Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


07–11.mai 2012 nr. 16
Print

E-nädalakiri 16/2012

Sisukord

1. Regioonide Komitee raportööri konsultatsioon sidusrühmadega ühise strateegilise raamistiku üle.

2. ELAN- võrgustiku koosolek

3. Foorum integreeritud territoriaalse arengu teemal.

4. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni (COTER) koosolek.

5. Regioonide Komitee Avatud Uste Päevad.

1. Regioonide Komitee raportööri konsultatsioon sidusrühmadega ühise strateegilise raamistiku üle.

Konsultatsioon Regioonide Komitee raportööriga Marek Wozniakiga ühise strateegilise raamistiku töödokumendi üle toimus Regioonide Komitee peahoones esmaspäeval, 7. mail.

Tulenevalt 6. oktoobri 2011. aasta ettepanekutest ühtekuuluvuspoliitika kohta esitas komisjon oma talituste töödokumenti teemal „Ühise strateegilise raamistiku elemendid aastateks 2014 kuni 2020”, mis kehtib Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta. Selle eesmärk on hõlbustada partnerluslepingute ja rakenduskavade väljatöötamist ning parandada sidusust ühise strateegilise raamistiku (edaspidi „raamistiku”) fondide, strateegia „Euroopa 2020” raames võetud poliitiliste kohustuste ja kohapealsete investeeringute vahel. Euroopa Komisjoni töödokument: strateegiline raamistik

Kohtumisel osalejate poolt tõstatati järgmised teemad:

1. Puudub selge viide kohalikele omavalitsustele ja nende kaasamisele: "Komisjon leiab, et eesmärke on võimalik tõhusamal viisil saavutada, kui viie fondi tegevus on kattumiste vältimiseks ja koosmõju maksimeerimiseks paremini kooskõlastatud, täielikult integreeritud Euroopa Liidu majanduse juhtimisse ning aitab kaasa strateegia „Euroopa 2020”täitmisele riiklike, piirkondlike ja kohalike huvirühmade kaasamise kaudu."- Eraldi peaks välja tooma partnerluse kohalike ja regionaalsete omavalitsustega.

2. Lisaks EU2020 strateegia eesmärkidele on vaja panustada ka territoriaalsesse ühtekuuluvusse (vastavalt Lissaboni lepingule). Ühtekuuluvuspoliitika eesmärk ei ole ainult EU2020 strateegia.

3. Pakutud investeeringuprioriteedid peavad olema indikatiivsed, mitte lõplikud. Tegevuste sidumine Euroopa Komisjoni ettekirjutustega liikmesriikidele sisuliselt elimineerib partnerluslepingute rolli.

4. Komisjoni töödokument ühise strateegilise raamistiku kohta on liiga üldine ja ei kujuta endast praktilist juhist erinevate fondide integreeritud kasutamiseks.

5. Kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele peab võimaldama seada oma investeerimisprioriteete- siia võiks kirja panna need prioriteedid mida me soovime.

6. Kuidas siduda funktsionaalsed keskused ja linnadimensioon?

7. Territoriaalse koostöö osas eriti peavad olema pakutud investeerimisprioriteedid indikatiivsed.

8. Puudub praktiline juhis erinevate fondide integreeritud kasutamiseks.

9. Tõstatasin ka omavalitsuste finantssuutlikkuse küsimuse+ kaasfinantseerimine ja kulude abikõlbulikkus. Kokkuhoiu meetmete tõttu on projektide rahastamine ohus+ rangemad reeglid laenamiseks.

10. Horizon 2020 puhul puudub territoriaalne ja kohalik dimensioon.

Töödokumendis tõstatatakse küsimused, mis võivad Regioonide Komitee seisukohalt põhjustada vaidlusi ja selle eesmärk on aidata koostada arvamust raamistiku kohta. Oodatud on võimalikud märkused ja soovitused, mis tuleks saata raportöörile (ja koopia aadressile coter@cor.europa.eu) hiljemalt 15. maiks 2012.

· Mil viisil peaksid raamistiku fondid Teie arvates toetama strateegia „Euroopa 2020” eesmärke, pidades silmas ELi lepingust tulenevaid laiemaid kohustusi ühtekuuluvuspoliitika kontekstis? Milline roll peaks raamistiku fondidel olema, et toetada riiklike reformikavadega seotud riigipõhistes soovitustes esitatud meetmeteid?

· Millised on Teie piirkonna investeerimisvajadused järgmisel programmiperioodil?

· Kas Teie kohalikul või piirkondlikul omavalitsusel on teistsugused investeerimisvajadused kui need, mis on kirjas strateegias „Euroopa 2020”? Palun tooge näiteid.

· Mil määral vastavad Euroopa Komisjoni dokumendi 1. lisas loetletud põhimeetmed Teie piirkonna arenguvajadustele?

· Kas neid põhimeetmeid tuleks muuta ja/või lisada uusi meetmeid?

· Kas Teie riigi riiklikus reformikavas võetakse piisavalt arvesse Teie piirkonna vajadusi? Mil määral kaasatakse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused aruteludesse iga-aastase ülevaate üle Teie riigi reformikava kohta?

· Mil määral peegeldub riikliku reformikava sisu piirkondade ja linnade arengustrateegiates ning seega tulevastes rakenduskavades?

· Kas Teie arvates jätavad raamistikus pakutud põhimeetmed piisavalt ruumi selleks, et saaksite kujundada arengustrateegiad oma arenguvajadustest lähtuvalt?

· Kas (mitmeaastane) ühine strateegiline raamistik peaks olema siduv, kuid kuni aastani 2020 muudetav (iga-aastase) Euroopa poolaasta menetluse alusel? Või peaks põhimeetmete loetelu olema pigem suunav?

· Kuidas parandab raamistik Teie arvates viie asjaomase ELi fondi temaatilist koordineerimist ja omavahelist täiendavust? Kui Teie arvates ei paranda, oskate ehk soovitada selleks muid meetmeid?

· Millised on Teie kogemused raamistiku eri fondide kaasamisel integreeritud programmide/projektide rahastamiseks? Kuidas saaks eri fondide koordineerimist riiklikul tasandil parandada?

· Kas Teie arvates ELi fondide kasutamise strateegiline suunamine suurendab või vähendab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste halduskoormust?

· Mida arvate raamistiku pakutud rollist asjaomaste fondide kasutamise läbipaistvuse edasisel parandamisel?

· Kas Teie arvates peaks veelgi parandama ELi valdkondlike poliitikameetmete ja raamistikuga hõlmatud fondide kooskõla?

· Kuidas saaksid 1. lisas esitatud põhimeetmed parandada horisontaalset poliitikaeesmärki: edendada soolist võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist?

· Kas raamistikus võetakse piisavalt arvesse demograafiliste muutuste probleemi Euroopas või on vaja suuremat paindlikkust?

  • Iga liikmesriik edastab oma partnerluslepingu komisjonile kolme kuu jooksul alates ühise strateegilise raamistiku vastuvõtmisest. Millised on Teie ootused tulevase partnerluslepingu koostamise suhtes riiklikul tasandil?

  • Millist rolli saab territoriaalne koostöö etendada järgmisel rahastamisperioodil, et toetada raamistiku temaatilisi eesmärke ja põhimeetmeid?

2. ELAN- võrgustiku koosolek.

Koosolek toimus teisipäeval, 8 mail Bavarian, Baden-Württembergi ja Saksi omavalitsusliitude Brüsseli esinduses.

Seekordseteks teemadeks olid seotud kontsessioonide andmist käsitleva direktiiviga, tööajadirektiiviga ja Euroopa kodanike programmiga aastateks 2012-2020.

Kontsessioonide andmist käsitleva direktiivi ettepanekuga (KOM(2011)897 lõplik) on ette nähtud kontsessioonide täpsem määratlus, milles osutatakse operatsiooniriski mõistele. Selgitatakse, millist liiki riske käsitatakse operatsiooniriskina ja kuidas määratletakse märkimisväärne risk. Ka osutatakse kontsessioonide maksimaalsele kehtivusajale. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot.

Komisjoni ettepanekuga kontsessioonilepingute sõlmimise kohta laiendatakse enamikke praegu ehitustööde riigikontsessioonide suhtes kohaldatavaid kohustusi kõigile teenuste kontsessioonidele. Ka sätestatakse selles mitu konkreetset ja täpsemat nõuet, mida kohaldatakse aluslepingu põhimõtete alusel (nagu neid on tõlgendatud Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikas) kontsessioonide andmise menetluse eri etappide suhtes. Lisaks laiendatakse teiseste õigusaktide kohaldamist ka kommunaalteenuste valdkonna kontsessioonilepingutele, mis praegu ei kuulu selliste õigusaktide reguleerimisalasse.

Komisjoni poolt koostatud aruanne kinnitas, et on vaja uusi õigusakte. Selles leiti, et tingimused ei ole ettevõtjate jaoks võrdsed, mistõttu jäävad ärivõimalused tihti kasutamata. Komisjoni hinnangul suurendab selline olukord kulusid ning kahjustab teistes liikmesriikides asuvaid konkurente, avaliku sektori hankijaid, võrgustiku sektori hankijaid ja tarbijaid. Lisaks jäävad nii kontsessioonide määratlus kui ka aluslepingust tulenevate läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise kohustuste täpne sisu selgusetuks. Sellest tingitud õiguskindluse puudumine suurendab ebaseaduslikult sõlmitud lepingute tühistamise või ennetähtaegse lõpetamise ohtu ning paneb ametiasutused kontsessioonide kasutamisest loobuma, ehkki kontsessioonileping võiks olla heaks lahenduseks.

Saksamaa omavalitsused on koostanud kirja Euroopa Komisjoni volinikule Michel Barnier´ile, et väljendada oma muret seoses direktiivi mõjuga reale kohalike omavalitsuste tegevusvaldkondadele nagu veemajandus, jäätmemajandus, tuletõrje- ja päästeteenistus, energia, lairibateenused jne.

Nad soovivad, et näiteks veemajandus oleks kindlalt selle regulatsiooni alt väljas. Nad ei soovi läbi viia pealesunnitud ettevõtete erastamist. Hollandis jälle on näiteks vastavalt seadusele vee-ettevõtted 100% avaliku sektori omanduses ja seetõttu jäävad nad EK direktiivi mõjualast välja.

Huvitav näide oli Saksamaal energia valdkonnas. Kuna Saksamaa on otsustanud 2020 aastaks loobuda tuumaenergia kasutamisest, siis on kohalike omavalitsustes loodud taastuvenergiat tootvad väikeettevõtted, millede kaasomanikud on linna/valla elanikud. Nende küsimus on kas seda käsitletakse samuti kontsessioonina või mitte?

Samasugused probleemid on ka Austrias, kus on paljudes valdkondades kontsessioonilepingud. Regioonide Komitee ECOS komisjon arutas oma viimasel koosolekul 26.aprillil selleteemalist arvamuse eelnõu (raportöör: Henk Kool, Haagi linnavolikogu liige). Regioonide Komitee oli oma arvamuses pigem toetav. Ülevaade ECOS komisjonis toimunud aruteludest on antud nädalakirjas nr 14/2012. Arvamuse eelnõu arutamisel võtsid mitmed komisjoni liikmed Saksamaalt, Austriast ja Prantsusmaalt sõna ja olid direktiivis pakutud rangete regulatsioonide vastu.

Uurisin milline on olukord meie omavalitsustes ja leidsin Riigikontrolli tehtud ettekande Parlamendis (lisatud). Selles ettekandes tehakse ka rida soovitusi, nagu:

· Töötada 2012.aasta jooksul välja averuse rakenduslik mudel ja avalikustada see Rahandusministeeriumi veebilehel;

· Käsitleda omavalitsuste võlakoormuse arvestuses pikaajalisi rahalisi kohustusi ühetaoliselt;

· Töötada välja kriteeriumid, mille alusel oleks võimalik hinnata riigihankemenetluse läbiviimise kohustuslikkust juhul, kui projekt sisaldab endas nii tavalise maakasutuse tunnuseid kui ka averuse tunnuseid;

· Täiendada riigihangete seadust arvestades Euroopa Liidu õiguse ja kohtupraktikat, võimaldamaks hankijal institutsionaalsete averusprojektide läbiviimisel tugineda riigihangete seadusele.

Arutelu tulemusena leiti, et ei ole siiski selget arusaamist millisel juhul on tegemist teenuste lepinguga ja millisel juhul kontsessioonilepinguga. Otsustati teha CEMRile ettepanek luua selleteemaline fookusgrupp.

Lisan aruandele ka Euroopa Parlamendi aruteludokumendi.

Tööaja direktiiv.

Saksamaa press on täis artikleid, kus arutatakse tööajadirektiivi mõjust tuletõrje- ja päästetöötajatele, eriti mis puudutab vabatahtlikke tuletõrjujaid. Nimelt soovitakse vabatahtlikud tuletõrjujad jätta tööaja direktiivi reguleerimisalast välja. Komisjon jälle väidab, et sotsiaalpartnerid on nõudnud vabatahtlike tuletõrjujate töö reguleerimist direktiivi raames, et tagada neile samuti turvalised töötingimused ja reguleerida tööaega. Osapooled peavad jõudma kokkuleppele 2012 aasta septembriks (kiri lisatud).

Osalejad leidsid, et tööajadirektiivi laiendamine vabatahtlikele tuletõrjujatele praktiliselt halvab nende tegevuse. Samas leiti ka, et teema on keeruline, sest sel juhul tuleb kõiki vabatahtliku töötamise juhte käsitleda ühte moodi.

Euroopa Kodanike programm aastateks 2014-2020.

Euroopa komisjoni määrus (COM(2011)884 final)- http://ec.europa.eu/citizenship/pdf/doc1383_en.pdf, mille eesmärk on suurendada kodanikuühiskonna osalemist ühenduse tasandil. 2014.–2020. aasta mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva komisjoni ettepaneku kohaselt eraldatakse programmi „Kodanike Euroopa” jaoks 229 miljonit eurot (jooksevhindades).

Liidud näevad, et uus programm seab ohtu sõpruslinnade liikumise, sest uue programmi raames peavad kohalikud omavalitsused konkureerima mittetulundusühingutega. Programmi mõte ja suunitlus on muutunud oluliselt peale seda kui selle programmi haldamine läks hariduse ja kultuuri peadirektoraadi alt kommunikatsiooni peadirektoraadi alla. Nende hinnangul on komisjonil soov teha koostööd suurte kodanikuühiskonna organisatsioonidega, rahastades ka suuremamahulisi projekte. Nõukogus võetaks see programm vastu häälteenamusega ja Euroopa Parlament saab selle kas heaks kiita või tagasi lükata (puudub muudatusettepanekute esitamise õigus).

Kui varem oli CEMR sõpruslinnade liikumisel komisjoniga hea kontakt, siis nüüd on ka CEMR töö ümberkorralduse tõttu see valdkond natuke tahaplaanile jäänud. Paljud liidud on ka CEMR vastava töörühma tööst kõrvale jäänud.

Regioonide Komitee võttis oma selleteemalise arvamuse eelnõu CIVEX komisjonis „ELI FINANTSINSTRUMENDID ÕIGUS- JA KODAKONDSUSPOLIITIKAS” (raportöör: Giuseppe Varacalli (IT/ALDE), Gerace linnapea) vastu ühehäälselt ja nüüd on juulis toimuval täiskogul muudatusettepanekute esitamiseks vaja 32 allkirja.

See arvamus kattis mitut EK ettepanekut ja seetõttu jäi see vajaliku tähelepanuta. Agita sõnul on problemaatilised ka komisjoni poolt pakutavad programmis osalemise piirmäärad ühe osaleja kohta (need on diferentseeritud liikmesriikide kaupa). Tema sõnul on Läti puhul kulutuste tase 24 EUR ühe osaleja kohta päevas, mis ei kata vajalikke kulusid (kuigi hinnad on samad mis teistes liikmesriikides).

ANNEX IV

FLAT RATES for events applying under the Measure 1.2 “Networks of Twinned Towns” Venue of the event

Flat rate

per local participants per day

Flat rate

per international participants per day

Venue of the event

Flat rate

per local participants per day

Flat rate

per international participants per day

Belgium

€54.23

€84.02

Hungary

€29.21

€45.25

Bulgaria

€15.70

€24.33

Malta

€32.01

€49.58

Czech Republic

€34.95

€54.14

Netherlands

€57.91

€89.71

Denmark

€56.21

€87.08

Austria

€56.57

€87.64

Germany

€50.60

€78.40

Poland

€23.47

€36.35

Estonia

€29.85

€46.24

Portugal

€32.05

€49.66

Greece

€38.99

€60.40

Romania

€16.44

€25.47

Spain

€45.00

€69.72

Slovenia

€38.39

€59.47

France

€49.27

€76.33

Slovakia

€27.28

€42.26

Ireland

€63.92

€99.03

Finland

€51.94

€80.46

Italy

€45.64

€70.71

Sweden

€53.27

€82.52

Cyprus

€40.55

€62.82

United Kingdom

€53.82

€83.38

Latvia

€24.02

€37.21

Croatia

€22.50

€34.86

Lithuania

€25.26

€39.13

Albania

€12.03

€18.64

Luxembourg

€64.38

€99.74

FYROM

€12.03

€18.64



Otsustati koostada koos CEMRiga kiri Euroopa Parlamendi liikmetele, mida palutakse siis liitudel oma EP liikmele edastada.

Järgmine ELAN võrgustiku koosolek toimub 19.juunil 2012 aastal.

3. Foorum integreeritud territoriaalse arengu teemal.

Foorum „Regions and cities for integrated territorial development“ toimus 10.mail Regioonide Komitee peahoones.

Foorumi põhiteema oli Euroopa Komisjoni ettepaneku „Ühise strateegilise raamistiku elemendid aastateks 2014 kuni 2020”, mis kehtib Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, rakendamise üle.

Foorum tõi kokku osalejad liikmesriikidest, regioonidest, linnadest ja EL institutsioonidest, et arutleda järgmiste teemade üle:

· Mitmetasandilise valitsemise põhimõtete rakendamine 2013+ perioodi ühtekuuluvuspoliitikas;

· Euroopa 2020 strateegia ja võimalused integreeritud territoriaalseks lähenemiseks;

· Tulemuste saavutamine läbi ühtse lähenemise.

Foorumi avasõnavõttudega esinesid:

· Regioonide Komitee president Mercedes Bresso

· Euroopa Komisjoni regionaalvolinik Johannes Hahn;

· Taani kui eesistujariigi nimel Taani Ettevõtete Ameti Regionaalpoliitika direktor Preben Gregersen.

Avasessiooni modereeris Mark Rogerson.

Bresso kordas oma kõnes üle Regioonide Komitee poolses arvamuse eelnõus kajastatud seisukohad ühise strateegilise raamistiku ettepaneku osas.

Hahn ütles, et käimasolev majandus- ja finantskriis on mõjutanud seniseid otsuseid. Hiljutised sündmused on seadnud tähelepanu keskmesse majanduskasvu saavutamise ja noorte tööhõive suurendamise. Nõukogus on aprilli lõpus saavutatud mitmed olulised kokkulepped pakutud 2014+ ühtekuuluvuspoliitika mitmete ettepanekute osas. Vaja on kontsentreeruda piiratud arvule eesmärkidele ja EU2020 strateegia eesmärkide täitmisele. Diskussioonid on pingelised. Ükskõik millised saavad olema EL eelarve numbrid, peab säilima ambitsioonikas ühtekuuluvuspoliitika. Paljud liikmesriigid on soovinud muuta pakutud kaasamise hea tava koodeksit. ESF ei tõstata uusi küsimusi ja komisjon soovib seda vastu võtta kui komisjoni määrust. Nad on nõus, et vajadusel tuleb edaspidi ESF regulatsioon üle vaadata. Komisjoni on kritiseeritud liigse valdkondliku lähenemise tõttu ja ESF on vastus neile muredele. ESF põhikeskmeks on territoriaalne ja kohapõhine lähenemine. Vaja on kokku leppida selles kuidas investeerida efektiivsemalt. Vaja on veenda maksumaksjaid selles, et ühtekuuluvuspoliitika on efektiivne ja keskendub kindalaks määratud eesmärkidele. Ta palub mitte nõuda ühtekuuluvuspoliitika paindlikumaks muutmist ja soovib jätkuvalt keskendumist kitsale arvule prioriteetidele.

Taani esindaja ütles, et 24.aprillil toimunud nõukogu istungil lepiti kokku 6 üldises plokis ja 3s temaatilises plokis. Kontsentreerumine piiratud arvule eesmärkidele on veel arutelu all. Need 6 plokki on:
- programmeerimine,
- lisatingimused,
- suured projektid,
- abikõlbulikkus,
- ellurakendamine ja
- kontroll ja hindamine.

Mõned õiguslikud otsused ootavad MFF otsuste järgi. Midagi ei ole kokku lepitud enne kui on kõik kokku lepitud. (24. aprilli Nõukogu otsuste kokkuvõte lisatud). Nad loodavad, et juuni nõukogu koosolekuks on juba teada ka järgmise perioodi eelarve numbrid.

ESF juriidiline staatus pole hetkel kõige olulisem küsimus ja Hahn palub eelkõige tegeleda selle sisuga mitte selle juriidilise staatusega. Vaja on vältida dubleerimist erinevate fondide vahel. Ta on seisukohal, et see peaks olema toetuseks lõppkasutajatele ja seega tema juriidiline staatus ei muuda selle eesmärki ja sisu.

Pole mingit garantiid, et 10 miljardit eurot, mis kantakse üle Euroopa Ühendamisse Rahastusse, jääb neile riikidele alles. Projektide rahastamine toimub põhimõttel kes ees see mees ning vastavalt projektide kvaliteedile. Hahn pooldas ka üleminekuregioonide kategooria loomist, et aidata neil regioonidel ületada arengu mahajäämusi. Tema sõnul ei võta uued üleminekuregioonid teistelt üleminekuregioonidelt raha ära.

Foorum toimus kolmes eraldi töörühmas vastavalt eespoolt toodud teemadele. Mina osalesin töörühmas, kus arutleti tulemuste saavutamise ja nende mõõtmise üle.

Evans Euroopa Komisjoni kalanduse ja merenduse peadirektoraadist ütles, et vaja on luua õiged finantsinstrumendid ning kindlustada, et vahendeid kasutatakse õigeteks eesmärkideks, kohe algusest peale. Maailmapanga poolt läbi viidud analüüs näitab, et tänu senisele ebatõhusale kalanduspoliitikale kaotatakse igal aastal tohutu hulk raha. Vaja on senist poliitikat muuta. Järgmisel perioodil peab olema tagatud parem integreeritus erinevate fondide vahel ja suurem vahendite kasutamise efektiivsus, et saavutada majanduskasvu ja EU2020 strateegia eesmärke. Partnerluslepinguid tuleb näha nagu tegevuskavasid. Tema sõnul tuleb planeerimist ja partnerluslepingute koostamist alustada koheselt, et olla valmis alustama tegevustega kohe järgmise finantsperioodi algusest.

Euroopa Parlamendi ühtekuuluvusfondi raportöör Victor Bostinaru ütles, et Nõukogu on jagunenud kahte leeri- ühtekuuluvuspoliitika sõbrad ja vahendite efektiivsema kasutamise sõbrad. Tema sõnul peab järgmise finantsperioodi ühtekuuluvusfond olema mõlemat. Tema raport saadeti eile tõlkimisse ning selle koostamisel oli suureks abiks Regioonide Komitee raport. Energia tõhususe eesmärgil toetab ta investeeringuid kaugküttesse, elamufondi energia efektiivsemaks muutmisesse, taastuvenergiasse jne. Kuna ehitussektor moodustab 40% kogu energiakasutusest, siis mis saab olla linnaarengu mõistes kasulikum kui säästlikud ehitised.

Regioonide Komitee liige ja territoriaalse koostöö arvamuse koostaja ütles, et erinevate fondide koordineerimine peab algama juba Euroopa ja liikmesriigi tasandil. Suurema mõju saavutamiseks on vaja suurendada programmide piiriülest mõju.

Euroopa Audiitorite kogu liige Harald Noack ütles, et vaja on kindel arusaam tingimuslikkusest ja sellest kuidas seda rakendada. Ta kahtles kas EK poolt pakutud tingimuslikkus aitab ikka saavutada paremaid tulemusi. Tema hinnangul tekitab see rohkem probleeme kui pakub lahendusi.

Gerhard Untiedt Saksamaa finants- ja regionaalsete uuringute instituudist ütles, et tulemuste mõõtmiseks on vaja võrreldavaid ja usaldusväärseid indikaatoreid. Neid indikaatoreid peab olema võimalik kasutada kohese tulemuse hindamiseks. Enamuse task force poolt pakutud indikaatorite puhul on ajaline nihe 4-5 aastat. Kohustuslikud indikaatorid peavad olema kogutavad riikliku statistika kaudu. Kui see pole nii, siis on see väga ajamahukas ja ka kulukas. Tema sõnul avaldub ühtekuuluvuspoliitika raames tehtud investeeringute mõju alles hiljem ja seetõttu on tulemusi väga keeruline hinnata. Võimalik on mõõta ainult tehtud kulutusi, kuid mitte saavutatud eesmärki.

4. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni (COTER) koosolek.

COTER koosolek toimus reedel, 11. mail Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. Koosolekul osalesid Väino Hallikmägi, Juri Gotmans ja Saima Kalev.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll.

Otsustamiseks määrata uued raportöörid järgmiste arvamuste koostamiseks:

· Arvamus partnerluse toimimisjuhendi kohta- Stanislaw SZWABSKI (PL/EA);

  • Läänemere strateegia kohta- kaks poliitilist fraktsiooni olid raportööri määramise poolt, kaks vastu. Raportööriks pakuti Haijaneni (FI/ALDE). Poolt oli rohkem kui vastu ja seega otsustati arvamus koostada.

Otsustati loobuda arvamuste koostamisest:

· EK Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli COM(2012) 129 final – 2012/0062 (COD);

· Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nõukogu direktiivi 2009/13/EÜ (millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ) jõustamisega seotud lipuriigi kohustuste kohta;

· Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus laevade ringlussevõtu kohta COM(2012) 118 final – 2012/0055 (COD).

Arvamuse eelnõu Euroopa territoriaalset koostööd käsitleva määruse ettepaneku kohta – COM (2011) 611 final.
Raportöör: Petr Osvald (CZ/PES), CdR 647/2012 – COTER-V-021.

Euroopa territoriaalne koostöö peab eelkõige:

-  lahendama koostöö vormis kõikide asjaomaste piirkondade probleemid,

-  olema tõhus mehhanism heade tavade ja oskusteabe jagamisel,

-  tagama konkreetse probleemi tõhusama lahendamise mastaabisäästu ja nn kriitilise massi saavutamise kaudu,

-  parandama juhtimist valdkonnaülese poliitika kooskõlastamise, aga ka piiri- ja riigiüleste investeerimisprojektide kaudu,

-  panustama turvalisusesse, stabiilsusesse ning vastastikku kasulike suhete arendamisse,

-  aitama vajadusel edendada majanduskasvu, tööhõivet ning ökosüsteemipõhist majandamist.

Raportöör on seisukohal, et Euroopa territoriaalse koostöö suhtes ei saa automaatselt nõuda kindlatele teemadele keskendumist ning et arvesse on vaja võtta eri piirkondade taset ja arenguvõimalusi. Seega ei tohiks üritada kõiki ühe mõõdupuuga mõõta, st kõigi suhtes ühesuguseid põhimõtteid kohaldada, vaid vastupidiselt sellele rakendada kohalikel oludel põhinevat lähenemisviisi. Komitee tunneb muret selle üle, et kui Euroopa territoriaalne koostöö ja eriti piiriülene koostöö keskenduks rangelt strateegia „Euroopa 2020” prioriteetidele ja temaatilistele eesmärkidele, ei suudaks see koostöö täita oma erilist ja ainuomast rolli ning muutuks lihtsalt üheks ühtekuuluvuspoliitika tahuks, mille toetusi eraldatakse teises vormis.

Raportöör ei näe põhjust, miks on Euroopa territoriaalse koostöö rakenduskavade kaasrahastamise määr (75 %) väiksem kui vähem arenenud piirkondadele eesmärgi „Investeerimine majanduskasvu ja töökohtade loomisse” raames ette nähtud kaasrahastamise määr. Madalam kaasrahastamise määr võib kahandada vähem arenenud piirkondades huvi Euroopa territoriaalse koostöö programmide vastu. Komitee arvates ei ole vahe põhjendatud, mistõttu nõuab ta mõlema eesmärgi jaoks võrdse kaasrahastamise määra kehtestamist (85 %), mis on ka eesti ametlik seisukoht. Tegime selle ettepaneku ka üldmääruse kohta koostatava arvamuse raames.

Raportööri arvates on oluline kehtestada ühesugused kooskõlastatud menetlused ning ühesugune haldamine, järelevalve rakendamise üle, kulude abikõlblikkus, näitajate esitamise meetodid jne. Samuti oleks väga kasulik tagada kooskõla eri riikide vahel, arvestades asjaolu, et Euroopa territoriaalse koostöö programmides osaleb üha enam ja enam riike. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kooskõlastamisele väliste rahastamisvahenditega. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni töötama välja programmide kooskõlastamise meetodit.

Probleeme tekitab arvamuses väljendatud seisukoht, et „taotleb siiski samade tingimuste loomist mägipiirkondade ja piirkondade jaoks, mis olid ELi välispiiriks 30. aprillil 2004, kuid pärast seda enam mitte, nagu on ette nähtud nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 (üldmäärus) artiklis 52 praeguse programmiperioodi jaoks. Nimetatud alad on äärepoolseimate piirkondadega väga sarnases olukorras, selle erinevusega, et otstarbekohased investeeringud võivad tuua nende puhul kaasa püsivad muutused. Seepärast leiab komitee, et nimetatud piirkondade puhul tuleks säilitada äärepoolseimate piirkondade lisatoetused. Seitse toetuse andmise aastat ei ole piisav aeg nende piirkondade probleemide lahendamiseks.

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et endistele ELi äärealadele ette nähtud toetuste suurendamine ei paranda üksnes asjaomaste piirkondade majanduslikku olukorda, vaid võimaldab märkimisväärselt suurendada Euroopasse kuuluvuse ja „meie” tunnet ning kaotada eelarvamusi“.

Väino Hallikmägi poolt koos kahe Läti delegatsiooni liikmega ning Ficheroulle poolt oli esitatud ettepanek see osa arvamusest kustutada. Raportöör pakkus omalt poolt välja kompromissi, mis lisas veel 2007 aasta laienemisega tekkinud EL sisepiiri. Raportöör selgitas, et tema ettepanek on ainult pöörata tähelepanu, et varasematel piiriregioonidel on jätkuvalt probleeme, millele tuleb tähelepanu pöörata. Nad ei soovi rohkem vahendeid ja seetõttu võtab raportöör tagasi oma ettepaneku määruse artikli 4 lõike 2 kohta. See tähendab, et meie muudatusettepanek AM 21, võeti vastu. See oli kompromiss, millega komisjoni liikmed nõustusid.

Olulise lisandina võeti vastu Soulage poolt esitatud järgmine muudatusettepanek: „ rõhutab Euroopa territoriaalse koostöö keskset rolli riikidevahelise koostöö arendamisel, iseäranis sidusate alade integreeritud territoriaalse arengu edendamiseks, ning makropiirkondlike strateegiate väljatöötamise toetamisel“.

Prantsusmaa piirkonnad kutsuvad komisjoni üles kaaluma ka euroregioone kui uusi süvendatud koostöö alasid (AM 20). Ettepanek võeti vastu häältega +30/-22. Väino ka toetas seda ettepanekut.

Soulage poolt tehti ettepanek muuta määruse artikli lõiget kolm ning nõuda ELi rahastamisvahendite eraldamist koostööprogrammidele, mitte liikmesriikidele (AM 23), mis võeti ka vastu. Eesti toetab ettepanekud jagada vahendid liikmesriikide vahel ning on seisukohal, et piiriülese koostöö osas tuleks toetuse arvutamisel lisaks NUTS III20 regiooni elanike arvule võtta aluseks ka iga konkreetse koostööpiirkonna sotsiaal-majanduslikku arengutaset (näiteks sõltub piiriüleste investeeringute vajadus konkreetselt antud koostööpiirkonna arengutasemest, mis on piirkonniti erinev) ning muid spetsiifilisi näitajaid (näiteks SKP, elanike asustustihedus, riigipiiri pikkus).

Eesti leiab, et piiriüleste ja riikidevaheliste koostööprogrammide prioriteetide valik peaks olema samadel alustel kui muudel ÜKP programmidel, mis on ERFis rahastatud, ehk komisjoni pakutust paindlikum. Me ei pea otstarbekaks ERFist rahastatavate ETK piiriüleste ja riikidevaheliste koostööprogrammide osas temaatiliste eesmärkide valikute piiramist rohkem kui ERF puhul üldiselt. Muudatusettepaneku nr 25 esitaja Gamallo Aller soovib jätta iga piiriülese programmi jaoks ainult neli temaatilist eesmärki, mitte kuus, nagu arvamuse eelnõu pakub. Raportöör pakkus kompromissina, et kuue asemele on viis temaatilist prioriteeti, mis võeti ka vastu.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et nad EU2020 strateegia seos ühtekuuluvuspoliitikaga on üks põhieesmärke. Nad leiavad, et ka territoriaalne koostöö peab samuti kaasa aitama EU2020 strateegia eesmärkide täitmisse. Temaatiline kontsentreerumine laieneb ka territoriaalse koostöö programmidele. Nad ei usu, et täiendavate investeerimisprioriteetide lisamine oleks vajalik. Vastavalt Lepingu Art 549 on määratletud millised on äärepoolsemad piirkonnad ja neile on komisjoni ettepanekus pakutud vahendite suurenemine 150% võrreldes praeguse perioodiga.

Kokku oli arvamuse eelnõu kohta esitatud 36 muudatusettepanekut, nendest kaks Väino Hallikmägi poolt ja 4 raportööri kompromissettepanekut. Paljude muudatusettepanekute osas- AM 20, 31, 32, 33 toimus tasavägine hääletus, mida kontrolliti elektrooniliselt. Kogu arvamus võeti vastu mõnede vastuhäältega.

Arvamus on kavas vastu võtta 18.–19. juulil 2012 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamuse eelnõu teemal „Keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikud tulevikulinnad”, Nõukogu eesistujariigi Taani taotlus.
Raportöör: Hella Dunger-Löper (DE/PES), CdR 650/2012 – COTER-V-027.

Ilusad, arukad, energia- ja ressursitõhusad, keskkonnahoidlikud ja kaasavad linnad on meie ühiskonnas harmoonilise ja solidaarse kooseksisteerimise alus. Linnad on sotsiaalsete ja majanduslike suhete tõttu tihedalt ja lahutamatult läbi põimunud neid ümbritsevate aladega. Linna ja maapiirkonna senine range eristamine ei vasta enam tulevikus tekkivatele ülesannetele ning peab andma teed piirkondade koosmõjule tuginevale lähenemisviisile, mille alus on funktsionaalsus ja tihe vastastikune seotus. Raport leiab, et hoolimata praegu drastiliselt kõrgest noorte töötuse määrast sõltub Euroopa eelseisvatel aastakümnetel noortest sisserändajatest, et tagada majanduskasv ning leevendada vananemise mõjusid sotsiaal- ja tervishoiusüsteemidele. Avatud ja ligitõmbavad linnad on sisserände üks eeldus. Ometigi kogevad sisserändajad ja etnilised vähemused linnades veel sageli märkimisväärset ebavõrdsust juurdepääsul haridusele, töökohtadele, eluasemetele ja arstiabile. Tõhusad kohalikud integratsioonistrateegiad on seega tulevikku suunatud rändepoliitika vajalik koostisosa.

Hoolimata Leipzigi hartas deklareeritud kavatsustest ja sellega seotud poliitilisest protsessist, on liikmesriikide pühendumine linnapoliitikale viimastel aastatel pigem vähenenud kui suurenenud. Seda näitab asjaolu, et seni ei ole suudetud omistada linnapoliitilistele küsimustele prioriteetset kohta olulistes poliitikavaldkondades, nagu tööhõive, keskkond, haridus, teadus ja elamumajandus. Kõnealune probleem väljendub samuti linnapoliitiliste toetusprogrammide vähendatud eelarvetes.

Raportöör on mures seetõttu, et omavalitsusüksuste eelarveeraldiste tase on enamikes liikmesriikides katastroofiline ja ega parane ilma sealse suunamuutuseta, võttes arvesse liikmesriikide eelarvepoliitilisi prioriteete.

Tugev, kiirelt reageeriv ja toimiv kohalik demokraatia võib aidata otsustavalt kaasa usalduse tagasivõitmisele esindusdemokraatia kõigi tasandite institutsioonide vastu.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 10 muudatusettepanekut ja 6 raportööri kompromissettepanekut. Kõik esitatud muudatusettepanekud võeti vastu, osad neist raportööri poolt esitatud kompromissettepanekute raames. Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Arvamus on kavas vastu võtta 18.–19. juulil 2012 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamuse eelnõu määruse ettepaneku kohta, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu – COM (2011) 665 ja 659 final.
Raportöör: Ivan Žagar (SI/EPP), CdR 648/2012 – COTER-V-024.

Raportöör toetab uue vahendi, Euroopa Ühendamise Rahastu loomist ühtse õigusraamistikuna ja rahastamisvahendina transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonisektoris, kuid leiab, Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamine ei tohi kahjustada ühtekuuluvuspoliitika eesmärke, vaid see peab olema ühtekuuluvuspoliitika vahenditega seotud nii, et nad täiendavad üksteist ja on üksteisega kooskõlas ning ei tohi kahjustada struktuurifonde.

Raport nõuab, et rahastamine peab olema õiglaselt jaotatud kõigi ELi liikmesriikide ja piirkondade vahel, nii et suurem osa läheks kõige nõrgematele ja kõige suuremate probleemidega piirkondadele, arvestades sealjuures kavandatud projektide tõhusust ja võimendavat mõju ja 10 miljardit eurot, mis kantakse üle ühtekuuluvusfondist, peab täielikult vastama riiklikele kvootidele, mis kehtivad ühtekuuluvusfondist toetust saavatele liikmeriikidele.

Teeb ettepaneku, et abikõlblikkuse eeskirju tuleb laiendada ka halduskuludele ning et ettevalmistuskulud, käibemaks ja maa ostmine peaksid olema abikõlbulikud.

Nende kahe olulise arvamuse punkti muutmiseks oli Soulage poolt esitatud muudatusettepanekud, kus ta soovis, et riiklikke kvoote tuleks 10 miljardi euro jaotamisel arvestada võimalikult palju, kuid mitte võtta neid täiesti aluseks ning teiseks soovis ta kustutada käibemaksu abikõlbulike kulude hulgast.

Kõige olulisem diskussioon toimuski selle üle kuidas seda 10 miljardit eurot kavatsetakse jagada. Debatt peab jätkuma täiskogul. Komisjoni ettepanek ei garanteeri, et seda 10 miljonit eurot ühtekuuluvusfondist jaotatakse vastavalt riiklikele kvootidele. Vastu võeti järgmine sõnastus:

Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

19. rõhutab, et 10 miljardit eurot, mis kantakse üle ühtekuuluvusfondist, peab täielikult vastama riiklikele kvootidele, mis kehtivad ühtekuuluvusfondist toetust saavatele liikmeriikidele;

19. rõhutab soovib, et Euroopa Komisjon selgitaks, et 10 miljardit eurot, mis kantakse üle ühtekuuluvusfondist, peab täielikult vastama riiklikele kvootidele, mis kehtivad ühtekuuluvusfondist toetust saavatele liikmeriikidele;

Käibemaksu abikõlbulikkuse osas võeti vastu minu poolt välja pakutud kompromissettepanek:

Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

25. märgib, et kulude abikõlblikkus, nagu see on määratletud Euroopa Ühendamise Rahastu puhul, võib olla projektide elluviimist piirav tegur. Seepärast tuleb muuta abikõlblikkuse kuupäevi ja teatud abikõlblikke kulusid, nt ettevalmistuskulud, käibemaks, maa ostmine;

25. märgib, et kulude abikõlblikkus, nagu see on määratletud Euroopa Ühendamise Rahastu puhul, võib olla projektide elluviimist piirav tegur. Seepärast tuleb muuta abikõlblikkuse kuupäevi ja teatud abikõlblikke kulusid, nt ettevalmistuskulud, mittetagastatav käibemaks, ja maa ostmine;

 

{Ilmselt peaks olema mittetagastatav käibemaks /Kaimo/}
Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et see on uus element MFF. Mis ka ei juhtu järgmiste päevade või kuude jooksul, jääb see element ikka alles. 10 miljardi euro osas on välja antud non-paper, mis kindlustab, et kõik liikmesriigid saavad oma õiglase osa. Projektide ettevalmistamisel koostöös liikmesriikidega tehakse kindlaks, et iga liikmesriik saab oma õiglase osa sellest.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 34 muudatusettepanekut ja 9 raportööri kompromissettepanekut. Kogu arvamus võeti vastu häältega +38/-18.

Arvamus on kavas vastu võtta 18.–19. juulil 2012 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamuse eelnõu nn lennujaamapaketi kohta, mis koosneb teatisest COM(2011) 823 final ja määruse ettepanekutest COM(2011) 824, 827 ja 828 final.
Raportöör: Roland Werner (DE/ALDE), CdR 649/2012 – COTER-V-026

Lähtudes oluliste lennujaamade läbilaskevõime piiratusest ja selle tagasimõjust Euroopa elanike liikuvusele, tundub, et lahendus seisneb uute lennuradade ja lennujaama infrastruktuuride ehitamises. Samal ajal on infrastruktuuride mõju keskkonnale ja maakasutuse planeerimine muutumas üha suuremaks mureallikaks.

Raportööri sõnul täidavad kaubalennukid ranget piirväärtust kuni 10EPNdB (efektiivselt tajutav müratase detsibellides) reisilennukitest harvemini. Seepärast puudutab võimalik „müra piirväärtusega õhusõidukite” keelustamine õhukaubaveo ettevõtjaid ebaproportsionaalselt suuremal määral. Seega soovitab komitee tõsta piirväärtust vähesemal määral. Ka piirväärtuse tõstmisel 8EPNdB-le võib arvestada mürataseme märkimisväärse vähenemisega.

Raportöör on seisukohal, et Euroopa Komisjonile ette nähtud õigus käitamispiiranguid enne nende rakendamist kontrollida ja need asjaomasel juhul peatada, ületab komisjoni pädevust kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Käitamispiirangud peab kehtestama piirkondlik omavalitsus kohapealset olukorda ja kohalikke eripärasid arvesse võttes. Euroopa Komisjonile täiendava pädevuse andmine ei ole vajalik ega proportsionaalne. Lisaks sellele ei aita see kuidagi saavutada määruse eesmärki vähendada õhusõiduki müraga kokkupuutuvate inimeste arvu.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 27 muudatusettepanekut ja 3 raportööri poolset kompromissettepanekut.

Muudatusettepanekutes soovitatakse toetada vähem ülekoormatud lennujaamade kasutust selle asemel, et laiendada ülekoormatud lennujaamu. See ei avaldataks mitte ainult vähem survet avaliku sektori eelarvele, vaid edendaks ka territoriaalset ühtekuuluvust, kuna kasutataks rohkem teisejärgulisi lennujaamu. Lisaks tullakse välja ideega tugevdada väikeseid piirkondlikke lennujaamu mitte ainult selleks, et täiendada suuri lennujaamu, vaid ka selleks, et nad aitaksid ületada riigipiire. Arvestades, et maapealse teeninduse teenuste turu liberaliseerimise esimene etapp tekitas hinnasurve, mistõttu vähenesid selle valdkonna palgad pea 35 %, et märkimisväärselt suurenes kolmandate käitajate hulk, et üha enam kasutatakse ajutisi töötajaid, mis on toonud kaasa käitajate kooskõlastus- ja julgeolekukulude kasvu, tundub liberaliseerimise jätkamine kahjulik. Kõige olulisemaks tuleb pidada reisijatele osutatavate teenuste kvaliteeti ja kõrgete sotsiaalstandardite säilitamist, mis on lennujulgeoleku tagamise üks põhieeldusi.

Muudatusettepanekutes leiti, et Komisjoni ettepanekutes kasutatud määratlus „võrgustikku kuuluv lennujaam” on väga lai ning komisjonile antakse pädevus teha subjektiivseid otsuseid selle kohta, kas konkreetsel lennujaamal on mõju Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustiku toimimisele. Eeskätt piirkondlike lennujaamade puhul on tõenäolisem, nad kogevad liikluse järsku ja märkimisväärset suurenemist, seepärast tuleks „võrgustikku kuuluva lennujaama” kontseptsioon ja sellega seotud kohustused välja jätta või vähemalt täpsemini määratleda. Kõnealuse lõike lisamine ei ole põhjendatud, kuna võrgustikku kuuluva lennujaama kontseptsioon ei ole kõnealuse määruse seisukohast oluline.

Arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta 18.–19. juulil 2012 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamuse eelnõu ühise strateegilise raamistiku kohta. Omaalgatuslik arvamus.
Raportöör: Marek Wozniak (PL/EPP), CdR 651/2012 – COTER-V-025.

Seda eelnõu ja huvirühmadega toimunud konsultatsiooni tulemusi olen kajastanud nädalakirja punktis nr 1.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et on vaja tagada tasakaalustatud territoriaalne areng. Suurem osa inimestest elab linnas ja seetõttu on vaja pöörata linnaarengule erilist tähelepanu. Järgmisel finantsperioodil on vaja aidata linadel saavutada sotsiaalset ühtekuuluvust ning samuti nende tegevusi C02 emissiooni vähendamisel.

Arvamuse eelnõu esimene arutamine ja vastuvõtmine on kavas COTERi komisjoni koosolekul 2. juulil 2012. Arvamus on kavas vastu võtta 9.–10. oktoobril 2012 toimuval täiskogu istungjärgul.

Agentuuri European TK Blue Agency, mis on esimene muid kui finantsreitinguid koostav reitinguagentuur transpordi valdkonnas (logistiliste valikute keskkonnamõju), tutvustas selle president Philippe Mangeard.

Järgmine koosolek toimub esmaspäeval, 2. juulil 2012 Brüsselis.

5. Regioonide Komitee Avatud Uste Päevad.

Euroopa päeva 20. aastapäeva tähistamisel Brüsselis 12. mail tutvustavad oma linnu 40 valitud linna ja regiooni üle terve Euroopa.

Selle aasta Regioonide Komitee Avatud Uste Päevade põhiteemaks on ilusad, rohelised, targad ja kaasatud linnad („Beautiful, Green, Smart and Inclusive Cities")

Rakvere on esindatud Regioonide Komitees näitusel tarkade linnade blokis Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse projektiga. Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse näol on tegemist ühega kuuest Eestisse rajatavast kompetentsikeskusest. Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse tegevuse eesmärk on targalt läbiviidud hoone planeerimis- ja projekteerimisprotsessi kaudu luua testkeskkond kaasaegse hooneautomaatika rakendamiseks, mille abil on võimalik tõhustada kodu- ja kontoriseadmete, hoone tehnosüsteemide ning hoone kui terviku haldamist.

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul on Rakverele suureks tunnustuseks, et linna tegevus Rakverre Targa Maja kompetentsikeskuse rajamisel on leidnud Euroopas suurt tähelepanu. Rakvere linnale on auks olla 40 Euroopas esile tõstetava linna hulgas.

Rakvere - Tark Maja - leidis äramärkimist juba 22.- 23. märtsil Kopenhaagenis toiminud viiendal Euroopa linnade ja regioonide üldkogul, kus Rakvere tegemistega tutvusid nii Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso kui ka Euroopa Parlamendi president Martin Schulz.

Rakvere teeb jätkusuutliku ja energiasäästliku linnakeskkonna nimel pidevat tööd läbi erinevate projektide ja algatuste. Lisaks viimaste aastate energiasäästlikuks rekonstrueeritud linna lasteaedade ja koolihoonete kõrval saab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi abil Rakvere linna Algkoolist nullenergiatarbega lasteaiahoone. 2011. aasta lõpus ühines Rakvere koos 27 erineva Euroopa partneriga GEER projektikonsortsiumiga ja esitas projektitaotluse programmi „Targad linnad ja kogukonnad", mis on suunatud varemalt Euroopa Regionaalarengu Fondist 3,2 miljonit eurot saanud Targa Maja Kompetentsikeskuse edasisteks arendustöödeks.

Regioonide Komitee Avatud Uste Päevadel laupäeval 12.mail.2012 osaleb Rakvere koostöös Tallinnaga. Mõlemad linnad tutvustavad ühiselt Eesti linnade arengut. (allikas Andres Jaadla poolt koostatud pressiteade).



Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


14.05.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit