Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


30. aprill - 04. mai 2012 nr. 15
Print

E-nädalakiri 15/2012

Sisukord

1. Regioonide Komitee riikide delegatsioonide koordinaatorite koosolek ja kohtumine administratsiooni esindajatega.

2. Regioonide Komitee juhatuse istung.

3. Regioonide Komitee täiskogu istung.

1. Regioonide Komitee riikide delegatsioonide koordinaatorite koosolek ja kohtumine administratsiooni esindajatega

Koosolek toimus Regioonide Komitee peahoones 2. mail. Koosolekul osalesid Kaimo Käärmann -Liive ja Ille Allsaar.

Enne administratsiooni esindajatega kohtumist toimus koordinaatorite omavaheline arutelu päevakorras olevatel teemadel ja oma seisukohtade kooskõlastamine.

Arutati ka küsimust seoses koordinaatorite töö edasise koordineerimisega (ettepanek lisatud). Selles osas oleks vaja teha otsus juuli täiskogu istungiks. Üks koordinaatorite koosolek on planeeritud juuniks. Simona Hollandi delegatsioonist pooldas vabatahtlikku süsteemi. Richard nõustus sellega, et koordinaator valitaks vabatahtlikkuse põhjal mitte sunniviisiliselt. Oli samuti vastu regionaalsele jaotusele. Ennem toetas ta kolmiku määramist (analoogiliselt EL eesistumisega). Asger Taanist toetas just geograafilist lähenemist. Ta arvas ka, et troika põhimõtte rakendamine on hea idee (näiteks poole aasta kaupa) rotatsiooni korras. Põhimõtteliselt lepiti kokku järgmistes seisukohtades:

· Ajaline pikkus- 1-2 aastat

· Vabatahtlik

· Jälgida geograafilist jaotust.

Kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll.

Päevakorras olid järgmised teemad:

  • Juhatuse koosoleku ettevalmistamine. Subsidiaarsuse punkti üle toimunud arutelu käigus leiti, et raportöörid ei võta piisaval määral arvesse subsidiaarsuse printsiipi ja see tuleks lisada raporti kohustuslikuks osaks. Ettevalmistatud dokumendi see osa, mis käsitleb kontakte riiklikke parlamentidega, ei arvesta juba olemasolevaid kontakte ja võib negatiivselt mõjuda olemasolevatele suhetele. Uute struktuuride loomine peab olema kajastatud ka CdR eelarves. Leiti, et pole vaja luua subsidiaarsuse ekspertgruppi kui komisjonid, raportöörid ja fraktsioonid teevad oma tööd korralikult. Vajalik oleks tegeleda ka mõjude analüüsiga selles osas. Liikmetel ei ole olnud piisavalt aega esitatud ettepanekutega tutvumiseks.

  • Täiskogu istungi ettevalmistamine. Esimesel päeval on ajakava arvamuste arutamiseks pingeline. Teisel päeval on ette nähtud 5 tundi ja 40 minutit arvamuste eelnõude arutamiseks. Vaheajal pakutakse liikmetele võileibu, et mitte aega raisata. Kõige rohkem muudatusettepanekuid on esitatud ÜPP ja ühise kalanduspoliitika arvamuse eelnõu kohta. ERDF kohta on esitatud 40 muudatusettepanekut, mõned neist ühe ja sama punkti kohta, mis muudab arutelu keerukamaks. Koordinaatorid tõstatasid küsimuse, et taas kord on vähendatud riiklike delegatsioonide kohtumise aega ja sellest pole eelnevalt informeeritud. Poliitilistel fraktsioonidel on palutud lühendada nende kohtumiste aega.

  • Regioonide Komitee pool mandaadiperioodi. Peale juhatuse ja täiskogu istungit saadetakse välja info kavandatud muudatuste kava presidendi, asepresidentide jne muutuste kohta. CAFA esimees peab olema juhatuse liige.

  • Ametnike lähetusprogramm. Seda võimalust ei ole siiani eriti kasutatud. Võimalus on olla 1-6 kuud praktikal Regioonide Komitee juures. Kohtade arv on muidugi piiratud. Välja on töötatud ka infopakett selle võimaluse kohta.

  • Kohalike ja Regionaalsete omavalitsuste osa rahvuslike reformiprogrammide ettevalmistamisel. See on üks olulise teemasid millega Regioonide Komitee tegeleb järgnevate kuude jooksul. 13.juunil on kavandatud selleteemaline üritus. Praegu on  saadud 14 delegatsiooni vastust. Komitee soovib suurendada oma osa EU 2020 läbirääkimistel.

  • Detsentraliseeritud koostöö portaal- www.cor.europa.eu/portal. See portaal töötab alates eelmise aasta detsembrist. See annab ülevaate kes mida ja millal teeb koostöös arengumaadega.

  • Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste valitud esindajate ERASMUS programm. See avalikustatakse selle kuu lõpus. Praeguseks on teada, on see suunatud valitud esindajatele, kel on suuremad kogemused struktuurifondidega töötamisel. Programmi keelte arv on piiratud. Kavas on korraldada ka külastusvisiite nendesse regioonidesse/linnadesse, kes on olnud edukad struktuurifondide kasutamises. Hiljem on kavas kokkuvõttev üritus Brüsselis. Sooviavaldusi on võimalik esitada juuni kuu lõpuks. Osaleda saavad need, kes osalevad programmi kõigis kolmes etapis. Sooviavalduste rahuldamisel võetakse arvesse nii soolist kui geograafilist aspekti.

Koordinaatorite poolt tõstatati küsimus, et sageli on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg liiga lühike ja samuti see, et tähtaeg on pühapäeva õhtu (mis oli ka seekord COTER komisjoni osas).

Järgmise laiendatud kontaktgrupi koosolek toimub juuni esimesel nädalal. Täpne kuupäev selgub hiljem.

2. Regioonide Komitee juhatuse istung.

Koosolek toimus Regioonide Komitee peahoones kolmapäeval, 2. mail. Koosolekul osalesid Kurmet Müürsepp ja Eesti delegatsiooni koordinaatorid Kaimo Käärmann – Liive ja Ille Allsaar.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll.

Euroopa Komisjoni asepresidendi, institutsioonidevaheliste suhete ja haldusküsimuste voliniku Maroš Šefčoviči sõnavõtt.

Ta ütles, et 1.mail kõikjal Euroopas toimunud miitingud näitasid, et inimesed on vastu kavandatavatele kärpekavadele. On oluline, et regioonid on EU2020 strateegia elluviimise taga. Tänane Euroopa ei ole enam see mis ta oli varem. Selge suund on võetud majanduse ühtsele juhtimisele ja paigas on süsteem, mis toob välja kasvuanalüüsi ja liikmesriigid peavad oma siseriiklike reformikavadega näitama kuidas neid eesmärke kavatsetakse ellu viia. Ka juuni kuus toimuval ülemkogul on see ühe olulise teemana päevakorras.

Komisjon soovib käituda vastustundlikult ja võeta reaalseid kohustusi mida nad suudavad täita. Komisjon ei suutnud tasuda liikmesriikidele arveid eelmisel aastal ja see ei tohi korduda. Läbirääkimised 2013 aasta eelarve osas on väga rasked. Komisjoni eelarve kavandatud suurenemine jääb alla inflatsioonimäära ja see tähendab muuhulgas koondamisi ka töötajaskonna osas. Vaja on kokku leppida prioriteetides ja kuidas tagada võimalikult suurel määral kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kaasamine reformikavade ellurakendamisse. Liikmesriigid kulutavad väga vähe ja on oht, et liikmesriigid ei suuda selle perioodi ühtekuuluvuseraha ära kulutada. Vaja on regulaarsem ülevaade raha kasutamise osas, et probleeme koheselt lahendada. Välja on pakutud kaasamise hea tava koodeksi. Liikmesriigid näevad sageli, et see on nende suveräänsuse piiramine, mis seda kindlasti ei ole.

Vaja on rakendada kaasaegseid, innovaatilisi ja kodanikele lähedal olevaid poliitikaid. Teda hämmastab see kui palju arutelusid on vaja pidada EL eelarve üle, kuigi see on ainult 1% liikmesriikide SKPst, kui samaaegselt suudetakse üle öö välja käia miljardeid.

Komisjon soovib teha liikmesriikidega koostööd, et vajadusel vahendeid ühest valdkonnast teisse suunata. Oluline on toetada noori ja aidata vähendada nende töötuse määra. Vaja on vähendada ka administratiivset koormust vahendite kasutamisel, kuid samas tuleb tagada ka vahendite sihipärane kasutamine ja selleks on vaja kontrollida kas iga sent on ikka otstarbekalt kulutatud. Paljudel juhtumitel tulenevad täiendavad nõuded liikmesriigi, mitte Euroopa Komisjoni kehtestatud nõuete tõttu. Halduskoormust tuleb seega vähendada ühiselt nii liikmesriigi kui Euroopa Komisjoni tasandil. Mööda ei saa vaadata eelarve distsipliinist. Euroopa päästmiseks ei piira ainult kärbetest kui seda ei toeta majanduskasv. Vaja on läbi viia struktuurireformid, panna toimima ühtne turg ja leida vahendeid innovaatiliseks rahastamiseks.

Stabiilsusvõlakirjad, eurovõlakirjad- vaja on jõuda ühise ettekujutuseni kuidas kõigist oleks sellele kasu. Komisjon on finantstehingu maksu osas oma ettepaneku teinud. Liikmesriigid on pidanud kulutama 4,5 triljonit eurot, et oma majandust päästa ja seetõttu oleks finantstehingu maks õiglasem, mis aitaks pisutki hüvitada liikmesriikide toetusi finantssektorile.

Komisjon peab hoolitsema selle eest, et eelarve ei läheks puudujääki ja väga raske on teha muutusi kavandatud suuremahuliste projektide vahel.

Oma kõnes vastas ka Regioonide Komitee juhatuse liikmete sõnavõttudele.

Kui president oli oma sõnavõtus tutvustanud presidendi ja asepresidendi tegevust kahe juhatuse vahelisel perioodil , siis esitas Schneider küsimuse CORLEAP raames toimunud ürituse toimumise kohta, kus osales ka Ukraina suursaadik. Kahjuks ei olnud CORLEAP liikmeid sellest informeeritud ja ta palus selgitust toimunud ürituse poliitilise sisu ja toetuse kohta. Brande leidis, et toimunud üritus oli viga ja edaspidi peaks olema selgemad reeglid selliste ürituse korraldamiste kohta.  Peaks olema selged reeglid Regioonide Komitee hoone ruumide kasutamise kohta ja ka poliitiliste sõnumiste vastuvõtmise kohta. Administratsioon peab järgima kehtestatud reegleid. CIVEX komisjon peaks neid küsimusi arutama.

Regioonide Komitee peamised seisukohad Euroopa Komisjoni 2013. aasta tööprogrammi kohta.

Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile suunatud algatuste/tegevuste taotlustes võiks keskenduda järgmistele punktidele:

Strateegia „Euroopa 2020” ja Euroopa poolaasta: territoriaalsete paktide tugevdamine, euroopa taastamise tegevuskava koostamine, maksualasele korrale keskendumine, uued finantsinvesteeringute vahendid (näiteks projekti võlakirjad), HORISONT 2020 tegevusalases koordineerimises tuleks keskenduda osaluseeskirjadele ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste erivajadustele ja pädevustele;

a)  Tööhõive ja kaasav kasv: poliitilised ettepanekud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimu suurendamiseks, stabiilsem valitsemisstruktuur VKEde ja ettevõtjate toetamiseks Euroopa ja liikmesriikide tasandil;

b)  Euroopa Liidu eelarve: Roheline raamat suurema sünergia loomiseks eelarvepoliitikas Euroopa, riiklikul ning kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

c)  Ühtne turg: kokkuvõte töötajate piiriülese liikuvusest, riigiabi reform, avalike teenuste kohustuste eeskirjad reisijate transpordi kohta;

d)  Energia: 2050 aasta tegevuskavas peaks olema detsentraliseeritud jätkusuutlikud energiaalased investeeringud, lisafinantsvahendid, energiataristu kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

e)  Regionaalpoliitika: partnerluslepingute ulatuslik horisontaalne hindamine;

f)  Euroopa naabruspoliitika: lihtsustatakse kohalike ja piirkondlike ettevõtjate juurdepääsu selle valdkonna ELi erivahenditele ning nende võimalust osaleda piiriülese koostöö algatustes ja territoriaalse koostöö rühmitustes;

g)  Keskkond: tagatakse, et ELi õhukvaliteedi poliitika läbivaatamisega seataks inimeste tervis esikohale, rõhutataks ELi heite (allikapõhise) poliitika ajakava ja ambitsioonikust ning hinnatakse põhjalikult ELi seadusandluse toimimist Euroopa linnades ja piirkondades;

h)  Põllumajandus: teatis uue ELi kvaliteediskeemi kohta kohalikele toidusüsteemidele;

i)  EL kodakondsus ja EL kodanikualgatus: kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele taotletakse erirolli Euroopa kodanike aastaks 2013 kodanike kaasamiseks ning aktiivse kodanikkonna toetamiseks Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

Luc Van de Brande ütles, et  ta on pettunud selles tööprogrammis, sest see on ainult esialgne kondikava. Puuduvad konkreetsed lähenemisnurgad ja sisu osa tuleb oluliselt parandada.  Bore leidis, et puudu on nägemus erinevate komisjonide kaasamisest, kuid ei nõustu Luc Van de Brande ettepanekuga kohe oma lõplikud seisukohad välja kirjutada. Beissel leidis, et Regioonide Komitee peab oma seisukohta jõulisemalt  ja selgemalt väljendama. Tundis puudust ka prioriteetide järjekorrast. EU 2020 saab olla edukas ainult siis, kui on tagatud majanduskasv ja toimiv euroopa. Seega peaks EU 2020  olema prioriteet nr 4.  Vaja on aega arutlemiseks sisukama dokumendi üle.

Bresso ütles, et aega oli liiga vähe, et seda komisjonidega läbi arutada. Oluline on arvesse võtta seda, mida räägiti fraktsiooni esimeeste konverentsil. Meil on kaks osapoolt- Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament ja me peame oma ettepanekud esitama enne seda kui parlament oma seisukoha kujundab. Vaja on seda teha enne 20.juunit. Vaja on täpsustada oma seisukohti, lisades sellesse investeerimispanga prioriteedi.

Otsustati koostada kiri, kus tuua välja peamised prioriteetsed valdkonnad ja öelda, et täpsemad seisukohad saabuvad juunis. Administratsioonil on vaja alustada oma tööga varem.

3.–4. mail 2012 toimuva täiskogu 95. istungjärgu korraldamine ja 18.–19. juulil 2012 toimuva täiskogu 96. istungjärgu ettevalmistamine.

18.–19. juulil 2012 toimuv täiskogu istungjärk algab kell 15.00 Euroopa Parlamendi suures istungitesaalis Küprose asevälisministri Andreas Mavroyannise osalusel, kes tutvustab Küprose eesistumise aja programmi.

Teisel päeval algab istung aruteluga Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile adresseeritud resolutsiooni üle, milles käsitletakse Regioonide Komitee 2013. aasta prioriteete, võttes arvesse Euroopa Komisjoni õigusloome- ja tööprogrammi. Sellele järgneb eriistung, mis on pühendatud Regioonide Komitee presidendi, esimese asepresidendi, asepresidentide ja teiste juhatuse liikmete valimisele.

Päevakorras on kuusteist arvamust. Sõnavõtuga esineb Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni volinik Máire Geoghegan-Quinn seoses tema pädevusvaldkonnas vastuvõetavate arvamustega.

Subsidiaarsuse järelevalve

Subsidiaarsuse põhimõte on Euroopa Liidu õigusliku ja poliitilise struktuuri üks peamine tugisammas, mis reguleerib mitmetasandilise valitsemise süsteemis pädevuste rakendamist valdkondades, kus ELil ei ole ainupädevust, kaasates nii ELi kui ka liikmesriikide tsentraalse, piirkondliku ja kohaliku tasandi. Subsidiaarsuse põhimõtte eesmärk on tagada, et ELi otsused tehakse kõige asjakohasemal tasandil, mis võimaldab soovitud eesmärke kõige tõhusamalt saavutada. Regioonide Komiteele antud õigus esitada hagi Euroopa Kohtusse subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise korral ning subsidiaarsuse järelevalvesse on kaasatud uued osalejad (varajase hoiatamise süsteemi hõlmatud riikide ja piirkondlikud parlamendid). Seega on kogu ELi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamisest otseselt mõjutatud ning Regioonide Komiteel on kohustus täita aktiivset rolli, et tagada selle põhimõtte austamine ELi õiguses.

Esitatud dokumendi eesmärk on kavandada Regioonide Komitee subsidiaarsuse järelevalve tegevuse strateegia, mille peamised eesmärgid on:

luua ulatuslik lähenemisviis subsidiaarsuse järelevalvele kogu ELi otsustusprotsessi vältel;

tugevdada Regioonide Komitee subsidiaarsuse järelevalve juhtimisstruktuuri;

kaasata nendesse meetmetesse asjaomased institutsioonid ja suurendada Regioonide Komitee valmisolekut esitada vajadusel hagi Euroopa Kohtule

Välja oli pakutud järgmine struktuur.

Poliitilise juhtimise osas: Subsidiaarsuse juhtrühm, kuhu kuulub üks subsidiaarsuse koordineerija igast fraktsioonist ning mida juhib subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku poliitiline koordineerija, tagab Regioonide Komitee subsidiaarsuse järelevalve meetmete poliitilise juhtimise kogu aasta vältel, austades täiel määral komitee raportööride ja juhtivate organite pädevust;

Subsidiaarsuse tööprogrammi osas: Iga-aastane subsidiaarsuse tööprogramm võetakse vastu Euroopa Komisjoni iga-aastase õigusloome- ja tööprogrammi ja tegevuskavade analüüsi alusel, mille viib läbi subsidiaarsuse juhtrühm, et määratleda varakult komitee subsidiaarsuse valdkonna prioriteedid. Tööprogramm kooskõlastatakse komitee üldise poliitilise planeerimisega (resolutsioonid, komisjonide iga-aastased tööprogrammid).

Mõjuhinnangud: süvendatakse koostööd Euroopa Komisjoniga ja luuakse suhted Euroopa Parlamendi mõjuhinnangute eest vastutava direktoraadiga.

Subsidiaarsuse järelevalve Regioonide Komitee arvamustes: arendatakse välja subsidiaarsuse portaal, et hõlbustada liikmete juurdepääsu asjaomastele allikatele, mis on seotud ELi algatustega subsidiaarsuse vaatepunktist. Ligipääs portaalile antakse TOAD kaudu ning see tugineb subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku veebilehele;

Euroopa Kohtule hagi esitamine: erilist tähelepanu pööratakse seadusandlikele toimikutele, mille puhul võib olla vajalik komitee hagi esitamine Euroopa Kohtule subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise alusel.

Partnerite nimekiri: kuhu kuulub 7.03.2012 seisuga 136 partnerit , sealhulgas Leedust Radviliškise rajooni omavalitsus ja Leedu Kohalike Omavalitsuste Liit ja Lätist Läti Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Liit. Eestist ei kuulu sellesse nimekirja ühtegi partnerit.

Suunatud konsultatsioonid: subsidiaarsuse alaline komitee võib teha ettepaneku suunatud konsultatsiooni käivitamiseks seoses konkreetse arvamusega. Otsuse selle kohta langetab vastutav raportöör. Konsultatsioonid viiakse läbi maksimaalselt 12-nädalase perioodi jooksul.

Subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku eksperdirühm: lõpliku koosseisu otsustab subsidiaarsuse juhtrühm.

Tegevuskava: vahend tööprogrammi elluviimiseks.

REGPEX: Varajase hoiatamise süsteemi andmed kinnitab subsidiaarsuse juhtrühm osana subsidiaarsuse valdkonna tööprogrammist.

Suhted teiste institutsioonidega: kõikide asjaomaste institutsiooniliste osalejate kaasamine.

Anderson Taanist arvas kas on ikka vaja sellist uut struktuuri üles ehitada. Selle ülesande täitmine peaks lähtuma juba olemasolevast struktuurist. Ei ole vajadust tänasest majandussituatsioonist lähtudes leiutada uusi kuluridasid. Maij Hollandist leidis, et sellise suure uue haldusorgani loomine ei ole vajalik. Vaja oleks lisada arvamuste menetlusele uus reegel subsidiaarsuse kontrolli teostamiseks. Hanniffy Iirimaalt leidis, et selline ettepanek on veider ja juhatas saab selle rolliga ise hakkama. Tehakse ettepanek lihtsalt ignoreerida liikmesriikide delegatsioone ning on tehtud ettepanek, et CdR hakkab arendama sidemeid liikmesriikide parlamentidega, mis ei ole eriti hea ettepanek ja ka see osa ettepanekust vajab ka ülevaatamist.

Siso ütles, et ta ei soovi selle ettepanekuga luua uut struktuuri ja kasvatada kulusid. Ta leiab, et subsidiaarsuse põhimõte on üks regioonide komitee aluspõhimõtetest. Vaja on poliitilist juhtgruppi, kes aitaks tal tööd teha.

Bresso ütles, et see on hea töödokument ja selle abil saame oma tööd parandada. Pakutud ümberkorraldus ei suurenda kulusid. Tegi ettepanek see dokument vastu võtta, kontrollides kas see toimib parktikas või mitte ja kui mitte, siis saab teha selles muutusi.

ETKR väljavaated 2020. aastani – Regioonide Komitee tegevuskava ja ETKRi platvormi poliitiline koordineerimine 2012. aastaks.

29. märtsil 2012 toimusid teine ETKRi alane institutsioonidevaheline konverents ja ETKRi platvormi teine aastakoosolek, kus arutati struktuuriküsimusi tegevussuuniste ja tööprioriteetide määratlemiseks komitee ja tema platvormi jaoks.

ETKRist saab järg-järgult vahend mitmetasandilise valitsemise, kohaliku demokraatia ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitilistele eesmärkidele konkreetse sisu andmiseks. Praeguses majandusolukorras rõhutab komitee ETKRide võimendavat rolli asjaomaste piirkondade majanduskasvu ja eelkõige strateegia „Euroopa 2020” rakendamise jaoks. Komitee kohustub edendama ETKRi ühtekuuluvuspoliitika raames ajavahemikul 2014–2020. ETKRil saab olema oluline osa laialdases arutelus kõnealuse poliitikavaldkonna määratlemise üle.

ETKRi majandusliku atraktiivsuse suurendamiseks järgib komitee poliitilist strateegiat, mille eesmärk on jõuda olukorrani, kus muu hulgas:

-  ETKRidele tagatakse võimalikult soodsad maksutingimused;

-  regionaalpoliitika raames koostatud ETKRide projektidele antakse toetamisel eelistus;

-  Euroopa Investeerimispank arendab erivõimalusi ETKRide rahastamiseks;

-  kehtivad paremad tingimused, millega soodustada avaliku ja erasektori partnerlusi ETKRi, selle liikmete ja erasektori vahel;

-  ning kus ETKRid on selgesõnaliselt mainitud Euroopa naabruspoliitika fondide abikõlblike organitena.

Platvormi peamised eesmärgid on konsolideerimine, nähtavus, teabevahetus ning partnerlus ETKRide ja ELi institutsioonidega. 2012. aastaks määrati kindlaks viis eesmärki, mis vastavad platvormi üldeesmärkide ja ülesannete erinevatele aspektidele. Toodud oli ka 2012 aasta esialgne tegevuskava.

Otsustati koostada järgmised omaalgatuslikud  arvamused:

1.

„Euroopa sihtasutuse põhikiri”

ECOS

2.

„Detsentraliseerimine Euroopa Liidus ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste positsioon ELi poliitika kujundamisel ja rakendamisel”

CIVEX

Teadmiseks võeti rahandus- ja halduskomisjon (CFAA) esimehe aruanne ja ülevaade väljaspool Brüsselit toimuvatest ja erakorralistest üritustest 2012. aasta esimesel poolaastal (ülevaade CAFA komisjonis toimunud aruteludest on antud nädalakirjas nr 13/2012).

3. Regioonide Komitee täiskogu istung.

Regioonide Komitee täiskogu istung toimus 3.mail ja 4.mail Euroopa Parlamendi hoones Brüsselis. Osalesid Väino Hallikmägi, Kurmet Müürsepp, Jüri Pihl, Uno Silberg, Kadri Tillemann (Toomas Vitsuti asendajana) ja Urve Erikson.

Euroopa Ülemkogu eesistuja HermanVan Rompuy sõnavõtt.

Põhiline arutelu oli selle üle kas järgmisel perioodil on ikka Euroopa Liidul piisav eelarve, et ellu viia EU2020 strateegiat ja tagada majanduskasvu.

Pärast Euroopa ajaloo sügavamat kriisi on majandus taastumas. 2012 aasta kujuneb raskemaks aastaks võrreldes eelmistega, kuid kasv jääb siiski positiivseks. Nüansid ei peitu mitte ajas vaid ka ruumis. Mõned liikmesriigid on olnud majanduslanguses juba viis aastat. Riigivõla kärpimine tagab võimaluse jõuda jätkusuutlikuma majanduskasvuni. Läbi eelarvete saneerimise peab prioriteediks tõusma investeeringud, mis tagavad majanduskasvu tulevikus. Välja pakutakse investeerimispanga mahtude suurendamine. Koostöös komisjoniga valmistatakse ette võlakirjade süsteem. Tegemist on Euroopa tasandi määrava tähtsusega aruteluga. Eesmärgiks on leida kompromiss. EK ettepanek on suurepärane alus järgnevateks aruteludeks. Isegi pakutud kärped põllumajandussektoris on põhjendatud. Tegelikult suurenevad kõikide fondide mahud, sealhulgas Euroopa Ühendamise rahastu vahendid. Peab tagama, et Euroopa 2020 strateegia rakendamiseks ette nähtud vahendeid ei kärbitaks. Mai lõpus/ juuni alguses on kavatsus kokku kutsuda erakorraline Ülemkogu, kus tal on kavatsus välja pakkuda oma nägemust majanduskasvust.

See on liikmesriikide otsustada kuidas kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi kaasata.

Neljapäeval, 3.mail olid arutluse all mitmed järgmist finantsperioodi (2014-2020) puudutavad arvamuste eelnõud, nagu:

·  Ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide üldmäärus- raportöör: Catiuscia Marini (Umbria maavanem, Itaalia, PES)- võeti vastu rea erapooletuks jäävate häältega;

·  Euroopa Regionaalarengu Fond- raportöör: Michael Schneider (riigisekretär, Saksi-Anhalti liidumaa esindaja föderaalvalitsuses, Saksamaa, EPP)- võeti vastu häälteenamusega;

·  Euroopa Sotsiaalfond- raportöör: Konstantinos Simitsis (Kavála linnapea, Kreeka, PES)- arvamus võeti vastu ühe erapooletu häälega;

·  Ühtekuuluvusfond- raportöör: Romeo Stavarache (Bacău linnapea, Rumeenia, ALDE)- võeti vastu ühehäälselt;


·  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond perioodil 2014–2020- raportöör Gerry Breen (Dublini linnavolikogu ja Dublini piirkondliku omavalitsuse liige, Iirimaa, EPP)- arvamus võeti vastu

Kõikide nende arvamuste eelnõude sisust ja nende üle peetud diskusioonidest vastavates CdR komisjonides on antud ülevaade eelnevates nädalaaruannetes. Nendest kahe puhul (üldmääruse ettepanek ja ühtekuuluvusfond) oli tegemist lihtsustatud menetlusega (see tähendab, et need arvamused olid komisjonis leidnud ühehäälse toetuse). Sellest hoolimata oli ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide üldmääruse kohta esitatud poliitiliste fraktsioonide poolt 29 muudatusettepanekut. Koos Läti liidu esindajaga Brüsselis koostasime oma liikmetele soovitusliku muudatusettepanekute hääletamise kava. Soovituste koostamisel lähtusime eelmisel COTER komisjonil toimunud aruteludest, meie poolt esitatud ettepanekutest ja riiklikest seisukohtadest. Ülevaade hääletustulemustest koos eelnevalt koostatud soovitusliku hääletamise kavaga on aruandele lisatud.

Enne üldmääruse arvamuse eelnõu arutelu võttis sõna Leedu delegatsiooni juht Abramavičius, kes ütles, et komisjoni üldmääruse ettepanek karistab selliseid riike nagu Eesti, kes on hiljuti kasutusele võtnud euro ja olnud ka edukas struktuurivahendite kasutamisel. Ta rääkis kolme delegatsiooni- Eesti, Läti ja Leedu delegatsioonide nimel ja ütles, et nad jäävad määruse hääletuse osas erapooletuks, kuna need riigid kaotavad komisjoni ettepaneku tõttu kuni 20% oma vahenditest, võrreldes eelmise perioodiga. Regioonide Komitee ei kaitse oma arvamuses neid riike. Ta ütles, et Balti delegatsioonid ei hääleta küll komitee arvamuse vastu, kuid samas ka ei poolda seda, jäädes erapooletuks.

Soovituse esitatud muudatusettepanekute koostamiseks olid koostatud ka Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) arvamuse eelnõu kohta ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) arvamuse eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekute osas- lisatud.

ERDF arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 40 muudatusettepanekut, nendest 3 meie delegatsiooni poolt. Meie poolt esitatud kolmest ettepanekust võeti vastu kõik kolm, kaks neist raportööri poolt pakutud kompromissi koosseisus.

Muudatusettepanekute hääletamise tulemusena otsustati, et:

·  Suured ettevõtted ei ole ERF toetusalast välja jäetud;

·  ERF kohaldamisala peaks võimaldama hõlmama ka teadusuuringuid, mida viivad ühiselt läbi eraettevõtted, ülikoolid ja teaduskeskused;

·  Linnade nimekiri peaks olema esialgne ja koostatama partnerlusarutelu tulemusena. Nimekiri peab olema avatud kõigile linnadele ja esitatud taotlustes hinnatakse integreeritud linnastrateegiate kvaliteeti;

·  Linnadele lisati mõiste „funktsionaalsed piirkonnad“;

·  Võimaldada piirkondade ülese integreeritud planeerimise kasutamist;

·  Vaja on täiendavat põhjendust linnaplatvormi loomise osas;

Kuna raportöör oli muutnud oma esialgset suhtumist, et komisjoni poolt ette nähtud piirmäärad erinevatele investeerimisprioriteetidele tuleb kustutada ning pakkunud välja, et ette antud määrasid tuleb vähendada arenenud piirkondade osas, jättes samal ajal kohustuslikud investeerimispiirmäärad vähem arenenud piirkondade jaoks samaks. Kurmet selgitas talle vajadust vähendada ka vähemarenenud piirkondade piirmäärasid, sest neile peab olema tagatud suurem paindlikkus prioriteeti valikus, kuid Schneider sellega ei nõustunud. Kuna see küsimus kerkis üles alles läbi raportööri enda poolt pakutud muudatusettepaneku, siis ei saanud me eelnevalt ka omapoolseid ettepanekuid kirjalikult esitada.

 ESF arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 22 muudatusettepanekut, millest soovitasime toetada viite ettepanekut. Meie delegatsiooni poolt selle arvamuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei olnud.

Esimesel täiskogu päeval arutati ja võeti vastu veel järgmised arvamused:

·  Üleeuroopalise transpordivõrgu õigusraamistiku läbivaatamine- raportöör: Bernard Soulage (Rhône-Alpes’i piirkonnanõukogu aseesimees, Prantsusmaa, PES)- võeti vastu ühe erapooletu häälega.

·  Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm- raportöör: Enrico Rossi (Toscana maavanem, Itaalia, PES)

·  Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2011–2012- raportöör: Stanisław Szwabski (Gdynia linnavolikogu esimees, Poola, EA);

·  Perekonna taasühinemine - raportöör: Sergio Soave (Savigliano linnapea, Itaalia, PES);

·  ELi õhukvaliteedi ja heitkoguste poliitika läbivaatamine- raportöör: Cor Lamers (Houteni linnapea, Madalmaad, EPP); Selle arvamuse kohta oli esitatud üks muudatusettepanek Uno Silbergi ja teiste meie delegatsiooni liikmete poolt. Uno väitis, et põhjendamatu väide, et maanteedel liikuvad sõidu- ja veoautod (mis kasutavad peamiselt diislikütust ja bensiini) on selgelt suurim otsene õhusaaste kitsaskohtade põhjustajad. Vastu võeti raportööri poolt pakutud kompromissettepanek, kus ta täpsustab millist konkreetset saastet ta silmas peab ja väidab, et muudatusettepaneku 2 motivatsioon ei ole täiesti korrektne. Enamikes liikmesriikides on maanteedel liikuvad sõidu- ja veoautod tõepoolest suurim otsene NO2 õhusaaste kitsaskohtade põhjustaja.

Kõikide nende arvamuste sisu ja arutelusid on kajastatud eelnevates aruannetes vastavalt komisjonides toimunud aruteludele. Kõik arvamused võeti ka vastu.

Järgmisel päeval, 4.mail, olid arutelude all järgmised arvamuste eelnõud:

·  Ühise kalanduspoliitika reform- raportöör: Mieczysław Struk (Pomorze vojevoodkonna marssal, Poola, EPP). See arvamuse eelnõu oli teistkordselt täiskogu päevakorras. Seekord raportöör aktsepteeris paljusid esitatud muudatusettepanekuid ning nõustuti ka raportööri poolt pakutud kompromissettepanekutega. Kogu raport võeti vastu ühe erapooletu häälega.

·  Aktiivsena vananemine: innovatsioon – arukas tervishoid – parem elukvaliteet- pearaportöör: Arnoldas Abramavičius (Zarasai rajooni volikogu esimees ja linnavolikogu liige, Leedu, EPP). Raportöör nõustus kõikide esitatud muudatusettepanekutega, välja arvatud esimesega, pakkudes nendest kahe osas välja ka oma kompromissettepaneku. Raport võeti vastu ühehäälselt.

·  Energiatõhusus linnades ja piirkondades: maapiirkondade ja linnade erinevused- pearaportöör: Brian Meaney (Clare Clare’i krahvkonnanõukogu ja Kesk-Lääne piirkondliku omavalitsuse liige, Iirimaa, EA). Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 71 muudatusettepanekut, nendest 7 Uno Silbergi poolt. Kuna üheja sama punkti kohta oli esitatud hulgaliselt muudatusettepanekuid, siis pakkus raportöör omalt poolt välja kompromisse, mis hõlmasid mitmeid ettepanekuid, sealhulgas Uno poolt esitatuid.

Näiteks tegi Uno ettepaneku kustutada punkt 9 viimane lause “ väljendab seejuures kahetsust eelkõige selle üle, et puudub pikaajaline sidus visioon kogu olemasoleva hoonestuse renoveerimise kohta ning puuduvad selgesõnalised ja konkreetsed finantskohustused energiatõhususse investeerimise edendamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil;”

Selle asemel võeti vastu raportööri kompromiss, mida toetas ka Kurmet Müürsepp: “väljendab seejuures kahetsust eelkõige selle üle, et puudub pikaajaline sidus visioon kogu renoveerimist nõudva olemasolevaelamiskõlbliku hoonestuse renoveerimise kohta ning puuduvad selgesõnalised ja konkreetsed kohalike ja piirkondlike omavalitsuste finantsabi kohustused energiatõhususse investeerimise edendamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Sellega seoses on oluline teha vahet ühiskonnale ja majandustegevusele kasulike eesmärkide vahel. Mingi hoone renoveerimisel tuleb ettevõtte tasandil lähtuda sellest, mis on majandustegevuse seisukohalt võimalik, samas peab ühiskond aitama teostada ühiskonnale kasulikke eesmärke;”. Arvamus võeti vastu kahe erapooletu häälega.

·  Erasmus kõigi jaoks- Raportöör: Yoomi Renström (Ovanåkeri linnavolikogu liige, Rootsi, PES). Arvamus võeti vastu kahe erapooletu häälega.

·  Üleeuroopalised telekommunikatsioonivõrgud- Raportöör: Alin Adrian Nica (Dudeştii Noi linnapea, Rumeenia, ALDE). Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

·  2014.–2020. aasta tarbijakaitseprogramm-  Raportöör: István Sértő-Radics (Uszka linnapea, Ungari, ALDE). Arvamus võeti vastu.

·  Tervis majanduskasvuks: ELi kolmas mitmeaastane tegevusprogramm aastateks 2014–2020- raportöör: Tilman Tögel (Saksi-Anhalti liidumaa maapäeva liige, Saksamaa, PES). Arvamus võeti vastu.

Kõikide nende arvamuste eelnõude sisu ja arutelusid on samuti kajastatud eelnevates aruannetes vastava komisjoni raames.

Täiskogu dokumendid on leitavad: arvamuste eelnõud

Viimasel täiskogu istungi päeval võeti vastu kolme vastuhäälega arvamus: “Seadusandlikud ettepanekud 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu poliitika reformi kohta”- raportöör: René Souchon (Auvergne’i piirkonna volikogu esimees, Prantsusmaa, PES). Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 119 muudatusettepanekut ja 15 raportööri muudatusettepanekut. Kuna NAT komisjonis heaks kiidetud arvamuse eelnõu oli meile soodne, siis oli meie põhieesmärk hoida saavutatut ja seetõttu ei esitanud me ka ühtegi täiendavat muudatusettepanekut.

Kuigi algul tundus, et meile olulised punktid on arvamuses jätkuvalt kajastatud ja ka raportööri poolt esitatud kompromissettepanekud säilitasid meile olulised seisukohad, siis kahjuks hoolimata sellest, et punktis 18 deklareeritakse, et “on sellegipoolest seisukohal, et komisjoni pakutud toetuste jaotus on endiselt liiga ebavõrdne uute liikmesriikide ja eriti ELis kõige madalamaid otsetoetusi saavate Balti riikide suhtes ning tähtajad täieliku lähenemise saavutamiseks on ähmased. Tingimustes ja nendest tulenevas ajakavas tuleks arvesse võtta tootmiskulusid igas liikmesriigis;”, ei jäänud raportöör kindlaks oma poolt pakutud kompromissettepanekule , komisjoni määruse teksti muutmise osas (punkt 21) kus ta  ütles, et “selleks et tagada otsetoetuste võrdsem jaotus, võttes ühtlasi arvesse siiani eksisteerivaid palga ja sisendkulude erinevusi, võttes ühtlasi arvesse siiani eksisteerivaid elatustaseme ja tootmiskulude erinevusi. tuleks oOtsetoetuste määra hektari kohta tuleks kohandada järkjärgult mõistliku aja jooksul ning kehtestada täielikuks lähenemiseks Euroopa Liidu tasandil esialgne ajakava. Liikmesriigid Liikmesriikides, kelle kus otsetoetused on alla 90 % keskmisest, peaksid katma ühe kolmandiku oma praeguse taseme ja kõnealuse taseme vahest peaks tagama, et otsetoetuste miinimumtase oleks vähemalt 80 % Euroopa Liidu keskmisest. Komisjon esitab ajakava täielikuks lähenemiseks ELi tasandil. Algul tuleb kõigis liikmesriikides tagada otsetoetuste miinimumtase, mis võrdub vähemalt 80 %-ga Euroopa Liidu keskmisest.”  Ja loobus sellest Caveri poolt esitatud muudatusettepaneku kasuks, mis kõik selle kustutas. Caveri muudatusettepanek võeti ka vastu.

Enne seda olid just Leedu delegatsiooni liikmed kiitnud raportööri toetuse eest Balti riikidele.

 

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis



07.05.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit