Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


11.-15. juuni 2012 nr. 20
Print

E-nädalakiri 20/2012

Sisukord:

1. Euroopa Komisjoni teatis ühtse turu paremaks juhtimiseks.

2. Euroopa Komisjoni teatis teenuste direktiivi rakendamise kohta: partnerlus teenuste uueks kasvuks.

3. Eurocities projekti „Cascade“ tutvustus.

4. Seitsmes territoriaalne dialoog targa, jätkusuutliku ja kaasava kasvu teemal.

5. Konverents „Piirkonnad majandusmuutustes“ ja selle aasta RegioStar auhinnad.

6. Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta resolutsioon mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (2012/2678(RSP) ja Regioonide Komitee seisukohad.

7. Rakvere linn koos 30 linnapeaga 30 eri riigist saatsid oma ühisdeklaratsioonis Riosse välja jõulise sõnumi energiamajanduse muutmise teemadel.

8. Allkirjade kogumine Balti riikide põllumeeste eurotoetuste tõstmiseks.

1. Euroopa Komisjoni teatis ühtse turu paremaks juhtimiseks.

Komisjon teeb ettepaneku koondada oma jõupingutused suurima kasvupotentsiaaliga sektoritele. Aastatel 2012–2013 on selleks välja valitud teenindussektor ja võrgutööstus. Nende valdkondade puhul kutsub komisjon liikmesriike üles kohaldama direktiivide hilinenud või vale ülevõtmise suhtes täisleppimatust. Omalt poolt pakub komisjon tõhusamat ülevõtmisalast abi, et võimalikele probleemidele lahendus leida. Rikkumiste korral et tohiks menetlus kesta keskmiselt üle 18 kuu (praegu 25,5 kuud) ja Euroopa Kohtu otsused peaksid olema liikmesriikide poolt täidetud 12 kuu jooksul.

Selleks et ühtne turg paremini toimiks, soovitab komisjon kodanike ja ettevõtjate tegevusvabaduse suurendamiseks IT-vahendeid paremini kasutada. Liikmesriikidele teeb komisjon ettepaneku edendada probleemide lahendamise vahendeid ja luua ühtse turu keskuseid, mis aitaksid ühtse turu eeskirjade toimimist paremini jälgida.

Pressiteade täies pikkuses:
http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/12/587&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en

Täpsem info:
http://ec.europa.eu/internal_market/top_layer/monitoring/governance_en.htm


2. Euroopa Komisjoni teatis teenuste direktiivi rakendamise kohta: partnerlus teenuste uueks kasvuks.

Teatises pealkirjaga „Teenuste direktiivi rakendamine: partnerlus teenuste uueks kasvuks 2012–2015” tuuakse esile, et majanduskasvu edendamiseks tuleb teenuste direktiivi rakendamist parandada. Selleks et saavutada prognoositud majanduskasvu, kutsub komisjon liikmesriike üles tühistama mitmes ELi riigis veel esinevaid diskrimineerivaid õigusnorme, näiteks nagu diskrimineerimist kodakondsuse või elukoha alusel ning teenuseosutajate kohustust teha majandusvajaduste teste.

Komisjon rõhutab, et kavatseb alustada seoses teenuste direktiivi rikkumistega rikkumismenetlusi. Lisaks sellele kavatseb komisjon teha liikmesriikidega koostööd teenuste direktiivist saadava majandusliku kasu suurendamiseks, viies näiteks ellu põhjalikud struktuurireformid valdkondades, kus liikmesriigid otsustasid varem säilitada praeguse olukorra. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellistele võtmesektoritele nagu äriteenused, ehitus, turism ja jaekaubandus (ligikaudu 30 % SKPst).

Kõnealusele teatisele on lisatud kolm töödokumenti.

· Aruanne teenuste direktiivi rakendamise kohta, milles on esitatud direktiivi rakendamise praegune seis ja lahendamist vajavad probleemid ning nn ühtsete kontaktpunktide olukord koos igale üksikule liikmesriigile antud hinnangut sisaldava osaga. Sellele lisandub majandushinnang, mis näitab teenuste direktiivi mõju ja sellega seonduvat majanduskasvu potentsiaali ELis ning milles on esitatud andmed iga liikmesriigi kohta.

· Toimekontrolli tulemused, mis näitavad, kui hästi erinevaid ELi eeskirju ettevõtjate suhtes igapäevaselt kohaldatakse. Kontrollimisel tuvastati mitmeid kitsaskohti: kutsekvalifikatsiooni tunnustamise määruse ebaühtlus ja probleemid muude liikmesriikide diplomite tunnustamisega; teatavate kutsetegevuste korporatiivse struktuuri valikut piiravad nõuded; piiriüleste teenuseosutajate kindlustamisega seotud probleemid või takistused, mille põhjustab ettevõtjatele, kes soovivad laieneda teistesse ELi riikidesse, kohaldatavate Euroopa tarbijakaitsenormide erinev tase. Kõigi nende kõrvaldamisega komisjon alles tegeleb.

· Talituste töödokument, mille eesmärk on koostada suunised artikli 20 lõike 2 kohaldamiseks seoses põhimõttega mitte diskrimineerida teenusesaajaid kodakondsuse ja elukohariigi alusel. Dokumendis uuritakse sellise ärikäitumise põhjuseid ja kutsutakse ettevõtjaid üles diskrimineerimist lõpetama.

Täispikk pressiteade:
http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/12/587&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=fr

Täpsem info:
http://ec.europa.eu/internal_market/services/services-dir/implementation_report_en.htm


3. Eurocities projekti „Cascade“ tutvustus.

12.juunil toimus Brüsselis üritus, mille raames tutvustati projekti „Cascade“- http://www.cascadecities.eu/

Projekti juhtpartner on organisatsioon Eurocities koos 19 linnaga (uute liikmesriikide linnadest osalevad ainult Bourgas ja Varssavi). Projekti raames

http://www.cascadecities.eu/index.php/expected-results.html

Soovitakse:

  • Parandada kohalike omavalitsuste töötajate ja poliitikute teadlikkust ja oskusi säästva energia plaanide kavandamisel ja täideviimisel;

  • Organiseerida õppevisiite, et tutvuda heade praktikatega;

  • Anda suurte linnade kogemusi üle väiksematele linnadele säästava energia tegevuskavade rakendamisel nagu energia efektiivsus hoonetes ja tänavatel, taastuvenergia ja transport;

  • Laiendada Cascade projekti kogemusi rahvuslikul, piirkondlikul ja EL tasandil.


Lisaks nendele tegevustele võimaldatakse 20-le linnale (miinimum suurusega 100 000 elanikku) esitada 10.juuliks kella 17.00ks (Belgia aja järgi) taotlus*, et

· Osaleda kolme päeva jooksul soovitud linnas koolitusvisiidil;

· Kutsuda kedagi oma linna, et saada nõu oma strateegia koostamiseks;

· Minna teise linna töövarjuks.

Osaleda saab kuni kaks inimest ühest linnast. Projekti raames kaetakse osalejate sõidu-, majutus- ja päevarahad, kuid mitte rohkem kui 2000 EUR ulatuses. Taotleda võib osalemist rohkem kui ühes tegevuses. Eelistatud on linnade esindajad uutest liikmesriikidest. Valitud 20 linna tehakse teatavaks selle aasta septembris.

Täpsem info osalemise kohta on ka nende kodulehel http://www.cascadecities.eu/

* Taotluse saab alla laadida lehelt:

http://www.cascadecities.eu/index.php/news/111-get-involved-in-cascades-peer-to-peer-exchanges-call-for-participation-out-now.html


4. Seitsmes territoriaalne dialoog targa, jätkusuutliku ja kaasava kasvu teemal.

Dialoog, mille täpsemaks teemaks oli „Kas Euroopa Liit on valmis taastumiseks ja uute töökohtade loomiseks kohalikust ja regionaalsest vaatevinklist“, toimus 13. juunil Regioonide Komitee peahoones (vt 7 dialoog). Eestist osalesid Regioonide Komitee liikmed Uno Silberg, Kurmet Müürsepp ja Andres Jaadla.

Mercedes Bresso, Regioonide Komitee president rääkis oma avakõnes majanduse taastumiseks vajalikest uutest vahenditest. Bresso ütles ka, et 14.juunil toimub fraktsioonide juhtide ja presidentide kohtumine Euroopa Ülemkogu eesistujaga Herman Van Rompuy´ga. Tulevikust rääkides peab meeles pidama mis on juhtunud minevikus ja kuidas rakendada Euroopa semestrit.

Vaja on reaalset koostööd erinevate valitsustasandite ja partnerite vahel, et saavutada vajalikke tulemusi. Nii Euroopa kui liikmesriikide, regioonide ja kohalikul tasandil on vaja seada selgelt mõõdetavad eesmärgid. Et saavutada EU 2020 strateegia eesmärke, on Regioonide Komitee andnud välja juhendi strateegia rakendamiseks kohalikul tasandil. Hetkel kahjuks on olukord selline, kus regionaalsete ja kohalike omavalitsustega on arvestatud uue läbiviidud uuringu kohaselt isegi vähem kui varasemal perioodil. Ajal, mis peame tegema asju kiiresti, ei ole riikide esindajad aru saanud, et need kõik planeeritud tegevused peavad toimuma kohalikul tasandil.

Euroopa Komisjoni ülddirektoraadi asedirektor Zoltan Kazatsay ütles, et elame tõeliselt keerulisel ajal. Tutvustas komisjoni poolseid ettepanekuid kuidas tagada uutel töökohtadel põhinevat kasvu ja kuidas nad planeerivad praegusest raskest olukorrast välja tulla. SKP on 0,6% eelmise perioodi omast ja tendents on kahanev. Ei ole näha ka mingeid kasvutendentse. Inglismaa ja Hispaania on jõudnud kahekordsesse depressiooni. Suurenenud on tööpuudus, ja seda eriti noorte hulgas. Kasvanud on ka pikaajaliste töötute arv. Üle 40% on olnud tööta üle aasta ja see mõjub inimeste motivatsioonile, töövõimekusele jne. Suurenenud on kõrge risk sattuda vaesusesse ja tõrjutusse. Samas on raske jõuda konsensuslikele otsustele liikmesriikide vahel.

18. aprillil võttis komisjon vastu tööhõivepaketi „Töövõimalusterohke majanduse taastumine“, mis sisaldas nii üldisi kui ka sektoripõhiseid analüüse, prognoose ja soovitusi tööjõu nõudluse suurendamiseks, aga ka tööjõu pakkumise poole edendamisele, mis hõlmab eelkõige EL tööturu dünaamilisemaks ja ühtlasemaks muutmist ja töötajate mobiilsusele kaasaaitamist. Komisjon rõhutas taas kvaliteetsete töökohtade loomise vajadust (sh eriti suure kasvupotentsiaaliga majandusharudes: keskkonnasäästlik majandus, tervishoid ja sotsiaalhoolekande sektor, digimajandus), sotsiaalpartnerite kaasatuse suurendamise olulisust poliitika kujundamisel ning EL fondide maksimaalset ärakasutamist. Teatis sisaldab ka ettepanekuid Euroopa poolaasta valitsemise tugevdamiseks kaasates sellese töösse sotsiaalpartnerid ning kutsudes ellu kaks täiendavat hindamisinstrumenti: tööhõivenäitajate võrdlussüsteemi ja riiklike tööhõivekavade tulemustabeli, mida täiendataks kaks korda aastas- http://ec.europa.eu/news/employment/120419_et.htm

Teatis: teatis

Uute töökohtade loomiseks esitab komisjon:

– komplekti rohelise majanduse tööhõivemeetmeid;

– tööhõive tegevuskava tervishoiu valdkonnas;

– komplekti IKT valdkonna tööhõivemeetmeid;

mis on kõik lisatud käesolevale teatisele ja mida täpsustatakse vastavas talituste töödokumendis.

Komisjon algatab:

– konsultatsiooni kvaliteetsete töökohtade potentsiaali kohta isiku- ja majapidamisteenuste valdkonnas;

– konsultatsiooni ELi tasandil tegutseva platvormi loomise kohta tööinspektsioonide ja muude täitevasutuste vahel, et võidelda deklareerimata tööga, eesmärgiga parandada koostööd, jagada parimaid tavasid ja selgitada välja ühised kontrollipõhimõtted 2012. aasta lõpuks;

Komisjon kutsub liikmesriike ja nõukogu üles rakendama viivitamata strateegiat „Euroopa 2020” ja käesoleva teatise poliitilistele suunistele toetudes võtma oma riiklike tööhõivekavade osana (oma riiklikes reformiprogrammides) vastu ambitsioonika töökohtade loomise strateegia.

Eesti peab tugevamat EL majanduskoordinatsiooni raamistikku oluliseks liikmesriikide struktuuri-reformide suunamisel ja toetab riigipõhiste soovituste heakskiitmist. Makromajanduslikud tasakaalustamatused eeldavad kiirelt elluviidud ja mõjusaid meetmeid. Õigel ajal tegemata jäänud reformid on mitmete Euroopa riikide puuduliku konkurentsivõime ja probleemide peamiseks põhjuseks. Eesti leiab, et komisjoni poolt tööhõivepaketis välja pakutud poliitikasuunad on olulised Euroopa Liidu 2020. aasta strateegias seatud eesmärkide poole pürgimisel. Tööturureforme läbi viies on oluline silmas pidada turvalise paindlikkuse põhimõtteid, et tagada tööturu kiirem kohandumine muutuva majandusolukorraga, aga ka turvatunne töötajate jaoks. Võttes arvesse tööjõuressursi vähenemist, on äärmiselt oluline teha pingutusi inimeste töövõimelisuse parandamiseks, sealhulgas töökeskkonna tingimuste parandamise kaudu.

Eesti nõustub ka vajadusega parandada majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimises ka Euroopa Liidu tasandil sotsiaalpartnerite osalemise mehhanisme, kasutades eelkõige paremini ära olemasolevaid makromajandusliku dialoogi ja kolmepoolse sotsiaaltippkohtumise formaate. Samas on oluline, et säiliks piisav operatiivsus Euroopa poolaasta protsessi juhtimisel.

Eesti toetab igati tööhõivepoliitika ja asjakohaste EL finantsvahendite vahelise seose tugevdamist. Eesti leiab, et ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) on oluline instrument kasvu ning töökohtade loomise toetamiseks. Euroopa Liidu pikaajalise eelarve vahendite jaotus peab toetama Euroopa 2020 strateegia eesmärkide saavutamist, sealhulgas tööhõive ja hariduse valdkonnas. Uue eelarveraamistiku ettevalmistamisel toetab Eesti ametlik seisukoht ÜKP vahendite jäigemat sidumist riigipõhiste soovituste ja riiklike reformiprogrammide eesmärkide saavutamisega.

Esimeses paneelis, mis keskendus liidu poliitikatele, mis on suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd) ning sellele kuidas linnad ja regioonid peaksid tegutsema.

Põhiettekanded olid UEAPME presidendilt Gunilla Almgren ja Patrick Itschert ETUC ( Euroopa ametiühingute ühendus) asepresidendilt.

VKEde esindaja sõnumid:

· et rakendada väikeettevõtluse pakti, tuleks kaasata kõik partnerid, tutvustada koolitusvajadusi ja võimalusi VKEde nõustamiseks. Vaja oleks ka läbi viia uuring, et aru saada kuidas VKEsid on kohalikul tasandil toetatud.

ETUC esindaja sõnumid:

· Praegused kärpimise meetmed ei ole need, mida nad on oodanud;

· Euroopa on kulutanud miljardeid pankade päästmiseks, aga noorte toetuseks on sellega võrreldes kulutatud häbematult vähe;

· Praeguseks on tehtud liiga vähe ja liiga hilja;

· Vaja on mõelda oskuste ja kvalifikatsiooni edasikandmisele järgmisele põlvkonnale;

· Sotsiaaldialoogi edendamine on oluline. Asju tuleb lahendada läbi dialoogi, mitte läbi konflikti.

Lisaks esitasid Lissabon, Hispaania Kataloonia regioon ja Lõuna-Taani oma hea praktika näiteid ja ka takistusi eesmärkide saavutamisel. Sellele järgnenud sõnavõtud foorumil osalejate poolt olid üsna kriitilised ja viitasid sellele, et kui esitatud näited kehtivad ka teiste väiksemate linnade ja regioonide kohta, siis pole ju probleemi olemas - aga on ju. Leiti ka, et toodud näidetes pöörati vähe tähelepanu sotsiaalsele kaasatusele ja jätkuvalt suurenevale lõhele erinevate ühiskonnagruppide vahel. Regioonide Komitee liige Katalooniast ütles, et Hispaania probleem on eelkõige kinnisvara mullis ja sellest lõhkemisest tekkinud kriisist panganduses ja tööhõives. Vaja on rääkida millist ühendust me EL tasandil soovime. On suurenenud vajadus suurema integreerumise ja koostöö järele (Brande). Vaja on muuta meie majandus rohelisemaks ja luua seeläbi uusi töökohti.

Bresso ütles kokkuvõttes, et sõnum on, et me vajame rohkem Euroopat ja mitmetasandilist valitsemist. Kriisist väljasaamiseks on vaja investeeringuid ja selleks on vaja eurovõlakirju ja ka ettevõtete võlakirju. Kiireks ja efektiivseks reageerimiseks on vaja leida potentsiaalseid investoreid. Suur roll majanduskasvu loomisel on VKEdel ja innovaatilisel lähenemisel. Oluline on koolituse pakkumine ja ESF vahendite kasutamine. Järgmine sõnum- on vaja jagada häid praktikaid ja kogemusi. Vaja on paremaid lahendusi valdkondades, kus me ei ole nii edukad.

Teises osas tutvustas Regioonide Komitee peasekretär läbi viidud uuringu tulemusi ja juhendmaterjali kuidas rakendada mitmetasandelist valitsemist, et rakendada EL 2020 strateegiat- ülevaade

Regioonide Komitee teise järelevalvearuande Euroopa 2020. aasta strateegia kohta – põhijäreldused

1) Teatud edusammudest hoolimata takistab Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimist endiselt „partnerluse lünklikkus”: enamikel juhtudel vaid konsulteeriti kohalike ja piirkondlike omavalitsustega riiklike reformikavade ettevalmistamisel ja rakendamisel, ent neid ei kaasatud sellesse partneritena.

2) Euroopa Liidu linnad ja piirkonnad teevad suuri jõupingutusi peaaegu kõigis Euroopa 2020. aasta strateegiaga seotud poliitikavaldkondades.

3) Mitmetasandilisel valitsemisel põhinevaid lähenemisviise, sh territoriaalseid pakte, rakendatakse või kavandatakse seni vaid üksikutel juhtudel. Nende ulatuslik kasutuselevõtt suurendaks ka Euroopa elanike vastutust Euroopa 2020. aasta strateegia eest.

4) Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatusi näevad Euroopa Liidus kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused potentsiaalselt kasulikena. Mida rohkem Euroopa linnad ja piirkonnad juhtalgatusi tundma õpivad, seda rohkem nad neid hindavad.

5) Käesoleva järelevalvearuande valguses kinnitab komitee, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleb ette näha piisavad vahendeid, et rahastada asjakohaselt Euroopa 2020. aasta strateegia ja ühtekuuluvusega seotud prioriteete.

6) Ühtekuuluvuspoliitika ühist strateegilist raamistikku käsitleva määruse eelnõu osas toetab Regioonide Komitee kindlalt komisjoni ja iga liikmesriigi vahel sõlmitava partnerluslepingu ettepanekut, millega kohandataks ühtekuuluvuspoliitika ja ELi teiste poliitikavahendite kasutamist Euroopa 2020. aasta strateegiale ja ühtekuuluvuse eesmärkidele.

7) Regioonide Komitee näeb 2012. aasta Euroopa poolaastat kui võimalust kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused veelgi ulatuslikumalt Euroopa Liidu uude tugevdatud majandusjuhtimise raamistikku. Oma nõuandva, poliitilise ja järelevalvetegevuse kaudu annab Regioonide Komitee panuse Euroopa 2020. aasta strateegia poliitilise tsükli kõikidesse etappidesse, alates iga-aastasest majanduskasvu analüüsist kuni uute riiklike reformikavade vastuvõtmiseni aprillis-mais ning riigipõhiste soovituste vastuvõtmiseni 2012. aasta juunis.


5. Konverents „Piirkonnad majandusmuutustes“ ja selle aasta RegioStar auhinnad.

Tähtaeg taotluste esitamiseks 2012 aasta RegioStars auhinnale oli 2011 aasta 15.juuli. Euroopa Komisjon sai rekordarvu taotlusi, kokku 107 taotlust. Sõltumatu komisjon valis välja võitjad, kes tehti teatavaks 14.juunil toimunud auhinnatseremoonial. 2013 aasta auhinnataotluste esitamise tähtaeg oli 20.aprill 2012.

Auhinnad anti välja viies kategoorias:

1. kategooria: Tark kasv- teenuste innovatsioon. Võitja Eco World Styria- http://www.eco.at/

2. kategooria: jätkusuutlik kasv- teenuste ekosüsteem. Võitja Grabs- http://www.grabs-eu.org/

3. kategooria: kaasav kasv- aktiivne vananemine ja demograafilised muutused. Võtja „Older People for Older People“- http://www.o4os.eu/

4. kategooria: CityStar- mahajäänud linnapiirkondade integreeritud areng. Võtja Malmö- http://www.malmo.se/

5. kategooria: informatsioon ja kommunikatsioon- projekti tulemuste esitamine. Võitja Poola projekt- http://www.podlaskiedotacje.pl/

Eesti koos Lätiga oli auhinna nominent viiendas kategoorias- http://www.estlat.eu./, mis oli ainuke selle aasta auhindadele esitatud Balti riikidest pärit projekt (veebileht).

Kogu selle aasta auhinnakategooriad ja võitjate nimekirja leiate alljärgnevalt lingilt:

regiostars 2012

Pressiteade: RegioStar auhindade võitjad

Konverentsi „Piirkonnad majandusmuutustes“ toimus 15.juunil.
Konverentsi programmi leiate: programm

Konverentsi avakõnedega esinesid EK regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn ja Euroopa Komisjoni Regionaalpoliitika Peadirektoraadi peadirektor Walter Deffaa.

Paljud liikmesriigid viivad läbi riiklikke reforme, et saavutada majanduskasvu ja eelarve stabiilsust. Järgmise finantsperioodi ühtekuuluvuspoliitika on suunatud suuremal määral kui varem innovatsiooni toetuseks. Ühtekuuluvuspoliitika on ka järgmise perioodi keskne poliitika ja on olulisem kui varem. See on vahend kriisist väljumiseks. Kavas on pakkuda ka uusi finantsinstrumente koos euroopa investeerimispangaga.

Avakõnelejad rõhutasid vajadust toetada VKEsid nii nende lõhiajaliste kui pikemaajaliste vajaduste toetamise kaudu. Euroopa Liidus on 24 miljonit töötut ja kui iga ettevõte loob kasvõi ühe täiendava töökoha, on töötus kadunud. Paljud VKEd on mõjutatud majanduskriisist ja neil on raske saada rahalist toetust. Seetõttu soovib EK neid aidata. Investeeringute toetus ja laenugarantiid annavad neile juurdepääsu ressurssidele. VKEdel on oluline roll ka innovatsiooni rakendamisel. Nüüd on liikmesriikide ja regioonide ülesanne EL pakutud strateegiate rakendamise toetamine. Vaja on käsikäes investeeringutega läbi viia ka struktuurseid reforme. Peab keskenduma ettevõtluskliimale, mitte ainult katastritele. Vaja on kaasata VKEd targa spetsialiseerumise strateegiate rakendamisse. Selleks on vaja luua ka hea institutsiooniline ja administratiivne võimekus. Samuti on vaja tagada parem koostöö erinevate valitsustasandite ja erasektori vahel.

Targa spetsialiseerumise rakendamise saab olema üks tingimuslikkus järgmisel rahastamisperioodil.

Tuleb luua hea kliima ettevõtluse arendamiseks ja innovatsiooniks.

Töörühmades , kus tutvustati nii riiklikke kui ka piirkondlikke tegevusi, et siduda tark spetsialiseerumine erinevate riiklike/piirkondlike võrgustike ja kontekstiga ja kuidas riigid/piirkonnad valmistuvad targaks spetsialiseerumiseks, esitas Eesti näite Taivo Raud haridusministeeriumist.


6. Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta resolutsioon mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (2012/2678(RSP) ja sõnumid Regioonide Komitee presidentide kohtumisel Euroopa Ülemkogu eesistujaga Herman Van Rompuy´ga 14.juunil.

Euroopa Parlament võttis 11-14.juunini toimuval täiskogu istungil vastu resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta, kus ta muuhulgas tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 kohaselt võtab nõukogu määruse, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik, vastu ühehäälse otsusega pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ja et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kohaselt varustab liit end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega ning liidu eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest.

Seoses sellega rõhutab parlament oma resolutsioonis, et
- liidu poliitilisi eesmärke ei ole võimalik saavutada, kui ELil puudub stabiilne eelarve, millest piisavalt vahendeid eraldada;
- rõhutab, et strateegia „Euroopa 2020”, mille kõik 27 liikmesriiki on heaks kiitnud, peaks aitama liidul kriisist taastuda ja tänu töökohtade loomisele ning arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule tugevamaks muutuda;
- kordab, et ei poolda ühtegi ettepanekut, mis takistaks liidul oma ülesandeid ja poliitilisi kohustusi täita või uusi kohustusi võtta.
- Tuletab meelde, et aluslepingu kohaselt peavad tõelistest omavahenditest saadav tulu ja kavandatud kulutused ELi eelarves tasakaalus olema;
- märgib, et Euroopa Parlament ei ole nõus järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevat määrust heaks kiitma, kui omavahendite süsteemi reformi kohta ei saavutata poliitilist kokkulepet, millega kaotatakse praegused tagasimaksed ja muud korrektsioonimehhanismid ning tagatakse suurem läbipaistvus, õiglus ja jätkusuutlikkus;
- tunneb heameelt seadusandlike ettepanekute üle, mille komisjon 29. juuni 2011. aastal omavahendite süsteemi muutmise kohta tegi, sh ettepanekud finantstehingumaksu ja uue ELi käibemaksu kui omavahendite kohta, mille tulemusel peaks liikmesriikide poolt makstavate rahvakogutulul põhinevate omavahendite osa vähenema ELi eelarves 2020. aastaks 40%-ni ning mis peaks sel viisil liikmesriikide konsolideerimispingutustele kaasa aitama.

Vastu võetud resolutsiooni tekstiga on võimalik tutvuda: vastu võetud tekstid

Regioonide Komitee presidentide kohtumisel Euroopa Ülemkogu eesistujaga Herman Van Rompuy´ga 14.juunil kinnitas komitee, et toetab Euroopa Parlamendi resolutsioonis väljendatud seisukohti omavahendite ja EL eelarve kohta. Esimest korda osales sellel kohtumisel eesti delegatsiooni liige Uno Silberg, kes on praegu EA fraktsiooni asepresident ning peaks alates selle aasta 1.juulist saama fraktsiooni esimeheks.

Regioonide Komitee pressiteade kohtumise sõnumiga: pressiteade

Uno Silberg rõhutas oma sõnumis Herman Van Rompuy´ga kohtumisel, et eile toimunud territoriaalne dialoog tõstis esile vajaduse kohalike ja regionaalsete tegevuste järele. Täna on töökohtade loomiseks ette võetud tegevused keskendunud ennem riiklikule kui kohalikule tasandile. On oluline, et kohalik tasand oleks kindlustatud ressurssidega kohalike meetmete rakendamiseks töökohtade loomisel ning vaja on tagada tasakaal kärbete ja töökohtade loomise meetmete vahel.

Ta tõi ühe näitena selleks taastuvenergia, mis ei aita ainult vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest vaid ka luua uusi töökohti. Teise võimalusena mainis ta VKEde toetamist. Kohalikel omavalitsustel peab olema paindlik võimalus toetada ettevõtlust.

Uno Silbergi sõnul oli kohtumise kuum teema „fiskaalne konsolideerimine“, „nn investeeringute“ mõiste sissetoomine. Investeeringuid on lihtne lõpetada, ei kaasne suuremaid probleeme vastupidiselt sotsiaalsete hüvede kärpimise või lõpetamisega.

MFF – hea uudis – Struktuurifondide raha ei ole kadunud. MFF debatt sai 13.06 alguse EPs ja peaks lõppema detsembris. Poliitiliselt on tähelepanu all summad ja nende jaotus peatükkide kaupa.

Varasemal ajal oli põllumajanduslik „lobi“ hästi organiseeritud, nüüd on teisiti. Tähelepanu all on kogu eelarve suurus ja eelkõige ÜKF osa selles. ÜKF ja ÜK on peamised teemad see kord.

Ennem oli eesmärkideks (ja jätkuvalt ka praegu) kasv ja töökohad, nüüd fiskaalne konsolideerimine.

Peale maj/euro jne kriisi on selge sõnum, me ei tee suuri otsuseid praegu, aga näitame suundumusi!

Suurim probleem on Kreeka negatiivne majanduskasv. EL poolt vaadates on see/sellega seonduv ELi siseselt „jagatud“ probleem, kuigi valitsuste tasandilt tahetaks esmalt enda asjadega tegeleda.

Me ei saa ilma „rohkem Eroopat“´ta . Me peame täna kaitsma Euroopa Liitu

Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Olli Rehn kõne paralamendi täiskogu istungil: Olli Rehn kõne


7. Rakvere linn koos 30 linnapeaga 30 eri riigist saatsid oma ühisdeklaratsioonis Riosse välja jõulise sõnumi energiamajanduse muutmise teemadel.

Muutused linnade energiamajanduses on alanud ning kohalikud omavalitsused on muutuste peamised eestvedajad. Kuu enne sellel nädalavahetusel algavat RIO+20 konverentsi toimus Portugalis, Guimarãesis, Energy Cities konverents.

Portugalis arutati muuhulgas küsimust, kuidas mõjutab kultuuritaust seda, kuidas energiat kasutatakse ning mida võiks õppida teistelt riikidelt ja linnadelt. On oluline, et oma piirkonnas ümberkorralduste tegemine võimaldab mõjusalt ja samaaegselt toime tulla nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka keskkonnaalaste väljakutsetega.

Linnapeade poolt väljapakutud 30 uuenduslikku ideed kohaliku energiatarbe teemadel panustavad otseselt Rio+20 läbirääkimistesse ja pakuvad selge vastuse kriisi ületamiseks.

30 Euroopa linnapea hulgas Eestist ühislähetuse saatnud Rakvere linnapea Andres Jaadla märkis, et sellisel Euroopa juhtivate linnade ühisläkitusel oluline tähendus. „Välja tuleb selgitada oma kohalik energiapotentsiaal, et elada vastavalt oma võimalustele“, sõnas Jaadla ühisavalduses.

Täpsem info: http://rio20.net/en/iniciativas/energy-cities

Regioonide Komitee osalus RIO+20 konverentsil:
http://cor.europa.eu/en/news/events/Pages/rio-20.aspx


8. Allkirjade kogumine Balti riikide põllumeeste eurotoetuste tõstmiseks.

Eestis, Lätis ja Leedus on käimas allkirjade kogumine Balti riikide põllumeeste eurotoetuste EL keskmisele tasemele tõstmise toetuseks. Kogutud allkirjad edastatakse asjaomastele EL institutsioonidele.

Kui keegi soovib oma allkirja anda, siis on võimalik seda teha veebilehel http://www.petitsioon.com/toeta_pollumeest või Facebookis https://www.facebook.com/ToetaPollumeest

Vaata lisainfot Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehelt www.epkk.ee


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


15.06.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit