Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


04.-08. juuni 2012 nr. 19
Print

E-nädalakiri 19/2012

Sisukord:

1. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) põlvkondadevahelise dialoogi alase temaatilise võrgustiku seminar.

2. 2012 aasta Avatud Päevade partnerite kohtumine.

3. Turu linn avas Regioonide Komitees näituse möödunud kultuuripealinna aasta meenutuseks.

4. Komisjon seab uued sihid stabiilsuse, majanduskasvu ja töökohtade tagamiseks ja teeb riikidele soovitusi selle saavutamiseks.

5. Regioonide Komitee riikide delegatsioonide koordinaatorite koosolek.

6. Euroopa ettevõtlusfoorum kutsehariduse teemal.

7. Taastuvenergia kasutuselevõtu kasv langeb järsult, kui EL ei võta koheselt rohkem meetmeid kulude vähendamiseks ja investeeringute soodustamiseks. Komisjon esitleb viise sellise olukorra lahendamiseks.

8. Inimeste kaitsmine pankade makseraskustesse sattumise eest

1. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) põlvkondadevahelise dialoogi alase temaatilise võrgustiku seminar.

Seminar toimus 4.juunil CEMR maja koosolekuruumis.

Kuna 2012. aasta on EL-s aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta, siis selle aasta eesmärk on suurendada teadlikkust vanemate inimeste panusest ühiskonnale. Kõikide tasandite poliitikakujundajaid ja asjaomaseid sidusrühmi julgustatakse võtma meetmeid, et luua paremad võimalused aktiivsena vananemiseks ning põlvkondadevahelise solidaarsuse tugevdamiseks.

Aktiivsena vananemine tähendab vananemist omades head tervist, osaledes täielikult ühiskonna elus, tundes end tegusana tööl, olles sõltumatu igapäevases elus ning kaasatud kui kodanik. Me võime sõltumata vanusest ikka täita oma osa ühiskonnas ning nautida paremat elukvaliteeti. Eesmärk on kasutada parimal moel ära see hiigelsuur potentsiaal, mis inimeses on olemas ka vanemas eas. Euroopa aasta 2012 edendab aktiivsena vananemist kolmes valdkonnas:

Tööhõive – eeldatav eluiga kogu Euroopas tõuseb ning samas suunas liigub pensioniiga, kuid paljud inimesed kardavad, et nad ei suuda jätkata samas ametis ega leida ka muud tööd, enne kui nad saavad väärikalt pensionile jääda. Vanematele töötajatele tuleb tööturul pakkuda paremaid võimalusi.

Osalemine ühiskonna elus – töölt kõrvale jäämine ei tähenda ülearuseks muutumist. Vanemate inimeste panust ühiskonnale teiste (oma vanemate, abikaasade ning lastelaste) eest hoolitsemisel või nende vabatahtlikku tööd ei panda sageli tähele. Euroopa aasta taotluseks on tunnustada rohkem seda, mida vanemad inimesed teevad ühiskonna heaks ning luua neile paremat tuge pakkuvad tingimused.

Iseseisev elu – inimese tervis vananedes halveneb, kuid selle vastu on võimalik üsna palju ette võtta. Väikesed muutused keskkonnas võivad tähendada väga palju inimeste jaoks, kellel on erinevad tervisehädad või puuded. Aktiivsena vananemine tähendab ka inimestele suutlikkuse tagamist tulla võimalikult kaua oma eluga ise toime.

Seminaril arutleti mida saaksid kohalikud ja regionaalsed omavalitsused nendes valdkondades teha ja kuidas tagada nende tegevuste seotus EL tasandi tegevustega. Hea praktika näitena esitleti Flaami valitsuse poolt sõlmitud kokkulepet tööandjate ja töövõtjate vahel, et koos tuua välja kitsaskohad tööturul, kaasa arvatud vanemaealiste töötajate integreerimist. Flaami valitsus on sõlminud kokkuleppe ka kohalike omavalitsustega, et saavutada seatud eesmärkide täitmine, keskendudes eelkõige koolist parema ülemineku tagamise tööjõuturule, koolitustele ja mitmekülgsusele. Täpsem info: http://www.diversity.be

Eestis läbiviidavate algatuste kohta on info leitav: näiteid eestist, http://www.sm.ee/sinule/eakale/aktiivsena-vananemise-ja-polvkondadevahelise-solidaarsuse-euroopa-aasta-2012.html

EY2012 on ühendus on huvigruppide kasvav esindus, kes edendavad ühiskonna visiooni, kus kõik eagrupid mängivad olulist osa ühiskonnas ja kõigile on tagatud võrdsed võimalused ja õigused - EY2012

EY2012 tegevuskava tutvustati 2012 aasta 18.jaanuril toimunud konverentsil Kopenhaagenis. Selle ühenduse tegevused peaksid jätkuna ka peale 2012 aastat, et jõuda 2020 aastaks ideaalse korralduseni. Selles ühenduses esindab Eestit sotsiaalministeerium (kontaktisikuks on Reeli Sirotkina).

Selle ühenduse tegevuskava leiate siit: tegevuskava

CEMR on selle ühenduse ametlik partner, olles ühenduslüliks kohaliku ja euroopa tasandi tegevuste vahel.

EL poolsest võimalikust rahastusest põlvkondade vahelise solidaarsuse alaste projektide toetamiseks:

EL rahastamine

CEMR üldkogul Cadiziz 26-28.septembril 2012 on kavas korraldada paralleelsessioon teemal „dialoog ja põlvkondade vaheline solidaarsus“, mis toimub 27.septembril kell 11.15-13.00.

Sellel sessioonil on kavas käsitleda kahte põhilist teemat:

· tööturule integreerimine;

· ühiskonnas osalemine ja iseseisev elamine (jätkusuutlik linnaplaneerimine)

Igal alateemal arutatakse põhilisi väljakutseid ja võimalikke lahendusi. Kavas on esitleda ka ühte kuni kahte hea praktika näidet (põhitähelepanu: milleks seda initsiatiivi vaja on, lahendused ja kuidas aktiviseerida kohalikke poliitikuid ja ühiskonda nende tegevuste toetamiseks). Samuti on kavas esitleda teadlaskonna/ajakirjaniku/kodanikuühiskonna nägemust ideaalsest situatsioonist ja võimalikest muutustest. Poliitikutelt oodatakse sõnavõtte, et kirjeldada seda kui poliitilist teemat ja kuidas poliitika võiks neid tegevusi toetada.

CEMR temaatilise võrgustiku eesmärk on koordineerida kohalikke üritusi ning tagada nende  seos EL tasandil planeeritud tegevustega, arendada ja esitada omapoolseid ettepanekuid kavandatud tegevuste täiendamiseks ja ette valmistada konkreetset programmi 2013 aastaks (demograafilised muutused).

Järgnev ajakava:

· 21.juunil on EY2012 üritus aktiivse vananemise ja aktiivse ühiskonnas osalemise teemal- „Active Ageing- Playing an active role in Society“;

· 27-29.septembril CEMR üldkogu Cadiziz;

· 28.novembril on EY2012 üritus, mis keskendub iseseisvale toimetulemisele;

· Neljandas kvartalis toimub paremate praktikate autasustamine-
http://www.age-platform.eu/en/best-practices


2. 2012 aasta Avatud Päevade partnerite kohtumine
.

Kohtumine toimus 5.juunil. Vaadati üle 9.oktoobril kavandatava seminari esialgne programm (lisatud) ning veel lahtised küsimused. Juhtpartneri CEMR esindaja Alessandro Proia kurtis, et Regioonide Komitee poolt on väga vähene toetus seminari korraldamiseks, kui samal ajal koostöö Euroopa Komisjoniga on väga hea. Oleme planeerinud, et Regioonide Komitee president avab seminari ning Regioonide Komitee üldmääruse kohta arvamuse koostanud raportöör Catiusa Marini tutvustab raporti põhiseisukohti. Seni ei ole Regioonide Komitee omalt poolt kaasa aidanud nendega kokkuleppimisel. Lubasin omalt poolt püüda leida kontakti Küprose planeeritud ettekandjaga, kasutades meie esinduse EL juures ja nõukogus töötavate eestlaste abi. Partnerid ei olnud eriti rahul CEMR senise aktiivsusega esinejatega kontakti loomisel. Leiti, et ainult kirja saatmine ei ole piisav. Vaja on saada ka personaalne kontakt.

Seminaril on lubatud tõlget kolme keelde, millest kaks on inglise ja prantsuse keel. Kui Regioonide Komitee president nõustub esinema avakõnega, siis on ilmselt vaja ka hispaania keelset tõlget. Leppisime kokku, et taotleme tõlget rohkematesse keeltesse ja võimaluse ka kasutada paindlikkust keelte osas (näiteks et saab rääkida, kuid ei saa kuulata selles keeles).

Kõik seminari materjalid tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks ja seega on kokkuhoid printimiskuludelt.

Avatud Päevadele registreerimine avatakse 9.juulil. See tähendab, et lõplik programm peab olema valmis juuni lõpuks ja vaja on leida inimene, kes vastutab meie seminarile registreerimise eest. Otsustati pakkuda seda rolli Rootsi liidu esindusele ning neid abistavad veel Šoti ja Wales'i esindused.

Kuna Regioonide Komitee pakub tasuta kohvi ja teed ning Euroopa Komisjoni Regionaalarengu Peadirektoraat on ka valmis panustama toitlustamisse, siis loodame, et meie kulud seoses sellega jäävad mõistlikesse piiridesse.

Iga partner saab kolm kutset (nagu ka eelnevatel aastatel) Avatud Päevade ametlikule vastuvõtule.


3.
Turu linn avas Regioonide Komitees näituse möödunud kultuuripealinna aasta meenutuseks.

Fotonäitus „Culture in Pictures- Turku 2011“ avati Regioonide Komitee peahoone viiendal korrusel 5.juunil kell 12.30, millele järgnes vastuvõtt viienda korruse aatriumis.

Kutse ja ülevaate fotonäitusest leiate allolevatelt linkidelt:

http://errin.eu/en/-calendar/2012/06/05/Culture-in-Pictures-Turku-2011/

http://www.turku.fi/Public/default.aspx?contentid=363113&nodeid=23


4.
Komisjon seab uued sihid stabiilsuse, majanduskasvu ja töökohtade tagamiseks ja teeb riikidele soovitusi selle saavutamiseks.

Paketil on kolm selgesti eristuvat, ent samas omavahel seotud osa. Kõigepealt on seal 27 riigipõhiste soovituste kogumit, millest igaüks vastab konkreetse liikmesriigi oludele, ning üks soovitus euroala kui terviku kohta, milles käsitletakse eelarve- ja majanduspoliitikat. Soovituste aluseks olev analüüs on esitatud 28 töödokumendis. Poliitika peamised sõnumid on kokku võetud teatises, milles käsitletakse meetmeid stabiilsuse, majanduskasvu ja töökohtade tagamiseks.

Teiseks avaldab komisjon seal riigispetsiifiliste analüüside tulemused. Aasta alguses otsustati teha analüüs kaheteistkümne liikmesriigi kohta, keda arvati olevat makromajandusliku tasakaalustamatuse ohus. Komisjon jõudis järeldusele, et kõigis kaheteistkümnes liikmesriigis esineb tasakaalustamatust, kuid praegusel hetkel ei ole see liiga suur. Riigipõhised soovitused sisaldavad ka juhiseid tasakaalustamatuse vältimise kohta.

Kolmandaks soovitab komisjon nõukogul tühistada Bulgaaria ja Saksamaa suhtes käivitatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. Samuti soovitatakse nõukogul vastu võtta otsus, milles nenditakse, et Ungari on võtnud tulemuslikke meetmeid oma ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks ning seega tuleks tema puhul lõpetada Ühtekuuluvusfondi kulukohustuste võtmise peatamine.

Riigipõhised soovitused, mis komisjon mai lõpus esitas, annavad liikmesriikidele tegevussuunised, kuidas kujundada oma eelarvepoliitikat ja läbi viia majandusreforme järgneva 12 kuu jooksul, et hoogustada konkurentsivõimet ja hõlbustada töökohtade loomist. Soovituste vastuvõtmine kujutab endast majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta lõppjärku.

Kõnealuste soovituste koostamisel on aluseks võetud eelmisel aastal vastuvõetud soovituste rakendamise põhjalik hinnang ning riikide reformikavade ja stabiilsus- või lähenemisprogrammide põhjalik analüüs, mille liikmesriigid esitasid 2012. aasta 30. aprilliks. Soovituste aluseks olev analüüs on esitatud 28 töödokumendis (üks iga liikmesriigi kohta ja üks kogu euroala kohta). Sel aastal kajastavad soovitused esmakordselt ka makromajandusliku tasakaalustamise menetluse raames tehtud kaheteistkümne riigispetsiifilise analüüsi tulemusi.

Soovitused hõlmavad laia teemade ringi, muu hulgas riigi rahandust ja struktuurireforme sellistes valdkondades nagu maksustamine, pensionid, avalik haldus ja teenused ning tööturu küsimused, eelkõige noorte töötus. Kohandamisprogrammi kohaldavad riigid (Kreeka, Portugal, Iirimaa ja Rumeenia) saavad vaid ühe soovituse: rakendada meetmeid, mis on nende programmis nõutud.

Liikmesriikidele, sealhulgas Eestile esitatud soovitused on leitavad alljärgnevalt lingilt:

soovitused liikmesriikidele

Näiteks on üks soovitus, mis on suunatud kohalikele omavalitsustele, selline: „Selleks et vastata rahvastiku vähenemise suundumusele ning tagada tasakaalustatud ja konkurentsivõimeline regionaalareng, on pikaajalisem vajadus tagada kohalike omavalitsuste rahanduslik jätkusuutlikkus ning avalike teenuste parem osutamine kohalikul tasandil ja optimeerida suhteliselt hajutatud ressursside kasutamist. Enamikul kohalikel omavalitsustel on nende väiksuse tõttu raskusi vajalike sotsiaal-, tervishoiu-, tööturu-, transpordi- ja haridusteenuste osutamisega. Soovitus on suurendada kohalike omavalitsuste rahanduslikku jätkusuutlikkust, parandades samal ajal nende tõhusust ning tagades teenuste tõhusa osutamise, eeskätt neile tugevamate ühinemis- või koostööstiimulite pakkumise kaudu. Ettepanekud asjakohasteks reformideks tuleks teha mõistliku aja jooksul.
Vaata rohkem:
http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/12/513&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en


5.
Regioonide Komitee riikide delegatsioonide koordinaatorite koosolek

Koosolek toimus 7.juunil komitee peahoones.

Koordinaatorite koosolekul ja kohtumisel Regioonide Komitee administratsiooni esindajatega arutati järgmisi teemasid:

· Koordinaatorite grupile esimehe valimine. Saadud sisendite põhjal võiks esimehe volituste pikkuseks olla miinimum üks aasta, see ametikoht võiks olla seotud liikmesriikide eesistumisega, määrata ka aseesimees (või kaks) ja esimeheks hakkamine peab toimuma vabatahtlikkuse alusel. Erinevad seisukohad olid selle kohta kas luua väiksemaarvulisem kontaktisikute rühm või jätkata senise struktuuriga. Väiksem kontaktgrupp koosneks 4-5 liikmest, mis kujuneksid makroregionaalsete piirkondade esindajatest (igast üks). Järgmisel koordinaatorite kohtumisel enne juuli täiskogu istungit otsustakse milliseks kujuneb järgmine rahvuslike koordinaatorite grupp ja millistel põhimõtetele see moodustatakse. Minu hinnangul jäävad väikese kontaktgrupi moodustamisel paljud rahvuslikud koordinaatorid kõrvale ja neil puudub juurdepääs päevakajalisele infole ning ka võimalus omapoolsete küsimuste tõstatamiseks;

· Poliitilised fraktsioonid versus rahvuslikud delegatsioonid. Mõnede koordinaatorite poolt tõstatati küsimus seoses poliitiliste fraktsioonide liiga suure mõjuga ja nende tegevuse läbipaistmatusega. Ei oldud rahul, et poliitilised rühmitused on saanud omale liiga suure otsustusõiguse. Puudub kodukord selle kohta kuidas need otsused sünnivad. Delegatsioonide liikmed ei julge oma rahulolematust näidata, sest siis on oht mitte saada raportööri kohta või jääda ilma mingist muust hüvest. Kui see on poliitilise fraktsiooni seisukoht, siis kelle seisukoht see täpsemalt on? Otsustati, et küsitakse oma delegatsiooni liikmete käest kuidas nad on rahul kehtiva süsteemiga. Otsustati, et tuleks välja pakkuda ettepanekud kodukorra muutmiseks enne uut mandaadiperioodi.

· Regioonide Komitee poolt saadetud küsimustikud. Koordinaatorid ei olnud rahul, et neid on liiga palju, nad on liiga detailsed ja on kooskõlastamata teiste ühenduste (nagu CEMR) või institutsioonide (CLARE) poolt saadetud küsimustikega. Agita ütles, et näiteks temal paluti üle vaadata koostatud ülevaade Läti kohta, kus oli kaasatud ka ekspert Lätist, mis oli üle kolmekümne lehekülje pikk ja kus paluti ka üle vaadata õigusaktide kehtivus.

· Regioonide Komitee uus koduleht. Kõik on sellega rahulolematud, alates Regioonide Komitee presidendist. Leiti, et uus koduleht on ka tehniliselt vilets ja raske on leida vajalikku informatsiooni. Puudub ka informatsioon rahvuslike delegatsioonide kohta. Tõstatati ka tõlke küsimus - hetkel on koduleht vaid piiratud arvus keeltes.

· Koostöö parandamine administratsiooniga. Koordinaatorid kurtsid, et nad ei saa kogu vajalikku informatsiooni, mis on liikmetele saadetud, komisjonide ametnikud ei vasta kirjadele ja pole aru saada kes mille eest vastutab. Nõuti, et kõik olulised dokumendid tuleb saata ka delegatsioonide koordinaatoritele. Koostöö osas administratsiooniga tuleks vaadata mis töötab hästi ja mida oleks vaja parandada. Leiti, et arvamust tuleb küsida enne dokumendi valmimist mitte aga peale seda. Kuna juulist saab ametisse uus president ja ka juhatus, siis on õige aeg rääkida vajalikest muudatustest senises koostöös.

· Prioriteedid järgmisteks aastateks. Administratsiooni esindaja tegi ettepaneku, et riikide delegatsioonid esitavad oma ettepanekud järgmiste (2013, 2014) aastate teemade osas. See võiks olla ka teemaks presidendi kohtumisel riikide delegatsioonide juhtidega.

· Juhis Regioonide Komitee liikmetele. Kavas on uuendada liikmetele suunatud juhist, muutes selle rohkem praktiliseks käitumisjuhiseks ning lisades vajalikud lingid olulistele töökorraldust reguleerivatele dokumentidele.

· Juuli täiskogu. Järgmisel nädalal saab olema üleval TOADis lõplik päevakord. Selleks, et valida uus president ja juhatus, on vajalik kõigi liikmete kohaleolek.

· Transport Brüsselis. Seoses mitme olulise tunneli remondiga, on oodata tõsiseid probleeme transpordi korralduses. Soovitus liikmetele: kasutage lennujaama bussi nr 12 asemel rongi või taksot.


6.
Euroopa ettevõtlusfoorum kutsehariduse teemal.

Foorum toimus 7.-8. juunini Euroopa Komisjoni Charlemagne hoones. Täpsem info: http://ec.europa.eu/education/doc/trainingforum_en.pdf ja
konverentsi dokumendid:
http://eutrainingforum.teamwork.fr/en/documents

Konverentsi avasõnavõttudes rõhutasid Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektor Jan Truszcynski ja Taani haridusminister Christine Antorini, et nõuded kutsehariduse kvaliteedile suurenevad ja EL on kehtestanud omad eesmärgid selles osas. Tihti ei piisa enam põhiharidusest kutsehariduse omandamiseks. Ei ole aktsepteeritav noorte kõrge tööpuudus. Kvaliteetne kutseharidus on üks võimalus tööpuuduse vähendamiseks. Vaja on parandada haridusasutuste ja tööandjate koostööd. On ka teisi väljakutseid, mis puudutavad täiskasvanud inimesi ja vajadus suurendada nende konkurentsivõimet ning pakkuda neile koolitust, et hoida nende oskused vastavuses tööjõuturu nõuetega.

On läbi viidud uuring millist tööjõudu ettevõtted vajavad ja vastavalt selle uuringu tulemustele on vaja korraldada ka tulevane kutseharidus. Võime väita, et ettevõtjate hääl ei ole piisav või peaaegu puudub. Seepärast on vaja luua parem dialoog koolitajate ja ettevõtjate vahel. Komisjon soovib ettevõtjate esindajaid, uurijaid ja koolitajate vahelist dialoogi, et teha kindlaks erinevate osapoolte kohustused olukorra parandamiseks. Kuidas saab EL toetada noorte tööhõive kasvu? EK on algatanud kaks initsiatiivi-
1. kampaania rahvusvaheline mobiilisus ja
2. teine on töötajate oskuste vastavus tööandjate nõuetele.

Tarka kasvu on võimalik saavutada kõikide osapoolte koostöös. Üle 70 miljoni inimese Euroopas on madala kvalifikatsiooniga või puudub see üldse. Kui EL soovib oma rolli maailmas säilitada, on vaja rohkem panustada oskuste arendamisse. Kuidas suurendada ettevõtjate ja noorte huvi selle vastu? Vaja on suurendada õppimisvõimet ja tahet ning baasoskusi, mida tänapäeva tööandja vajab. Taani on seadnud eesmärgiks, et kõik noored, kes soovivad õppida, peavad seda võimalust omama. Vaja on omada efektiivsest elukestva õppe strateegiat. See seab nõuded ka ettevõtetele oma töötajate täiendkoolituse osas. Taani kogemus on, et seda on võimalik saavutada koostöös partnerite vahel. Võib kasutada ka roteeruvate töökohtade süsteemi. Taani on loonud regionaalsed koolituskeskused, millest on kasu saanud suur hulk VKEsid.

Foorumil osalejad olid arvamusel, et kuigi Euroopa Komisjon on välja töötanud rida standardeid, nagu europass, EQF, ECVET, EQARF standardid, ei ole liikmesriigid ja tööandjad neid piisavalt arvesse võtnud.

Oma näiteid kuidas ettevõtted ja koolitusasutused teevad kindlaks milliseid oskusi on vaja arendada, esitasid mõlemad pooled. Näiteks Iirimaal on loodud ekspertgrupp http://www.skillsireland.ie/, kes aitab tulevasi osakusi ja koolitusvajadusi kindlaks määrata.

Paljud ettekandjad rõhutasid ka seda, et lisaks erialaoskustele on vaja arendada ka nn baasoskusi ja neid toetavaid oskusi (nagu suhtlemisoskus, kommunikatsioonioskus, juhtimisoskus jne).

Euroopa kutseõpilaste mobiilsuse võrgustiku http://www.netinvet.eu/ esindaja sõnul annab mobiilsus juurde rahvusvahelist mõõdet, lisab EL mõõdet ettevõtte tegevusse, parandadab kultuuridevahelist kompetentsi, töötajaskonna juhtimisoskusi jne.

Mis on nõrkused? Puudub tööandjate motivatsioon, sotsiaalpartnerite huvi ja finantsressursid. Samuti kardetakse administratiivse koormuse suurenemist. Takistuseks on ka erinevad õiguslikud tingimused ja kvalifikatsiooni tunnustamise tingimused liikmesriikides.

Saadud õppetunnid näitavad, et vaja oleks investeerida pikaajalistesse rahvusvahelistesse partnerlustesse ja luua parem võrgustik õpilaste vahetusprogrammides osalevate partnerite vahel. Vaja on paremat konkreetset koostööd ettevõtjate, EL institutsioonide ja haridusasutuste vahel.

Põhiline teave õpilaste liikuvuse kohta Eestis on leitav:

http://www.euroapprenticeship.eu/en/estonia.html

Põhiline kasu osalejatele ei ole tehniliste oskuste paranemine (mida nad algselt soovivad), vaid hoopis adapteerimisvõime paranemine ja pehmete oskuste paranemine. Põhiline kasu ettevõtetele on avanemine rahvusvahelisele turule. Õppimise mobiilsus on baasiks innovatsioonile. Paljud leiavad, et töötajate professionaalsus on peale vahetusprogrammis osalemist suurenenud ja töötaja roll ettevõttes on ka muutunud.

Mida rohkem on ettevõtte kaasataud vahetusprogrammi kõikidesse etappidesse, seda parem on tulemus.

Hollandi väikeettevõtete esindaja soovitas töötajate või õpilaste mobiilsuse edendamise nimel kontakteeruma kohalike ettevõtluse alaste klubidega, nagu Rotal või Lions klubidega. Samas on loodud koostöövõrgustikud kas õppeasutustega või ettevõtjate esindajatega.

Tuleks liikuda projektipõhiselt lähenemiselt süsteemsele lähenemisele. Samas tuleb arvestada mobiilsusega seotud kulutustele. Seetõttu vähendab kulutusi ja tõstab kvaliteeti püsivate võrgustike loomine, (leiti, et kõige optimaalsem on õpilaste puhul 8 –10 nädala pikkune vahetusprogramm, siis jõuab selle aja jooksul ka midagi omandada).

Mõtted teise päeva arutelult:

· Vaja on personaalsemat lähenemist nii indiviidi kui ka ettevõtte tasandil;

· Ettevõtted peavad selgelt ka määratlema mida nad töötajalt ootavad. Noored sageli õpivad seetõttu, et neile meeldib seda õppida mitte sellepärast et nad loodavad sel erialal töötada;

· Kuidas paremini aidata noortel alustada oma ettevõtlusega ja anda neile sellealast koolitust;

· Kuidas lahendada probleemi, et noored ja nende vanemad eelistavad kõrgharidust kutseharidusele;

· Probleeme on õpetajate kvalifikatsiooniga koolitusasutustes; koolisüsteem ei motiveeri noori õppima;

· Vaja on pakkuda ka õpetajatele võimalust olla ettevõttes praktikal, et nad teaksid mida nad õpetavad;

· Ei ole õige arusaam, et kooliharidus peab noori kui toormaterjali/ressurssi ette valmistama ettevõtete jaoks. Vaja on radikaalsemaid lahendusi vastasel juhul jääme kinni praegustesse probleemidesse. Tuleb sundida ettevõtteid läbi viima täiendkoolitusi, mitte lootma nende vabatahtlikkusele;

Paneelis osalejate kommentaarid:

· Nõustusid, et koolisüsteem tapab õpilaste motivatsiooni.

· Vaja on parandada kutseõpetajate kvalifikatsiooni ja motiveerida neid osalema kutseõppes. Vaja on uskuda, et on võimalik arendada noorte ettevõtlikkust, vastasel korral on see foorum mõttetu;

· Ka tööstus peaks aitama kaasa kutseõppe korraldamisele;

· Vaja on suuremat koostööd ja partnerlust erinevate osapoolte vahel;

· Kooli lõpetamisega ei lõpe õppe vaid alles algab, sest peale kooli lõpetamist on ees pikk karjäär;

· Hea koolisüsteem ja haridus ei anna garantiid töökoha leidmiseks; Integratsioon tööandjate ja koolitajate vahel ei ole piisav. Ülikooli lõpetajatel ei ole piisavalt teadmisi ja kvalifikatsiooni töötamiseks õpitud erialal;

· Vaja ei ole keskenduda ainult suuretele ettevõtetele vaid on vaja arvestada ka VKEde vajadustega;

· Riigi poolt korraldatud koolitused ei ole olnud piisavad. Vaja oleks pakkuda toetust ettevõtetele, et luua süstemaatiline täiendkoolitussüsteem;

· Koolitus ei tohiks piirduda ainult mobiilsuse toetamisega. EL peaks toetama ka koolitust, et tagada suuremat sünergiat. Vaja on toetada individuaalset lähenemist. Saksamaal ei saa üle poolte noorte tööd peale kooli lõpetamist;

· Vaja on arendada professionaalsust, mitte ainult teadmisi ja lisaks spetsiifilistele oskustele on vaja edendada teadmisi filosoofiast. Rohkem kultuuri ja vähem bürokraatiat;

· Rohkem paindlikkust;

· Kasutada rohkem hea praktika näiteid;

· Vaja on ühist raamitikku, et üksteist paremini mõista;

· Vaja on moderniseerida koolisüsteemi ja tõsta õpetajate motivatsiooni;

· Lihtsusta kommunikatsiooni osapoolte vahel;

· Vaja oleks väga pragmaatilisi järgnevaid tegevusi;

· Vaja on säilitada ka liikmesriikide erinevad lahendusi.

Antonio Silva Mendes- vaja on muuta oma senist suhtumist ja tööharjumust. Euroopas on tööpuudus liiga kõrge ja inimeste kvalifikatsioon ja oskused ei vasta tööandjate nõuetele. Me saame teha palju üheskoos – võime luua erinevaid partnereid ühendavaid võrgustikke ja suurendada heade praktikate vahendamist. EK on loonud mõne nädala eest kampaania- “ettevõtluse rohelisemaks muutmiseks”. Komisjon on koostanud liikmesriikidele soovitused, mis muuhulgas sisaldavad soovitusi ka täiendkoolituste suhtes. Vaja on uusi vorme koostööks erinevate partnerite vahel. Ei saa jätkata sama paradigmaga. Vaja on jätkata tööd VET arendamisega.

Koolid tapavad sageli ettevõtlikkust. Vaja on programme, mis aitavad tõsta usku enesesse ja tõsta inimeste juhtimisoskust. Puudub ka piisav statistiline informatsioon. Vaja on paremaid seoseid kutsehariduse ja ettevõtjate vahel.

Euroopa Komisjoni hariduse ja koolituse teemad:

http://ec.europa.eu/education/index_en.htm


7.
Taastuvenergia kasutuselevõtu kasv langeb järsult, kui EL ei võta koheselt rohkem meetmeid kulude vähendamiseks ja investeeringute soodustamiseks. Komisjon esitleb viise sellise olukorra lahendamiseks.

Komisjon alustab selliste poliitikavalikute väljatöötamise protsessi 2020. aastale järgnevaks ajaks, mis edendavad innovatsiooni ning vähendavad kulusid. Poliitika väljatöötamine julgustab tööstust tegema pikaajalisi investeeringuid, mis on vajalikud taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu edendamiseks.

Täpsem info: http://ec.europa.eu/news/energy/120608_et.htm


8.
Inimeste kaitsmine pankade makseraskustesse sattumise eest.

http://ec.europa.eu/news/economy/120606_et.htm

Kooskõlastatud ELi lähenemisviisi käsitleva kavaga kehtestataks ühised eeskirjad sekkumiseks juhul, kui pank satub finantsraskustesse ning selleks, et vältida pankade kohustuste täitmist maksumaksja rahaga.

Kõnealuse probleemi lahendamiseks teeb komisjon ettepaneku ühise eeskirjade raamistiku kohta, et aidata ELi liikmesriikidel ja riiklikel reguleerivatel asutustel panganduskriisi puhul kiiresti ja tõhusalt reageerida.

Meetmed aitaksid samuti vähendada pankade makseraskustesse sattumisest tingitud mõju finantsturgude stabiilsusele ning piirata maksumaksjatele tekkivaid kulusid juhul, kui pankade päästmine osutub vajalikuks.

Kõnealuste eeskirjade alusel oleksid pankade restruktureerimisega seotud kulud ning vastutus pankade aktsionäride, võlausaldajate ning pankade ebaõnnestunud juhtimise eest vastutavate töötajate kanda. Meetmed direktiivi ettepanek võimaldaksid samuti:

· anda avaliku sektori asutustele laiaulatuslikud volitused pankade raskustesse sattumise ärahoidmiseks, võimaldades neil probleemide lahendamiseks varem sekkuda;

· nõuda kõigilt suurematelt pankadelt saneerimiskavade koostamist – ka avaliku sektori asutused peaksid määratlema meetmed, mida nad võtaksid pangakriisi puhul sekkumiseks ja pankade haldamiseks;

· varajast sekkumist juhul, kui panga omakapital langeb alla piirmäära – pank peaks võtma vajadusel meetmeid oma finantsseisundi taastamiseks, oluliste reformide tegemiseks ning oma võla ümberstruktureerimiseks;

· liikmesriikide ametiasutustel võtta kontroll raskustesse sattunud panga üle juhul, kui varajane sekkumine ebaõnnestub, võimaldades neil näiteks panka müüa kas tervikuna või osadena;

· liikmesriikide ametiasutuste vahelist tõhusamat koostööd raskustesse sattunud piiriülese pangaga tegelemisel. Euroopa Pangandusjärelevalvel oleks siinkohal peamine roll.

Täpsem info kriisiohje kohta pangandussektoris: http://ec.europa.eu/internal_market/bank/crisis_management/index_en.htm


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis



11.06.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit