Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


28.-30. mai 2012 nr. 18
Print

E-nädalakiri 18/2012

Sisukord:

1. Regioonide Komitee ELi eelarve läbivaatamise ajutise komisjoni koosolek.

2. Läänemere äärsete regionaalsete Brüsseli esinduste suveseminar.

3. Euroopa Komisjon küsib ettepanekuid seoses Läänemere strateegia ülevaatamisega.

4. Regioonide Komitee küsimustik seoses riigisisese raudteereisijate veo turu avanemisega.

5. Regioonide Komitee uuring kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kohta ELi kodakondsuse ja kodanikuõiguste edendamisel.

6. Euroopa Kontrollikoda leiab, et põllumajandusettevõtete moderniseerimise meetme potentsiaal oleks suurem, kui rahalised vahendid suunataks täpsemini ELi prioriteetidele ja liikmesriikide spetsiifilistele vajadustele.

7. Majanduslik turvatunne Euroopas kukub.

1. Regioonide Komitee ELi eelarve läbivaatamise ajutise komisjoni koosolek.

ELi eelarve läbivaatamise ajutise komisjoni koosolek toimus teisipäeval, 29. mail 2012 Regioonide Komitee hoones Brüsselis.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll.

Regioonide Komitee asepresident Siso ütles oma sõnavõtus, et on vaja on valida uus komisjoni esimees, kuna pr Glucas on lahkunud Regioonide Komiteest. Ta osaleb täna külalisena ja esineb päevakorrapunkti 6 all, kus antakse ülevaade käimasolevatest läbirääkimistest.

Edasine töö korraldus.

Uue arvamuse koostamise ettepanek tuleb esitada juhatusele. Idee on üle vaadata eelmine arvamus, kuna EP võtab vastu arvamuse järgmise finantsperioodi kohta ja vastu on võetud ka rida arvamusi Regioonide Komitee poolt. Otsus tuleb teha seega uue arvamuse koostamise osas juulis toimuval juhatusel.

Euroopa Komisjoni on välja andnud teatise järgmise finantsperioodi vahendite kasutamise lihtsustamise kohta ja selle kohta peaks Regioonide Komitee väljendama ka oma arvamust.

Siso esitas ettepaneku on koostada omaalgatuslik arvamus EL, riigi ja riigist madalama tasandi eelarve vahel suurema sünergia loomiseks. Komisjoni liikmed toetasid seda ettepanekut.

Teadmiseks võeti 2012. aasta tööprogramm ja arvamuste vastuvõtmise järgne tegevus.

Selle küsimuse käsitlemise võimalik ajakava on järgmine:

• Mai 2012 – EP eelarvekomisjoni otsus, teha juhatusele ettepanek arvamuse läbivaatamiseks;

• Juuli 2012 – Regioonide Komitee otsus Regioonide Komitee muudetud arvamuse kohta;

• September 2012 – töödokumendi arutamine;

• Oktoober 2012 – arvamuse eelnõu esimene arutamine ja vastuvõtmine ajutises komisjonis;

• Oktoober 2012 – ürituse Open Days raames korraldatav seminar;

• November 2012 – vastuvõtmine Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul;

• Detsember 2012 – Euroopa Nõukogu otsus.

ELi eelarve läbivaatamise ajutise komisjoni tulevikuperspektiivid (CdR 899/2012)

Ettepanek on, et ELi eelarve läbivaatamise ajutise komisjoni 2010. aastast tehtavat tööd tuleks jätkata, et saavutada komitee eesmärgid kõnealuses valdkonnas. Seoses sellega võiks ajutine komisjon teha juhatusele ettepaneku jätkata eespool kirjeldatud töösuundi praeguse ajutise struktuuri raames kuni käesoleva ametiaja lõpuni (2015), nagu ette nähtud ELi eelarve läbivaatamise ajutisele komisjonile antud algsete volituste järgi.

Samuti ei ole vaja tingimata muuta ajutise komisjoni ülesandeid, ent juhatus võiks siiski kaaluda võimalust teha komitee täiskogule ettepanek ajutise komisjoni liikmeskonna laiendamiseks. Nimelt tuleks täisliikmeteks muuta (vähemalt) komitee kõikide komisjonide esimehed, nagu pakuti välja komitee esimeeste konverentsil detsembris 2011. Ent see laiendamine võiks olla ka ulatuslikum ning kaaluda tuleks ka asendusliikmete arvu võrdelist suurendamist (nt komitee komisjonide aseesimehed).

Ainus alternatiiv oleks määrata ELi eelarve läbivaatamise ajutise komisjoni ülesanded ühele olemasolevast alalistest komisjonidest (nt COTERi või ECOSe komisjon). Kuigi sealjuures on sünergia saavutamine võimalik, võib see vähendada komitee nähtavust institutsioonidevahelises arutelus mitmeaastase finantsraamistiku üle ning nõrgendada komitee poliitilist keskendumist eelarveküsimustele. Lisaks peaks komitee ELi eelarve läbivaatamise ajutise komisjoni esimehe puudumisel toetuma institutsiooniliste läbirääkimiste järgses tegevuses peamiselt oma raportööridele.

Arvamuste vahetuse käigus leidis Michael Schneider, et see komisjon on teinud suurepärast tööd ja see on hea põhjus jätkata selle komisjoni tööd selle asemel, et liita see COTER või ECOS komisjoniga. Tuleks võimaldada komisjoni esimeestel osaleda komisjoni koosolekutel kui nad peavad seda vajalikuks. Sama lähenemist toetasid ka teised komisjoni liikmed. Mõned leidsid, et vaja oleks parandada komisjoni poliitilist esindatust. Luc Van de Brande nõustus oma kolleegidega, et on mitu head põhjust selle komisjoni töö jätkamiseks.

Komisjoni koosseisu suurendamisega kaasneb ka Regioonide Komitee kulude kasv, sest vaja on katta täiendavate liikmete osalemiskulud.

Gabor BIHARY oli komisjoni töö jätkamise suhtes kahtleval seisukohal ja leidis, et selle komisjoni ülesanded tuleks anda tagasi neile komisjonidele, kuhu selle komisjoni töö kuulub. Samuti arvas ta, et kui siiski otsustakse selle komisjoni tööd jätkata, peaks komisjoni koosseis jääma väiksemaks kui tavaline komisjon, et tagada komisjoni töö efektiivsus.

Siso ütles, et kuuldud arvamuste põhjal on kokkulepe, et juuli kuus toimuv juhatus otsustab kuidas ja mis vormis ad hoc komisjoni töö jätkub.

Finantsraamistiku üle käimasolevad läbirääkimised

Glucas ütles, et kõik finantsraamistiku üle toimunud läbirääkimiste osapooled on omanud erinevat vaadet järgmise finantsraamistiku osas. Loetles üles kõik, kellega Regioonide Komitee komisjoni esindajatel on õnnestunud kohtuda ja oma seisukohti selgitada. Eurotsoonis on suured probleemid ja see tähendab, et kõik on sellega seotud. Rõhutas kui oluline oli saavutus, et luua uus üleminekuregioonide kategooria.

Finantsraamistiku teemal Euroopa Parlamendi kaasraportööride Reimer Böge (DE/EPP) ja Ivailo Kalfini (BG/S&D) sõnavõtud. Böge ütles, et oleme hetkel väga raskes ajas. Trio kohtumisel hoitakse EP pidevalt kursis arengutega. MFF pikkuseks on viis aastat ja selle elemendid otsustakse praegu. Hetkel on arutelu all mitmed teemad, kus otsuseid ei ole veel langetatud. Selles dokumendis ei ole veel konkreetseid arve. Püütakse hoiduda situatsioonist, kus liikmesriik kasutab oma vetoõigust ja seetõttu räägitakse konkreetsetest numbritest alles läbirääkimiste lõpus. Küsimus on ka omavahendites. Lissaboni Leping ütleb, et Euroopa Liidul peavad olema omavahendid ja tundub, et paljud ei ole seda lepingut korralikult lugenud. Ta arvas, et läbirääkimised on olnud siiani edukad. Komisjon ja liikmesriigid soovivad tagasi saada oma varasemat otsustusõigust ja ei ole veel harjunud EP uue rolliga. Komisjoni ettepanekud ühtekuuluvuspoliitika ja ÜPP osas tähendavad kulutuste kasvu liikmesriikidele. Vaja on lihtsaid protseduure ja läbipaistvust. Juuni täiskoguks valmistab EP ette oma põhisõnumid EL Nõukogule. Oktoobri alguses võime täpsustada detaile, et jõuda otsusteni detsembris. Maksimum, mida loodetakse säilitada, on olemasolev eelarve maht. Kui võetakse vastu võlakirjad ja kaasatakse erasektori vahendeid, siis see aitab leida uusi innovaatilisi rahastamisvahendeid. Ta leidis, et EP peab oleme kaasatud nendesse aruteludesse. Mida keerulisem on MFF regulatsioon, seda problemaatilisem on seda rakendada.

Arvamuste vahetuse käigus ütles Schneider, et Regioonide Komitee on arendanud Euroopa Parlamendiga väga head partnerlust ja hea on näha, et oleme paljudes küsimustes samadel seisukohtadel. Võib ka juhtuda, et Euroopa Parlament ja EL Nõukogu ei jõua ühistele seisukohtadele. Mis juhtub siis?

Van den Brande ütles, et väga raske on detailselt mõista mis roll on Euroopa Parlamendil nendel läbirääkimistel. Küsis millised on nende ootused omavahendite suhtes. Milline on seos MFF, ühtekuuluvuspoliitika ja regionaalpoliitika vahel? Vaja on siiski vaja teada milline on järgmise perioodi eelarve maht.

Verkerk ütles, et sellel perioodil on partnerite kaasamine olnud parem, kuid EL eelarve on suure surve all. Eelarve paindlikkus on olulisem kui kunagi varem.

Swietalski ütles, et olukord on muutunud peale Prantsusmaal toimunud presidendivalimisi. Selge sõnum on peatada eelarve vähendamised ja alustada investeeringuid majanduskasvu saavutamiseks. Ilmselt on vaja kokku leppida mõistlikus eelarves, mis võtab arvesse nii fiskaalpoliitikat kui ka ühtekuuluvuspoliitikat. Uued liikmesriigid loodavad samuti oma olukorda parandada ja seetõttu on oluline millised on nende investeerimisvõimlaused tulevikus. Ühtekuuluvuspoliitika võimalik natsionaliseerimine ähvardab ühise Euroopa ülesehitust.

Thomas leidis, et praegune majanduskliima ei soodusta pikaajalisi investeeringuid ja küsis mida oleks vaja teha, et seda olukorda vältida.

Kalfin sõnul peaks olema diskussioonid MFF üle rohkem avatud. Võiks mõelda ühise konverentsi korraldamise peale, et võimaldada avalikkusel saada paremat ülevaadet käimasolevatest diskussioonidest.

ELi, riigi- ja riigist madalama tasandi eelarve vahel suurema sünergia loomine (CdR 898/2012).

Euroopa Poliitika Keskuse peaökonomist dr Fabian Zuleeg tutvustas Regioonide Komitee lõpparuannet „ELi, riigi- ja riigist madalama tasandi eelarve vahel suurema sünergia loomine”

Selle uuringuga sooviti analüüsida olemasolevat poliitikat ja eelarve koordineerimise mehhanisme kõigil valitsemistasanditel ning teha kaugeleulatuvaid ettepanekuid ELi, riigi- ja piirkondliku eelarve vahel suurema sünergia loomiseks.

Läbiviidud uuringu tulemusena väidetakse, et ELi tasandil on tungiv vajadus suure sidususe tagamiseks praeguse eelarvelise, strateegilise ja majandusliku raamistiku vahel nii selle sisu kui ka ajakava osas, et lihtsustada riigi ja piirkondliku tasandi koordineerimist. Nende ELi raamistike mõni element, näiteks kõrgendatud tähelepanu pööramine keskpikkadele eelarvelistele raamistikele ja temaatilisele kontsentratsioonile, on õige suunitlusega ning võib koordineerimist parandada, kuid tulemused sõltuvad suuresti nende meetmete konkreetsest rakendamisest ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasatuse määrast. Iga valitsemistasand on seega oluline mitmetasandilise valitsemise parandamisel, kuid otsustavaks jääb õigele alusele tuginemine kõrgeimal tasandil. Alustuseks oleks hea näha suuremat ELi kaasatust, näiteks võiks avaldada rohelise raamatu, mis soodustaks avalikku arutelu ELi, riigi ja piirkondliku eelarvepoliitika meetmete vahel suurema sünergia loomise kohta.

Euroopa Komisjoni esindaja Rudolf Strohmeieri ütles oma sõnavõtus, et eelarvete ühtlustamine on oluline teema ka nõukogus. Ei ole saladus, et El eelarve on paljudes riikides suurim investeeringute allikas. Avaliku sektori eelarvete kärbete valguses saab EL eelarve veelgi olulisema rolli. See ei ole Brüsseli eelarve vaid on suunatud investeeringutele liikmesriikides. Eelarve distsipliin ja majanduskasv peavad käima käsikäes. Ühtekuuluvuspoliitika ja ÜPP reformimine  teenivad ühisturu paremat toimimist ja peavad aitama saavutada EU2020 strateegia eesmärke. Põhielement on parem partnerlus EL, liikmesriigi ja regioonide vahel, et paremini kasutada olemasolevaid ressursse ja see on pakutud partnerluslepingute eesmärk. Komisjon on teinud ettepaneku kasutada ka EL võlakirju ning kasutada erasektori vahendeid. Komisjoni ettepanekud liikmesriikide  reformikavade koostamiseks peaks valmima selle nädala lõpuks.

Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni esimees Alain Lamassoure´i ütles oma sõnavõtus, et elame raskel ajal ja vaja oleks sellest sügavast august välja tulla. Vaja on suuremat solidaarsust, et olemasolevast kriisist väljuda. Solidaarusus ei ole midagi abstraktset vaid seda on võimlik mõõta. EL eelarve on piiratud ja kui vaadata abielu EL eelarve ja riikide eelarvete vahel, on vaja suuremat solidaarsust. Käes on aeg rakendada praktikas seda, mida EL Leping võimaldab ja vaja on muuta EL eelarve sõltumatuks ja see peab olema ka kohalike investeeringute allikaks. Liikmesriigid ei soovi praegust süsteemi muuta. Palus mõista, et oluline on ka finantssolidaarsus (laenugarantiid). See tähendab, et kõik peavad pingutama , et aidata teisi. Need kaks tegevust peavad olema paralleelsed. Ta ütles, et me oleme kaotanud juba kakskümmend aastat ja nüüd tuleb need ellu viia. Tema ettepanek on ühtlustada kõigi 27 liikmesriigi maksusüsteemid. Vaja on luua finantsorkester euroopa tasandil, kuid me ei tea veel kuidas seda teha. Vaja on valitsustevahelist paremat koostööd. Ta ei näe mingit teist võimalust.

Järgmine koosolek toimub septembris. Täpne aeg teatatakse hiljem.

2. Läänemere äärsete regionaalsete Brüsseli esinduste suveseminar.

Selle aasta järjekordne suveseminar toimus 30. mail Mecklenburg-Vorpommern EL esinduses. Teemaks Läänemere regiooni ühendamine. Jätkusuutlik transport- majanduse ja ökoloogia ühendamine.

Seminaril anti ülevaade euroopa ühenduse rahastu CEF, TEN-T TENT ja laevakütuste väävlisisaldusega direktiivi muutmisest- http://www.eventbrite.com/event/3135473285/eorg

Sõnavõttudega esinesid Kallase kabinetist Ms. Désirée Oen, Euroopa Parlamendi liige Ms.Vilja Savisaar-Toomast ja Mr Jose Laranjeiro Ansemo Euroopa Komisjoni osakonnast DG Move Motorways of the sea establishing blue corridors.

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt investeerib Euroopa Ühendamise Rahastu 31,7 miljardit eurot Euroopa transporditaristu ajakohastamisse, et luua puuduvad ühendused ja kõrvaldada kitsaskohad. Sellest 10 miljardit tuleb Ühtekuuluvusfondist, kus see on ette nähtud fondist abi saavate riikide transpordiprojektideks, ning ülejäänud 21,7 miljardit saavad kasutada kõik liikmesriigid transporditaristusse investeerimiseks. Eesmärk on parandada ELi eri osade vahelisi ühendusi, et hõlbustada kaubavahetust ja reisimist liikmesriikide vahel.

Transpordi infrastruktuuri osas on välja valitud 30 prioriteetset projekti projektid, mille hulgas ka ka „Rail Baltica“.

Kallase kabineti liikme sõnul ei ole TEN-T midagi põhimõtteliselt uut, kuid sellega püütakse luua puuduolevaid piiriüleseid ühendusi. Samuti on oluline mõjutaja CO2 emissiooni vähendamise vajadus. EK pakub reaalset EL transpordi infrastruktuuri nägemust ja konkreetseid tähtaegu nende täitmiseks. Vaja on tagada loodava infrastruktuuri kättesaadavust, turvalisust ja keskkonnasäästlikust. EK ettepanekute ellurakendamine sõltub nüüd liikmesriikide tahtest ja poliitilistest otsustest. Läänemere regioon on komisjoni poolses ettepanekus hästi kaetud. 22. märtsil saavutati nõukogus päevakord kompromiss, mis on edasiste arengute aluseks. Seatud tähtajad jäävad siduvateks. Nõukogu leppis kokku üldises lähenemisviisis üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise pikaajalise strateegia määratlemist käsitlevate uute suuniste suhtes. Suunistes kehtestatakse üleeuroopalise transpordivõrgu infrastruktuuri haldamise nõuded ja võrgu arendamise prioriteedid ning nähakse ette ka rakendusmeetmed. Nõukogu transpordikomisjoni peamised tulemused: tulemused. CEF jaoks eraldatavad vahendid sõltuvad läbirääkimistest MFF üle. Esialgu lepitakse kokku printsiipides (juuni alguses). Eelmisel nädalal jõuti kokkuleppele pilootprojektide alustamises.

Euroopa Parlamendi transpordi ja turismikomisjoni koostas omapoolse arvamuse arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ seoses laevakütuste väävlisisaldusega (COM(2011)0439 – C7-0199/2011 – )) direktiivi ettepanek ; direktiiv koostas Vilja Savisaar Toomast.  Praegu töötatakse IMOs välja veeldatud maagaasi ja samalaadsete kütuste jaoks uut eeskirja. See peaks jõustuma 2014. aastal koos muudetud rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel. Kuivõrd veeldatud maagaas on puhas kütus, mille puhul vääveldioksiidi heidet peaaegu ei tekigi, peaksid liikmesriigid erilist tähelepanu pöörama veeldatud maagaasi kütuse piisavale kättesaadavusele ja tagama, et oleks võimalik täita ohutusnõudeid, sh tankimise võimalus reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku ajal.

EP raportöör on Satu Hassi keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonist. Euroopa Komisjoni ettepaneku peamine eesmärk on Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) 2008. aastal kokku lepitud laevakütuste väävlisisalduse ülemmäärade kehtestamine. Hinnanguliselt põhjustab laevade tekitatud õhusaaste Euroopas kuni 50 000 enneaegset surmajuhtumit aastas. Maismaatranspordi kütuste väävlisisalduse lubatud ülemmäär on 10 miljondikku ehk 2015. aasta algusest väävliheite kontrolli piirkondades kehtima hakkavast ülemmäärast 100 korda väiksem. EP raport: raport

Euroopa Parlamendis on selle teema osas arvamused väga erinevad nii poliitiliste fraktsioonide kui ka erinevate huvigruppide vahel. Selged ei ole tähtajad ja soovitud sihttasemed. Hetkel on olukord, kus erinevates raportites on sisse hääletatud erinevad sihttasemed samaks ajaperioodiks.

Anselmo Euroopa Komisjonist selgitas TEN-T praktilist rakendamist, keskendudes meretranspordile. Ta tutvustas ka oma ettekandes TEN-T valge raamatu eesmärke ning 2012 aastal jätkuvaid projekte. Selle aasta oktoobris/novembris on uus projektitaotluste voor. Loodan, et tema ettepanne tehakse hiljem IBSG kodulehel kättesaadavaks.

Probleem on loomulikult selles kust tuleb raha vajalikeks investeeringuteks, et tagada võrdne konkurents ja konkurentsivõime laiemalt.

Teises sessioonis esitleti konkreetseid projekte nagu „roheline koridor“ ja arutleti selle üle kuidas kõike plaanitut ellu viia ja millise tulemuse see annab (vt. seminari programmi).

3. Euroopa Komisjon küsib ettepanekuid seoses Läänemere strateegia ülevaatamisega.

Euroopa Komisjoni Regionaalarengu Peadirektoraat vaatab üle Läänemere strateegiat. Soovitakse muuta ka prioriteetsete valdkondade loetelu, et kontsentreeruda oma jõupingutused tegevustele, mis vastavad paremini valitud indikaatoritele ja valitud eesmärkidele. Tulemuseks peaks olema kompaktsem tegevusplaan koos spetsiifilisemate juhtprojektidega ja tegevustega, et suurendada nende oodatavat mõju. Samuti on kavas tugevdada põhiliste strateegia rakendajate võimekust. Selleks töötatakse välja selgemad kirjeldused ja ootused koos juhendmaterjaliga.

Prioriteetsete valdkondade koordinaatorite ja horisontaalsete tegevuste juhtide poolt on ette valmistatud üldine analüüs. Teiste partnerite poolset panust oodatakse 17-19.juunini toimuval aastafoorumil Kopenhaagenis.

Kirjalikud ettepanekud palutakse saata aadressile:
REGIO-EU-BALTIC-SEA-STRATEGY@ec.europa.eu

Konsultatsioon uue tegevusplaani osas jääb avatuks kuni juuli lõpuni.

Täpsem info: http://ec.europa.eu/regional_policy/cooperate/baltic/documents_en.cfm#1

4. Regioonide Komitee küsimustik seoses riigisisese raudteereisijate veo turu avanemisega.

Regioonide Komitee viib läbi konsulteerimist, et koostada mõjuhinnang teemal: ELi edasine tegevus seoses riigisisese raudteereisijate veo turu avanemisega ja mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamisega raudteeinfrastruktuurile ja -teenustele.

Küsimustik on leitav: konsultatsioon

Vastuseid oodatakse hiljemalt 14. juuniks 2012.aastaks.

5. Regioonide Komitee uuring kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kohta ELi kodakondsuse ja kodanikuõiguste edendamisel.

2013. aasta on Euroopa kodanike aasta. Aasta eesmärk on tagada, et kõik ELi kodanikud oleksid teadlikud sellest, milliseid õigusi annab liidu kodakondsus neile piiriülese liikumise korral.

Regioonide Komitee on teinud konsultatsioonifirmale Centre for Strategy & Evaluation Services (CSES) ülesandeks viia läbi uuring kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kohta ELi kodakondsuse ja kodanikuõiguste edendamisel. Uuringu eesmärk on teha kindlaks, milline võib olla kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll liidu kodakondsusega seotud kodanikuõiguste rakendamisel ja soodustamisel. Uuringus analüüsitakse takistusi ning tuuakse konkreetseid näiteid selle kohta, kuidas neid ületada.

Uuringut tutvustatakse Euroopa aastat 2013 ettevalmistaval foorumil, mille Regioonide Komitee korraldab 28. novembril 2012.

Küsimustik on üles ehitatud järgmiselt.

• 1. osa – ELi kodakondsus ja kodanikuõigused Teie omavalitsusüksuses või piirkonnas;

• 2. osa – Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll – heade tavade näited;

• 3. osa – Võimalikud järelmeetmed.

Uuringu osana korraldab CSES küsitluse, milles keskendutakse kolmele valdkonnale: õigus hääletada ja kandideerida kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel; õigus vabale liikumisele ja elamisele ELis; õigus esitada kaebus ombudsmanile ja pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole. Lisaks küsimustele selle kohta, mil määral edendatakse nimetatud ELi kodakondsusega seotud õigusi Teie omavalitsusüksuses või piirkonnas, palume Teil tuua ka heade tavade näiteid, millest teised kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid õppida.

Täiendava teabe saamiseks küsimustiku sisu kohta pöörduge palun Natalia Cecoti poole (nececot@cses.co.uk või +44 1959 525122).

Vastuseid oodatakse juuni lõpuks.

6. Euroopa Kontrollikoda leiab, et põllumajandusettevõtete moderniseerimise meetme potentsiaal oleks suurem, kui rahalised vahendid suunataks täpsemini ELi prioriteetidele ja liikmesriikide spetsiifilistele vajadustele.

Euroopa Kontrollikoda esitab komisjonile meetme 121 (põllumajandusettevõtete moderniseerimine) mõjususe suurendamiseks muu hulgas järgmised soovitused:

· mitte heaks kiita maaelu arengukavasid, millest ei nähtu, et abi oleks suunatud, ning mis ei sisalda selgeid ja asjakohaseid valikukriteeriume ELi prioriteetide ning riiklike või piirkondlike vajaduste täitmiseks;

· tagada tulevase programmitöö perioodi jaoks asjakohase ja usaldusväärse teabe laekumine;

· esitada seadusandlik ettepanek, et võimalusel siduda rahalised vahendid ELi määrustes kehtestatud prioriteetidega, tagamaks rahastamise täiendav mõju.

Liikmesriikidel soovitatakse kehtestada mõjusad menetlused, mis oleksid riskidega proportsionaalsed, tagamaks, et toetusi ei anta projektidele, mille puhul on investeeringu majanduslik elujõulisus või põllumajandusettevõtte jätkusuutlikkus kaheldav.

Täpsem info: pressiteade

7. Majanduslik turvatunne Euroopas kukub.

Ülevaade äriettevõtete ja tarbijate majanduslikust turvatundest on esitatud viimases aruandes http://ec.europa.eu/economy_finance/db_indicators/surveys/index_en.htm

Economic Sentiment Indicator (ESI) on langenud järsult nii euroala riikides kui ka Euroopa Liidus tervikuna. Ainukesena näitab tõusutrendi tarbijate usaldus.

Järgmine aruanne esitatakse 21.juunil.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


31.05.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit