Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


16.-20. aprill 2012 nr. 13
Print


E-nädalakiri 13/2012

Sisukord

  1. Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) koosolek.

  2. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika tuleviku fookusgrupi koosolek.

  3. Regioonide Komitee haldus- ja rahanduskomisjoni (CAFA) koosolek.

  4. Euroopa Komisjon tutvustas uusi meetmeid ning tõi esile võimalused, kuidas uute töökohtade loomisega taastada ELi majandust.

1. Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) koosolek.

ENVE komisjoni koosolek toimus teisipäeval, 17. aprillil 2012. Koosolekul osalesid Eesti delegatsiooni liikmed Andres Jaadla ja Kadri Tillemann.

Edasise töökorralduse osas otsustati määrata raportöörid järgmiste arvamuste koostamiseks:

  • Arvamus teemal „Seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi suunas: ELi keskkonnaalaste õigusaktide parem rakendamine”. Komisjoni teatis „Rohkem kasu ELi keskkonnameetmetest: usalduse suurendamine teadmisi ja reageerimisvõimet täiustades”. COM (2012) 95 final (raportööri nime ei jõudnud üles märkida);

  • Ettepanek: direktiiv millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega COM(2011) 876 final – 2011/0429 (COD)- raportööriks määrati URVE ERIKSON, kuigi esialgu oli plaanis raportööri mitte määrata.

Kuna ENVE komisjoni töös osaleb Urve asendusliikmena Kadri Tillemann, siis oli Kadri mures oma edaspidise osalemise osas. Urve raportööriks määramine tähendab seda, et Urve osaleb ühel komisjoni koosolekul, kus seda arvamust arutatakse. Selle ühe koosoleku osas on vaja leida lahendus Kadri osalemise suhtes.

Otsustati loobuda järgmiste arvamuste koostamisest:

  • Euroopa Komisjoni aruanne „Mullakaitse teemastrateegia rakendamine ja praegune tegevus”COM(2012) 46 final;

  • Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ja tegevuskavade kohta. COM(2012) 93 final – 2012/0042 (COD).

Teadmiseks võeti käimasolev tööprogramm ja arvamuste vastuvõtmise järgne tegevus.

Arvamus teemal „Energiataristu”. Ettepanek: määrus, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ,KOM(2011) 658 final – 2011/0300 (COD). Raportöör: Heinz Lehmann (DE/EPP), CdR 20/2012 rev.1 – ENVE-V-019.

Raportöör tutvustas arvamuse eelnõu. Tema sõnul võib tüliõunaks kujuneda CO2 vähendamise nõuded ja lahenduste leidmine nendele riikidele, kes toodavat elektrit kivisöe baasil.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et nende ettepanek puudutab euroopa ühenduse rahastu üht osa. Me teame, et Balti riikide energiaturud peavad olema ühendatud ülejäänud Euroopaga. Komisjon soovib oma ettepanekuga kindlustada, et vastav taristu süsihappegaasi ladustamiseks on loodud. Nad valivad projektid välja piirkondade rühmade alusel, kaasates ka huvigrupid. Seejärel on vaja ellu viia järgmised sammud:
- rahastamine,
- menetluste kiirendamine ja
- ESF rahastamine.

Teatud liikmesriikide ülesehituse tõttu on teatud piirkondadel ka eriroll. Puudutas ka liikmesriikide vaheliste kõrgpinge liinide küsimust ja seda, et inimesed on vastu kui need liinid läbivad nende kinnistut.

Üleeuroopalise energiataristu loomiseks määratakse komisjoni algatuses 2020. aastani ja sellest edasi kindlaks teatav hulk üleeuroopalisi esmatähtsaid koridore ja alasid, mis hõlmavad elektri- ja gaasivõrke ning nafta ja CO2 transportimise taristuid, ning mille jaoks Euroopa Liidu meetmed on kõige vajalikumad. Nimetatud prioriteete on kavas rakendada järgmiselt:

– lihtsustakse loamenetlusi, et vähendada nende kestust ühishuviprojektide korral ning suurendada üldsuse osalemist ja tema heakskiitu selliste projektide rakendamisele;

– hõlbustatakse elektri- ja gaasialaste ühishuviprojektide reguleerimist, jaotades kulud vastavalt saadavale kasule ning tagades, et lubatud tulud vastavad kantud riskidele;

– tagatakse ühishuviprojektide rakendamine, pakkudes vajalikku turupõhist ja otsest ELi rahalist toetust. Viimase suhtes on ettepanekus ühishuviprojektidele sätestatud tingimused, mille alusel nad saavad ELi rahalist tuge Euroopa Ühendamise Rahastust, mille kohta esitatakse eraldi õigusakti ettepanek.

2011. aasta juunis toimunud energeetikanõukogule esitatud aruandes  on komisjon hinnanud Euroopa tähtsusega energiataristutesse kuni 2020. aastani tehtavate investeeringute koguvajadust umbes 200 miljardile eurole:

– umbes 140 miljardit eurot elektri kõrgepinge ülekandesüsteemidele nii maal kui ka avameres, salvestamisele ja nutivõrkude rakendustele ülekande- ja jaotustasandil;

– umbes 70 miljardit eurot gaasi kõrgsurve ülekandetorustikule (ELi sissetulevale ja liikmesriikidevahelisele), hoiustamisele, veeldatud ja surumaagaasi terminalidele ning vastassuunavoogude taristule;

– umbes 2,5 miljardit eurot CO2-transporditaristule.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 24 muudatusettepanekut ja 2 raportööri kompromissettepanekut. Kiideti heaks nii raportööri poolt pakutud kompromissettepanekud kui ka teised esitatud muudatusettepanekud (üks võeti tagasi).

Pikem diskussioon oli raportööri poolt pakutud kompromissi üle : “tunnistab, et ka lähemas tulevikus moodustavad fossiilkütused vältimatu osa Euroopa energiaallikate jaotusest, isegi kui nende osakaal järjest vähenema peab. CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogia võib sellel ajal anda olulise panuse süsinikdioksiidi heite vähendamisse eeldusel, et seda saab arendada tehniliselt teostatavaks süsteemiks, mida saab käitada mõistlike kulutustega ja turvaliselt. Ent jätkuvalt on vajalik uurimis- ja arendustöö selle praktilisel katsetamisel. Ka piiriülese CO2 transpordivõrgu tulevane väljaarendamine nõuab Euroopa tasemel taristute planeerimiseks ja väljatöötamiseks sammude astumist juba praegu.”

Arvamus võeti vastu häälteenamusega. Vastuvõtmine on kavas täiskogu 18.–19. juuli 2012. aasta istungjärgul.



Arvamus teemal „Ettepanek: määrus keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kohta”. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kehtestamise kohta, COM(2011) 874 final – 2011/0428 (COD).
Raportöör: Kay Twitchen (UK/NI), CdR 86/2012 – ENVE-V-018.

Kajastasin seda arvamuse eelnõu ja tegin ettepanekuid võimalikeks muudatusettepanekuteks oma nädalakirjas nr 11/2012.

Raportöör tutvustas arvamuse eelnõu. LIFE programm on toiminud juba 20 aastat ja on olnud siiani väga edukas. Uus programm peaks olema suurema eelarvega ja lihtsam. Eelmise programmi kohaselt oli käibemaks abikõlbulik, nüüd aga mitte. Samuti tõi ta välja projekti juhtimisega seotud kulutused. Praegune ettepanek on palju piiravam personali kulude abikõlbulikkuse osas.

Euroopa Komisjoni esindajad keskkonnapoliitika peadirektoraadist ütlesid oma sõnavõtus, et eraldi vahend võimaldab komisjonil esmatähtsaid eesmärke paremini määratleda, rakendamist otse jälgida ning tagada, et olemasolevaid ressursse kasutatakse tulemuslikult keskkonna- ja kliimakaitse huvides. Selline lähenemisviis annab komisjonile võimaluse valida kogu liidust parimaid projekte ja seeläbi ületada kooskõlastamisega seotud tõrked. Ent integreeritud programmide puhul on mõningaid raskusi. Selleks oleks vaja rohkem ressursse. Mereteemat saab katta ka integreeritud programmi puhul. Komisjon peab panema oma prioriteedid paika ja keskenduma teatud teemadele. Komisjoni ettepanek uue LIFE-määruse kohta näeb ette programmi LIFE, millel on kaks allprogrammi: keskkonna allprogramm ja kliimameetmete allprogramm. Oluline muudatus, mille eesmärk on parandada programmi LIFE tõhusust ja tekitada tihedamad seosed liidu poliitiliste prioriteetidega, on üleminek puhtalt alt üles lähenemisviisilt paindlikule ülalt-alla lähenemisviisile.

Komisjon koostab liikmesriikidega konsulteerides tööprogrammid, mis kehtivad vähemalt kaks aastat. Tööprogrammides nähakse ette näiteks prioriteedid, vahendite jaotus eri rahastamisliikide vahel ja asjaomase perioodi eesmärgid. Tööprogrammides esitatud prioriteetide loetelu ei ole ammendav; see annab taotlejatele võimaluse esitada projektitaotlusi ka teistes valdkondades, lisada uusi ideid ja reageerida uutele probleemidele.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 28 muudatusettepanekut, nendest 3 Kadri Tillemanni poolt ja 8 Läti delegatsiooni liikmete poolt.

Raportöör ütles, et ta toetab paljusid muudatusettepanekuid ja mõnede osas on ta välja pakkunud ka kompromissettepanekuid.

Bokis Läti delegatsioonist ütles, et raportöör on arvestanud nende poolt esitatud muudatusettepanekuid ja et ta tunnustab raportööri valmisolekut otsida kompromisse.

Kadri Tillemanni poolt esitatud kaks muudatusettepanekut võeti vastu ja üks langes ära, kuna võeti vastu Bokise poolt esitatud muudatusettepanek sama punkti kohta (sisuliselt võeti ka see muudatusettepanek arvesse). Muudatusettepanekud lisatud.

Arvamuse eelnõu võeti vastu häälteenamusega. Vastuvõtmine on kavas täiskogu 18.–19. juuli 2012. aasta istungjärgul.

Arvamus teemal „Kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanism”

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta”. COM(2011) 789 final – 2011/0372 (COD).
Raportöör: Neil Swannick (UK/PES), CdR 87/2012 – ENVE-V-021

Raportöör ütles oma tutvustavas sõnavõtus, et kuna arvamuse eelnõu kohta on esitatud väga vähe muudatusettepanekuid, ei hakka ta pikalt arvamuse eelnõu tutvustama. Eesmärgiks peab olema võetud kohustustest kinnipidamine. Praegused diskussioonid ei ole mitte selle üle kas kliimamuutused toimuvad või mitte vaid sellest kas 2% kliimamuutuste vähendamise eesmärgist on võimalik kinni pidada või mitte. Selleks, et võtta tarvitusele vajalikke meetmeid tuleb kõigepealt kindlaks teha kus need kasvuhoonegaasid tekivad. Ta ütles, et omavalitsused soovivad vähendada süsihappegaaside heidet linnakeskkonnas. Oluline on vähendada ka tarbimise heitmeid. Näiteks me tarbime tooteid, mis on toodetud teistes riikides, kus nende tootmise käigus on toodetud hulgaliselt süsihappegaase. Kolmas küsimus on vastavate andmete kogumine, avalikustamine ja kasutamine.

Sõna võttis Nathalie Creste kliimameetmete peadirektoraadist. Ka nemad on märganud mõningaid murepunkte. Seire ja aruandlusmehhanism ei ole uus vahend (see on sätestatud juba 2004 aasta määruses). Selle otsuse ülevaatamine on tingitud uutest rahvusvahelisest nõuetest ja 2009 ja 2010 aastal vastu võetud Euroopa Liidu uutest nõuetest. Uue ettepanekuga soovitakse parandada kehtivat seire- ja aruandlussüsteemi, et tagada ELi ja liikmesriikide võetud ülesannete ja kohustuste täitmine praeguste ja tulevaste rahvusvaheliste kliimalepete raames, täita kliima- ja energiapaketis sätestatud õigusnorme ning toetada kliimamuutuste mõju leevendamise ja sellega kohanemise vahendite väljatöötamist ELi tasandil. Me peame olema kasutajasõbralikud ja paindlikud. Vaja on jõuda kasutajasõbraliku andmestikuni, mida saab kasutada EL tasandil, liikmesriigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil.

Pirita Lindholm ja Miguel Morcillo linnapeade pakti büroost tutvustasid metodoloogilist ja aruandlusraamistikku, mida nad kasutavad.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 3 muudatusettepanekut ja 1 raportööri kompromissettepanek. Raportöör toetas esitatud muudatusettepanekuid, välja arvatud muudatusettepanekut nr 2. Arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega. Vastuvõtmine on kavas täiskogu 18.–19. juuli 2012. aasta istungjärgul.

Arvamus teemal „Energiatõhusus linnades ja maapiirkondades”

Eesistujariigi Taani 12. jaanuari 2012. aasta taotlus „Energiatõhusus linnades ja maapiirkondades, sh tähelepanuga maapiirkondade ja linnade erinevustele”.
Raportöör: Brian Meaney (IE/EA), CdR 85/2012 – ENVE-V-020.

Arvamuse eelnõu ja selle põhipunkte kajastasin oma nädalaaruandes nr 11/2012. Esitatud ettepanekute põhjal koostas Uno Silberg delegatsiooni nimel hulgaliselt muudatusettepanekuid arvamuse eelnõu kohta. Neid hakatakse arutama mai täiskogu istungil.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et on väga rahul arvamuse eelnõus väljendatud seisukohtadega. See aitab luua uusi ärimudeleid ja näidata, et energia kokkuhoid tasub ennast ära ka ettevõtetele. Järgmisel eelarveperioodil ilmselt mitmekordistub energia tõhususe jaoks eraldatud eelarve maht. Suurendatud on ka järgmise perioodi struktuurivahendite kasutamist energia tõhususeks. Taanis on näiteks mõned saared täiesti energiliselt sõltumatut.

Ettevalmistav arutelu käigus ütles Mohr, et erinevused maa ja linnapiirkondade vahel on olulised. Maapiirkonnad on taastuvenergia ressursi kohapealt väga olulised. Tema ei näe nii palju eeliseid maapiirkondades kui linnades. Tema hinnangul tekivad probleemid eelkõige linnapiirkondades. Ta ei näe võimalust, et erainvestorid oleksid nõus rahastama energia tõhususe projekte maapiirkondades, kuna nende tasuvusaeg on pikem. Probleemiks on vähene ühistransport maapiirkondades. Ühistranspordi kasutuse suurendamine maapiirkondades on väga suur investeering. Piirdus kahe põhilise märkusega. Ta leidis, et tuleb oma seisukohti edasi arendada. Tuleb pöörata tähelepanu erinevusele linna ja maapiirkondade vahel. Vaja on käsitleda ka sotsiaalseid piirkondlike erinevusi. On väga tähtis pöörata tähelepanu maapiirkondade eriprobleemidele, pöörates samal ajal põhitähelepanu linnapiirkondadele.

Elker (UK) ütles, et teda kurvastab see, et inimesed ei pööra tähelepanu energiatõhususele. Näiteks Inglismaal on ette nähtud toetus majade soojustamiseks, mis aga ei leidnud inimeste poolt piisavalt kasutust ja nad peavad senist perioodi pikendama. Ta kahtleb, kas see roheline pakt ka kasu toob või tabab seda sama saatus. Ta leiab, et energia tõhususe eesmärgid peavad olema siduvad.

Jensen (Taani) leidis, et me vajame selgeid sõnumeid. Tekst peaks muutuma täpsemaks ja rohkem eesmärkidele suunatuks.

Keymer (UK) ütles, et mõistab nende entusiasmi. Vaja on tagada järjepidevus. Vaja on aru saada, et kuidas neid muudatusi ellu viia.

Desgain (FR) ütles, et investeeringud energia tõhususse on alati tasuvad. Tundub, et maapiirkonnad on tundlikumad nafta hinna tõusu osas. Sellest hoolimata näeme, et inimesed suunduvad linnadesse. Kütuse hindade tõusul muutub maapiirkondade inimeste võime investeerida energiatõhususse veelgi väiksemaks.

Vastuvõtmine on kavas täiskogu 3.–4. mai 2012. aasta istungjärgul.

Arvamus teemal „Energia tegevuskava aastani 2050”

Komisjoni teatis „Energia tegevuskava aastani 2050”, COM(2011) 885 final.
Raportöör: Ugo Cappellacci (IT/EPP), CdR 88/2012 – ENVE-V-022.

Raportöör tutvustas töödokumenti. See on nii suur väljakutse kui ka võimalus. Vaja on leida alternatiivseid energiaallikaid lisaks traditsioonilistele.

Komisjoni poolt välja pakutud energia tegevuskavas aastani 2050 käsitletakse stsenaariumides võimalusi energiasüsteemi CO2-heite vähendamiseks. Kõik need võimalused eeldavad suuri muutusi, näiteks CO2 hinna, tehnoloogia ja võrkude muutusi.

Kõigi stsenaariumide, sealhulgas praeguste trendide kohaselt muutuvad kulutused energiale ja energiaga seotud toodetele (k.a transpordile) tõenäoliselt tähtsamaks majapidamiskulude osaks, sellised kulud tõusevad 2030. aastal ligikaudu 16 %ni majapidamise sissetulekust ning langevad siis 2050. aastaks tasemele üle 15 % . Sama tendents on oluline ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) puhul. Pikemas perspektiivis muutuvad energiatõhusate seadmete, sõidukite ja isoleerimisvahenditega seotud investeerimiskulud vähem oluliseks kui elektri- ja kütusekulude vähendamine. Kulud hõlmavad kütuse- ja kapitalikulusid, nagu tõhusamate sõidukite ja seadmete ostmise ning majade saneerimisega seotud kulud. Ent kui energiatõhusamate toodete ja teenuste kasutuselevõtu kiirendamiseks kasutatakse reguleerimist, standardeid või innovaatilisi mehhanisme, vähendab see kulusid.

Komisjon keskendub kolmele põhiküsimusele: tõhusus, uued energiaallikad ja säästmine.

On oluline panna paika põhipunktid ja milliseid küsimusi me peame endale esitama, et jõuda heade tulemusteni. Tuleks paika panna vaheetapid. Tuleb olla kindel selles milline on meie tuleviku energia strateegia Euroopa Liidus ja millised on meie kasutuses olevad vahendid. See ei tohiks põhjustada inimeste olulist vaesumist. Peame leidma uusi tehnoliigilisi lahendusi ja leidma need teed mida mööda minna  ja viisid mida kasutada. Vaja on koostööd nii piiriüleselt kui Euroopa Liidu ülest koordineerimist. Oluline aspekt on ka vahendite kättesaadavus ja ressursside olemasolu. Struktuurifondide kasutamine peaks olema paindlikum. Vaja on arvestada ka sotsiaalsete mõjudega nii meetmete rakendamisel kui ka siis kui midagi ei tehta. Raportööri aruteludokument on aruandele lisatud. Kuhn leidis, et komisjoni ettepanekus on liiga vähe pandud rõhuastest taastuvenergiatele ning liiga positiivne on suhtumine aatomienergiasse. Baker ütles, et on vaja suuniseid. Nõustub komisjoniga, et vajalik on energiasektori ümberkujundamine, aga väljendas muret biokütuste kasutamise pärast energia tootmisel. Kohalikud omavalitsused soovivad suurendada kodumajapidamiste energiatõhusust.

Raportöör nõustus tehtud märkustega, eriti tehtud konkreetsete ettepanekutega- näiteks mis puudutab kindlat ajakava. Vaja on selgemaid eesmärke. Tehnoloogiline neutraalsus ja lähimuspõhimõtte arvestamine on oluline.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine 28. juunil 2012. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 9.–10. oktoobri 2012. aasta istungjärgul.

Arvamus teemal „Piirkonnapõhised lähenemisviisid kliimamuutustele”

Juhatuse 14. veebruari 2012. aasta otsus koostada omaalgatuslik arvamus „Piirkonnapõhised lähenemisviisid kliimamuutustele ELis mägipiirkondade näitel”
Raportöör: Luciano Caveri (IT/ALDE), CdR 89/2012 – ENVE-V-023.



Raportöör tutvustas töödokumenti. Tema sõnul esindavad mägipiirkonnad kõiki erinevaid kliimatingimusi. Kliimamuutused, mis on tasandikel vähemärgatavad, tulevad mägipiirkondades tugevamalt esile ning toimivad kliimamuutuste varajase ennetuse meetmena makrotasandil ning neid võib kasutada teadusuuringute vaatlusallikana. Näiteks on Alpides väga arenenud tegevusi, mille koosmõju ja kooskõlastus on väga piiratud ning mis sageli kattuvad, tuues kogukondade jaoks kaasa teatud segadust või reguleeriva raamistiku puudumist
(mõned näited:
www.alliancealpes.org
www.villedesalpes.org/
www.campagnaseeitalia.it/il-patto-dei-sindaci
www.alpine-pearls.com/).

Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraadi esindaja Claus Kondrup ütles, et on vaja hakkama saada kliimamuutuste mõjudega. Euroopa Liidu kliimamuutuste strateegia peaks valmima 2013 aasta kevadeks. (European Climate Adaption Platform). Strateegia on seotud EU2020 strateegia eesmärkidega, järgmise finantsperioodiga ja säästva arenguga.

Arvamustevahetuste käigus ütles Kuhn, et arvamus räägib selgelt ainult Alpide piirkonnast ja osa punkte on väga üldised ja ei ole teemaga seotud. Kokalj Sloveeniast leidis, et tuleb rohkem rääkida taristutest ja nende loomiseks vajalikest vahenditest. Mohr Austriast ütles, et arvamus koosneb tema arust kahest osast- üldisest ja kliimamuutustest Alpides.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine 28. juunil 2012. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 9.–10. oktoobri 2012. aasta istungjärgul.

Järgmise koosolek toimub 28. juunil 2012, Brüsselis.

2. Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika tuleviku fookusgrupi koosolek.

Koosolek toimus 18.aprillil.

Alessandro Proia informeeris osalejaid, et CEMR taotlus osalemiseks selle aasta avatud päevadel (kus ka meie esindus on partneriks), on heaks kiidetud. CEMR uue struktuuri temaatilise platvormi “ jätkusuutlik kohalik ja territoriaalne areng” esimene suur koosolek on planeeritud selle aasta oktoobrisse paralleelselt avatud päevade toimumisega. 2012 aasta tööprogramm saadetakse liikmetele niipea kui see on saanud lõpliku kinnituse.

Osalejad andsid ülevaate kuidas nad on kaasatud siseriiklikul tasandil järgmise programmiperioodi ettevalmistustesse.

Inglismaal toimub väga hea dialoog valitsusega järgmise perioodi vahendite kasutamise üle. Valitsus on loonud eraldi ametikoha valitsuses, kes vastutab koostöö eest kohalike omavalitsustega. Linnade nimekirja osas soovivad nad rakendada paindlikku lähenemist. Linnadelt oodatakse ettepanekuid nende rolli ja vahendite kasutamise eesmärkide kohta.

Rootsis on valitsus küsinud regioonide käest milliseid prioriteete nad soovivad järgmisel perioodil rahastada. Üllatavalt on paljud maininud infrastruktuuri ja ligipääsetavuse suurendamist. SALAR on saanud ülesande korraldada intervjuusid üle riigi poliitikute ja ametnikega, kes ühtekuuluvusfondide rakendamisega tegelevad koostatud ülevaade toob välja kaheksa suuremat valdkonda, mis on järgmisel finantsperioodil olulised. Maaelu arengut soovitakse näha osana regionaalarengust.

Rumeenias ei toimu praktiliselt mingit diskussiooni. Loodud mõttekoja poolt koostatud ülevaate kohaselt ei tea avalik sektor praktiliselt midagi järgmise perioodi ettepanekutest. Kohaliku tasandi valimised toimuvad selle aasta suvel. Olulised teemad on nende jaoks innovatsioon ja targad linnad.

Soomes on tehtud otsus, et luuakse üks multifunktsionaalne fond ja suur roll on regionaalsetel omavalitsustel. Regionaalsed omavalitsused koordineerivad kogu ettevalmistusprotsessi. Kohaliku arengu teema – LEADER grupid on olnud väga aktiivsed sel perioodil ja nemad peavad ka otsustama kuidas kohalik areng peab olema organiseeritud järgmisel perioodil. Küsimus on kuidas kombineerida ERDF ja ESF vahendeid.

Euroopa Komisjoni esindajate poolt esitati ülevaated nii integreeritud territoriaalsete arengu (ITI) ja linnadimensioon kohta, maaelu arengu ja kogukonna juhitud arengu ning ühise tegevuskava kohta komisjoni määruses. Kõik ettekanded on leitavad extranetist.

Linnadimensioon on osa kõikidest programmidest- integreeritud sektoraalne lähenemine. ERF toetab määruse (EL) nr […]/2012 artiklis 9 sätestatud temaatiliste eesmärkide raamesse kuuluvaid investeerimisprioriteete (11).

Määrus ei määra ITI raames juhtfondi. Linnade suurust ei ole määruses määratletud ja see on liikmesriikide otsus millised linnad nad valivad. Samas on olemas mingi reaalne suurus, mille puhul on mõistlik ITId rakendada.

Ühise tegevuskava väljundid ja tulemused lepitakse kokku liikmesriikide ja komisjoni vahel ning need aitavad kaasa rakenduskavade konkreetsetele eesmärkidele ja on fondidelt saadava toetuse aluseks. Tulemused viitavad ühise tegevuskava otsesele mõjule. Toetusesaaja on avalik-õiguslik isik. Ühiseid tegevuskavasid ei loeta suurprojektideks. Ühisele tegevuskavale eraldatud riigi toetus peab olema vähemalt 10 000 000 eurot või 20 % rakenduskavale või -kavadele antavast riigi toetusest, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

Põhiline arutelu toimus CEMR poolt ette valmistatud uuendatud seisukoha üle territoriaalse ühtekuuluvuse kohta.

Esitasin omalt poolt ka ettepanekud selle täiendamiseks, mis kõik võeti ka vastu (lisatud). Koosolekul tehti veel töörühma liikmete poolt ettepanekuid teksti muutmiseks. Mina omalt poolt tegin ettepaneku lisada täiendavalt nõus administratiivse koormuse vähendamiseks, mis leidis ka toetuse.

Lisaks lepiti kokku, et iga koosolekul osalenud liige saab valida ühe punkti (kokku kümme), mis on kõige tähtsamad.

Need olid:

  1. Meil on hea meel, et territoriaalse ühtekuuluvuse printsiip on säilitatud kõikidele regioonidele. Me kutsume üles Euroopa institutsioone säilitama Euroopa Komisjoni poolt pakutud rahalist mahtu järgmiseks finantsperioodiks, mis vastab ambitsioonikatele eesmärkidele. Oleme vastu ühtekuuluvuse eelarve vähendamisele;

  2. CEMR toetab vahendite kontsentreerumist vähem arenenud regioonidele, tagades samal ajal ka ülejäänud EL regioonidele adekvaatse toetuse. Abi suurus, eriti  abikõlbulikes ühtekuuluvuse regioonides, peab jääma vähemalt samale tasemele kui sellel rahastusperioodil;

  3. CEMR toetab diferentseeritud vahendite piirmäära kehtestamist liikmesriikidele sarnaselt praegu kehtiva süsteemig, arvestades senist vahendite absorbeerimisvõimekust selliselt, et nende praegune vahendite tase säiliks;

  4. Toetame põhimõtet, et pakutud vahendite jaotuse protsent 52/48 ERDF ja ESF vahel (artikkel 84.3 CPR) oleks üldine reegel ning konkreetne jaotus selguks liikmesriigi ja komisjoni vaheliste läbirääkimiste käigus sõlmitavas partnerluslepingus;

  5. Toetame territoriaalse ühtekuuluvuse vahendite jätkumist samas mahus;

  6. CEMR kordab üle oma seisukoha, et kuna ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu poliitikate eesmärk on tagada vastavalt EL lepingule majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, peaks see samuti aitama saavutada EU 2020 strateegia eesmärke ja teistes EL poliitika valdkondade. Samamoodi me eeldame, et teised EL poliitikad aitavad saavutada territoriaalset ühtekuuluvust;

  7. Me toetame, et CPR ja CSF liiguvad ühiste reeglistike suunas, mida rakendatakse kõikidele struktuurifondidele kooskõlas EU 2020 strateegiaga. Me loodame, et see aitab üle saada erinevate fondide kunstlikust eraldatusest ja keskendub asjaomaste regioonide reaalse arengu tagamisele ning vähendab administratiivset koormust;

  8. CEMR on tugevasti vastu tsentraalsele lähenemisele rahvuslike reformiprogrammide kavandamisel (Euroopa 2020) ja Euroopa Komisjoni ettepanekule võtta rahvuslikud reformiprogrammid aluseks uute struktuurifondide prioriteetide valikul. Kompetentseid kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi tuleb rakendusüksuste poolt kohelda nagu võrdväärseid partnereid OPde koostamisel rahvuslikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil. Kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi ei tohi rakendusprotsessis panna ühele pulgale sotsiaalpartneritega;

  9. CEMR on ellu kutsunud rea algatusi, et tugevdada partnerlusprintsiipi kõikides EL valitsemisalades, eriti sellises valdkonnas nagu ühtekuuluvuspoliitika, kus see võib anda suurima lisandväärtuse. Üks meie viimaseid sisendeid on uus visioon nimega “valitsemine partnerluses”, mis, me usume, võib olla “blueprint”, et rakendada Euroopa 2020 strateegiat kohalikul ja regionaalsel tasandil;

  10. CEMR kordab üle oma toetust sellele, et muuta poliitika rohkem läbipaistvaks ja vastustundlikuks. Samas on CEMR vastu igasugusele tingimuslikkusele mis on programmides kehtestatud, mille osas kohalikud ja regionaalsed omavalitsused ei saa olla vastutavad. Eriti oleme vastu üldmääruse artiklis 21 sätestatud tingimustele  mis on seotud liikmesriikidele abi peatamisega  kelle on ülemäärane eelarve puudujääk.

Väljatöötatud dokument esitatakse 21-22.mail Vilniuses toimavale direktorite nõupidamisele heakskiitmiseks.

3. Regioonide Komitee rahandus- ja halduskomisjoni (CAFA) koosolek.

Rahandus- ja halduskomisjoni koosolek toimus kolmapäeval, 18. aprillil 2012 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis ning neljapäeval, 19. aprillil Luksemburgis Euroopa Kontrollikojas.

Regioonide Komitee 2012. aasta tegevuse kavandamine.

Tegevused on jaotatud kahte rühma:

  • Juba eelnevatel koosolekutel heaks kiidetud üritused

  • Uued üritused ja ajakohastatud üritused

Juhatus kinnitas esitatud 2012 aasta väljaspool Brüsselit toimuvate ürituste kava- lisatud.

Open Days 2012

OPEN DAYS 2012, mis toimub 8.–11. oktoobril teemal „Europe's regions and cities: Making a difference” (Euroopa piirkonnad ja linnad: muutuste esirinnas), langeb ajavahemikku, kui nõukogus ja liikmesriikides toimuvaid mõttevahetusi suunavad jätkuvalt laiaulatuslikud arutelud mitmeaastase finantsraamistiku üle. On tõenäoline, et kümnenda OPEN DAYS ürituse sihtauditoorium arutab ikka veel ühtekuuluvuspoliitika uue struktuuri ja kavandamise üle järgmiseks perioodiks. Sellise olukorra ootuses korraldatakse OPEN DAYS 2012 kolme prioriteetse teema ümber:

• Arukas ja roheline majanduskasv kõigi jaoks

• Territoriaalne koostöö: Euroopa paremuse tagatis

• Tulemuste saavutamine

Tähtajaks ehk 5. märtsiks 2012 saabusid taotlused kokku 33 riigi (25 liikmesriigi, 8 kandidaat-, potentsiaalse kandidaat- või kolmanda riigi) 219 piirkonnalt ja linnalt, mis osutab jätkuvalt suurele huvile. Sama kehtib ka seminaride korraldamise taotluste kohta. Regioonide Komitee sai kokku 66 taotlust seminari korraldamiseks (16 komiteelt endalt, 50 komisjoni peadirektoraatidelt, piirkondadelt, liitudelt ja ettevõtetelt) ja regionaalarengu peadirektoraadile saabus neid 80 (peamiselt teistel peadirektoraatidelt ja akadeemilistelt liitudelt). Lõpliku programmi koostamisel vähendatakse mõlemate arvu umbes poole võrra. Seega kuulub lõplikku programmi sadakond seminari, sh piirkondlike partnerluste korraldatavad 25 seminari.

Lisaks programmile oli tähelepanu all järgmised küsimused:

• juulist alates kajastatakse väljaandes „OPEN DAYS Magazine” lisaks 2012. aasta programmile ka möödunud kümnendi õnnestumisi;

• seoses üritustesarjaga „Euroopa minu piirkonnas, Euroopa minu linnas”, mis leiab kogu Euroopas aset septembrist novembrini, püüab komitee suurendada oma liikmete osalemist nt sissejuhatavate ürituste korraldamisel liikmesriikides;

programmi osas ühendab Regioonide Komitee oma jõud komisjoni regionaalpoliitika, tööhõive, põllumajanduse ja maaelu arengu ning kalanduse peadirektoraadiga, et umbes poolsada projekti ja ekspertide kaastööd kogu Euroopast koondada kogukonna eestvedamisel toimuva kohaliku arengu alla – see on uus teema, mis läbib 2014.–2020. aastal ELi rahastamist;

• Regioonide Komitee hoones seab Interreg IVC programm üles näituse edukatest piirkondadevahelistest koostööprojektidest ja korraldab kaks õpituba ning mitmeid mitteametlikke kohtumisi; Interreg IVC katab kulud, sh seoses avamisega 8. oktoobril;

• Regioonide Komitee näitust „Värvikad linnad”, mis on pühendatud märtsis Kopenhaagenis toimunud Euroopa piirkondade ja linnade tippkohtumisele, saab vaadata 8.–11. oktoobril Berlaymont'i hoones (esimesel korrusel);

• regionaalpoliitika peadirektoraat korraldab arvatavasti viis temaatilist õpituba, kus tutvustatakse auhinna RegioStars 2013 kandidaate. Tegu on piirkondade parimate tavade auhinnaga, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Juuli alguses on kättesaadav lõplik programm ja algab registreerimine üritusele OPEN DAYS 2012.

CAFA komisjonile tehti ettepanek kärpida selle aasta avatud päevadega seotud kulutusi 6,5% võrreldes eelmise aastaga. Kokkuhoid on kavas vastuvõttude, meediaprogrammi ja tõlke kulude arvelt.

Regioonide Komitee korraldatavate või komitee kaasosalusel korraldatavate ürituste kavandamine 2012. aastal.

Kasutatud liigituse alusel võib jaanuarist septembrini korraldatud või korraldatavad 88 üritust liigitada järgmiselt:

  • kõigist üritustest 36 on Regioonide Komitee enda üritused (nagu komitee foorumid, komitee raportööriga seotud konsultatsioonid sidusrühmadega, avatud uste päev);

  • 4 üritust korraldatakse komitee ja ELi teiste institutsioonide koostöös;

  • eri sidusrühmade korraldatava 48 ürituse puhul on komitee võõrustaja rollis.

Näiteks institutsioonidevaheline lahtiste uste päev toimub 12. mail 2012. Üritusele oodatakse 5 000 külastajat, kellele levitatava teabe hinnangulisteks kuludeks on kavandatud 110 000 eurot, mis katab piirkondade stendide, fraktsioonide, dekoratsioonide ja meenete kulud. Nagu igal aastal, pakub institutsioonidevaheline lahtiste uste päev üldsusele tavapärase võimaluse külastada ELi institutsioonide hooneid ja õppida ELi paremini tundma. Sel aastal võimaldatakse infostendid 25 kohalikule ja piirkondlikule esindusele. Regioonide Komitee rolli esiletõstmiseks kasutatakse eri teabevahendeid, sh komitee fraktsioonide vahendeid. Piirkondade kultuuriprogrammi kuuluvad lahtiste uste päeval rahvatants ja muud sarnased väikesed üritused. Eestist osalevad sellel üritusel Tallinna ja Rakvere linn.

CAFA liikmed võtsid esitatud informatsiooni teadmiseks.

Uuringute kavandamisel, valimisel ja haldamisel kasutatavad menetlused Regioonide Komitees.

See oli teema mis tõstatus eelmisel koosolekul, kus Gábor Bihary tegi ettepaneku lähtuvalt CFAA liikmete kommentaaridest, et administratsioon koostaks uuringute kavandamisel, valimisel ja haldamisel kasutatavaid menetlusi kirjeldava dokumendi. Selline ülevaade oli esitatud seekord CAFA koosolekul liikmetele teadmiseks. Samas ei ole minu hinnangul esitatud dokumendis menetlusi kirjeldavat osa.

2011. aastal kasutati neid eraldisi Regioonide Komitee uurimisprogrammi kahe osa rahastamiseks järgmiselt:

- nõuandetegevuse ja platvormide/võrgustike toetamine 595 255,01 eurot

- planeerimise ja strateegilise tegevuse toetamine: 240 950,00 eurot

Olgu märgitud, et vahendid eraldati kahes etapis: 2011. aasta novembris suurenes uurimisprogrammi algne eelarve 500 00 eurot ülejääkide tõttu teistes eelarvepunktides 336 000 euro võrra, moodustades kokku umbes 836 000 eurot.

2012. aastaks eraldatud vahendid jagunevad järgmiselt:

- nõuandetegevuse ja platvormide/võrgustike toetamine 349 353,00 eurot

- planeerimise ja strateegilise tegevuse toetamine: 150 000,00 eurot

Seega on kavandatav summa kokku umbes 500 000 eurot, mida tuleb kasutada kooskõlas määratletud prioriteetidega vastatavalt asjaomaste üksuste vajadustele, mis on kokku veidi üle 720 000 euro.

Regioonide Komitee personal 2011. aastal.

Pärast Regioonide Komitee personali olulist suurendamist seoses 2004. aastal toimunud laienemisega ja – väiksemas ulatuses – 2007. aastal Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega on komitees alanud ressursside konsolideerimise ja stabiliseerimise etapp. 2011. aastal jõustus organisatsiooni uus struktuur, mille eesmärk on tagada Lissaboni lepinguga komiteele ülesandeks tehtud poliitiliste prioriteetide elluviimine ja muuta optimaalseks pädevuste jaotamine eri direktoraatide vahel. Komitee rakendab aktiivset ametnike töölevõtmise poliitikat, võttes arvesse ELi geograafilist tasakaalu.

Regioonide Komitees konverentside, näituste ja muude ürituste korraldamist puudutav otsus.

CAFA komisjoni 26. jaanuari 2012. aasta koosolekul toimunud arutelude järel muudeti artikli 4 lõike 2 sõnastust, et oleks selge, et kõiki komiteeväliste korraldajate peetud üritusi komitee hoonetes peab toetama vähemalt üks komitee liige. See kohustus ei kehti koosolekute puhul, mida peavad komitee hoonetes teised ELi institutsioonid.

2012. aasta juhtimiskava.

Arvestades ühtse hindamisraamistiku projektis esitatud soovitust, kujundati 2012. aasta juhtimiskava ümber kaheosaliseks, nii et see koosneb:

  • strateegilisest juhtimiskavast, milles määratletakse asjaomase aasta eesmärgid, mille reastab tähtsuse järjekorras vastutav juhtkond. Eesmärkide väljatöötamisel lähtutakse komitee strateegilisest poliitilisest kavandamisest ja peasekretariaadi seatud eesmärkidest. Lisatakse ka eesmärkide tasandil teostatav riskianalüüs;

  • ning jooksvast tegevuskavast ja sellega kaasnevatest riskidest, mis määratletakse iga direktoraadi jaoks eraldi.

2012. aasta juhtimiskavas keskendutakse järgmiste administratsioonile seatud laiaulatuslike eesmärkide täitmisele:

  • töö toetamine Regioonide Komitee poliitilise mõjuvõimu suurendamiseks ja komitee tegevuse järelmeetmete tõhustamiseks;

  • toetuse tagamine Lissaboni lepingust tulenevate võimaluste täielikuks ärakasutamiseks;

  • kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasatuse tõhustamine ELi 2020.aasta strateegia poliitikatsükli kõigisse etappidesse;

  • Regioonide Komitee tegevuse tõhustamine subsidiaarsuse järelevalve vallas ja territoriaalse mõju analüüsimise süsteemi loomine;

  • institutsioonidevahelise partnerluse tõhustamine;

  • ettevalmistumine Horvaatia liitumiseks ELiga;

  • komitee rahvusvaheliste partnerluste edasiarendamine;

  • jõupingutuste tegemine komitee muutmiseks keskseks osalejaks detsentraliseerimise küsimustes ELis;

  • teabevahetuse vallas: komitee uute välis– ja sisevõrgu veebilehtedega tehtava töö lõpuleviimine;

  • ELis esinevate uute arengute hõlmamine komitee töösse;

  • komitee arengukava elluviimine;

  • vahendite tõhus kulutamine ja inimressursside eraldamise optimeerimine samaks jääva eelarve tingimustes;

  • talitustevahelise kooskõlastamise ja teabevahetuse jätkuv tõhustamine.

Regioonide Komitee arengukava rakendamise hetkeseisu tutvustamine, analüüs, arutelu ja kokkuvõte CAFi enesehindamise tulemuse alusel ja Regioonide Komitee enesehindamine ühtse hindamisraamistiku meetodil: eduaruanne.

Huvitav aspekt on see, et vaadatakse organisatsiooni tervikuna ja selle erinevaid aspekte. Välja on töötatud ka kommunikatsiooni strateegia, mille osa oli ka uue veebilehe väljatöötamine. Loodi kolm enesehindamisega tegelevat rühma. Viis tegevustüüpi tulid välja personali poolsetest ettepanekutest. Oluline on parandada tööd liikmetega ja poliitilise mõju suurendamine. Vaadati üle nii kommunikatsiooni strateegia kui ka organisatsiooni ülesehitus. 2010 aasta juunis võeti vastu täiendatud parandamise kava. Ei ole jõutud veel kontrollide ja enesehinnanguni. Hindamisest tuli välja, et komitee tegevus on nõrk eriti tulemuste ja mõju osas.

Arvamuste mõju:

  • Olemasolevad menetlused. On olemas nõudlus keskenduda arvamuste poolsele sõnumile ja arvamuste formaadi muutmine. Vaja on arvamuse peamine sõnum paremini välja tuua. EK loob ülevaateid ka selle kohta millisena nad näevad Regioonide Komitee mõju. Et suurendada mõju, on vaja panna alguses paika mida soovitakse arvamusega saavutada ja kuidas seda mõõta. Näiteks võiks olla eesmärgiks, et arutataks konkreetseid komisjoni ettepaneku lõike. See peab olema juba algusest peale paigas.

  • Jätkuprotsess. Pärast arvamuse vastuvõtmist ei jälgita mis sellega edasi toimub. On vaja jälgida paremini arvamuse saatust ja kuidas sellega arvestatakse. Varajane eesmärkide ja sihtrühma paikapanemine on väga oluline. Protsessi alguses tuleks juba kaasata vastavate sihtrühmade esindajad, et nendega teemad läbi arutada. Kaasata tuleb fraktsioonid ja komisjoni sekretariaat. Regioonide Komitee peab omama ülevaadet mis toimub samas küsimuses teistes institutsioonides.

  • Mõningad tulemused. Mõningaid tulemusi on juba saadud. Komisjonide koosolekul antakse liikmetele infot arvamuse mõju kohta. Ülevaade näitab ära raportööri tegevused, tuleviku ajagraafiku, ka minevikus toimunud analüüsi jne. Seega saavad kõik liikmed küsida kus me oleme selle arvamusega. Ka saadud tulemus kajastatakse selles ülevaates. Me oleme suhetes Euroopa Parlamendiga juba palju aktiivsemad. Kui parlamendis arutatakse meile olulist valdkonda, siis on komitee esindaja seal kohal. Selle tulemusena on loodud sisemine juhtimisgrupp, mida juhib peasekretär. See võimaldab koostada kiiresti pressiteateid.

  • Võimalused tuleviku jaoks. Võimalik on veel kasutusele võtta uusi meetmeid. Peaks määrama inimese, kes on ka väljapoole paremini nähtav. Ta peaks vastutama ühe konkreetse poliitika valdkonna eest. Suurendada tuleks õiguslike ettepanekute hulka. Parlamendi raportöörid on väga huvitatud sellest mida Regioonide Komitee täpselt soovib. Vaja on suurendada õiguslikke muudatusettepanekute hulka. Aasta alguses tuleks panna paika kolm põhiarvamust, millest peaksid kõik komiteed olema teadlikud.

Väliskommunikatsiooni strateegia arendamine.

Nad üritasid jõuda tulemuseni, mis võiks komiteed aidata. Peaks mõtlema kuidas teha vanu asju uut moodi. 2010 aasta novembris alustati ja lõpetati 2011 aasta kevadel. See raport oli üle 200 lehekülje ja sellest valiti välja tegevused millega peaks jätkama. Näiteks võib arvamuse järgneva  menetluse käigus mõned tehtud muudatusettepanekud kaotsi minna. See protsess arvamuse menetlemisega võib kesta aastaid ja see võib viia vajadusele ka uue arvamuse koostamiseks. Regioonide Komitee peaks saama informatsiooni teistelt institutsioonidelt. Vaja oleks välja töötada strateegia kuidas koguda informatsiooni teiste institutsioonide muudatusettepanekutest ja kuidas seda liikmetele edastada. Rühm tegi ettepaneku panna paika meetodid kuidas vahetada infot EL sellistest poliitikatest, mis mõjutavad just kohalikke omavalitsusi ja liikmesriikide erinevaid regioone. Vaja on tagada, et järelevalve asutused peavad konsulteerima liikmesriikidega. Loomulikult on see pikk protsess, mis ei pruugi piisavalt kiiresti edasi liikuda. Sel moel on Regioonide Komitee mõju suurendada. Tuleks paremini ära kasutada olemasolevaid võrgustikke.

Kohalikud ja piirkondlikud esindused ja nende vaheline koostöö.

Niisuguseid võrgustikke ei ole, aga on erinevate huvigruppide esindajad Brüsselis. See on väga pikk nimekiri. Pöörab tähelepanu kahele asjale:

  • Struktureeritud dialoog sidusrühmadega. Selliseid kohtumise korraldatakse siis kui CdR hakkab arvamust koostama.

  • Kohtumised mingil konkreetsel teemal, kus osalevad ka EK volinikud.

Vahet tuleks teha ka erinevatel organisatsioonide. Tõi esile näiteks CEMRi. Ainult nende jaoks tuleks panna paika konkreetsed eesmärgid. Struktureeritud dialoog tuleks läbi viia siis nende võrgustike esindajatega. Idee oli läbi viia ka iga-aastane kohtumine, kus kohtuksid poliitikud ja ametnikud. See peaks toimuma mitteametliku foorumi raames. Konsultatsioonideks sidusrühmadega on vaja kaasata ainult neid esindusorganisatsioone, mitte kõiki esindajaid. Tõi näiteks ka läänemere riikide regionaalsete esinduste ühenduse. Vaja oleks kaasata neid kellel on midagi öelda mitte ainult neid kes tulevad kuulama. Euroopa Komisjon hindaks selliseid kohtumisi kõrgelt.

2002 aastal on paika pandud struktureeritud dialoogi kava, kuhu ühendusi saab kaasata. Tuleb kutsuda kohale selle teemaga seotud konkreetse ühenduse, et olla palju spetsiifilisem.

Oli idee luua uus elektrooniline keskus. Mõnede arvates oli see hiilgav idee, kuid mõnede meelest mitte.

DURDU (LU) ütles, et me soovime suurendada CdR mõju. Tuleks paika panna selgemad prioriteedid edaspidiseks tegevuseks. Sageli näeme, et jääme oma asjadega hiljaks. Ta ei usu, et arvamuste mõju osas ei ole piisavalt saavutatud. Vaja on suurendada ja parandada kontakte poliitikute vahel, sõltumata sellest mida administratsioon teeb. Oluline on saavutada isiklikud kontaktid CdR ja EP raportööride vahel. Meie asi on astuda esimene samm suhete parandamiseks Euroopa Parlamendiga. Vaja ei oleks võtta korraga liiga palju ette, vaid teha valikuid vastavalt  prioriteetidele.

Swietalski (PL) ütles, et tuleks rõhutada poliitilist osa funktsionaalsest aspektist. Esiplaanil peaks olema poliitilised prioriteedid. Vaja oleks välja töötada tegevuskava selleks aastaks ja pikemaks perioodiks. Tulenevalt poliitilisest selgroost peaks välja kasvama ka tegevuskava. Kõik need pakutud tegevused suurendavad halduskulusid. Kas meil on selleks vahendeid? Soovitas järelmetoodikat, mis hõlmab ka personali ja rahalised võimalused. Ei tohi unustada, et Regioonide Komitees on lisaks komisjonidele ka temaatilised töörühmad ja ühendused, kelle arvamus ja tehtud töö jääb sageli varju. Ta leidis, et CAFA komisjonil on vastutus selle ees mida on tehtud ja mida tehakse, sest see on meie lapsuke.

Abramavicius ütles, et tervitab omalt poolt hindamisraamistikku ja enesehinnangut. Mõned märkused arvamuste järelmeetmete kohta. Neid on sageli väga raske rakendada. Vaja on võtta konkreetsed punktid komisjonide päevakorda ja vaadata milline on olnud nende arvamuste mõju. Peamine küsimus on mõju Euroopa Liidu Nõukogule ja kontaktid liikmesriikide esindajatega. Mõnikord on arvamustes seisukohad, mis on väga üldised ja ei oma konkreetset mõju. Peamiseks ettepanekuks on edasi minna administratiivset teed pidi. Vaja oleks teha alalisemat tööd ja analüüsida kui kulukad on komitees korraldatud üritused.

Wilcox (UK) ütles, et tema meelest on kolleegide märkused väga olulised. Vaja on analüüsida mida need ettepanekud muudavad fraktsioonide töös.

Stahl ütles, et poliitilise kaasatuse suurendamine on oluline. Loomulikult on oluline koostöö poliitilisel ja administratiivsel tasanditel.

Videokonverentside kasutamise suurendamine

Praeguste seadmetega on võimalik kasutada passiivset videokonverentsi. Keerulisem on dialoogi edendamine videokonverentsi raames. See tähenda, et tuleb kontrollida kas süsteemid kohtadel ja Brüsselis omavahel sobivad. Vaja on selgeid juhendeid kuidas lahendada sõnavõttude küsimus- näiteks täiskogu ajal. Praegu on meil kasutuses üks stuudiokanal. Mis tähendab ainult ühe keele kasutust. Väga raske on hääletamise organiseerimisega. Ei ole võimalik näha mis hetkel kõik käe tõstavad. Isegi kui kasutatakse tõlke, on rakse tagada samasugust helikvaliteeti kõigile. See tähenda, et osa öeldust võib kaduma minna. Tõlgid peavad nägema ka kõnelejat, et edastada tõlge võimalikult kvaliteetselt. Praegused tehnilised uued võimalused on väga kulukad. Seda on võimalik näiteks CAFA puhul, kuid probleemiks kujuneb tõlge.

Uno Silberg ütles, et tema puutub nende lahendustega iga päev kokku. Näiteks Skype on see, mis võimaldab ilma suurte kulutustega suhelda. Ta ütles, et Regioonide Komitees on näiteks Skype kasutamine häiritud. Töötajad on öelnud, et neil on Skype kasutamine keelatud.

CdR poolt öeldi, et Skype kasutamine ei ole turvaline ja seetõttu institutsioonid ei kasuta seda. See on hea üksikisikute, kuid mitte institutsioonide jaoks.

Peale CAFA koosoleku lõppu toimus õppekülastus Euroopa Kontrollikotta (kogemuste vahetamine Regioonide Komitee ja kontrollikoja enesehindamise teemal ühtse hindamisraamistiku meetodil ja rakendamisprotsessi teemal, samuti teabe vahetamine kontrollikoja audititavade kohta).

4. Euroopa Komisjon tutvustas uusi meetmeid ning tõi esile võimalused, kuidas uute töökohtade loomisega taastada ELi majandust.

Ettepanekutes keskendutakse töökohtade loomisele nõudluse vaatevinklist ning pakutakse liikmesriikidele välja võimalusi, kuidas innustada töölevärbamist, vähendades selleks tööjõu makse või toetades uute ettevõtete asutamist. Samuti tuuakse välja valdkonnad, kus tulevikus on töövõimalused kõige suuremad: nimelt roheline majandus, tervishoiuteenused ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Komisjoni poliitikat tutvustavas teatises rõhutatakse, et ELi juhtide tasandil on vaja pöörata tähelepanu tööhõive suurendamisele ja sotsiaalse mõõtme olulisusele ning sätestatakse võimalused, kuidas kaasata tööandjate ja töötajate esindajaid kehtestama ELi prioriteete.

Arutelud meetmepaketi üle toimuvad 6.–7. septembrini peetaval kõrgetasemelisel tööhõivekonverentsil, kus kutsutakse veel kord kõiki osapooli üles rakendama avalikkuse ette toodud meetmeid. 18.aprillil avaldatud tööhõivemeetmete paketti kuuluvad Euroopa Komisjoni teatis „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” ja üheksa komisjoni töödokumenti (kaks neist on konsultatsioonidokumendid).

Kõik dokumendid, sealhulgas Euroopa Komisjoni töödokumendid on kättesaadavad aadressil: dokumendid



Aruande koostas

Ille Allsaar

Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis



20.04.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit