Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


21.-25. mai 2012 nr. 17
Print

E-nädalakiri 17/2012

Sisukord

1. Roheline nädal 22-25.05.2012, mille keskmes on vesi „ iga tilk loeb“.

2. Regioonide Komitee viib läbi küsitlusi strateegia „Euroopa 2020” rakendamisest kohapeal ja uue ühise strateegilise raamistiku 2014–2020 kohta.

3. Uus Euroopa tarbijakaitse tegevuskava.

4. Euroopa Komisjon käivitas katseprojekti „Sinu esimene EURESi töökoht”, et aidata noortel tööd leida.

5. Euroopa Parlamendi täiskogu istungi olulised teemad.

6. Euroopa Liidu riigipeade 23.mai 2012 tippkohtumise tulemused.

7. Euroopa Parlamendi arvamuste eelnõud järgmise finantsperioodi ettepanekute osas.

1. Roheline nädal 22-25.05.2012, mille keskmes on vesi „ iga tilk loeb“.

Kaheteistkümnendat korda toimuv roheline nädal http://www.greenweek-2012.eu/ on Euroopa keskkonnapoliitika suurim iga-aastane konverents. See toimub Brüsselis 22.–25. mail 2012- otseülekanne on jälgitav: http://ec.europa.eu/environment/greenweek/ Konverentsil osales Eesti Linnade Liidust Irja Alakivi, kes vastutab liidus keskkonna temaatika eest.

Tänavu on selle pealkiri „Veeprobleem – iga tilk loeb” (“The Water Challenge – Every Drop Counts"). Selle aasta roheline nädal oli pühendatud veele. Otsiti lahendusi veega seotud põhiprobleemidele, näiteks kuidas tagada kvaliteetse vee kättesaadavus tingimustes, kus rahvastik kasvab kiiresti ja kliima muutumine on ilmselge. Organisatsioonid ja äriühingud esitasid näiteid parimatest tavadest 52 stendiga näitusel, arvukate kõrvalürituste hulgas oli ka filmide “La Soif du monde” (e k maailma janu), "Oceans" (e k ookeanid) ja “Africa Turns Green” (e k Aafrika muutub roheliseks) linastused.

Avasessioonil andis oma sõnumi ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik edasi video vahendusel. Ta ütles: „Vesi on sõna otseses mõttes eluliselt tähtis ressurss ja inimtegevusel on veele tohutu mõju. Ma loodan, et rohelise nädala jooksul aitavad sajad siia kogunenud eksperdid ja huvitatud pooled edasi arendada praeguseid poliitikasuundi ning tulevad lagedale uute ideedega, kuidas hoida seda meile kõigile väärtuslikku vara.”

Taani keskkonnaminister Ida Auken ütles, et vesi on oluline mitmete probleemide lahendamiseks ning käesolev majanduskriis ei saa olla põhjenduseks, et jätta keskkonnaprobleemid ootelehele. Jätkusuutlikust arengust rääkides on vesi üks võtmeelemente ning vaja on rääkida jätkusuutlikust arengust uuel moel, arvestades selle kõiki kolme elementi, mis on nagu arengu DNA. Vaja on mõelda veest integreeritud moel ja seetõttu on komisjon 10.mail välja andnud uue teatise veealastest innovaatilistest partnerlustest: EK teatis

Tema sõnavõtuga saab põhjalikumalt tutvuda: Taani keskkonnaministri sõnavõtt

Pariisi Teaduste Akadeemia professor Ghislain de Marsily ütles, et vesi ei ole asi omaette, vaid ta on alati seotud teiste oluliste teemadega nagu näiteks toit või energia. Tema sõnul on vaja vähendada toidu, eriti lihatoodete tarbimist Euroopas. Kui täna ebavõrdselt tarbitav toit jagada kõigi maailma elanike vahel võrdselt, ei ole kedagi kes peaks nälga tundma. Toidu raiskamine on lubamatu. Ta kritiseeris ka Euroopa Komisjoni selle eest, et ei ole piisavalt tehtud, et vähendada põllumajandusest tulenevat negatiivset mõju vee kvaliteedile. See peab saama EL poliitikaks nr 1.

Euroopa keskkonna seisundit ja väljavaateid käsitlevast Euroopa Keskkonnaameti 2010. aasta aruandest aga selgub, et EL näib olevat takerdunud stagnatsiooni ja langusetrendidesse, mis keskkonna säästmise asemel hoopis kaugenevad sellest eesmärgist.

Euroopa Komisjoni hiljutisest uuringust nähtub, et kümnest eurooplasest seitse tunneb veeprobleemide pärast tõsiselt muret. Reostus punkt- ja hajaallikatest, liigne veevõtmine ning jõgede ja järvede muutmine ei luba saavutada eesmärki, et 2015. aastaks oleks kogu Euroopa vee seisund hea. Veega seotud loodusõnnetused nagu põuad ja üleujutused on läinud suures osas meie mandrist sagedasemaks ja tõsisemaks. Kliimamuutuse ja maakasutuse muutumise tõttu võib eeldada, et neid tuleb ette üha rohkem ja raskemal kujul.

Roheline nädal andis ülevaate veega seotud ELi poliitikasuundadest ning arutleti kuidas neid tulevaste probleemide lahendamiseks paremini kujundada.

Mitmestki avasessioonil esitatud ettekandest selgus, et Eestis on vesi ja selle näitajad Euroopa parimate hulgas- http://www.greenweek-2012.eu/sites/default/files/1-1_rodriguez_romero.pdf

92,1% Euroopa Liidu supluskohtade veest vastab nüüd suplusvee direktiivi suplusvee direktiiv kohastele veekvaliteedi miinimumnõuetele. Suplusvee üldine kvaliteet on ELis alates 1990. aastast tunduvalt paranenud. Selliste mereäärsete supluskohtade osakaal, mille vesi ei vasta suplusdirektiivi sätetele, on langenud 9,2%-lt 1990. aastal 1,5 %-ni 2011. aastal. Selliste sisemaal asuvate supluskohtade osakaal, mille vesi ei vasta kohustuslikele nõuetele, on langenud 11,9%-lt 1990. aastal 2,4%-ni 2011. aastal. See on seni üks parimaid tulemusi.

Euroopa veevarude kaitse kava peaks valmima selle aasta novembris. Kava ettevalmistusetapina toimus rohelise nädala raames ka kolmas Euroopa veekonverents, mis on konsulteerimise ja arutluste platvormiks arvukatele veega seotud sidusrühmadele, liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile.

Otseülekannet veebis võib vaadata konverentsi veebisaidil. Konverentsi programm: http://waterblueprint2012.eu/programme ja ettekanded on leitavad:

http://www.greenweek-2012.eu/speeches-and-presentations

Veevarude kaitse kava, mille pikaajaline eesmärk on tagada hea kvaliteediga vee kättesaadavus säästlikuks ja õiglaseks veekasutuseks, kujutab endast uut ELi poliitikavahendit, millega lahendada vett kui ressurssi ümbritsevaid probleeme.

Et tõhustada kontrolle ja järelevalvet, on Euroopa Komisjoni välja andnud teatise „Rohkem kasu ELi keskkonnameetmetest: usalduse suurendamine teadmisi ja reageerimisvõimet täiustades“- teatis.

Käesoleva teatise eesmärk on kaaluda võimalusi, kuidas aidata liikmesriikidel teadmisi süstemaatilisemalt koguda ja levitada ning reageerida probleemidele paremini kohapeal. Tõhus õiguskaitse on oluline, kuid mitte piisav vahend, mistõttu tehakse ettepanek näha rakendamise tagamiseks ette ka kontrollid ja järelevalve, kaebuste esitamise mehhanismid ja ametlike partnerlussuhete sõlmimine. Teatise eesmärk on täiendada 2008. aasta keskkonnateemalist teatist ja Århusi konventsioonis nimetatud keskkonnaõiguse eripäradele keskendudes võtta arvesse ka 2007 aasta teatist „Tulemuslik Euroopa – ühenduse õiguse kohaldamine“.

Huvitav ülevaade on 16.mail välja antud uuringus erinevate keskkonna näitajate kohta:

http://www.eea.europa.eu/publications/environmental-indicator-report-2012

Ülevaate veega seotud teemadest leiate kodulehelt:

http://www.eea.europa.eu/themes/water

Rohelise nädala oluliseks sündmuseks oli Euroopa keskkonnaalaste ettevõtlusauhindade väljakuulutamine, millega pärjatakse innovatiivseid ettevõtjaid, kes on edukalt ühendanud innovatsiooni, konkurentsivõime ja silmapaistva keskkonnahoidlikkuse. 24.mai õhtul toimunud auhinnatseremoonial kuulutas keskkonnavolinik Janez Potočnik välja 2012 aasta võitjad, kelleks olid:
- juhtimise eest Marks and Spencer (UK) http://www.marksandspencer.com/ ;
- Aquamarine Power (UK) http://www.aquamarinepower.com/ toodangu eest;
- Umicore (Belgia) http://www.umicore.com/en/ protsessi eest;
- INENSUS GmbH (Saksamaa) http://www.inensus.com/ rahvusvahelise koostöö eest; ja
- Slovenské elektrárne, a.s. (Slovakkia) http://www.seas.sk/sk/uvodna-stranka äri ja bioloogilise mitmekesisuse eest- pressiteade: pressiteade

Käimasolevad konsultatsioonid:

Euroopa vete kaitsmiseks, mis kestab kuni 6.juunini:

http://ec.europa.eu/environment/consultations/blueprint_en.htm

Ja keskkonna 7 tegevusprogrammi üle, mis kestab 1.juuni

http://ec.europa.eu/environment/consultations/7eap_en.htm

Täiendav info veepoliitikate kohta:

http://water.europa.eu/

http://water.europa.eu/policy

http://ec.europa.eu/environment/water/blueprint/index_en.htm

2. Regioonide Komitee viib läbi küsitlusi strateegia „Euroopa 2020” rakendamisest kohapeal ja uue ühise strateegilise raamistiku 2014–2020 kohta.

Esimene Regioonide Komitee küsitlus vaatleb strateegia „Euroopa 2020” rakendamist kohapeal, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasatust sellesse ning hinnangu andmist riiklikele reformikavadele. Küsitluse eesmärk on aidata Regioonide Komiteel jälgida, mil määral annab strateegia „Euroopa 2020” lisaväärtust kohalikku ja piirkondlikku poliitikasse, ning hinnata, kas riiklikke reformikavasid rakendatakse koostöös kõigi valitsemistasanditega (võimalusel viidates mitmetasandilise valitsemise lepingutele, näiteks Regioonide Komitee soovitatud territoriaalsetele paktidele).

Küsimustik on leitav: EU2020 rakendamine kohtadel . Vastuseid oodatakse nii linnalt/vallalt, liidult või regioonilt.

Vastuseid esitatud küsimustele oodatakse 13.juuniks 2012 aadressile europe2020@cor.europa.eu

Täiendav teave, sh strateegia “Euroopa 2020” järelevalveplatvormiga liitumise kohta, asub veebiaadressil www.cor.europa.eu/europe2020

Teine kutsub andma esialgset tagasisidet Euroopa Komisjoni talituste töödokumendile „Ühise strateegilise raamistiku 2014–2020 elemendid” kohta. Küsimustik ÜSR 2014-2020 on mõeldud Marek Woźniaki töödokumendi (mida tutvustasin eelmises nädalakirjas, vt. Nädalakiri nr. 16) täienduseks. Vastuseid võetakse arvesse Marek Woźniaki arvamuse eelnõus (lõplik vastuvõtmine on kavandatud 9.–10. oktoobriks 2012) ja Regioonide Komitee 3. järelevalvearuandes strateegia „Euroopa 2020” kohta, mis on kavas avaldada 2012. aasta oktoobris.

Tähtaeg vastamiseks on 28.mai 2012.

3. Uus Euroopa tarbijakaitse tegevuskava.

Euroopa Komisjoni strateegilises visioonis ELi eelseisvate aastate tarbijapoliitika kohta on seatud eesmärgiks maksimeerida tarbijate osalust turul ja usaldust turu vastu. Euroopa tarbijakaitse tegevuskava lähtub neljast peaeesmärgist: usalduse suurendamiseks tahetakse tugevdada tarbijaohutust, avardada teadmisi, kiirendada õiguskaitse- ja hüvitusmeetmeid ning viia tarbijaõigused ja tarbijapoliitika vastavusse ühiskonnas ja majanduses toimuvate muudatustega. Tegevuskavas on esitatud ka rida põhimeetmeid, mis tuleb 2014. aastaks ellu viia.

Tarbijakaitse tegevuskavas esitatakse ELi kasvustrateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed. Tegevuskava lähtealuseks on teised algatused, nagu ELi kodakondsuse aruanne (vt usalduse suurendamine ühtse turu vastu ja pressiteade), ühtse turu akt, Euroopa digitaalarengu tegevuskava ja ressursitõhususe tegevuskava, ning ühtlasi täiendab tarbijakaitse tegevuskava neid algatusi. Selleks tugineb ta neljale peaeesmärgile, mis on kavandatud suurendama tarbijate kindlustunnet.

  • Tarbijaohutuse tugevdamine: kaupade, teenuste ja toidu puhul; tugevdada õigusraamistikku ja muuta turujärelevalve tõhusamaks;

  • Teadmiste avardamine: et tulla toime turu üha suurema keerukusega, kus tarbijatel on vaja õigeid abivahendeid ja teavet, et saada aru kõigist aspektidest alates tarbijakrediidi tegelikust maksumusest kuni kaebuse esitamiseks õige koha leidmiseni. See on oluline nii tarbijatele kui ka kauplejatele ning siinjuures on otsustav roll tarbijaorganisatsioonidel;

  • Õiguskaitse- ja hüvitusmeetmete täiustamine: ilma nendeta ei saa õigusi tegelikult kasutada. Eriti oluliseks muudab selle tõsiasi, et kahju, mida Euroopa tarbijad on pidanud kandma kaebuste aluseks olevate probleemide tõttu, on hinnanguliselt ligikaudu 0,4% ELi SKP-st. Siin on tarbijakaitsevõrgustike roll väga oluline;

  • Tarbijapoliitika vastavus ühiskonnas toimuvatele muutustele ja elulähedus: kohandada tarbijakaitseõigus digitaalajastule ja lahendada probleemid, mis esinevad tarbijatel internetikaubanduses; võtta arvesse haavatavamate tarbijate vajadusi; muuta kestlike valikute tegemine lihtsaks.

Tegevuskava toetab tarbijate huve olulisemates sektorites, nagu: toit, energia, finantsid, transport ja digitaalareng.

Lisateave:

http://ec.europa.eu/consumers/strategy/index_en.htm#agenda

http://ec.europa.eu/justice/consumer-marketing/index_et.htm

4. Euroopa Komisjon käivitas katseprojekti „Sinu esimene EURESi töökoht”, et aidata noortel tööd leida.

Komisjon teatas 2012. aasta tööhõivemeetmete paketis (vt pressiteade ), et tal on kavas parandada EURESi süsteemi selleks, et muuta Euroopa tööjõuturg läbipaistvamaks ning juhatada tööotsijad ja töökoha vahetajad töökohtade juurde. Selle kaudu on juurdepääs ELi vabadele töökohtadele lihtsam ja andmete edastamine toimub reaalajas, samas antakse tööandjatele teavet sobivate oskustega kandidaatide kohta.

Esimese EURESi töökoha tegevuskava kohaselt aitavad neli selleks väljavalitud tööhõiveagentuuri Saksamaal, Hispaanias, Taanis ja Itaalias leida noortel tööd muus liikmesriigis kui nende elukohaliikmesriik. Noortele ELi kodanikele vanuses 18–30 aastat antakse töökoha leidmiseks vajalikku teavet ja abi, aga ka võimalikku rahalist toetust töötaotluse esitamiseks või koolitusteks. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kus on kuni 250 töötajat, võivad taotleda rahalist abi äsja tööle võetud töötajate koolituskulude osaliseks katmiseks ning nende sisseseadmise toetamiseks.

Lisateave:

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=993

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/andor/headlines/news/2012/04/20120418_en.htm

5. Euroopa Parlamendi täiskogu istungi olulised teemad.

Euroopa Parlamendi täiskogu istung toimus 21.-24.maini 2012 Strasbourgis.

Teisipäeval oli Euroopa Parlamendi (EP) täiskogul keskse arutlusteemana kõne all kolmapäeval Brüsselis aset leidev Euroopa Liidu (EL) riigipeade erakorraline tippkohtumine, mis keskendus majanduskasvu edendamisele ja tööhõive parandamisele. Toimunud debatil rõhutas enamik kõnelejaid, et kokkuhoid ja fiskaalne konsolideerimine tuleb siduda majanduskasvule suunatud meetmetega. Ka Kreeka keeruline olukord ei jäänud märkimata. Istungil esinenud rahandusvolinik Rehn kutsus liikmesriike üles liikuma tugevama majandusliidu suunas, mis aitaks kaasa ühtsete võlakirjade kasutuselevõtule. Majandus- ja rahandusvoliniku sõnul ei saa eksisteerida jätkusuutlik majanduskasv ilma jätkusuutliku võlakoormata. "Iga euro, mis läheb võla maksmiseks on euro vähem investeeringutele." Euroopa Komisjon soovib Kreeka jäämist ELi ja euroalasse, kuna alternatiiv oleks palju hullem.

EP võttis vastu finantstehingute maksu ambitsioonika kava. Parlament leidis, et väljapakutud finantstehingute maks (inglise keeles: financial transaction tax FTT) peab olema paremini ettevalmistatud, et see haaraks suuremat hulka kauplejaid ning maksust eemale hoidmine ei oleks tulus. EP arvamuse kohaselt tuleb maksu kehtestamisega minna edasi, isegi kui selle kasuks otsustavad vaid mõned ELi liikmesriigid. Parlament lisab komisjoni ettepanekule "emiteerimise põhimõtte", mis tähendab, et finantstehingute maksu peavad tasuma ka need finantsasutused, kes asuvad väljaspool FTT ala, juhul kui nad kauplesid väärtpaberitega, mis anti algselt välja FTT alal. "Residentsuse põhimõte", mille pakkus välja komisjon, jääb samuti alles. See tähendab, et maksustatud on ka sellised aktsiad, mis on antud välja FTT alast väljaspool, kuid millega kauplemisel on vähemalt üks osapool FTT ala asutus.

Viimase Eurobaromeetri andmete järgi pooldab 66% ELis küsitletutest seda maksu. EP arvamus ei nõua, et finantstehingute maksust laekuv tulu läheks ELi eelarvesse. Juhul, kui see tulu antakse ELi eelarvesse, siis väheneb vastavalt ka liikmesriigi panus ELi eelarvesse. EP arvamus järgib komisjoni väljapakutud ajaraami: 31.12.2013 - tähtaeg, mil liikmesriigid peavad võtma vastu vajalikud õigusaktid; 31.12.2014 - seaduste jõustumise tähtaeg.

Täpsemalt saab raporti sisuga tutvuda: raport

Arutelud ressursitõhusa Euroopa tegevuskava üle. Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava annab analüüsi ja seab esimesed sammud kõnealuse uue tegevuskava poole. Kuid see ei peegelda vajalikul viisil kiireloomulisust. Me lihtsalt ei saa endale lubada kulutada ringmajandusele üleminekuks kümmet-kahtekümmet aastat. Tiheda konkurentsiga maailm, kus me elame, ja areneva majandusega riikide arvu tähelepanuväärne suurenemine ei anna meile nii palju aega. Euroopa Komisjon kehtestab õige suuna, kuid see ei ole piisavalt konkreetne sammude poolest, mida astuda tuleks. Peamised ülesanded on järgmised: 1) luua avaliku ja erasektoriga tugev ühine tegevuskava. Üleminek ringmajandusele on ühiskondlik proovikivi ja selle peaksid kõik omaks võtma; 2) parandada radikaalselt Euroopa sekundaarmaterjalide kasutust ja luua õiged stiimulid jäätmete vältimiseks ja korduvkasutamiseks; 3) teha innovatsiooniprogrammides ressursitõhususest ja säästlikkusest esimene prioriteet nii Euroopa kui ka riigi tasandil; 4) muuta meie jõukuse ja majanduskasvu mõõtmise viisi, võttes arvesse keskkonnasäästlikkust, looduskapitali ja ressursitõhusust; 5) kehtestada kõigile Euroopa turule sisenevatele toodetele uued tootekriteeriumid, laiendades ökodisaini direktiivi reguleerimisala, lisades ringlussevõetava materjali sisalduse, vastupidavuse ja korduvkasutuse. Saadikute arvates peab maksustama ressursside raiskamise, et tõsta ELi konkurentsivõimet.

Parlamendi resolutsioon võeti vastu 479 poolt, 66 vastu ja 63 erapooletu häälega. Arvamusega saab tutvuda: arvamus.

Soovitused komisjonile meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamise kohta. Viimaste esialgsete ja puudulike andmete kohaselt teenivad naised Euroopa Liidus keskmiselt 16,4% võrra vähem kui mehed ja sooline palgalõhe ulatub liikmesriikides 4,4%st kuni 27,6%ni, ning arvestades, et hoolimata märkimisväärsest hulgast õigusaktidest, mis on kehtinud peaaegu 40 aastat, ning võetud meetmetest ja vahenditest, mida on kulutatud palgalõhe vähendamiseks, on edusammud olnud äärmiselt aeglased (erinevus ELi tasandil oli 2006. aastal 17,7%, 2007. aastal 17,6%, 2008. aastal 17,4%, 2009. aastal 16,9% ja 2010. aastal 16,4%) ning mõnes liikmesriigis on lõhe isegi suurenenud; arvestades, et palgalõhe võib olla oodatust suurem, sest kolme liikmesriigi andmed puuduvad. Püsivalt suure palgaerinevuse põhjused on komplekssed, neid on palju ja nad on sageli üksteisega seotud ning hõlmavad palju laiemat teemaderingi kui võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise küsimus; arvestades, et need põhjused hõlmavad otsest ja kaudset diskrimineerimist ning sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid, nagu kutsealane ja tugevalt horisontaalne ja vertikaalne segregatsioon tööturul, naiste töö madalam väärtustamine, ebavõrdsus töö- ja eraelu ühitamisel ning traditsioonid ja stereotüpiseerimine, eriti haridusteel, erialavaldkonna juurdepääsul erinevatele ametitele ja elukutsetele ja seeläbi professionaalsele karjäärile, eriti tütarlaste ja naiste jaoks, suunates neid tüüpiliste naiste elukutsete juurde, mis on halvemini tasustatud; arvestades, et eksperdianalüüsi kohaselt põhjustab umbes pool palgalõhest otsene ja kaudne diskrimineerimine.

Resolutsiooni ettepaneku lisas esitatakse soovitused mõistete täpsustamiseks, olukorra analüüsiks ja tulemuste läbipaistvamaks muutmiseks, töö hindamiseks ja kutsealade liigitamiseks, võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutuste ja õiguskaitsevahendite kohta, sotsiaaldialoogi kohta, diskrimineerimise vältimiseks ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks, sanktsioonide kohta ning EL poliitika ühtlustamiseks. Täpsem info: raport; EP nõuab rangemaid sanktsioone

6. Euroopa Liidu riigipeade 23.mai 2012 tippkohtumise tulemused.

Peale mitmeid tunde kestnud pingelisi kõnelusi, mis lõppesid neljapäeva varahommikul, ei ole saavutatud olulisi edasiminekuid. Saksamaa ja Prantsusmaa on jätkuvalt erimeelsusel euroopa võlakirjade suhtes ning ka Kreeka tulevik pole selge.

Janis Emmanouilidise sõnul Euroopa Poliituuringute Keskusest on põhiline erinevus selles, kui kaugele võib minna, et leida uus tasakaal kärbete ja reformide vahel ühelt poolt ning stimuleerides majanduskasvu teiselt poolt.

Hollande soovib, et Euroopa Keskpank annaks otselaenu eurotsooni liikmetele, aga Merkel keeldub üle vaatamast vastu võetud finantspaketti, kuigi Hollande peaks nagu täitma valimistel antud lubadusi.

Täpsem info: http://www.dw.de/dw/article/0,,15973126,00.html

artikkel the telegraph ja delfi uudised, pressiteade

7. Euroopa Parlamendi arvamuste eelnõud järgmise finantsperioodi ettepanekute osas.

Euroopa Parlamendi regionaalkomisjoni arvamuste eelnõud järgmise finantsperioodi ettepanekute osas on valmis ja ootavad muudatusettepanekuid kuni 31.maini 2012- http://www.europarl.europa.eu/committees/et/regi/draft-reports.html

  • RAPORTI PROJEKT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006. Raportöörid Lambert van NISTELROOIJ , Constanze Angela KREHL.

  • RAPORTI PROJEKT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja kasutamist. Raportöör Joachim ZELLER.

  • RAPORTI PROJEKT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006. Raportöör Victor BOŞTINARU.

  • DRAFT REPORT on the proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council on specific provisions concerning the European Regional Development Fund and the 'Investment for growth and jobs' goal and repeal of Regulation (EC) No 1080/2006. Raportöör Jan OLBRYCHT.

Näiteks üldsätete kohta on raporti eelnõus esitatud järgmised muudatusettepanekud:

  • Partnerluslepingu ja iga programmi jaoks peaks liikmesriik korraldama partnerluse, sõlmides pädevate piirkondlike ja kohalike asutustega partnerluslepingud. Liikmesriigid tahavad kooskõlas oma institutsionaalse, õigusliku ja rahandusliku raamistikuga teha koostööd ka majandus- ja sotsiaalpartnerite, muude avalike asutustega ning kodanikuühiskonda esindavate asutustega, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ning võrdõiguslikkuse edendamise ja diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavate organitega;

  • Paljud muudatusettepanekud kajastab Euroopa Parlamendi seisukohta, et kohalikud ja piirkondlikud asutused peaksid olema struktureeritud ja süstemaatilisel viisil partnerluslepingute koostamises ja ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kõikides etappides kaasatud.

  • Tulemusreservi loomise ettepanek on kustutatud;

  • Kustutatud on komisjoni ettepanek maksete ja kohustuste peatamiseks kui liikmesriik ei võta kasutusele meetmeid oma majanduse ja rahanduse korrastamiseks;

  • Tehakse ettepanekud tugevdada mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtteid, kuna need on eeltingimuseks liidu eesmärkide tõhusale määratlemisele ja kohaldamisele;

  • Nõutakse, et seadusandjad ja teised ELi organid päevad andma täpset tagasisidet partnerluslepingute ja rakenduskavade läbirääkimiste tulemuste kohta.

  • Tuleb tagada, et komisjoni esitatud temaatiliste eesmärkide süsteem võtab arvesse spetsiifilisi piirkondlikke arenguvajadusi;

  • Partnerluslepingute ja rakenduskavade samaaegset vastuvõtmist ei peeta rakenduskavade koostamisel partnerite piisavaks kaasamiseks vajaliku aja taustal mõistlikuks;

  • On vaja selgelt näidata, et kogukonna juhitud kohalikku arengut on võimalik rahastada ühissätete määrusega kaetud fondidest ühe või enama programmi raames;

  • Tagastamatu käibemaks peaks olema toetuskõlbulik, et aidata praeguse finantskriisi perioodil toetusesaajatel ja piirkondadel ühtekuuluvuspoliitika eesmärke saavutada;

  • Täpsustamise nimel oleks vaja tagada, et piirkondi kolme kategooriasse klassifitseerides on arvesse võetud kõige värskemaid kättesaadavaid andmeid.

  • On veendunud, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendid peavad suurenema vähemalt 5%. Euroopa Liidu seisukoht eelkõige ühtekuuluvuspoliitikaga seoses on, et asjaomast rahastamist peaks jätkama vähemalt 2007.–2013. aastal (2011. aastal 366,8 mld eurot, v.a Euroopa Ühendamise Rahastu).

  • Kriteeriumid vahendite jaotamiseks liikmesriikide poolt peaksid arvesse võtma ka spetsiifilist olukorda piirkonnas, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused;

  • Jooksval perioodil on ette nähtud ristfinantseerimise 10% ülempiir. Seda määra ei tohiks vähendada eriti seoses paindlikkusega erinevatest fondidest täiendava toetuse pakkumisel;

  • Ühisele tegevuskavale eraldatud riigi toetus peab olema vähemalt 5 000 000 eurot või 10% rakenduskavale või kavadele antavast riigi toetusest, olenevalt sellest, kumb on väiksem;

Lisan ka CEMR poolt koostatud soovitused muudatusettepanekute hääletamiseks ja lisamiseks (lisatud). Praegu on viimane aeg teha koostööd parlamendi liikmetega ja paluda neil vajadusel esitada ka omapoolseid muudatusettepanekuid.

ERDF määruse kohta koostatud raportis tehakse komisjoni määruse muutmiseks näiteks järgmised ettepanekud:

  • Laiendab linna mõistet ja lisab funktsionaalsed piirkonnad;

  • Ei toeta linnaplatvormi loomist;

  • Lisab ERDF eesmärkide (artikkel 2) alla piirkondade toetamise , kus suured demograafilised muutused (rahvastiku vananemine, väljaränne, madal sündimus);

  • Avab ukse ka suurettevõtete toetuseks lisaks VKEdele;

  • Teeb ettepaneku, et ka arenenud piirkondades võib ERDF fondist toetada investeeringuid põhiteenuste infrastruktuuri;

  • Võimaldada rahastada ka kaugkütte ja jahutuse süsteeme ja kombineeritud energia ja kütte jaamu;

  • Vähendada kohustuslikku panustamist EL prioriteetsetesse valdkondadesse rohkem arenenud piirkondades 80% 70%le ja vähem arenenud piirkondades 50%lt 40%ni, kuid teeb ettepaneku suurendada vahendite suunamist energia efektiivsuse toetamiseks kohustuslikult 6%lt 10%le.

  • Soovib, et üleminekupiirkondi koheldaks kohustusliku temaatilise rahastamise osas sarnaselt vähem arenenud piirkondadega;

  • Tuleks toetada investeeringuid kultuuri ja loovmajandusse;

  • Kõik EL äärealadel asutatud ettevõtted peaksid saama samuti toetust.



Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis



25.05.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit