Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


23.–27. aprill 2012 nr. 14
Print

E-nädalakiri 14/2012


Sisukord
1. Regioonide Komitee haridus-, noorsoo-, kultuuri ja teaduskomisjoni (EDUC) komisjoni koosolek.
2. ELAN- võrgustiku koosolek.
3. Avatud Uste päeva raames osalemise ettevalmistamise koosolek.
4. Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni koosolek.
5. Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni koosolek.
5. ENVE komisjoni õppevisiit Iirimaale North-Tipperary ja Clare maakondadesse.

1. Regioonide Komitee haridus-, noorsoo-, kultuuri ja teaduskomisjoni (EDUC) komisjoni koosolek.

EDUC komisjoni koosolek toimus esmaspäeval, 23. aprillil 2012 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. Koosolekul osales Kersti Sarapuu.

Edasise töökorralduse osas otsustati määrata uued raportöörid järgmistele arvamuste koostamiseks:

  • „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus”, COM(2012) 60 final

Otsustati mitte koostada järgmisi arvamusi:

  • Kõrgjõudlusega andmetöötlus: Euroopa koht üleilmses võidujooksus, COM(2012) 45 final;

Arvamus „Loov Euroopa”, COM(2011) 785 final, EDUC-V-020 – CdR 401/2011 rev 1.
Raportöör: Gábor Bihary (HU/PES)

Programm „Loov Euroopa”, mis on ette nähtud järgmises mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2014–2020, koondatakse programmid „Kultuur”, „MEDIA” ja „MEDIA Mundus”, luues uue instrumendi vahenditele juurdepääsu lihtsustamiseks. Lisaks sellele kasutab programm olemasolevate kaubamärkide (nagu „MEDIA”, Euroopa kultuuripärandi märgis ja „Euroopa kultuuripealinn”) kogemusi ning edu - EP ja Nõukogu määrus

Raportöör on rahul, et Euroopa Komisjon kavatseb suurendada järgmisel perioodil oluliselt kultuuri- ja loomesektorile eraldatavat toetust nii, et selle kogumaht ulatuks 1,801 miljardi euroni, mis tähendab rahaliste vahendite märkimisväärset suurenemist praeguste kulutustega võrreldes (37 %).

Eelkõige on kohalikul ja piirkondlikul tasandil võimalik luua noorte kunstnike võrgustikke ja andmebaase, edendada noorte kunsti- ja kultuurialast koolitust, aidata noortel artistidel muutuda professionaalsemaks, käivitada multimeediat kasutavaid ja multikultuurseid eksperimente, pakkuda noorte kunstnike tööde esituseks ruume, innustada noore publiku kunsti- ja kultuurielamust, toetada noorte kunsti- ja kultuurialaste ühingute moodustamist ning edendada innovatsiooni kohalike tavade ja kutsealade valdkonnas.

Raportöörile tundub, et Euroopa Komisjoni ettepanekus sisalduvad meetmed näivad oma praegusel kujul olevat kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Komitee rõhutab siiski, et oleks asjakohane korrapäraselt konsulteerida kohalike ja piirkondlike omavalitsustega Euroopa kultuuri- ja loomesektori rahastamisega seonduvate meetmete väljatöötamise, rakendamise ja haldamise küsimuses.

Suurtel linnadel ja jõukatel piirkondadel on rohkem võimalusi ja vahendeid muutuda mitmetasandilisteks loome- ja külgetõmbekeskusteks, sellal kui väiksematele ja ebasoodsas olukorras olevatele, eelkõige ELi äärealadel asuvatele või hõredalt asustatud piirkondadele tuleb anda võimalus tutvustada oma kultuurilist väärtust kogu ülejäänud maailmale.

Raportöör avaldab siiski kahetsust, et programmi näitajad keskenduvad liigselt majanduskasvule, tulule ja konkurentsile, mistõttu see vahend ei sobi päriselt kultuurisektori kui mittetulundussektori hindamiseks või selle järelevalve tagamiseks.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et raamprogramm „Loov Euroopa” reageerib probleemidele, millega kultuuri- ja loomemajandusvaldkonnas tegeleda tuleb: killustumine, üleilmastumine ja digitehnoloogiale üleminek, andmete vähesus ning erainvesteeringute puudumine, aitates seega saavutada Euroopa 2020. aasta eesmärke ja viia ellu mõningaid juhtalgatusi. Programmiga taotletakse konkurentsivõime tugevdamist kultuuri- ja loomesektorites, keskendudes otsustavalt suutlikkuse suurendamise meetmetele ning kultuuriteoste riikidevaheliseks levitamiseks antavale toetusele. Samal ajal etendab programm esmatähtsat rolli Euroopa Liidu juriidiliste kohustuste täitmisel, mis puudutavad kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitsmist ja edendamist. Esialgsete kavade kohaselt jaguneb eelarve järgmiselt: sektoriülene tegevussuund 15 %, kultuuri tegevussuund 30 % ja MEDIA tegevussuund 55 %.

Nõukogu arutab praegu samuti seda teksti ja on kokku leppinud muudatustes.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 16 muudatusettepanekut, nendest mitmed raportööri enda poolt ja 1 raportööri kompromissettepanek. Pikem arutelu toimus Männele poolt esitatud muudatusettepaneku nr 13 puhul, kus Männele leiab, et naised ja noored ei ole tõrjutuse ohus samas mahus kui puuetega inimesed ja vähemused. Jensen pakus välja, et arvamuse punktis 49 sulgudes toodud nimekiri ohustatud gruppidest, tuleb välja jätta. Kõik esitatud muudatusettepanekud võeti vastu ja kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Vastuvõtmine on kavas 18.– 19. juulil 2012 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamus „Horisont 2020 (teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm)”, COM(2011) 809 final, EDUC-V-021 – CdR 402/2011 rev 1.
Raportöör: Markku Markkula (FI/EPP).

Programmi „Horisont 2020” EP ja Nõukogu määrus rakendamiseks ette nähtud rahastamispakett on 87740 miljonit eurot, millest kuni 86198 miljonit eurot eraldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu XIX jaotise alla kuuluvate tegevuste jaoks.

ELi toimimise lepingu XIX jaotise alla kuuluvate tegevuste jaoks ette nähtud summa jaotatakse artikli 5 lõikes 2 nimetatud prioriteetide vahel järgmiselt (miljonites eurodes):

  • tipptasemel teadus: 27818 miljonit eurot;

  • juhtpositsioon tööstuses: 20280 miljonit eurot;

  • ühiskonnaprobleemid: 35888 miljonit eurot.

Raportööri sõnul peavad arvamuse põhisõnumid olema järgmised:

  • Kavandatud nõukogu otsuses ja programmi „Horisont 2020” rakendamisel tuleks rohkem keskenduda ja avaldada suuremat mõju päriselu tavadele, nt tuleks kohalikku ja piirkondlikku tasandit kutsuda üles aktiivselt osalema, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid;

  • Horisondi kolmesambaline süsteem pakub Euroopa teadustegevusele suurt lisaväärtust;

  • Piirkonnad ja linnad peaksid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni paigutama oma poliitika tegevuskava keskmesse. Horisondi ja ühtekuuluvuse vahendeid tuleks kasutada kontseptsioonide, vahendite ja teiste eeltingimuste loomiseks, millega kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad aktiivselt edendada innovatsiooni, võtta riske ja investeerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni praktilisse rakendusse;

  • Raamprogrammi uuendamine tähendab programmi tavade lihtsustamist ning ELi rahastatud teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooniprojektide mõju suurendamist;

  • Innovatsiooni ökosüsteeme, võtmetehnoloogiaid, riigihankeid ja teaduse taristuid tuleb ulatuslikult arendada;

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et ta on üllatunud koostatud raporti kvaliteedist. . Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020” (edaspidi „programm „Horisont 2020””) keskendutakse kolmele prioriteedile:
1. tipptasemel teaduse tegemine, et tõsta liidu teadusvaldkonna tipptaset maailmas,
2. tööstusvaldkonna tipptaseme soodustamine, et toetada ettevõtlust, sealhulgas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) ja innovatsiooni, ning
3. ühiskonnaprobleemide lahendamine, et tegeleda otseselt Euroopa 2020. aasta strateegias nimetatud probleemidega, toetades kõiki tegevusi teel teadusuuringutest turuni.

Programm „Horisont 2020” peaks toetama innovatsiooniahela kõiki etappe, eelkõige turule lähimaid tegevusi, kaasates uuenduslikke rahastamisvahendeid, samuti mittetehnoloogilist ja sotsiaalset innovatsiooni, ning sellega püütakse rahuldada liidu paljude erinevate poliitikavaldkondade vajadusi teadusuuringute järele, keskendudes toetatud tegevuste tulemusena tekkinud teadmiste võimalikult laialdasele kasutamisele ja levitamisele kuni nende äriotstarbelise kasutamiseni. Programmi „Horisont 2020” prioriteete tuleks toetada ka Euratomi asutamislepingu kohase tuumauuringute ja koolituse programmi kaudu.

Kindlasti peab meeles pidama ka selle programmi seoseid ühtekuuluvuspoliitikaga. Oluline, et kõik on aktiivselt osalemas aruteludes selle programmi üle, eriti selle regionaalses aspektis. Vaja on anda innovatsioonipoliitikale tugev regionalne dimensioon.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 47 muudatusettepanekut ja 15 raportööri kompromissettepanekut. Olulised olid muudatusettepanekud, mis lisasid määruse artiklile 20 “avaliku sektori sisene partnerlus” ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning linnade rolli. Sisuliselt kõik muudatusettepanekud võeti vastu, osad nendest raportööri poolt pakutud kompromisside raames. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Vastuvõtmine on kavas 18.– 19. juulil 2012 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamus „Isikuandmete kaitse pakett”, COM(2012) 9 final; COM(2012) 10 final; COM(2012) 11 final, EDUC-V-022 – CdR 625/2012.
Raportöör: Ursula Männle (DE/EPP).

Raportöör tutvustas töödokumenti. Euroopa Komisjon esitas 25. jaanuaril 2012 ettepanekud, et ajakohastada isikuandmete kaitse Euroopas. Ettepanekute kohaselt peaks tulevikus reguleerima isikuandmete kaitset nii avalikus kui erasfääris vahetult kohaldatav isikuandmete kaitse üldmäärus. Politsei ja õiguskaitseasutuste jaoks esitas komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv andmekaitse reguleerimiseks kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmise valdkonnas.

Komisjoni ettepanekud põhinevad 4. novembri 2010. aasta teatisel „Terviklik lähenemisviis isikuandmete kaitsele Euroopa Liidus” (COM(2010) 609 final).

Läbiva teemana puudutab andmekaitse julgeoleku- ja õiguspoliitika valdkonda ning majandust, kommunikatsiooni-, haridus- ja tervishoiusektorit või tarbijakaitset. Euroopa piirkondade ja kogukondade seisukohast puudutavad ettepanekud ühelt poolt nende haldusülesannete täitmist, näiteks politseile ja haldusasutustele esitatud andmekaitsealaste nõuete valdkonnas, samal määral aga ka nende elanike elutingimusi ja arenguvõimalusi, mis puudutab näiteks andmekaitse reguleerimist sotsiaalvõrgustikes või ettevõtjatele seatud nõudmisi seoses andmekaitseõigusega.
Ettevalmistatud aruteludokumendis (lisatud) esitatakse mitmeid küsimusi millele Regioonide Komitee arvamus peaks tähelepanu juhtima.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et liikmesriikidel on selle ettepaneku osas erinevad arvamused. Liikmesriikides on kasutusel erinevad süsteemid ja komisjon soovib neid erinevaid süsteeme rohkem ühtlustada. Vaja on suuremat selgust selles osas mida tehakse nende andmetega, mida on kogutud. Individuaalsete andmete kasutamine peab jääma isiku otsustada, mitte võrgustike pädevusse.

Probleeme on ka sellega, et andmed on sattunud valedesse kätesse. Inimest peab sellest informeerima 24 tunni jooksul kui see on juhtunud. Ettevõtted peavad näitama, et nende andmete kasutus vastab Euroopa Liidu andmekaitse nõuetele. Näiteks kui inimese andmeid on valesti kasutatud teises liikmesriigis, siis inimesel peab olema võimalus pöörduda kaitse saamiseks oma liikmesriigi kontaktpunkti poole. Keskne sõna on ettepanekus “tsentraliseerimine”, kuid mitte tsentraliseerimine EL tasandil. Määruses reguleeritakse ka seda juhtumist kui andmete kasutus on lubatud. Peab olema selge milliseid andmeid võib kasutada avalikes huvides ja seda saab jätkuvalt otsustada liikmesriik ise. Komisjon pakub ka mehhanismi, mis võimaldab vaidlustada liikmeriigi otsuseid. Komisjon loodab, et nende ettepanek on vastuvõetav erinevatele huvigruppidele.

Lauridsen (DK) ütles, et uus pakutud ettepanek omab mõju nii kohalikele kui regionaalsetele omavalitsustele. Taani regioonide poole on pöördunud terviseuuringuid läbi viivad asutused kes on mures patsientide personaalsete andmete edaspidise kasutuse osas.

De Vits (BE) ütles, et raportöör on juba tõstatanud hulgaliselt olulisi küsimusi. Tuleb vaadata kas subsidiaarsuse printsiipi on piisavalt jälgitud. Tundis muret andmete kasutamise pärast sotsiaalkindlustuse süsteemide või tervishoiuasutuste poolt.

Raportöör kardab, et Euroopa Komisjoni poolt pakutud regulatsioonide tõttu väheneb nende andmekaitse tase, mis praegu on väga kõrge.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine toimub EDUCi komisjonis 5. juulil 2012. Arvamus on kavas vastu võtta 9.–10. oktoobril 2012 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus „Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi muutmine ja avatud andmed”, COM(2011) 877 final; COM(2011) 882 final, EDUC-V-023 – CdR 626/2012.
Raportöör: Anne Karjalainen (FI/PES)

Raportöör tutvustas töödokumenti. Komisjoni läbivaadatud strateegia komisjoni teatis avatud avalike andmete kohta põhineb kolmel üksteist täiendaval tegevussuunal:

  • õigusraamistiku kohandamine andmete taaskasutamiseks;

  • rahastamisvahendite mobiliseerimine avatud andmete ja kasutuselevõtumeetmete toetamiseks, luues Euroopa andmeportaalid;

  • liikmesriikidevahelise koordineerimise ja kogemuste vahetamise hõlbustamine.

Direktiivi läbivaatamisega võetakse kasutusele põhimõte, mille kohaselt on kogu avalik teave, mis ei ole selgesõnaliselt hõlmatud ühega eranditest, taaskasutatav ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel.

Ettepanekuga laiendatakse direktiivi reguleerimisala, et hõlmata raamatukogud (sh ülikoolide raamatukogud), arhiivid ja muuseumid viisil, mis piirab võimalikku finantsmõju ega tekita nimetatud institutsioonidele tohutut halduskoormust. Lisaks määratakse kindlaks summa, mida võidakse nõuda avaliku sektori teabe eest ning mis ei tohi ületada paljundamise ja levitamise piirkulu. Erandjuhtudel, kui avaliku sektori asutused koguvad märkimisväärse osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisega seotud tegevuskuludest, kasutades oma intellektuaalomandi õigusi, on endiselt võimalik nõuda rohkem kui teabe esitamise ja levitamisega seotud kulude tasumist.

Üleeuroopaline andmeportaal peaks alustama tegevust 2013. aastal. See annab vahetu juurdepääsu paljudele andmekogumitele kogu ELis, sealhulgas komisjoni portaali kaudu kättesaadavatele andmetele.

Raportöör on oma esialgses töödokumendis (lisatud) esitanud hulgaliselt küsimusi millele peaks raportis vastused leidma.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et tal pole raportööri sõnavõtule midagi lisada. Üks asi mida ta soovib rõhutada, on ettepaneku majanduslik aspekt.

Vitouch (AT) ütles, et komisjoni ettepanekus on teatud harmoniseerimise elemente. Küsimus artikli 3 rakendamisest. Võib juhtuda, et ettepaneku tagajärjel ei ole mingi info edaspidi üldse kättesaadav.

Chatzittofis (CY) lubas oma kommentaarid saata ka kirjalikult. Leidis, et arenguid tuleb kiirendada.

Kreeka liige tutvustas nende olukorda. Ta leidis, et vajalik on erinevate kohalike andmebaaside parem ühildamine. Kogu ettevalmistamine võtab veel palju aega.

Birmpas Kreekas nõustus eelkõneleja poolt tõstatatud küsimustega. Vaja oleks saada informatsiooni EL programmide kohta selles valdkonnas.

Markkula (FI) rääkis EPP grupi nimel. Vaja oleks avalike organisatsioonide esiletõstmist ning ettevõtete ja noorte inimeste teadlikkuse tõstmist, et sellised uued võimalused on olemas. Vaja on edendada tarka spetsialiseerumist.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine toimub EDUCi komisjonis 5. juulil 2012. Arvamus on kavas vastu võtta 9.–10. oktoobril 2012 toimuval täiskogu istungjärgul

Hariduse ja kultuuri peadirektoraadi ettekanne Euroopa juhendist, milles käsitletakse strateegiaid, kuidas tõsta osalust täiskasvanuõppes ja teadlikkust sellest.

Nathaniel Branden Euroopa Komisjonist ütles, et see juhend on üheksa kuud kestnud uurimuste tulemus. Liikmesriigid toetavad täiskasvanuõppe ideed. Eriti madalal on vanemate inimeste osalemine täiendkoolituses ja madalama haridusega inimeste hulgas.

Juhend toob esile takistused, mis takistavad inimeste osalemist täiendõppes. Juhend toob ka näiteid kuidas jõuda kõige paremini erinevate sihtgruppideni. Antakse ülevaade ka võrgustikest, mida saab kasutada teadlikkuse tõstmise kampaanias. Juhend annab vastuse ka küsimusele kuidas leida kampaaniatele rahastust.

Täiskasvanuõpe Euroopa Liidus:
http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/adult_en.htm

Järgmise koosolek toimub 5.-6. juuli 2012 Leedus Palangas.

2. ELAN- võrgustiku koosolek.

ELAN võrgustiku koosolek toimus 24.aprillil Hollandi omavalitsusliidu esinduses CEMR maja III korrusel.

Võeti kokku eelmise koosoleku arutelu tulemused ELAN võrgustiku tuleviku üle (lisatud). Järgnevalt arutati mis on ELAN võrgustiku edu kriteeriumid, et rakendada praktikas neid väärtusi milles eelmisel korral kokku lepiti.

Need on:

  • Tunda üksteist paremini;

  • Paindlikkus

  • Aktiivne osalemine;

  • Hea ettevalmistus;

  • Valmisolek koostööks ja pühendumus;

  • Pühendumus korraldada koosolekut ja koostada esinduse juhtide emailide nimekiri.

Järgmine koosolek on 8.mail, mille korraldab Bavaria esindus. Teemaks kontsessioonilepingutega seotud küsimused.

19. juunil toimuva võrgustiku koosoleku eest vastutab Calin Rumeenia esindusest.
Ase Norra esindusest korraldab 28.juunil ELAN suvevastuvõtu.

Otsustati, et nendele kohtumistele kutsutakse ka CEMR esindaja. Kohtumised on paindlikud ja esimesed pool tundi on vabas vormis vestlused, millele järgneb siis umbes tunniajaline arutelu mingil konkreetsel hetkel olulisel teemal.

3. Avatud Uste päeva raames osalemise ettevalmistamise koosolek.

Koosolek toimus 24.aprillil CEMR esinduse ruumides.

Kavandatav seminar 2012 aasta avatud päevade raames toimub 10.oktoobril (või 9.oktoobril) kell 14.30- 17.30 Regioonide Komitee peahoones aadressil Rue Belliard 101, 1040 Brüssel (ruum JDE 52).

Seminar teemal “ Kohalik areng Euroopa Liidu integreeritud territoriaalpoliitikate raames 2014-2020”.

Seminar on kavas korraldada kolmes blokis:

    1. Avasessioon, kus saavad sõna Regioonide Komitee, Euroopa Komisjoni ja CEMR esindajad- a´10 minutit. Esialgse kava kohaselt on kavas paluda üles astuda Regioonide Komitee presidendil Varcarcel´il, Nicolas Martyn´il Euroopa Komisjonist ja Carola Gunnarsonil CEMR esindajana.

    2. Esimesel ümarlaual , kus annavad poliitikud või vanemametnikud ülevaate toimuvates läbirääkimistest liikmesriikides partnerluslepingute ettevalmistamisel. Iga partner (Soti, Wales, Eesti, Rumeenia) saab aega a´6 minutit oma ettekandeks. Lisaks on ettekanne Euroopa Komisjoni esindajal ( Thomas Bender). Moderaatoriks on kavas paluda Pjotr Zuben.

    3. Teisel ümarlaual toimub diskussioon erinevate institutsioonide raportööride ja poliitiliste otsustajate vahel. Kavas on kutsuda esinema Euroopa Parlamendi raportöör Krehl, Taani esindaja ja Küprose kui järgmise eesistujariigi esindaja ning kedagi analüütikutest.

CEMR esitab Regioonile Komiteele taotluse tõlke osas, mis kataks ka eesti keele ja rumeenia keele tõlke.

Peale seminari on kavas korraldada väike kokteilivastuvõtt koos snäkkidega.

Enne ja peale ürituse toimumist on kavas CEMR ja Regioonide Komitee poolt välja anda pressiteated ning kutsuda osalema ka Avatud Päevadel osalevad kohalikud ajakirjanikud.

Alessandro uurib veel täpsemalt “Meeting Place” kohta. Hea oleks kui saaksime ka oma mingit kohaliku arengu projekti esitleda.

Lähemal ajal on vaja teatada meie poolse ettekandja nimi. Iga partner saab kutsuda maksimum kümme osalejat.

Järgmisel päeval, 11. oktoobril toimub CEMR temaatilise platvormi “ jätkusuutlik kohalik ja territoriaalne areng” esimene suur koosolek. Selle orienteeruv lõpp on kell 14.00.

4. Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni koosolek.

Komisjoni koosoleku toimus neljapäeval, 26. aprillil 2012 Regioonide Komitee hoones Bürsselis Koosolekul osalesid Toomas Vitsut ja Uno Silberg.

Beer Saksamaalt tutvustas 12-13 septembril kavandatava õppekülastuse programmi Frankfurdis. Üksikasjalik päevakord saadetakse peatselt liikmetele ja need kes on sellel osalemisest huvitatud, peavad ühendust võtma oma fraktsiooniga.

Edasise töökorralduse osas otsustati määrata uued raportöörid järgmistele arvamuste koostamiseks:

  • Arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamise kohta”, COM(2012) 131 final- Bille Kristine Helen (SDE). Lõplik vastuvõtmine toimub novembri täiskogul

  • Omaalgatuslik arvamus teemal „Euroopa sihtasutuse põhikiri”, mis põhineb Euroopa Komisjoni ettepanekul nõukogu määruse kohta, mis käsitleb Euroopa sihtasutuse (FE) põhikirja, COM(2012) 35 final- Brunet Claudette Lechenault (FR)- järgmise nädala juhatus otsustab selle arvamuse koostamise osas.

  • „Teatis „Tööhõivepakett: Suure tööhõivega majanduse taastamine””, COM (2012) XXX- Maria Luisa Coppola (IT, ALDE). Vastuvõtmine on novembri täiskogul

Kirjaliku kooskõlastamise teel määrati vahepeal raportööriks Paul Lindquist (SE/EPP) arvamuse koostamiseks piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava kohta, COM(2012) 55 final. CdR 747/2012 ECOS-V-031.

Arvamuse eelnõu vastutustundlike ettevõtete paketi kohta, COM(2011) 685 final, mis hõlmab järgmist: ettepanek raamatupidamisdirektiivide läbivaatamiseks
COM(2011) 684 final, ettepanek läbipaistvusdirektiivi läbivaatamiseks (2004/109/EÜ), COM(2011) 683 final teatis sotsiaalettevõtluse algatuse kohta
COM(2011) 682 final, ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas, COM(2011) 681 final. CdR 14/2012 rev. 1 ECOS-V-025.
Raportöör: Satu Tietari (FI/ALDE)

Paketis on püstitatud kaks eesmärki.

• Muuta majanduskeskkond loomingulisemaks, innovatiivsemaks ja suurendada usaldust ettevõtluse vastu, lihtsustades selleks haldusalaseid kohustusi ja takistusi, mis raskendavad eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) tegevust, luues nii VKEde jaoks vabama keskkonna, milles nad saaks rakendada oma kasvupotentsiaali. Selleks tuleb eelkõige muuta täpsemaks ettevõtete raamatupidamisarvestuses ja tegevuses kohaldatavad läbipaistvuseeskirjad. See võiks kaasa tuua halduskulude vähendamise suurusjärgus 2,3 miljardit eurot.

• Väljendada komisjoni visiooni ja projekte, mis käsitlevad vastutustundliku ja sotsiaalse ettevõtte kohta ühiskonnas. Eelkõige tuleks vaadata üle ettevõtte koht ühiskonnas ja keskkonnas, kus kujunevad ettevõtjad, kes viivad ellu innovaatilisi, majanduslikult elujõulisi ja suure sotsiaalse mõjuga projekte.

Sotsiaalettevõtluse algatuses käsitletakse üksikasjalikumalt kindlat ettevõtteliiki, mille esmane eesmärk on lisaks kasu toova majandustegevuse jätkamisele teenida üldisi huve sotsiaalses, ühiskondlikus ja keskkonnaalases plaanis.

Raportöör pooldab komisjoni kavatsust mitte kehtestada kogu Euroopa territooriumile mõeldud tüüpdefinitsiooni, mis oleks kõikidele asjaosalistele siduv ja viiks liiga range reguleerimiseni, ning toetab ettepanekut üldpõhimõtete kohta, et arvesse saaks võtta eri liikmesriikide poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid strateegiaid ning valmidusi. Samas soovitakse luua jällegi uus rahastamisvahend EL tasandil, et selliste ettevõtete loomist toetada. Samuti soovitakse riigihankeid reguleeriva seadusandluse reformimist nii, et riigihangete tegemine kohandatakse tänapäeva vajadustega. Õigusaktid peaksid võimaldama sotsiaalse vastutuse arvessevõtmist riigihangetes.

Toetatakse ka sellise mitmekeelse elektroonilise teabevahetusfoorumi loomist, mis on mõeldud sotsiaalettevõtjatele, äriinkubaatoritele ja klastritele ning sotsiaalettevõtlust toetavatele investoritele, samuti teabe jagamise ja ELi programmidest toetuste saamise hõlbustamist.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 34 muudatusettepanekut, nendest 8 Uno Silbergi poolt (lisatud). Raportöör ütles, et ta on valmis aktsepteerima kõiki esitatud muudatusettepanekuid, välja arvatud ühte. Paljude osas on nad jõudnud ka esitajaga kompromissile. Kõik Uno Silbergi poolt esitatud muudatusettepanekud võeti vastu, välja arvatud üks, mis langes ära (am 17) sama punkti kohta esitatud teise muudatusettepaneku vastuvõtmise tõttu. Ainuke elektrooniline hääletus toimus muudatusettepaneku nr 12 üle, mis võeti vastu häältega +33/- 18.

Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega. Vastuvõtmine on kavas 18.–19. juulil 2012 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamuse eelnõu kontsessioonilepingute sõlmimise kohta, COM(2011) 897 final CdR 100/2012 ECOS-V-030.
Raportöör: Henk Kool (NL/PES)

Direktiivi ettepanekuga püütakse luua ehitustööde ja teenuste kontsessioonide eeskirjade ühtne raamistik. Ettepaneku eesmärk on jõuda selleni, et kontsessioone antakse ühe õigusallika alusel. Õiguslik alus kontsessioonide ühtse õigusraamistiku loomiseks on sätestatud ELi lepingu artikli 53 lõikes 1 ning artiklites 62 ja 114.

Raportöör on seisukohal, et ettepanek peab nõuetekohaselt järgima subsidiaarsuse põhimõtet: kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid säilitama valikuvabaduse teostada ehitustöid ja osutada teenuseid ise või osta neid sisse kolmandatelt osapooltelt. Kui kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused otsustavad korraldada allhanke, peab neil olema vabadus valida asjakohane õiguslik vahend: luba, riigihankeleping või kontsessioon.

Komitee on arvamusel, et direktiivis tuleks käsitleda vaid neid kontsessioone, mis mõjutavad siseturgu. Euroopa piirmäärasid mitteületavad kontsessioonid ei paku piiriülest huvi ega mõjuta seega siseturgu. Selle täiendusega tagatakse avaliku sektori hankijate tegutsemisvabadus.

Litsentsid, sealhulgas piiratud tegevusload, ei peaks kuuluma direktiivi reguleerimisalasse.

Raportöör on seisukohal, et avaliku sektori hankijatel peavad olema ulatuslikud võimalused valida sotsiaalsete ja jätkusuutlike kriteeriumide vahel.

Soovitakse tõsta ka maksumuse piirmäära mille suhtes direktiivi rakendatakse. Direktiivi peaks kohaldama kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 10 000 000 eurot, kui kontsessioonilepingu kestus on pikem kui 5 aastat.

Teenuste kontsessioonide suhtes, mille kestus on pikem kui 5 aastat ja mille maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot, kuid alla 10 000 000 euro, ning mis ei ole sotsiaalteenused ega muud eriteenused, peaks kehtima kohustus avaldada kontsessiooni andmise teade vastavalt direktiivi artiklitele 27 ja 28.

Leitakse, et avaliku sektori hankijatel peab olema võimalik teha koostööd ka nendes valdkondades, mis ei ole otseselt seotud avalike teenustega. See võib hõlmata koostööd protsessides, mis lihtsustavad ja toetavad nende tegevust, nt IKT-, eluaseme-, ostu- ja toitlustusteenused.

Leitakse ka, et peab olema võimalik osaliselt muuta ja täiendada miinimumnõudeid ja kontsessiooni andmise kriteeriume läbirääkimiste või dialoogi käigus saadud uute teadmiste alusel. Vastasel juhul kaotab pakkumismenetlus oma väärtuse.

Teatud kontsessioonide vastu tuntakse vähe huvi ja seetõttu, kui ainult üks osapool on huvitatud, ei ole mõtet kogu menetlust läbi viia. Lisaks sellele annavad avatud arutelud avaliku sektori hankija seisukohast parema tulemuse.

Komitee leiab, et madalaima hinna kriteerium on soovitav säilitada. Praeguses sõnastuses on ebaselge, kas see on võimalik. Ka nn madalaima hinna kriteeriumi puhul võivad kvaliteedikriteeriumid olulised olla, näiteks miinimumnõuete vormis. Avaliku sektori hankijad peavad saama siinkohal ise valida. Peale selle peavad avaliku sektori hankijad sageli seadma kokkuhoiu saavutamise eesmärgid, mida tuleb arvestada kontsessiooni andmise kriteeriumide valimisel.

Prantsuse delegatsiooni liige Rouillion ütles, et nende poolt esitatud muudatusettepanekud kajastavad kõikide omavalitsuste ühist seisukohta. Nad on vastu liiga rangete reeglite kehtestamisele. Siin ei ole juttu mitte riigihangetes vaid avaliku teenuse delegeerimisest kellelegi ja selles osas tuleb jätta teatud vabadus, mis väldib ka olukorda, kus tekib palju kohtuvaidlusi. Nad soovivad ka avaliku teenuste välja jätmist nende reeglite alt, mis käsitlevad teavitamist. Ka teiste teenuste puhul peab kohalikele omavalitsustele jääma suurem vabadus.

Euroopa Kohtu praktika tagab piisava regulatsiooni ja seega on direktiiv liiga piirav- see on ka Saksamaa CdR delegatsiooni arvamus. Nad on nii selle arvamuse kui ka komisjoni direktiivi vastu.

Prochmal Poola delegatsioonist ütles, et mõistavad Saksa kolleegi seisukohti. Poola on rahul mõningate arvamuse sätetega. Nõue arvestada madalaima hinnaga ei ole paljudel teenustel piisav kvaliteet ja seega nad toetavad raportis väljendatud seisukohti.

Van Staa ütles, et direktiiviga on just kohaliku tasandi võimalused liiga piiratud. Tegemist on Austria jaoks põhimõttelise küsimusega ja nad on selle direktiivi vastu. Nad kaaluvad ka vaidluse esitamist Euroopa Kohtule subsidiaarsusprintsiibi rikkumise suhtes.

Larsson Rootsist ütles, et ei ole vaja valdkonna nii detailne reguleerimine nagu komisjon on välja pakkunud. Vaja oleks rääkida ka lähimuspõhimõttest, mis on oluline kohalike omavalitsuste jaoks.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles
, et koostatud arvamus on kooskõlas sellega mida komisjon oma ettepanekuga taotlenud. Komisjonil puudub õiguskindlus selles osas mis asi see kontsessioonileping ikkagi on. See on viinud selleni, et selles valdkonnas puudub konkurents. See loob eelduse korruptsiooni ja pettuste tekkeks. Nad usuvad, et nende ettepanek parandab olulised riigisektori tõhusust ja et maksumaksjate raha on hästi kulutatud.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 28 muudatusettepanekut, nendest 1 Uno Silbergi poolt. Uno ettepanek võeti ka vastu (kaks olid vastu).

Punkt 7

Muuta järgmiselt:

SILBERG


Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

on teadlik, et teatud piirmäära ületavad kontsessioonid mõjutavad siseturgu ja seetõttu võib nende jaoks vaja minna Euroopa ühtset õigusakti;

on teadlik, et teatud piirmäära ületavad kontsessioonid mõjutavad siseturgu ja seetõttu võib nende jaoks vaja minna Euroopa Liidu ühtset õigusakti;


Motivatsioon :

Euroopal ei ole ühtest akti vaid Euroopa Liidul.

Kõik Mennele ja Rouillon´i ettepanekud, mis ei olnud kooskõlas direktiivi vaimuga, lükati tagasi. Nende ettepanekute pooldajate arv kõikus kaheksa ja kümne vahel.

Kogu arvamus võeti vastu 7 vastuhäälega.

Vastuvõtmine on kavas 18.–19. juulil 2012 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamuse eelnõu määruse kohta, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020), COM(2011) 834 final komisjoni ettepanek, CdR 98/2012 ECOS-V-027.
Raportöör:
Witold Krochmal (PL/EA)

Aruteludokumendis väljendatakse toetust komisjoni poolt pakutud konkurentsiprogrammile ja kiidetakse heaks programmis kavandatud 2,522 miljardi euro suuruse eelarve. Samas nenditakse, et rahastamisvahenditele eraldatud 1,4 miljardit eurot, millega toetatakse ettevõtteid ja VKEsid otse, moodustab ainult 56 % programmi kogueelarvest aastateks 2012–2020. Raportöör leiab, et ülejäänud kulud, mis on seotud programmi ettevalmistamise, järelevalve, kontrollimise, auditeerimise ja muu programmi haldusega seotud tegevusega peaksid moodustama eelarvest palju väiksema osa.

Eritähelepanu peaks pöörama omakapitalirahastule kasvu eesmärgile, millega keskendutakse fondidele, mis pakuvad riskikapitali. Komitee arvates on liiga konservatiivne piirata investeeringuid käivitusetapis olevatesse ettevõtetesse 20 protsendile ELi koguinvesteeringust ja see võib pidurdada paljusid väärtuslikke algatusi. Raportöör on seisukohal, et programmi otsene juhtimine peaks toimuma peamiselt piirkonna tasandil ning seda peaks toetama ja selle üle järelevalvet pidama riigiasutused. Sellel juhtimistasandil tuleks luua ka süsteem läbiviidud projektidega seotud riskide jälgimiseks. Raportöör teeb ettepaneku, et programm peaks pakkuma neile riikidele ja piirkondadele, kus on VKEde jaoks kõige soodsam keskkond, ning süsteemidele, mis võimaldavad neil areneda, oma konkurentsivõimet parandada ja välisturgudele laieneda, lisaboonuseid, et toetada sellist tegevust.

Programm ei tohi ohustada väikeettevõtlust ja panna neile täiendavat halduskoormust. Oluline on ka informatsiooni kättesaadavus. Raportöör tervitab seega komisjoni ettepanekut luua üleeuroopaline võrgustik.

Vaja oleks arendada inimeste ettevõtlusvaimu alates põhikoolist. Vaja on ka selgitada eeliseid seoses ettevõtlusega, ka vanemaealistele.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et nad soovivad keskenduda neljale põhivaldkonnale. Ta ütles, et raportöör tõi oma sõnavõtus välja kõige problemaatilisemad küsimused. Praegu nad kaardistavad olukorda ja vaatavad millist toetust on kõige mõttekam anda. Võrgustik on esindatud praegu 22 riigis ja nad soovivad seda laiendada. Nad soovivad jätkata ERASMUS ega noortele ettevõtjatele. Seni on rahuldatud 3000 taotlust. Oluline on ka parandada raamtingimusi ettevõtjatele. Investeeringud riskikapitali fondidesse rahastatakse HORISONT programmi alt.

Arvamuste vahetuse käigus leiti, et teadusuuringud tuleb anda VKEde käsutusse. Teine probleem on naiste tööhõive. Tuleb stimuleerida rohkem naiste ettevõtlust. Probleemiks on juurdepääs krediidile. Itaalia esindaja sõnul tuleb päevakorrale must raha (maffiad jne) kui ei tagata paremat juurdepääsu krediidile. VKEd on just need kes suudavad turgu stabiliseerida ja need kes maksvad makse kohalikul tasandil. Peab vältima liigsete reeglite kehtestamist, mis takistavad VKEde tegevust. Puudu on tehnilistest ekspertidest. Peaksime rääkima lisaks ettevõtlusvaimu edendamisele ka tehniliste teadmiste suurendamisest. Oluline on know-how edasiandmine.

Iiri delegatsiooni liige ütles, et tuleb vältida eurozargooni ja rääkida asjast- vaja on vähendada keerukust. Tuleb vältida raiskamist – näiteks tema on nõus lendama odavas hinnaklassis, kuid Regioonide Komitee nõuab flexible hinnaklassi piletite kasutamist. Tuleb lõpetada mõttetu raiskamine Euroopa Liidus. Tuleks vaadata kuidas vähendada kulusid avalikus sektoris. Oleme nagu mingis paralleelses universumis. Need kes oskavad need teevad ja need kes ei oska, need õpetavad. Vaja on vähendada aega, mida ettevõtted peavad teatud asjadele kulutama.

Arvamus on kavas vastu võtta 9.–10. oktoobril 2012 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamuse eelnõu riigihangete paketi kohta, mis hõlmab: direktiivi, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid , COM(2011) 895 final direktiiv , direktiivi riigihangete kohta direktiiv , COM(2011) 896 final. CdR 99/2012 ECOS-V-029.
Raportöör: Catarina Segersten Larsson (SE/EPP).

Ettepanekud uute riigihankedirektiivide kohta sisaldavad hulgaliselt uusi ja üksikasjalikke praeguseid direktiive muutvaid sätteid. Osa ettepanekuid on esitatud eesmärgiga lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist hangetes. Hankijatevahelise koostöö teatud vormid välistatakse. Rõhku on pandud keskkonnale, sotsiaalsetele aspektidele ja innovatsioonile, samuti elektroonilistele hangetele. Teine uuendus on see, et tehakse ettepanek lõpetada A- ja B-kategooria teenuste eristamine ning luua uus sotsiaalteenuste hankesüsteem. Samuti tehakse ettepanek kehtestada riigihangete järelevalve eeskirjad ja antakse soovitusi.

Raportöör leiab, et kahjuks on ka uued ettepanekud raskesti mõistetavad ja ülearu üksikasjalikud. Neile on lisandunud terve hulk uusi nõudeid. Tekst meenutab pigem määrust kui direktiivi. Tõsi küll, sõnastused on kohati muutunud arusaadavamaks, näiteks dünaamilisi hankesüsteeme käsitlevas osas, kuid reeglistikku süveneda ei ole sugugi kerge. On lisandunud ka hangete korraldamist lihtsustavaid sätteid, kuid osa uuendusi kujutavad endast täiendavat halduskoormust hankijatele.

Üks paremini hallatava reeglistiku loomise viis olnuks kehtestada vähem ja lihtsamaid nõudeid ning lisada neile Euroopa Kohtu praktikal põhinevaid suuniseid. Neid saab järjepidevalt uuendada, tarvitsemata teha muudatusi direktiivis.

Uues direktiivis on arvestatud Regioonide Komitee sooviga jätta kontrollitavate üksustega sõlmitud lepingud või osalevate avaliku sektori hankijate koostöö avalike teenustega seotud ülesannete ühiseks täitmiseks eeskirjade reguleerimisalast välja, kui direktiivis sätestatud tingimused on täidetud.

Rohelisele raamatu teemalises arvamuses tegi Regioonide Komitee ettepaneku, et läbirääkimistega hankemenetlus peaks toimuma samadel tingimustel kui kommunaalteenustega seotud sektoris, ja komitee on jätkuvalt samal seisukohal. Leebemad võistleva läbirääkimise kasutamise tingimused ja ka uus kavandatav meetod, mida nimetatakse innovatsioonipartnerluseks, on positiivsed, sest need muudavad süsteemi paindlikumaks.

Kahjuks teeb komisjon ettepaneku muuta kommunaalteenuste direktiivi teksti nii, et see reguleeriks hankeid samasugusel detailsel viisil nagu klassikalises sektoris. Samuti peaks olema selgesõnaliselt välja öeldud, et kaupade ja teenuste puhul, mis peavad rahuldama personaalseid vajadusi, näiteks puuetega inimeste abivahendid, tuleb lepingud vormistada nii, et eraisikule jääks õigus valida tarnijaid raamlepinguga hõlmatud nimistust.

Regioonide Komitee peab elektroonilisi hankeid positiivseks ja tervitab komisjoni initsiatiivi selles valdkonnas. Elektroonilised hanked on abiks niihästi ostjale kui ka müüjale, kuid peab kahe aastast üleminekuaega liiga lühikeseks

Raportöör on seisukohal, et lisaks lepingu sõlmimise kriteeriumile majanduslikult soodsaima pakkumuse esitajaga peab jääma ka võimalus valida odavaima hinnaga pakkumus.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et komisjon on toonud oma ettepanekus välja viis peamist eesmärki. Väga raske on leida erinevate eesmärkide vahel õiget tasakaalu. Ettepanek on arutlusel nii nõukogus kui ka parlamendis. Eesmärk on see direktiiv vastu võtta selle aasta lõpus. Raporti eelnõu Euroopa Parlamendis valmib paari nädala pärast. Ei ole lihtne lihtsustada niivõrd ulatuslikku õiguslikku raamistikku.

Siseturu toimimiseks on vaja suurendada nende teenuste hulka millele saab teha piiriüleseid riigihankeid. Nähakse ette sotsiaalteenustele erireziim. Vaja on tagada läbipaistvus riigihangete osas. Komisjon on valmis kaaluma veel teenuseid, mis peaks oma eripära tõttu kuuluma eriregulatsiooni alla. Komisjon eelistab, et lepingu saab majanduslikult soodsaim pakkuja, aga jõusse jääb ka madalaima hinna kasutamise võimalus. Keskkonna ja sotsiaalne dimensioon ei ole kohustus või mingi kriteerium. Arvestada tuleb lepingu sisuga seotud kriteeriume. Siin on jäetud suur paindlikkus. Komisjon on seadnud eesmärgi suurema seire ja rangema kontrolli osas. Tuleb selle teostamisse kaasata rohkem liikmesriike.

Esimene arutelu ja vastuvõtmine ECOSi komisjonis on kavas 25.–26. juunil 2012

Arvamus on kavas vastu võtta 9.–10. oktoobril 2012 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamuse eelnõu piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava kohta, COM(2012) 55 final. CdR 747/2012 ECOS-V-031.
Raportöör: Paul Lindquist (SE/EPP).

Liikmesriigid peavad reformima oma süsteeme ja tagajärjeks on pensionide vähenemine. Heade praktikate jagamine tööandjate pensionide osas on oluline. Meeste ja naiste eluiga on erinev ja sellest ka erinev pension. Tööea pikendamine tähendab töökeskkonna parandamist ja tööaja paindlikumaks muutmist. Tuleb kaaluda erinevaid meetmeid pensionide jätkusuutlikuks muutmisel, sealhulgas inimeste enda panuse suurendamist.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et valge raamatu järeldused tuginevad rohelise raamatu kohta antud arvamustele.

De Vits (BE/SDE) soovis komisjoni poolt ülevaadet milliseid ettepanekuid rohelise raamatu kohta ei ole valges raamatus arvesse võetud. Ta leidis, et oleks vaja käsitleda ka teisi sotsiaalpoliitikaid, mitte ainult pensionide küsimusi. Vaja on tagada pensionide piisavus ja kindlus, et inimesed ei satuks vanaduses vaesusse. Seetõttu nad leiavad, et need liikmesriigid, kes on juba reformid läbi viinud, ei pea neid reformima. Ka kõik riigid ei pea tõstma pensioni ja pensioniiga. Vaja on suurendada vanemate inimeste konkurentsivõimet tööturul. Vaja on parandada pensionäride ja töölkäijate suhet. Omavastutus on täiendav võimlaus ja seda ei peaks soovitama kõikidele liikmesriikidele. Peame jääma oma kursile kindlaks ja mitte muutma oma rohelise raamatu kohta väljendatud seisukohti.

Inglismaa delegatsiooni liige tahtis tähelepanu noortele ja sellele et nad ei mõtle pensionide peale. Vaja on harida noori ja veenda neid selles, et on vaja pensionieaks raha kõrvale panna. Ühendriigid on reforminud tööandjate pensionide kavad ja nad on määranud ülemmäära, mis muudavad pensionid väiksemaks.

Arvamus on kavas vastu võtta 9.–10. oktoobril 2012 toimuval täiskogu istungjärgul.

Järgmiste koosolekute kuupäevade kinnitamine:

esmaspäev, 25. juuni 2012: ECOSi komisjoni väljaspool Brüsselit toimuv koosolek;

teisipäev, 26. juuni 2012: ECOSi komisjoni väljaspool Brüsselit toimuv seminar „Koduautomaatika aktiivsena vananemise teenistuses” Anconas Itaalias

Ümarlaud teemal „Finants-, sotsiaal- ja majanduskriisi tagajärjed kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele”

Sõnavõtjad:

Georg Zachmann, teadur, Bruegel (mõttekoda majanduse valdkonnas).
Finantskriis on seotud säästuprogrammidega kogu eruroopas. Küsimus on kas see on jätkusuutlik. Kärpides kulusid avalikus sektoris loodetakse, et erasektor võtab need üle. Mis toimub? 2011 aasta alguses olid enamus säästumeetmed kulutuste poolel ja kriisi süvenedes hakkasid valitused vaatama ka tulupoolt. Miks on meil vaja taastuvenergiale riigi toetust- et vähendada C02 emissiooni, kuid need ei mõjuta kohalikku tasandit.
Kui tegeletakse kohalikus piirkonnas taastuvenergiaga, siis luuakse oma piirkonnas suure potentsiaaliga uus majandussektor oma piirkonnas. Teadus ja arendustegevuse toetused lähevad kohalike ettevõtetele, mitte Hiinasse. Neile tundub, et säästuprogramm on õige, kui nad on õiges kohas. Samas on lõpetanud mõned taastuvenergia ettevõtted tegevuse, kuna toetused ei ole jätkuvad ja nad leiavad, et poliitilised toetused on lühiajalised. Puudu on usaldusväärsusest.

Sian Jones, poliitikakoordinaator, Euroopa vaesusevastane võrgustik (EAPN).
Kriis on õõnestanud sotsiaalset dialoogi. Kohapeal minnakse üha vihasemaks, sest demokraatiat jääb Euroopa Liidus väheseks. Vaesus oli ka enne kriisi, aga vaatamata majanduskasvule ei ole vaesuses elavate inimeste arv vähenenud. Vaeste hulk on igal aastal kasvanud 2 miljoni inimese võrra. Näiteks Bulgaarias on vaeste arv 40%. Kui me vaatame vaesust, siis riskirühmaks on üksikvanemaga ja töötuga perekonnad. Meil on 85% töötavaid vaeseid. Meil kasvab ebavõrdsus heaolus ja sissetulekutes.
Inimesed ei usu enam institutsioonidesse ja et need suudavad midagi ära teha- see tähendab, et usalduskriis on suurenenud. Vaja on sõltumatuid hinnanguid. Kärbitud on teatud rühmade sotsiaalset kaitset. See tähendab nagu iseendale jalga tulistamist. Ei ole töökohti mida täita. Ei saa vaadata ainult tulu vaid ka hindu ja nende kasvu. Euroopa Liit on seadnud positiivsed eesmärgid (EU 2020), aga reaalsuses ei ole need olnud korralikud eesmärgid liikmesriikide tasandil. Töökohad peavad olema kvaliteetsed ja need kes on tõrjutud, saaksid tulla tagasi tööjõuturule, kuid see pole nii. Tulemused on praegu väga halvad ja kõik laguneb koost.
Kasinus majandusmeetmena on täiesti ebatõhus. Õõnestame tulevaste põlvkondade kaasamist. Meil on vaja sotsiaalseid investeeringuid. Nad soovivad, et 20% ESFist läheks vaesuse vähendamiseks järgmisel perioodil. Kui te inimestega ei räägi, siis tulevad nad tänavatele ja hääletavad maha praegused poliitikud.

Frank Lierman- DEXIA (Belfius) panga peaanalüütik.
Riigivõla kriis on väga tähtis, aga kõik algas ikkagi finantskriisist 2008 aastal ja sellest kuidas riigid ja omavalitsused sellele reageerisid. Kõik need kriisid ei ole mõjutanud ainult omavalitsuste sissetulekuid vaid ka nende kulutusi. Toimunud on struktuursed muutused peale sissetulekute suurenemise perioodi. Olulised muutus on toimumas ja ka kulutute osas. Selle tulemusel kasvab defitsiit ka kohalikes omavalitsustes. Ei ole loota, et tuleb suuri toetusi omavalitsustele keskvalitsuselt.
Riigivõra kasv on suurenenud ja võla pealt tuleb ka tasuda intresse. Selle kõige mõjud investeeringutele on olulised. Tuleb arvestada sellega, et ülekanded keskvalitsuselt vähenevad, kehtestatakse rangemad reeglid laenamisele, ei ole võimalik koguda niipalju makse jne. Kohalikud omavalitsused on suured investeerijad- nende osas on 65% kogu avaliku sektori investeeringutest. Nende investeeringute vähenemine on oht kogu majandusele. Tõi välja valdkonnad, kuhu on jätkuvalt teha investeeringud- nagu teedeehitus, ühistransport, hoonete renoveerimine jne. Tuleb arvestada ka elanikkonna vananemisega seotud väljakutsetega ja infrastruktuuri tuleb nende vajadustele kohandada.

Võimalikud lahendused:

    • tegeleda kulutustega;

    • tegeleda sissetulekutega;

Kuna sotsiaalkulutused suurenevad, siis tuleb sellega arvestada. Selle lahenduseks on maksude, tariifide või tasude tõstmine või varade müük või oma hoiuste parem haldamine. Tuleb leida alternatiive traditsioonilistele pangalaenudele.

Finantssektoris on terve rida tegutsejaid vähenenud. Muutunud on regulatsioonid finantsettevõtetele (näiteks Basel III regulatsioonid). Pärast kriisi on välispangad turult kadunud ja nad ei ole huvitatud laenamisest kohalikele omavalitsustele (näiteks Belgias). Krediidikriisi oht on täiesti olemas. Vähenenud on ka laenu pakkumine rangema regulatsiooni tõttu. Selle vältimiseks on vaja rakendada uut finantseerimismudelit. Näiteks era- ja avaliku sektori koostöö, liisimine, teenuste delegeerimine erasektorile jne. Teine ring on finantseerimisvõimaluste laiendamine, nagu oma võlakirjade väljaandmine (selleks on vaja reitingut), pöörduda era kindlustusfirmade poole jne. Trend on vajadus uuesti tasakaalustada oma suhe pankadega, et aidata hallata investeeringute voogusid ja varasid hallata.

5. Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni koosolek.

Koosolek toimus reedel, 27. aprillil Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. Koosolekul osalesid Kurmet Müürsepp ja Jüri Pihl.

Teet Kallasveed mälestati ühe minutilise leinaseisakuga.

Edasise töö korralduse osas otsustati uute raportööride määramised:

  • Pakett võitluse kohta korruptsiooniga kohalikul ja piirkondlikul tasandil, Teatis „Võitlus korruptsiooniga Euroopa Liidus”, COM(2011) 308 final- üldraportööri peaks määrama juhatus ja kinnitama täiskogu, sest selle arvamusega on kiire. Hetkel ei ole saavutatud raportööri osas ühist arusaamist erinevate poliitiliste fraktsioonide vahel.

  • Omaalgatuslik arvamus “Detsentraliseerimine Euroopa Liidus ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste positsioon ELi poliitika kujundamisel ja rakendamisel”- ettepanek esitatakse juhatusele arutamiseks. Poliitiliste gruppide vahel on kokkulepe, et arvamuse raportööriks saab SCHAUSBERGER, Franz

Ja arvamuse koostamisest loobumised:

  • Välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni teatiste pakett Euroopa naabruspoliitika teemal- vastus kirja vormis.

ning 2012 aastal CIVEX komisjoni väljaspool Brüsseli toimuvad üritused. Von Stal organiseerib 31.mail- 2.juunil olulise konverentsi Innsbruckis. Kutsus kõiki CIVEX komisjoni liikmeid osalema. Ette on valmistatud ka Innsbruckis vastuvõetav deklaratsioon, mille eelnõu saadetakse liikmetele ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 6.mai.

Arvamus rände ja arengu suhtes võetud üldise lähenemisviisi kohta, COM(2011) 743.
Raportöör: Nichi Vendola (IT/PES), CdR 9/2012, CIVEX-V-027

Rändajate inimõiguste austamine ja solidaarsus riikidega, kust pärineb suur enamus rändevoogudest, peavad iseloomustama ELi rändepoliitika kõiki aspekte, ka suhetes kolmandate riikidega, võttes täielikult arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikes 1 kinnitatud põhimõtteid. Rändevoogude piiramise nõudmine ei tohi mitte kunagi mõjutada kellegi õigust taotleda rahvusvahelist kaitset Euroopa Liidus, mis peaks jääma varjupaigaks neile, kes põgenevad tagakiusamise eest või kes vajavad kaitset.

Raport leiab, et ELi sisserändepoliitika võiks sattuda vastuollu arengukoostööpoliitikaga, kui eesmärgiks on ligi meelitada kolmandatest riikidest pärit talente Euroopa 2020. aasta strateegias seatud demograafilise ja majandusarengu eesmärkide alusel. Euroopa Komisjon peaks aitama kaasa meetmetele, millega pakutakse riikidele toetust diplomite ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise lihtsustamisel, ning edendama oskuste informaalset tunnustamist, muu hulgas eesmärgiga soodustada kolmandate riikide kodanikest töötajate liikumist Euroopa tööturul.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad andma vahetut tuge migrantidele nende integreerumiseks ja töökoha leidmiseks. Oluline on rõhutada sidet ka migratsiooni ja kliimamuutuste vahel.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 8 muudatusettepanekut, nendest 6 meie leedu kolleegide (kaks nendest ei puudutanud eestikeelset versiooni) poolt ja üks raportööri kompromissettepanek. Arutelu oli muudatusettepaneku nr 2 osas, kus seati kahtluse alla kliimamuutuste ja migratsiooni otsene seos. Mennele nõustus pakutud kompromissiga.

Arvamuse eelnõu võeti vastu ühe vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 18.–19. juuli 2012. aasta istungjärgul.

Arvamus teemal „ELi-sisene tõhustatud solidaarsus varjupaigavaldkonnas” ,COM(2011) 835.
Raportöör: Theodoros Gkotsopoulos (EL/PES), CdR 11/2012, CIVEX-V-029

Raportöör leiab, et tuleb välja töötada ühine integreeritud Euroopa poliitika rände- ja varjupaigavaldkonnas, mis vastaks Stockholmi programmi sätetele. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi eesmärk on oma tegevuses juhinduda rahvusvahelise kaitse saajate õiguste otsesest kaitsest ja mitte keskenduda eranditult kitsas tähenduses riigiterritooriumi ohutusele ja kaitsele. Praeguses olukorras on varjupaigaküsimustes vajadus ELi ja liikmesriikide vahelise konkreetse solidaarsuse järele.

Raport kutsub ELi naaberriike kinni pidama kohustustest, mille nad on endale võtnud nii rahvusvahelise õiguse kui ELi ja selle liikmesriikide ees. Täpsemalt kutsub komitee üles Türgit allkirjastama tagasivõtulepingut, millealased läbirääkimised ELiga on juba lõpetatud ning mille allkirjastamist oodatakse juba alates 2011. aasta jaanuarist.


Kiidab heaks nõukogu algatuse välja töötada „ühtne raamnormistik” solidaarsusele „riikide suhtes, mille varjupaigasüsteemile avaldavad eri tüüpi rändevood eriti tugevat survet.

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti esindaja sõnavõtt. Amet avas oma uksed eelmise aasta juunis ja see asub Maltal. Ühine varjupaigasüsteem peab olema loodud selle aasta lõpuks. Siin on ametil suur roll koordineerimise vallas. Vaja on suuremat solidaarsust liikmesriikide vahel.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud viis muudatusettepanekut, nendest kolm meie naaberriikide delegatsiooni liikmete (Läti ja Leedu) poolt ja kolm raportööri kompromissettepanekut. Raportööri pakutud kompromissettepanekus Pavirzise ettepanekule kustutati viide Türgile “Täpsemalt kutsub komitee üles Türgit allkirjastama tagasivõtulepingut, millealased läbirääkimised ELiga on juba lõpetatud ning mille allkirjastamist oodatakse juba alates 2011. aasta jaanuarist.”. Võeti vastu ka läti delegatsiooni poolt esitatud muudatusettepanekud, mille eesmärk oli välja tuua, et mõnedes liikmesriikides on vastutavad pagulastega esmase kontakti loomise eest liikmesriigid, mitte kohalikud omavalitsused ja et kohalikud omavalitsused mitte ei pea, vaid võivad vajadusel aktiivselt osaleda pagulastega seotud probleemide lahendamisel.
Mennele soovis kustutada liikmesriikide kohustuse pagulaste ümberpaigutamise osas, kuid seda ei võetud vastu.

Arvamus võeti vastu kahe vastuhäälega.
Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 18.–19. juuli 2012. aasta istungjärgul

Arvamus ELi finantsvahendite kohta siseküsimustes, COM(2011) 749; COM(2011) 750; COM(2011) 751; COM(2011) 752; COM(2011) 753.
Raportöör: Samuel Azzopardi (MT/EPP), CdR 12/2012, CIVEX-V-030.

Raportöör toetab olemasolevate vahendite lihtsustamist, millega need liidetakse kaheks fondiks. Eelarve ja rahastamisvahendite kasutamisel on vaja teatud paindlikkust, mis võimaldaks tõelist vahehindamist määratletud poliitiliste prioriteetide valgusel. Vahendeid tuleb eraldada vajaduspõhiselt põhjaliku vajaduste analüüsi alusel, seades prioriteete õigustepõhiselt. On seisukohal, et kõigi fondidest toetatavate meetmete jaoks ühtse vastutava asutuse nimetamine ei pruugi olla asjakohane sellega kaasnevast lihtsustamisest hoolimata.

Euroopa Komisjoni siseasjade peadirektoraadi direktori Belinda Pyke'i sõnavõtt. Solidaarsuse küsimus on selles valdkonnas eriti oluline. Kõik liikmesriigid peaksid saama finantsvahendeid migratsiooni küsimustega tegelemiseks. Samuti pakutakse toetust EL ülese IT süsteemi loomiseks piiride haldamise küsimuses. On rõhutatud fondide välisdimensiooni. Komisjon soovib suurendada vahendite kasutamise paindlikkust ning märgib samuti, et 7 aastane periood võib olla liiga lühike. Lihtsustamiseks pakub komisjon välja ühtse strateegilise dokumenti, mis pakub ühised reeglid fondide haldamiseks. On loodud poliitiline dialoog iga liikmesriigiga, et määratleda nende prioriteetsed valdkonnad ja milleks nad soovivad fonde kasutada. Seda peaks tegema muidugi partnerluses kohalike ja regionaalsete omavalitsustega. Komisjon määratleb ka partnerid kellega peaks konsulteerima.

Liikmesriikide reageeringud nende partnerluse ettepanekute osas on sageli negatiivsed. Mõnedel juhtumil võib komisjon delegeerida ametitele konkreetseid ülesandeid koos vastava eelarvega. Mõned liikmesriigid soovivad ametite rolli ja eelarvet vähendada. Kui tegevused ei ole kooskõlas inimõigustega, siis loomulikult ei tuleks selliseid projekte rahastada. Piirivalvurite koolituse rahastamine on samuti ette nähtud. Reeglina peab migrantide tagasiminek oma päritoluriiki vabatahtlik, kuid teatud juhtudel on nad nõus rahastama ka sunniviisilist tagasisaatmist.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 2 muudatusettepanekut, millest esimene võeti tagasi ja teine võeti vastu. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 18.–19. juuli 2012. aasta istungjärgul.

Arvamus ELi finantsvahendite kohta õigus- ja kodakondsuse küsimustes, COM(2011) 758; COM(2011) 759; COM(2011) 884.
Raportöör: Giuseppe Varacalli (IT/ALDE), CdR 13/2012, CIVEX-V-031.

Selle arvamuse kohta on esitatud 8 muudatusettepanekut , enamus Schaeffer Mare poolt. Ainult ühe muudatusettepanekuga ei saa ta nõustuda, mis puudutab sõpruslinnade rahastamist (AM 7).

EK programmide arvu on vähendatud kahele, mis on efektiivsem lähenemine. Arvamuse koostamisel kohtus ta teiste institutsioonide esindajatega ja huvirühmadega.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et Nad on püüdnud oma ettepanekus arvestada minevikus tehtud vigu. Komisjon on välja andnud kaks teatist. Rahastamine nendele programmidele on tagasihoidlik, võrreldes teiste programmidega. Vaja on tagada EL lisandväärtus, mis oli üks juhtivaid printsiipe ettepanekute koostamisel. Nähakse vahendid ette koolituseks ja informatsioonile juurdepääsu parandamiseks. Uus programm jätkab seniste kolme programmi raames ette nähtud tegevuste rahastamist.

Arvamus võeti vastu ühehäälselt. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 18.–19. juuli 2012. aasta istungjärgul

Arvamus uue lähenemisviisi kohta ELi välistegevuse rahastamisel, COM2011) 865; COM(2011) 842; COM(2011) 837; COM(2011) 838; COM(2011) 839, COM(2011) 840; COM(2011) 843; COM(2011) 844.
Raportöör: Lotta Håkansson Harju (SV/PES), CdR 732/2012, CIVEX-V-032.

Pikaajalise eelarve raames teeb Euroopa Komisjon ettepaneku suurendada vahendeid projekti jaoks „EL kui ülemaailmne partner”, st ELi suhted ja koostöö kolmandate riikidega sellistes poliitikavaldkondades nagu laienemine, naabruspoliitika, strateegilised koostööpartnerid ja arengupoliitika. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika mahub samuti rubriiki „EL kui ülemaailmne partner”, kuid Regioonide Komiteel puuduvad selles valdkonnas pädevused.

Komisjon teeb ettepaneku üheksa geograafilise ja temaatilise finantsinstrumendi loomise kohta ühise määrusega, et ühtlustada, lihtsustada ja jätta ruumi paindlikumate otsustusprotsesside jaoks rakendamisel. ELi välistegevuse jaoks on kavandatud vahendeid 70 miljardi euro ulatuses, summa, mis moodustab ligi 7 % ELi üldeelarvest.

„EL kui ülemaailmne partner” sisaldab muuhulgas järgmist:

  1. ELi laienemine ja ühinemiseelne toetus;

  2. 16 partnerriiki hõlmav naabruspoliitika;

  3. strateegilised koostööpartnerid, sealhulgas riigid, mis on piisavalt tugevad, et leida omavahendeid, kuid kellele pakutakse uusi partnerlusvorme (toetuse ja laenu kombinatsioon);

arengupoliitika, mille eesmärk on pühenduda järgmistele küsimustele: võidelda vaesuse vastu, saavutada aastatuhande arengueesmärgid, säilitada rahu ja lahendada konfliktid ning edendada selliseid inimõigustega seonduvaid väärtushinnanguid nagu demokraatia, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõte. EL soovib pöörata suuremat tähelepanu kõige vaesematele riikidele ning piirata oma tegevusvaldkondade arvu.

Raportöör on rõõmus, et detsentraliseeritud rahvusvaheline arengukoostöö on saanud selgesõnalise tunnustuse osaliseks ning et seda on üha sagedamini esile toodud – mitte üksnes komisjoni teatistes, vaid ka arvukates globaalsetes seostes viimasel aastal. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli arengu tõhustamisel ja nende tähendust seose loomisel kodanike ja valitsustasandite vahel ei saa ülehinnata.

Käimasoleva programmiperioodi tulemuseks on vahendite ebavõrdne jaotus kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel. Eraldades vähemalt 25 % – erinevalt praegu eraldatud 15 % – vahendeist kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele on võimalik nende õigustatud osatähtsust ja ekspertteadmisi paremini kasutada.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et nad jagavad arvamuses väljendatud põhiseisukohti. Nad on seisukohal, et oluline on subsidiaarsusprintsiibi arvestamine. Vaja on vaadata poliitilist pühendumist ja erinevate tasandite osalemist, arvestades subsidiaarsusprintsiipi. Nad hindavad ka üleriigiliste omavalitsusliitude rolli ja Regioonide Komitee rolli.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine 22. juunil 2012. Arvamus on kavas vastu võtta 9.–10.oktoobril 2012 toimuval täiskogu istungjärgul.

Halduskoormusalase kõrgetasemelise rühma liige Jim Murray ja Graham Tope (UK/ALDE) tutvustasid aruannet „Euroopa on võimeline enamaks”.

Rühm koosnes 15 liikmest. See kohtub korra kuus Brüsselis. Rühma on vastu võtnud selle aja jooksul 30 arvamust ja enam kui 300 soovitust. Regioonide Komitee esindaja on kaasatud kui vaatleja selle rühma töösse. Juuli täiskogul annab töörühma esindaja ülevaate selle rühma tööst.

Regioonide Komitee esindaja mandaati on pikendatud kahe aasta võrra.

Koostatud raport keskendub administratiivse koormuse vähendamisele ja kuidas liikmesriigid rakendavad EL seadusandlust. Raport pakub ka välja konkreetseid ettepanekuid EL seadusandluse paremaks rakendamiseks. Liikmesriigid esitasid 130 parema praktika näidet.

Toimus ka arvamuste vahetus EDUCi komisjoni töödokumenti üle, mis käsitleb andmekaitsepaketti (CdR 625/2012, EDUC-V-022),
raportöör: Ursula MÄNNLE (DE/EPP).

Sellest arvamusest ja selle sisust on juttu EDUC komisjoni koosoleku all.

Järgmine koosolek toimub 22. juunil 2012 Dubrovnikis Horvaatias koos eelmisel päeval (21. juunil) toimuva seminariga.

6. ENVE komisjoni õppevisiit Iirimaale North-Tipperary ja Clare maakondadesse.

24. aprillil toimus ENVE komisjoni õppevisiit Iirimaale North-Tipperary ja Clare maakondadesse, et tutvuda sealsete energiasäästulahendustega. Suurepärase korralduse ja sisuka programmiga visiidi võõrustajaks oli Brian Meany (EA), Eestist osalesid Andres Jaadla ja Kadri Tillemann.

Visiit algas esindusliku vastuvõtuga North-Tipperary maakonna juhtide poolt, selles maakonnas külastati ökoküla (
http://www.thevillage.ie/), kus kasutatakse taastuvenergia lahendusi (päikesepaneelid, hakkepuidukatlamaja).

Teine osa päevast oldi Clare maakonnas, kus külastati EL LEADER-meetme toetusel rajatud hakkepuidu tootmisüksust, päeva lõpetas Clare meeri ja tema kolleegide vastuvõtt sealses modernses administratsioonihoones, mida samuti köetakse kohaliku hakkepuiduga.


Kokkuvõtte visiidist koostas Kadri Tillemann.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis



30.04.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit