paindlikumalt kui on pakkunud Euroopa Komisjon oma ettepanekutes.

Üldiselt jäi kõlama mõte, et Euroopa Komisjoni määruses pakutud uued lahendused on head, kuid nende konkreetsete rakendusteni pole veel liikmesriikides jõutud. Leiti, et nende rakendamisel on vaja paindlikkust ning arvestamist liikmesriikide ning kohaliku tasandi erisustega.

Minu poolse sisendi aluseks olid Linnade ja Valdade Üldkogu kiitis heaks ettepanekud Euroopa Liidu järgmise perioodi (2014-2020) toetusvahendite kasutamiseks. Seisukohtades rõhutatakse vajadust suurendada sisulist planeerimist ning vajadust võtta järgmise perioodi toetusvahendite suunamisel aluseks maakondlikud planeeringud. Soovitakse fikseerida osakaal vahenditest, mis peaks suunatama maakondlike tegevuskavade prioriteetite elluviimiseks.

Prioriteetsete valdkondadena nähakse teede, tänavate, sildade, viaduktide jms ehitamise ja renoveerimise vajadust, sotsiaal- ja haridusobjektide renoveerimise ja ehitamise vajadust, säästva ühistranspordi arendamist ja registrite korrastamist.

Eesti leiab, et territoriaalse mõõtme aitavad välja tuua partnerluslepe ja ühtne strateegiline raamistik, kus territoriaalse arengu kohta eraldi peatükk. Rakendamiseks tuleks kasutada ettepanekutes sisalduvaid nn tööriistu/meetmeid, nende kaudu saab kaasata erinevaid partnereid. ITId võimaldavad paindlikult ellu viia eri prioriteetsete suundade vahelisi tegevusi, ei ole omaette alaprogramm. Kohaliku kogukonna juhitud lähenemine on võimalus, liikmesriik ise vaatab, kas ja kuidas seda on sobilik kasutada. Võib jätkata ka olemasolevate instrumentidega (nt LEADER). CLLD kaudu saab fonde kombineerida, kui ei soovi, ei pea. ITIsid viib ellu asutus, kellele elluviimise ülesanne on delegeeritud korraldusasutuse poolt. Vastutab siiski korraldusasutus. URBACT on kasulik programm ja peab jätkuma, aga COM ei taha sellele liialt palju lisafunktsioone anda, seega tegi ettepaneku linnaarengu platvormi ellukutsumiseks.

Üldregulatsiooni art 29.5 ütleb, et kohalik algatusgrupp peab korraldusasutusele esitama valitud tegevused, mille viimane üle vaatab. 2015.a. tähtaeg kohalikele strateegiatele põhineb kogemusel ja on COM arvates piisav. Partnerlusleppes on vaja välja tuua üldised piirkonnakirjeldused ja asjaolu, kas liikmesriik rakendab CLLD lähenemist või mitte. Linna saab iga liikmesriik ise defineerida. Linnade arvu linnaarengu platvormis sätestab ERF art 8. ETK programmides võib ITIsid rakendada küll. Partnerlusleppesse tuleb panna kõik linnad, kus rakendatakse ITIsid ja neile suunatavate vahendite indikatiivne kogumaht (vähemalt 5%), mille raames peab teatud tegevused linnadele endile delegeerima. Liikmesriigi otsus, mis tegevused, mis tasemel delegeeritakse.

Kohaliku arengu osas võtab COM rolli välja anda delegeeritud akt, see tuleneb LEADER eeskujust, kus COM määras miinimum- ja maksimumsuurused elanike arvu osas piirkondadele. Ala peab olema homogeenne, kuid arvestatakse liikmesriikide erisusi. Integreeritud lähenemise eesmärk on kokku tuua eri fondid ja eri tegevused, sektoritevahelise lähenemise eesmärk on tuua kokku erinevad partnerid. Makroregionaalsetele strateegiatele tuleb viidata nii CSFis kui partnerlusleppes, eesmärk on, et seal, kus strateegiad olemas, võetaks neid ka ÜKP tegevuste planeerimisel arvesse.

2. Küprose kui Euroopa Liidu järgmise eesistujariigi prioriteedid

Küprose Omavalitsusliidu Brüsseli esinduse poolt korraldatud seminaril, mis toimus 19.juunil CEMR majas, tutvustasid Küprose kui järgmise eesistujariigi kõneisik (COREPER II) Mr. Nikos Chistodoulides ja MFF ja ühtekuuluvuspoliitika eest vastutav alaline esindaja Mr. Adonis Constantinides nende eesistumise prioriteete.

Nad soovivad rohkem tähelepanu pöörata regionaalsele dimensioonile.

Eesmärk on liikuda efektiivsema ja integreerituma euroopa suunas. Nemad toetavad liikumist ühtse euroopa suunas. Solidaarsus ja sotsiaalne ühtekuuluvus, efektiivsus ja kasv on nende põhilised eesistumise eesmärgid.

Eesmärk on saavutada kokkulepped järgmise finantsperioodi osas ja struktuurifondide kasutamise osas.

Nende prioriteedid on:

  • Ühtse turu toimimine ja läbipaistvamaks muutmine;

  • Noorte tööhõive suurendamine;

  • EU2020 strateegia rakendamine, kodanikuühiskonna, NGOde ja kohalike omavalitsuste kaasamise parandamine;

  • Energia säästlik kasutamine;

  • Merepoliitika;

  • Ühise immigratsioonisüsteemi loomine;

  • Põlvkondade vaheline solidaarsus;

  • Tervisliku eluviisi edendamine;

  • Haridussüsteemi moderniseerimine, et suurendada nii kvaliteeti kui ka kvantiteeti;

  • Kultuuriväärtuste kaitsmine.

Väga oluline teema on mitmeaastane finantsraamistik (MFF) ja ühtekuuluvuspoliitika õiguslikud ettepanekud.

Ühtekuuluvuspoliitika peab edendama majanduslikku ja sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, kuid samuti aitama saavutada EU2020 strateegia eesmärke. Nad soovivad arvestada regionaalseid erisusi. Kavatsevad tähelepanu pöörata partnerluslepingute ettevalmistamisele ja sellele kuidas regioonid on kaasatud nende koostamisse.

Kui kokkulepped järgmise finantsperioodi ettepanekute osas saavutatakse hilja, siis lükkub edasi ka uute programmide rakendamine. Esilagu ei ole veel kokkuleppeid poliitika rakendamise rahalise suuruse osas. Püütakse saavutada kokkuleppeid EL Nõukogus ja alates juulist alustatakse läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

Juulis on kaks põhilist teemat:

• Saada selgus EK õiguslike ettepanekute osas. Ühine strateegiline raamistik.

• ETC

Nad loodavad, et selle aasta oktoobris/detsembris jõuavad õiguslikud ettepanekud nõukogus otsustamisele.

Eesistumise ürituste kalander:

NTCCP ja UDG koosolekud 3-4. september

URBACT MC koosolek 8.oktoobril

Peadirektorite kohtumine 9-10. oktoober, arutatakse territoriaalset agendat.

CPMR Saarte aastakonverents- 5. november

Ühtekuuluvuspoliitika eest vastutavate ministrite kohtumine – 6.november

ESPON nädal- 3-7 detsember

3. ELAN võrgustiku koosolek

ELAN võrgustiku koosolek toimus CEMR maja I korruse saalis, korraldajaks oli Rumeenia Brüsseli esindus.

Päevakorras olid järgmised teemad:

· Ülevaade järgmise finantsperioodi (2014-2020) läbirääkimistest- külalisettekandja Patrizio Fiorilli (volinik Januz Lewandowski eeskõneleja);

· Arvamustevahetus Euroopa Liidu prioriteetsete valdkondade üle.

Patrizio esines mitteametliku kõnega. Erilist edu läbirääkimistel pole saavutatud (need on kestnud juba ühe aasta). Parlament saab kas nõustuda nõukogu ettepanekuga või lükata selle tagasi, aga ta ei saa esitada muudatusettepanekuid. Kui selle perioodi lõpuks ei ole saavutatud kokkulepet, siis jätkub käesoleva programmi rakendamine. On saavutatud vähest edu Poola eesistumise ajal, sest Lääne-Euroopa riigid suhtusid neisse üleolekuga. Ja peatati kõik tõsised läbirääkimised ning arutati ainult pehmeid teemasid. Taani eesistumise ajal otsustati, et enne arutatakse põhimõtteid ja alles siis jätkuvad diskussioonid raha teemal. Parlament on olnud väga tark, pakkudes välja, et nad saavad osaleda nõukogu briifingutel ja on öelnud, et kui neid ei ole protsessi kaasatud, siis võib juhtuda, et nad ei nõustu esitatud ettepanekutega.

Enamasti on netomaksjad need, kes soovivad EL eelarve vähenemist. Nad ütlevad, et tuleb vähendada eelarvet, aga ei ütle kus neid kärpeid tuleb teha. Tema arvab, et ühtekuuluvuspoliitika on ohus, sest Prantsusmaa kaitseb väga tugevalt põllumajanduspoliitika eelarvet. Väga selge sõnum on olnud, et see pole enam abi vähem arenenud riikidele, vaid see on investeerimispoliitika. Samas on tugevnenud toetus siiski ka sellele, et see peab olema jätkuvalt poliitika ühtekuuluvuse suurendamiseks.

Ohus on uuringute ja innovatsiooni rahastamine, mis puudutab enam Taanit ja UKd.

Finantstehingute maksu osas on jõutud arvamusele, et see toob kaasa mõnede liikmesriikide poolse panuse vähendamise kuni 50% võrra. 10 liikmesriiki rakendavad finantstehingute maksu. Rootsi kogemus finantsmaksu kehtestamisel on negatiivne. Kui see ettepanek läbi kukub, siis on selleks kaks põhjust - geograafiline ja maksu tase.

ELAN liikmete prioriteedid

Soome jaoks on oluline teema andmete avalikustamise reeglite rakendamine kohalikul tasandil. Nende seisukoht on, et sanktsioonid ei tohiks rakendada kohalikul tasandil. Sama teemaga tegeleb aktiivsemalt veel Rootsi ja UK liidud.

Hollandi jaks on oluline riigiabi reeglite ülevaatamine. Samuti üldhuviteenuste direktiivi rakendamine (sama huvi on ka Soomel, Rootsil ja UK).

Rumeenias toimusid kohaliku tasandi valimised, kus suurema mandaadi said vasakpoolsed. Enamus CdR liikmed said uue mandaadi, välja arvatud üks.

Norra pidas dialoogi EK volinikuga, kes vastutab avalike hangete teema eest. EK usub, et nende ettepanek muudab avalikud hanked lihtsamaks, kuid praktikud leiavad, et EK ettepanekud küll lihtsustavad mõnda protseduuri, kuid samas muudavad kogu protsessi, lisades uusi nõudmisi, tunduvalt keerulisemaks.

ELAN tulevik

Vaja on teha mõningaid muudatusi ELAN võrgustiku töö korraldamises. Järgmine koosolek toimub 28.juunil, kus suvevastuvõtu korraldab Norra esindus.

Soome liit korraldab 2. oktoobri ELAN koosoleku. Septembri koosoleku korraldamise eest ei soovinud osalejatest keegi vastutada.

Ettepanek on ka luua kolmik (troika), kes abistab üksikuid esindusi ELAN võrgustike koosolekute korraldamisel. Troikasse hakkab kuuluma Hollandi, Leedu ja Soome esindaja. Üks troikasse kuuluvatest liikmetest on president ühe aasta, teised vahetuvad kuue kuu möödumisel.

Paluti ka alati anda tagasisidet kas keegi osaleb või mitte kavandatud koosolekul.

4. Euroopa energia nädal

Euroopa säästva energia nädal toimub 19. juunist kuni 22. juunini. Täpsem info selle nädala raames toimuvatest üritustest Brüsselis leiate:
http://eusew.eu/energy-week-brussels

Nädala kõrgetasemeline avaüritus toimus 19.juunil Euroopa Komisjoni Charlemagne hoones, kus avakõnega esines energiavolinik Mr. Guenther Oettinger. Sõnavõtuga esines ka Euroopa Komisjoni asepresident Mr. Siim Kallas, Taani kliima, energia ja hoonete ministeeriumi esindaja Anne Hojer Simonsen, Euroopa Investeerimispanga asepresident Mr Simon Brooks, EIPA esindaja Mr. Ingmar Wilhelm ja ettevõtluse esindaja Mr. Michel Crochon. Plaanisel sellel avaüritusel osaleda, aga kahjuks kavandati viimasel hetkel samale ajale Küprose kui järgmise eesistujariigi prioriteetide tutvustus.

Pealelõunalisel sessioonil tutvustasid Euroopa Komisjoni esindajaid järgmise finantsraamistiku (MFF) raames kavandatud võimalusi-http://ec.europa.eu/regional_policy/what/future/proposals_2014_2020_en.cfm

Horizon 2020 raames kavandatud meetmeid innovatsiooni ja teaduse rahastamiseks-http://ec.europa.eu/research/horizon2020/index_en.cfm?pg=h2020

Barbaso Euroopa Komisjonist ütles, et käesoleval perioodil on energiaga seotud tegevustele suunatud tunduvalt vähem vaheneid kui seda on kasvas teha järgmisel finantsperioodil. Komisjon avalikustab energia nädalal ka kolm uut kavandatavat programmi, mis on suunatud poliitika toetuseks, administratiivse suutlikkuse tõstmiseks ja investeeringute tegemiseks.

Uut infrastruktuuri http://ec.europa.eu/energy/infrastructure/index_en.htm on vaja, et saavutada Euroopa Liidu tasandil seotud energia alaseid eesmärke. Investeeringud energia valdkonnas on otseselt seotud innovatsiooni, uute töökohtade loomisega ja majanduskasvu tagamisega.

Antti Peltomäki sõnul on vaja selget pühendumist, et saavutada seatud eesmärke. Vaja on toetada VKEsid nende energia efektiivsuse suurendamisele suunatud tegevuste rakendamisel.

Komisjon on läbi viinud uuringu, et välja selgitada millist toetust nad kõige enam vajavad. Uuringust selgus, et eelkõige oodatakse toetust investeeringute tegemiseks ja informatsioonile juurdepääsu tagamiseks. Komisjon on välja pakkunud toetust innovaatiliste tegevuste toetamiseks.

Normunds Popens tõi positiivse näitena välja KredEx http://www.kredex.ee/ poolt pakutud abi elamute renoveerimisel, et muuta nad energiasäästlikumaks.

Nii avakonverentsi kui ka paljusid teisi üritusi on võimalik jälgida/kuulata ka interneti vahendusel.

Rohkem infot erinevate algatuste ja võimaluste kohta leiate:

http://www.managenergy.net/

http://www.linnapeadepakt.eu/index_et.html

http://ec.europa.eu/energy/index_en.htm

pressiteade

 Selle nädala raames Eestis toimuvatest üritustest saate ülevaate siin:
http://eusew.eu/energy-days-europe.

Kolme kohaliku ürituse korraldaja seas on ka Rakvere linn

Rakvere osales Euroopa Komisjoni kutsel Sustainable Energy Week’i (Euroopa säästva energia nädal) avaüritusel Brüsselis, mis keskendus energiainfrastruktuurile, mis on oluline faktor energiaturvalisuse saavutamisel. Rakvere jätkab säästva energia nädala üritustega ka kohalikul tasandil. 19. juunil toimub energiasäästualane õppepäev Gruusia kolleegidele Senaki linnast. Linnapea Andres Jaadla esineb ettekandega säästvast ja energitõhusast linnamajandamisest.

Rakvere on energiasäästu teemadega tegelenud juba pikka aega ning on selles ka edukas olnud. 2009. aastal liitus Rakvere ühe esimese linnana Eestis Linnapeade Paktiga, mille eesmärgiks on energiatõhususe suurendamine ja 2020. aastaks CO2 vähendamine 20% võrra. Samal aastal valmis ka SEAP (Säästva Arengu Kava), milles on ära toodud tegevused, kuidas jõuda 20% CO2 vähendamiseni.

Lisaks rajatakse aastaks 2014 Rakverre Tark Maja,(Targa Maja Kompetentsikeskus) mille idee on siduda erinevad, kuid üksteisest sõltuvad tehnoloogiavaldkonnad omavahel ning käivitada kompleksne hooneautomaatika kompetentsikeskus. Olemasolev 1935. aastast pärit pangahoone renoveeritakse, kasutades tarku energiasäästlikke lahendusi. Eesmärgiks on luua testkeskkond, kus saab katsetada tehnoloogiaid, mille abil saavutada energiasäästu ning kulude kokkuhoidu.

5. Läänemere äärsete riikide tööjõufoorum

Foorum toimus 20.juunil Hansa Office Brüsseli esinduses: tööjõufoorum

Baltic Sea Labour Network (BSLN) asutati 2011 aasta novembris. Selle loomise põhjuseks oli suur tööjõu liikuvas piirkonnas ning vajadus ühtlustada kvalifikatsiooni nõudeid ning edendada sotsiaaldialoogi. Põhiteemad on:

· Tööjõupoliitika edendamine

· Mobiilsus

· Koolitus

Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas on läbi viidud projekte, et parandada nendes riikides sotsiaaldialoogi, tõsta partnerite haldussuutlikkust ja pakkuda juhtimiskoolitust.

Läbi viidud uuringu järeldused on, et

· Vaja on uusi innovaatilisi vahendeid tööjõu mobiilsuse suurendamiseks;

· Kaasata suuremal määral erinevaid partnereid;

· Suurendada sotsiaaldialoogi rolli.

Rohkem infot: www.bslabour.net

Järgmine ümarlaud toimub 15.novembril 2012 Hamburgis.

Tänu suurele tööjõu väljavoolule Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast on nende riikide majandused ja sotsiaalkindlustussüsteemid ohus. Näiteks Läti on kaotanud 10% oma elanikkonnast ning see on just tööjõulise elanikkonna osas.

Tõstatasin omalt poolt küsimuse selle kohta kuidas kaitsta doonorriike neile tekitatud kahju eest ja kuidas tagada, et Läänemere piirkonnas areneksid kõik selle piirkonna riigid ja oleks saavutatud suurem ühtekuuluvus ja majanduslik õitseng kõikides riikides, mis on ka Läänemere strateegia eesmärk. Euroopa Komisjoni esindaja tõdes, et see on tõesti probleem ja vaja oleks tagada kahepoolne kasu, mitte ainult ühepoolne.

Samuti tuleks järgmise perioodi partnerluslepingute sõlmimisel liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel arvestada Läänemere Strateegia raames kavandatud tegevustega.

6. Euroopa Komisjoni konsultatsioon linnaliikluse tegevusplaanide osas

Euroopa Komisjon kuulutas välja konsultatsiooni linnaliikluse plaanide rakendamise osas. Konsultatsioon, mis sisaldab ka 17.septembril 2012 Brüsselis toimuvat seminari, lõpeb linnaliikluse paketi avalikustamisega 2013 aastal.

See konsultatsioon pakub omavalitsustele ja liitudele head võimalust oma hääl kuuldavaks teha. Samas peab ka jälgima, et subsidiaarsuse printsiipi oleks järgitud.

Küsimustik on leitav: http://survey.isis-it.net/APUM/

Ei ole kohustuslik vastata kõikidele küsimustele. Vastuseid oodatakse kuni 6.juulini 2012.

7. Digitaalarengu tegevuskava: iga-aastane tulemustabel kinnitab, et kogu Euroopa vajab struktuurset majandusreformi ja et IKT-töökohti on külluses; tõusvad trendid on mobiilsideteenused ja –tehnoloogia.

Kuigi on saavutatud palju positiivseid tulemusi, on jätkuvalt ka rida mureküsimusi.

Pooltel Euroopa töötajatel ei ole piisavalt IKT-oskusi, et muuta või leida uut tööd. Samas kui 43% ELi elanike IKT-oskused on keskmised või üle keskmise ja nad võivad kasutada Internetti näiteks helistamiseks või oma veebisaidi loomiseks, ei ole ligikaudu pooled töötajatest kindlad, et nende arvuti- ja Interneti-oskused on meie tööjõuturu jaoks piisavad. Peaaegu 25%-l ei ole üldse IKT-oskusi. Nende probleemide tõttu on raske leida inimesi IKT-kohtadele ja aastaks 2015 on 700 000 sellist kohta täitmata.

Ikka veel käiakse peamiselt oma riigi netipoodides. ELis kasutab 58% netikasutajatest võimalust teha online-oste, kuid vaid üks kümnest on midagi ostnud muus liikmesriigis asuvalt veebisaidilt. Keelebarjäärid ja bürokraatia (näiteks raskused kättetoimetamise või autorikaitsega) on suurimad probleemid.

VKEde e-kaubanduse areng on peatunud. Enamik VKEdest ei osta ega müü midagi online ning see piirab nende eksporti ja teenimisvõimalusi.

Teadusinvesteeringutega jääme oma konkurentidest üha rohkem maha. Riiklikke teadusrahasid on küll kaitstud kasinusmeetmete eest, kuid kulutused on tublisti allpool iga-aastast 6%-list kasvu, mis on vajalik riikliku rahastuse kahekordistamiseks aastaks 2020. Teadusesse kommertsalusel investeerimine kahaneb. ELi IKT-sektori kulutused teadus- ja arendustegevusse ei moodusta pooltki USA IKT-sektori vastavatest kulutustest.

Telekomi-ettevõtjad koorivad tarbijaid endiselt mobiilside rändlustasudega. 2011.-12. aastaga lisandus rohkem ettevõtjaid, kes tarbija koorimise asemel pakuvad rändlustasude hinnapakette, mis peegeldavad riigisiseseid tariife. Kuid tarbija maksab ikka veel keskmiselt kolm ja pool korda rohkem rändluskõne kui riigisisese kõne eest.

Kuigi digitaalne tegevuskava 101 meetmest on täidetud 34, siis 15ga on oht maha jääda.

Digitaalse tegevuskava tulemustabel on leitav:

http://ec.europa.eu/information_society/digital-agenda/scoreboard/index_en.htm



Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


22.06.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit