Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


26.-30. märts 2012 nr. 11
Print

E-nädalakiri 11/2012

Sisukord

1. Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni (NAT) koosolek.

2. ELAN võrgustiku koosolek.

3. Läänemere riikide saarte võrgustiku koosolek Brüsselis.

4. Luuakse küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus, et võidelda küberkurjategijatega ja kaitsta tarbijaid.

5. Brüsselis anti üle auhinnad Euroopa Liidu parimatele noortele tõlkijatele.

6. Regioonide Komitee viib läbi küsitlust „VKE sõbralikud piirkonnad ja linnad“.

7. Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) arvamuse eelnõu  „Ettepanek: määrus keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kohta”

8. Võimalikud muudatusettepanekud mais toimuval täiskogu istungil arutlusele tuleva territoriaalse ühtekuuluvuse komisjoni arvamuse eelnõu „Euroopa regionaalarengu fondi määruse ettepanek“ kohta.

9. Võimalikud muudatusettepanekud mais toimuval täiskogu istungil (ja ENVE komisjonis 17.aprillil) arutlusele tuleva arvamuse eelnõu „Energiatõhusus linnades ja piirkondades: maapiirkondade ja linnade erinevused“ kohta.

10. Euroopa Komisjoni  avaldatud andmete kohaselt aeglustus liiklussurmade arvu vähenemine ELis eelmisel aastal märkimisväärselt.

1. Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni (NAT) koosolek.

Loodusvarade komisjoni koosolek toimus esmaspäeval, 26. märtsil. Koosolekul osales eesti delegatsioonist Urve Erikson.

Veebrauri täiskogu istungil saadeti arvamuse eelnõu „Õigusakti ettepanekud ühise kalanduspoliitika reformi kohta” (CdR 239/2011 rev. 2) vastuvõtmise kohta tagasi NAT komisjoni uueks aruteluks (kooskõlas kodukorra artikli 24 lõikega 6).

NAT komisjon pidi nüüd kas määrama uue raportööri või jätkama senise raportööriga. Otsustati, et Struk jätkab raportöörina.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll. Sellele järgnes esimehe sõnavõtt. 20 NAT komisjoni liiget, kes soovivad osaleda 10. mail 2012 toimuval foorumil “Piirkonnad ja linnad integreeritud territoriaalse arengu toetajatena- ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu ja kalandusfondi ühine strateegiline raamistik aastateks 2014-2020”., peavad informeerima 16. aprilliks sekretariaati oma osalussoovist. Nende osalemiskulud kaetakse Regioonide Komitee poolt.

Edasise töö korralduse osas otsustati määrata raportöör vastuse koostamiseks EK teatis põllumajanduse tootlikkust ja jätkusuutlikust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse kohta- raportööriks sai ALDE fraktsiooni liige (nime ei jõudnud üles märkida).

Otsustati loobuda järgmiste arvamuse koostamisest:

  • Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ seoses retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega, COM(2012) 48 final; ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ seoses ravimiohutuse järelevalvega, COM(2012) 52 final.

Teadmiseks võeti käimasolev tööprogramm ja arvamuste vastuvõtmise järgne tegevus.

Järgnevalt arutati ja võeti vastu järgmised arvamuste eelnõud:

Arvamus teemal „Õigusakti ettepanekud ühise kalanduspoliitika reformi kohta” COM(2011) 416 final, COM(2011) 417 final, COM(2011) 418 final, COM(2011) 424 final COM(2011) 425 final. NAT-V-014, CdR 239/2011 rev. 2.
Raportöör: Mieczysław STRUK (PL/EPP).

Martikainen (FI) ütles, et tuleks arvestada Läänemere regioonis kokkulepitud otsustega, millega on leppinud kõik EL liikmesriigid, et arvamus ei  tuleks uuesti  täiskogule. Kritiseeriti raportööri liigse jäikuse ja vähese koostöö pärast muudatusettepanekute arutamisel ja kompromisside leidmisel.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 66 muudatusettepanekut. Kiideti heaks ettepanekud, et :

  • mis tahes ülekantavate püügikontsessioonide süsteem peab olema vabatahtlik, selle üle tuleb otsustada liikmesriigi tasandil;

  • võimalusel tuleks piirata kalapüügiga mere ökosüsteemile avaldatavat mõju;

  • vesiviljeluse nõuandekomiteesse tuleb lisaks kutseorganisatsioonidele ja kaubanduskojale kaasata ka tootjaorganisatsioonid;

  • harrastuskalapüügi tähtsus kasvab;

  • tuleks mõelda võimalusele vähendada merekalapüüki ja impordi mahtu;

  • eri kaitse alla tuleks jätta merebioloogilised ressursid äärepoolseimates piirkondades;

  • vaja on tuletada meelde regionaliseerumise olulisust ühises kalanduspoliitikas, andes piirkondlikele nõuandekomisjonidele suurema osatähtsuse. Neid tuleks ka laiendada selliselt, et osaleksid ka asjaomased liikmesriigid ja teadusasutused;

  • täpsustada, et mitmeaastaste kavadega tuleb ette näha ka meetmed hea keskkonnaseisundi taastamiseks;

 Arvamus võeti vastu ikkagi 3 vastuhäälega, mis võib tähendada uut pingelist arutelu 3-4.mail toimuval täiskogu istungil.

Arvamus teemal „Seadusandlikud ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika reformi kohta”. COM(2011) 625 final/2, COM(2011) 626 final/2, COM(2011) 627 final/2, COM(2011) 628 final/2, COM(2011) 629 final, COM(2011) 630 final, COM(2011) 631 final, NAT-V-016, CdR 65/2012.
Raportöör: René Souchon (FR/PES)

Raportöör ütles, et selle arvamuse ettevalmistamiseks on kulutatud rohkem aega kui ühegi teise arvamuse osas. Kõigil on olnud võimalus osaleda nendel aruteludel ja saata oma ettepanekud. Ütles, et ei hakka oma seisukohti kordama ja tegi ettepaneku asuda muudatusettepanekute arutamisele.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 280 muudatusettepanekut ja 28 raportööri kompromissettepanekut.

Ruocco Itaaliast ütles, et aruteludeks tuleb anda rohkem aega muidu juhtub selle arvamusega sama mis kalanduspoliitika alase arvamusega. Vaja on avalikku arutelu. Tema sõnul oli aega muudatusettepanekute esitamiseks oli liiga vähe (mis on küll tõsi- kolm päeva, sealhulgas laupäev ja pühapäev).

Komisjoni esimees ütles, et kõikidel riikidel on oma erihuvid ja et Regioonide Komitee ei saa rääkida ainult ühe riigi huvide eest vaid oluline on leida ühisosa. Me ei saa alustada kogu diskussioone jälle algusest peale ja peame arvestama antud ajaraamistikuga.

Zajakala (PL/EA) ütles, et Kopenhaageni üldkogu keskendus linnade arengule ja maaelu arengust ei olnud palju juttu. Leidis, et otsetoetused on liiga ebavõrded ja võrdles Eesti ja Saksamaa otsetoetuste  taset (hea, et ma need arvud oma muudatusettepaneku juures välja tõin). Leidis, et vaja on toetada ka maaelu arengut. Martikainen leidis, et raportööri ettepanekud on hästi tasakaalus ja oma arvamuses peame me andma oma hinnangu sellele milline peaks olema ÜPP tulevikus, arvestades erinevaid huvisid. Tõi välja vajaduse toetada tootjate huve.

Peab ütlema, et nii raportöör kui ka komisjoni liikmete enamus toetas suures osas meie poolt esitatud muudatusettepanekuid (mõned neist olid raportööri poolt pakutud kompromisside koosseisus). Lisan aruandele kogu esitatud muudatusettepanekud, et aruande lugejatel tekiks selgem pilt kogu arutelu mahust ja teemadest.

Oluline on, et vastu võeti näiteks raportööri kompromissettepanek 3R: “leiab siiski, et komisjoni ettepanekud jäävad liiga kaugele ühise põllumajanduspoliitika süvitsi reformimisest, mis on siiski vajalik ELi põllumajanduse ja maapiirkondade säilitamiseks, reform, mille raames tuleb arvesse võtta Euroopa põllumajandustootjate huvisid, vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetele, tagades Euroopa põllumajandustootjatele võrdse kohtlemise;

Tänu raportööri toetusele tagada põllumajandustootjate võrdne kohtlemine, õnnestus tõrjuda need muudatusettepanekud, mis soovisid seda muuta.

Toetati selliseid muudatusettepanekuid, nagu:

  • põllumajanduskindlustuse süsteem on näidanud end tõhusa vahendina, mistõttu ei tohiks eelistada selle asemel sekkumis- ja ladustusmehhanisme;

  • tulevasele ühisele põllumajanduspoliitikale komisjoni seatud toiduga kindlustatuse eesmärgi saavutamiseks on esmatähtis tasakaalustada toiduahelas tootjate jõupositsiooni;

  • Eelkõige ei ole Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ülesanne leevendada sõlmitavate kahepoolsete kaubanduslepingute eeldatavat mõju;

  • Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste õigus realiseerimisel osaleda ÜPP elluviimises esimese samba raames tuleks arvestada liikmesriikide institutsioonilist raamistikku;

  • komisjoni pakutud toetuste jaotus on endiselt liiga ebavõrdne ja tähtajad täieliku lähenemise saavutamiseks on ähmased. Tingimustes ja nendest tulenevas ajakavas tuleks arvesse võtta tootmiskulusid igas liikmesriigis majanduslikku reaalsust;

  • põhitoetuste lähenemine viidaks igas liikmesriigis läbi järk-järgult, ent mõistliku aja, ehk 5 aasta jooksul pärast reformi, ning et täielikuks lähenemiseks Euroopa Liidu tasandil kehtestataks esialgne ajakava;

  • jätta välja punkt 17 “ leiab, et säilitatud ülemmäärad ja vähendamise tasemed on jäetud liiga kõrgeks;”

  • kutsub komisjoni üles võimaldama liikmesriikidel tagada põllumajandustootjatele seotud toetus ning valida sellega seoses ise välja need põllumajandusektorid, millel on suured raskused ning mis on eriti olulised majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnaalasest seisukohast;

  • keskkonnameetmete valik on liiga jäik, et pakkuda piirkondlikele/kohalikele vajadustele kohandatud võimalusi ning panustada nii maksimaalselt EL2020 eesmärkide saavutamisse;

  • Euroopa põllumajanduse liikumine säästvamate tootmisviiside suunas ja samuti selle kohandamine kliimamuutustega peab käima käsikäes tugevdatud toetusega innovatiivsetele põllumajanduslikeule uuendustegevusele rakendustele;. Euroopa Liidu ülesanne luua innovatiivne jätkusuutlik majandus eeldab suuremat koosmõju jätkusuutliku põllumajandus- ja kalanduspoliitika, kliima- ja energiapoliitika, regionaal- ja teaduspoliitika vahel. Komitee rõhutab antud kontekstis toiduainetega seotud teadustegevuse kasulikkust ning innovatiivsete rakenduste potentsiaali biotoorainel põhinevate toodete sektoris;

  • 7 % määra kehtestamine põllumajandusmaa muutmiseks mittetootvaks ökoloogiliseks kaitsealaks võib teatud juhtudel näida liiga kõrge, ning palub komisjonil tagada paindlikkus ja jätta rakendamise üksikasjade määratlemine vastavalt kohalikele iseärasustele piirkondadelekohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, sealhulgas võimalus kaasata püsikarjamaad;

  • Põllumajanduse keskkonnameetmed kuuluvad maaelu arengu raamistikku, mistõttu ei näe me põhjust liita need esimese samba nn rohelise komponendi otsetoetustega;

  • Palub komisjonil muuta looduslike ja eripiirangutega piirkondade toetamise meede kõigi liikmesriikide jaoks kohustuslikuks ning suurendada selle maksimumi 105 %-ni riiklikest ülemmääradest. Meede kujutaks endast seega toetuse täiesti eraldi kolmandat taset, mis täiendaks põhitoetusi ja keskkonnahoidlikumaks muutmise toetusi;

  • laiendada noorte põllumajandustootjate mõistet tegevust alustavatele põllumajandustootjatele, et toetada kõiki tegevuse alustamise projekte hoolimata toetuse saaja vanusest; toetus peaks soodustama eelkõige noori põllumajandustootjaid. Kõigile uutele põllumajandustootjatele tuleks tagada minimaalne koolitustase põllumajanduse ja maaelu valdkonnas;

  • peab oluliseks komisjoni ettepanekut tunnustada väikepõllumajandustootjate staatust, kuna põllumajandus moodustab paljudes Euroopa Liidu riikides väga suure osa maapiirkondade tööhõivest. Komitee leiab, et selline kava aitab kaasa ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamisele, ent taotleb miinimumtoetuse  maksimumtoetuse künnise tõstmist 1000 1500 euroni;

  • on seisukohal, et komisjoni soov lisada maaelu areng strateegiasse „Euroopa 2020” ning – mis eriti tähtis – integreerida see uude ühisesse strateegilisse raamistikku koos Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga pakub võimaluse maapiirkondade harmooniliseks ja integreeritud arenguks;

  • Paljudes ELi liikmesriikides ei tähenda maapiirkond üksnes põllumajandust, vaid ka väikeettevõtteid ja elukohta;

  • vähemsoodsate piirkondade (LFA) määratlemisel tuleb toetuda ELi tasandil kehtestatud ühistele ja võrreldavatele näitajatele. LFA alade osakaalu arvestamisel maaelu vahendite jaotamisel tuleks toetuda juba uuele LFA-määratlusele, kuna see põhineb EL-i tasandil kehtestatud ühistel ja objektiivsetel võrreldavatel näitajatel;

  • leiab, et ühise põllumajanduspoliitika teise samba eelarve jaotusmehhanismi loomisel tuleks lisaks maapiirkonna elanike arvule arvestada ka rahvastikutihedust ja ekstensiivse põllumajanduse osatähtsust ning kõrge loodusväärtusega alade ulatust;

  • kavandatud kuus prioriteeti tunduvad väga hajutatud ja et ükski neist ei ole seotud ühissätete määruse 11 temaatilise eesmärgiga. sSelline uus struktuur ei loo lisaväärtust võrreldes ei sobi ka praeguse määruse nelja samba struktuuriga ega lihtsusta integreeritud lähenemisviisi teiste ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondidega; ;

  • Võttes arvesse uuel programmiperioodil jätkuvaid sotsiaal-majanduslikke tingimusi ja reformi tagajärgi, tuleb uues määruses säilitada võimalus kanda kuni 5 % maaelu arengu määruses ettenähtud meetmeteks eraldatud toetustest üle esimese samba otsetoetusteks.;

  • eraldada vähemalt 15 % eelarvest maaelu arengu määruse 6. prioriteedile, mis on seotud sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja majandusarenguga maapiirkondades, kuna see on vajalik piirkondade tasakaalustatud arenguks ja soodustab territoriaalset ühtekuuluvust. Sellega seoses oleks asjakohane luua seos ühise strateegiaraamistiku teiste fondidega, sealhulgas Euroopa sotsiaalfondiga;

  • väljendab suurt heameelt selle üle, et LEADERi programmi sätteid on laiendatud nii, et nendega hõlmatakse ka muud fondid uue, kogukonna juhitud kohalikku arengut käsitleva sätte abil, millega tagatakse kohaliku arengu strateegiate elluviimine ja mida toetatakse juhtfondist;

  • võimalus luua allprogramme konkreetsete piirkondade (nt mägipiirkondade, saarte) või konkreetsete sektorite jaoks on huvitav ettepanek, ent see võib luua tõelist lisaväärtust vaid juhul, kui neid allprogramme algatavad, katab samuti struktuurifondide määrus, et laiendada piirkondliku arengu meetmete valikut kõigile Euroopa finantsinstrumentidele ning juhul, kui nende allprogrammide järelmeetmeid teostavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

  • perioodiks 2014-2020 peab 435,6 miljardi euroni küündiv eelarve, mis on ette nähtud ÜPP mitmeaastase finantsraamistiku integreeritud poliitikana, olema reaalselt kinnitatud nii esimese kui teise samba jaoks, arvestades põllumajandus- ja toiduainetesektori ees seisvaid erakordselt suuri väljakutseid lähiaastatel;

  • Selleks et tagada otsetoetuste võrdsem jaotus, võttes ühtlasi arvesse siiani eksisteerivaid palga ja sisendkulude erinevusi, tuleks otsetoetuste määra hektari kohta kohandada järkjärgult mõistliku aja jooksul ning kehtestada täielikuks lähenemiseks Euroopa Liidu tasandil esialgne ajakava. Liikmesriigid Liikmesriikides, kelle kus otsetoetused on alla 90 % keskmisest, peaksid katma ühe kolmandiku oma praeguse taseme ja kõnealuse taseme vahest peaks tagama, et otsetoetuste miinimumtase oleks vähemalt 80 % Euroopa Liidu keskmisest;

Arvamuse eelnõu võeti vastu 14 vastuhäälega, mis tähendab uut pingelist arutelu  täiskogu istungjärgul, mis toimub 3.–4. mail 2012. On ka oht, et komisjon vastu võetud meile soodsad seisukohad võivad muutuda.

Roomet Sõrmus, Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhataja kirjutab oma artiklis EPL-s, et  Eesti põllumehed ei saa oodata ja uskuda Euroopa Komisjoni lubadusi, et kõigepealt teeme Euroopa majanduse korda ja küll seitsme või 14 aasta pärast tuleb ka teie kord.

Põllumajandusminister võitleb otsetoetuste ühtlustamise eest uudised

Arvamus teemal „Tarbijakaitseprogramm (2014-2020)”. COM(2011) 707 final

NAT-V-017, CdR 66/2012.
Raportöör: István Sértő-Radics (HU/ALDE)

Raport leiab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid etendama keskset rolli kõnealuses valdkonnas, arvestades asjaolu, et nad on tarbijaile kõige lähemal. Arvestades praeguseid piiratud eelarvevõimalusi, tuleks piirkondliku koostöö toetamisele pöörata erilist tähelepanu. Selles kontekstis peaks Euroopa Komisjonil olema aktiivsem roll, et panustada sellise võrgustiku loomisesse, mis võimaldab kohaliku tasandi organisatsioonidel lihtsamalt kogemusi vahetada.

Tuleks:

  • korraldada koolitusi tarbijakaitse valdkonnas kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Peeti oluliseks, et tarbijaõpetus lisataks kõigisse koolisüsteemidesse ning et sellest saaks kindel õppeaine.

  • kaasata piirkondlikud asutused Euroopa organisatsioonide võrgustikku;

  • suurendada piirkondade pädevust tarbijakaitse valdkonnas, toetades piirkondlikke kõrghariduskeskusi, kes viivad kõnealuses valdkonnas läbi uuringuid. Need keskused oleksid seega võimelised looma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks vajaliku teadmistebaasi, et tõhusalt teostada piirkondlikku tarbijakaitsepoliitikat.

Arvamuse eelnõust jäeti õnneks välja nõue, et kõik õppekavad peaks olema El tasandil ühtlustatud ja ettepanek korraldada tsentraliseeritud koolitusi EL pakkumismenetluste kaudu. Juurdepääs alternatiivsetele vaidluste lahendamise asutustele ja internetipõhiste lahenduste kasutamine kõnealuses valdkonnas on tarbijapoliitika eesmärgina tervitatav. Tekstist on välja jäetud ettepanek muuta nende asutuste otsused siduvaks, kui osapooled sellega nõus ei ole. Sellega on tagatud vaba juurdepääs kohtutele ja põhiseadusega kaitstavat ning ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikes 1 sätestatud õigust kohtumenetlusele ei ole rikutud.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 11 muudatusettepanekut ja 4 raportööri kompromissettepanekut. Kõik muudatusettepanekud leidsid heakskiidu, osad raportööri kompromisside koosseisus. Arvamus võeti vastu häälteenamusega.

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul, mis toimub 3.–4. mail 2012

Arvamus teemal „Programm „Tervis majanduskasvuks” (2014–2020)”. COM(2011) 709 final, NAT-V-018, CdR 67/2012.
Raportöör: Tilman Tögel (DE/PES)

Jätkusuutlikus tervishoiupoliitikas tuleb alati arvesse võtta haigusi soodustavaid tegureid, nagu sotsiaalsed ebakõlad, puudulik haridus, negatiivsed keskkonnamõjud ja sotsiaalsed raamtingimused. On vaja koordineeritud innovatsiooni kõigis sotsiaalse mõõtmega valdkondades, et neid riskitegureid võimalikult vara märgata ja nende negatiivseid mõjusid võimalikult vara ennetada. Komitee näeb programmi rõhuasetuses ohtu, et tervishoiualast ebavõrdsust nähakse vaid ebavõrdses juurdepääsus teatud raviprotseduuridele. Nii võivad varju jääda jõupingutused selle ebavõrdsuse põhjuseks olevate sotsiaalsete lõhede kõrvaldamiseks.

Riikliku finantssüsteemi konsolideerimismeetmed võetakse tavaliselt avaliku sektori investeeringute arvelt ja puudutavad seega ka tervishoiusüsteemide kvaliteeti ja stabiilsust. Regioonide Komitee jaoks on prioriteet tervishoiuteenuste tagamine. Komitee lähtub sellest, et sünergiaid, mis võivad tekkida avaliku ja erasektori partnerlustest, võib rakendada ka selles programmis, et tervishoiusüsteemid oleksid valmis tulevasteks väljakutseteks. Arvamuses tuntakse puudust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vajalikust kaasamisest, kuna reeglina on nende pädevuses tervishoiuteenuste vajaduspõhine tagamine ja tervishoiu korraldamine, ning eelnevast konsulteerimisest huvigruppidega.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 13 muudatusettepanekut ja 3 raportööri kompromissettepanekut.

Kahjuks ei võetud vastu Norrmanni poolt esitatud muudatusettepanekut „Tervisealane ebavõrdsus riigisiseselt ja liikmesriikide vahel on üheks suuremaks tervishoiuvaldkonna probleemiks ja sellel peaks programmis olema keskne koht. Esile tuleks tõsta ka naiste ja meeste erinevat tervist ja olukorda“. Arvestamata jäi tema poolt esitatud ka teine asjalik märkus, kus ta vaidlustas komitee poolt soovitud suuniste väljatöötamist EL tasandil ning premeerivate ja teatavate stiimulite süsteemi loomist.

Arvamus võeti vastu 2 vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul, mis toimub 3.–4. mail 2012

Järgmise koosolek toimub 14. juuni 2012 Soomes Rovaniemis

2. ELAN võrgustiku koosolek.

Seekordne ELAN (euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste esinduse võrgustik) koosolek toimus 27.märtsil CEMR maja I korrusel erinevas formaadis kui kõik eelnevad. Kutsutud olid ainult Brüsseli esinduste juhid ning teemaks oli ELAN võrgustiku tulevik.

Arutelu elavdamiseks ja paremaks süstematiseerimiseks korraldati arutelu dialoogi vormis. Selleks oli Norra liit kutsunud Brüsselisse oma vastava ala eksperdi. Nende poolt oli ka kujundatud dialoogi formaat ja selle käigus esitatavad küsimused.

Põhilised küsimused olid:

  • Milline on ELAN missioon?

  • Milline näeb välja unistuste ELAN?

  • Millisena näeme seda tulevikus?

  • ELAN väärtused.

  • Edu faktorid.

  • Järgmised sammud.

Järgmine koosolek toimub 24.aprillil Hollandi esinduses, kus tehakse kokkuvõtteid toimunud arutelude tulemustest sundimatus õhkkonnas tassi kohviga. Mulle tundus, et kõlama jäi mõte, et need koosolekud peaksid toimuma vabamas õhkkonnas kui seni ning et lisaks informatsiooni vahetusele on oluline suhtus esinduste juhtide vahel. Oluline on informatsiooni vahetamine, ülevaate andmine toimuvatest olulistest sündmustest, sidemete loomine, hea koostöö esinduste vahel ja arutelud kuumadel teemadel.

Õhustik oli väga sõbralik ja üksmeelne. Leiti, et hea nali aitab leida ka tõsistes olukordades häid lahendusi ja muudab koostöö sujuvamaks.

3. Läänemere riikide saarte võrgustiku koosolek Brüsselis.

Meie saared Hiiumaa ja Saaremaa osalevad Läänemere riikide saarte võrgustiku (B7 Baltic Islands Network) töös. Kuna 26-28.märtsil toimus võrgustiku juhatuse istung Brüsselis, kus osalesid Saaremaalt maavanem Kaido Kaasik ja arengu ja planeerimise osakonna juhataja Jaan Leivategija ning Hiiumaalt maavanema kohusetäitja Piret Sedrik- http://www.b7.org/, siis kasutasid nad võimalust külastada ka üleriigiliste liitude esindust Brüsselis.

4. Luuakse küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus, et võidelda küberkurjategijatega ja kaitsta tarbijaid.

28.märtsil tegi Euroopa Komisjon ettepaneku asutada küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus, et aidata kaitsta Euroopa kodanikke ja ettevõtjaid üha suureneva küberohu eest. Keskus luuakse Euroopa Politseiameti (Europoli) koosseisus, asukohaga Haagis (Madalmaades).

Keskusest saab küberkuritegevusega võitlemise lähtepunkt Euroopas ning selle töö on suunatud võitlusele organiseeritud kuritegelike rühmituste ebaseadusliku tegevusega internetis. Eelkõige võideldakse kuritegevusest suurt tulu saavate rühmitustega, kes tegelevad näiteks internetipettusega, mis on seotud krediitkaardi ja panga kasutaja andmetega.

Küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus osutab erilist tähelepanu suhtlusvõrgustike profiilide kaitsmisele küberkuritegevuse sisseimbumise eest ja aitab võidelda identiteedivargusega internetis. Samuti keskendutakse küberkuritegudele, mis tekitavad ohvritele suurt kahju (näiteks laste seksuaalne ärakasutamine võrgukeskkonnas), ning küberrünnetele, mis mõjutavad liidu elutähtsat infrastruktuuri ja infosüsteeme.

Keskus on Euroopa küberkuritegevuse uurijate jaoks platvorm, kus on esindatud nende ühine seisukoht aruteludes IT-valdkonna esindajate, teiste erasektori ettevõtjate, teadlaste, kasutajate ühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Samuti suhtleb keskus rahvusvaheliste partneritega laiemalt ja esitab küberkuritegevuse valdkonda puudutavaid algatusi.

Keskus peaks alustama tegevust järgmise aasta jaanuaris. Selleks et keskuse saaks asutada, peavad eelarvepädevad institutsioonid komisjoni ettepaneku vastu võtma.

Täpsem info: pressiteade

5. Brüsselis anti üle auhinnad Euroopa Liidu parimatele noortele tõlkijatele.

Auhinnatseremoonia toimus 27. märtsil Charlemagne’i hoones Brüsselis algusega kell 11. Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat korraldab tõlkevõistluse „Juvenes Translatores” (ladina keeles – noored tõlkijad) igal aastal. Sellest võivad osa võtta 17-aastased keskkooliõpilased ja võistlus toimub valitud koolides üle kogu Euroopa ühel ja samal päeval novembris. Võistlusega propageeritakse keeleõpet ja keelelist mitmekesisust. Samuti pakub võistlus õpilastele ainulaadse võimaluse katsetada tõlkija ametit ja panna proovile koolis õpitud keeleoskused.

Võistlus on muutunud iga aastaga järjest populaarsemaks. Tänavusel viiendal võistlusel oli rekordarv osalejaid (üle 3000). Eestist pälvis auhinna Johanna Maarja Tiik (EN-ET) Tartu Miina Härma gümnaasiumist.

Lisateave: http://ec.europa.eu/translatores/

6. Regioonide Komitee viib läbi küsitlust „VKE sõbralikud piirkonnad ja linnad“.

Regioonide Komitee koostatava arvamuse „Ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime (2014–2020)” raportöör Witold Krochmal kutsub liikmeid andma esmast tagasisidet poliitikameetmete kohta VKEde toetamiseks ning ELi piirkondade ja linnade ettevõtjasõbralikkuse suurendamiseks. Arvamuse eeldatav vastuvõtmine peaks toimuma oktoobris toimuval täiskogul.

Vastuseid oodatakse 23.aprilliks 2012 aadressile europe2020@cor.europa.eu

Täiendav teave, sh strateegia „Euroopa 2020” järelevalveplatvormiga liitumise kohta veebiaadressil www.cor.europa.eu/europe2020.

Küsimustik kõikides keeltes on leitav küsimustik

7. Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) arvamuse eelnõu „Ettepanek: määrus keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kohta”.

ENVE komisjoni koosolekul 17. aprillil 2012 Regioonide Komitees on üheks oluliseks arvamuse eelnõuks, mida komisjon hakkab arutama, on „Ettepanek: määrus keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kohta”, Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kehtestamise kohta, COM(2011) 874 final – 2011/0428 (COD).
Raportöör: Kay Twitchen (UK/NI).

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 2.aprill.

Arvamuse eelnõu osas, mis puudutab kaasrahastamist ja abikõlbulikke kulusid, ollakse rahul, et Euroopa Komisjon on vastanud komitee varasema arvamuse üleskutsetele tõsta maksimaalset kaasrahastamise määra praeguselt kuni 50 %-lt kuni 70 %-ni (ulatudes integreeritud ja ettevalmistavate projektide puhul kuni 80 %-ni) (punkt 37). Samas tehakse ettepanek (punkt 38), et ülemmäära tuleks tõsta 85 %-ni majanduslikult mahajäänud ja üleminekupiirkondades (nagu on määratletud struktuurifondi määrustes ). Need piirkonnad on sageli keskse tähtsusega bioloogilise mitmekesisuse kadumise peatamisel.

Punktis 40 leitakse, et käibemaksu väljaarvamine abikõlblike kulutuste hulgast, nagu on väljapakutud artiklis 20, võib heidutada mitmeid potentsiaalseid taotlejaid ettepanekut koostamast. Komitee meenutab, et teiste ELi fondide puhul käsitatakse käibemaksu abikõlbliku kuluna, kui kasusaajad suudavad tõestada, et käibemaksu ei tagastata.

Teen ettepaneku koostada nende punktide kohta järgmised muudatusettepanekud:

EK üldmääruse punkt 5.2.1 kohaselt jagunevad toetatavad geograafilised piirkonnad järgmiselt: vähem arenenud piirkonnad, üleminekupiirkonnad ja enam arenenud piirkonnad. Samasugust jaotust tuleks kasutada ka LIFE määruse kontekstis. Seega sellist mõistet nagu „majanduslikult mahajäänud piirkonnad“ ei ole olemas.

EK üldmääruse punkt 5.2.1 sätestab ka kaasrahastamise määrad, milleks on: „seada kaasrahastamise määrale ülempiiriks iga prioriteetse suuna tasandil rakenduskavades 85 % vähem arenenud piirkondades (või mõningatel juhtudel 80 % või 75 %) ja äärepoolseimates piirkondades, 60 % üleminekupiirkondades ja 50 % enam arenenud piirkondades;“ Seega nõustume ettepanekuga, et kaasrahastamise piirmäär vähem arenenud piirkondades võiks olla 85%, kuid mitte üleminekupiirkondades (vastavalt üldmäärusele).

Toetame ettepanekut, et mittetagastatav käibemaks peaks olema abikõlbulik. Nõustuda ei saa aga väitega, et nii on ka teiste EL fondide puhul. Oleme teinud vastava ettepaneku ja COTER komisjon on seda arvestanud oma vastavate arvamuste eelnõudes. EK üldmääruse kohaselt ei ole käibemaks abikõlbulik.

Kui ENVE komisjoni liikmed nõustuvad nende tähelepanekutega, siis võiksid nad sellised muudatusettepanekud ka esitada.

8. Võimalikud muudatusettepanekud mais toimuval täiskogu istungil arutlusele tuleva territoriaalse ühtekuuluvuse komisjoni arvamuse eelnõu „Euroopa regionaalarengu fondi määruse ettepanek“ kohta.

3-4.mail 2012 toimuva Regioonide Komitee täiskogu istungi päevakorras on teiste arvamuste eelnõude hulgas arutluse all ka territoriaalse ühtekuuluvuse komisjoni arvamuse eelnõu „Euroopa regionaalarengu fondi määruse ettepanek“ kohta.

Arvestades 5.märtsil 2012 COTER komisjoni koosolekul toimunud arutelu ja meie poolt varem esitatud muudatusettepanekuid, lisasin arvamuse eelnõusse kollasega võimalikud uued muudatusettepanekud (lisatud). Need puudutavad eelkõige suurettevõtete rahastamist ERDF vahenditest ning linnade ja kohalike omavalitsuste rolli/osa vahendite kasutamisel ja selle üle otsustamisel. Kui olete nende märkustega päri, siis võib nad formeerida muudatusettepanekuteks.

9. Võimalikud muudatusettepanekud mais toimuval täiskogu istungil (ja ENVE komisjonis 17.aprillil) arutlusele tuleva arvamuse eelnõu „Energiatõhusus linnades ja piirkondades: maapiirkondade ja linnade erinevused“ kohta.

3-4.mail 2012 toimuva Regioonide Komitee täiskogu istungi päevakorras on teiste arvamuste eelnõude hulgas arutluse all ka arvamuse eelnõu „Energiatõhusus linnades ja piirkondades: maapiirkondade ja linnade erinevused“ kohta. Arvamuse esialgne tutvustamine leiab aset 17.aprillil toimuval ENVE komisjoni istungil.

Minu hinnangul on selle arvamuse puhul vastuvõetamatu ettepanek kehtestada siduvad ranged kohustused EL tasandil energiatõhususe saavutamiseks. Lisaks teen ettepaneku parandada mõnes kohas sõnastust ning lisada mõned olulised aspektid. Pakutavad sõnastuse muutmised on kollasega teksti sisse viidud (lisatud).

Mõned näited ettepanekutest, millega ei saaks nõustuda

võtab teadmiseks praeguse arutelu energiatõhususe direktiivi üle. ja nõuab, et võetaks vastu tugev ja kaugeleulatuvate sihtidega direktiiv;

väljendab seejuures kahetsust eelkõige selle üle, et puudub pikaajaline sidus visioon kogu olemasoleva hoonestuse renoveerimise kohta ning puuduvad selgesõnalised ja konkreetsed finantskohustused energiatõhususse investeerimise edendamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

Lisaks on komitee mures selle üle, et energiatõhususe direktiivi ettepanekus puuduvad siduvad eesmärgid ja asjakohane järelevalvemenetlus ning see sisaldab lihtsaid loobumisvõimalusi;

nõuab, et lisaks energiatõhususmeetmetele kujundataks sobivad energiasäästumeetmed, ning kutsub üles töötama välja energiasäästu eesmärgid, sh energiatarbimise vähendamise eesmärgid, millega aidata saavutada ja ületada energiatõhususe raames seatud energiatarbimise vähendamise eesmärke;

See erinevus maa- ja linnapiirkondade vahel on eriti tugev Ida- ja Kesk-Euroopas, kus suurem osa elanikkonnast elab maapiirkondades: 41 % maakohtades, 21 % linnades ja 23 % vahepealsetes piirkondades. Erinevus tekitab seda enam muret, et 2000.–2007. aastal suurenes see suurlinnade ja pealinnade kiire laienemise tõttu;

Palun järjekordselt Teie seisukohti pakutud muudatuste suhtes.

10. Euroopa Komisjoni  avaldatud andmete kohaselt aeglustus liiklussurmade arvu vähenemine ELis eelmisel aastal märkimisväärselt.

ELi transpordivolinik Siim Kallas sõnas: „Sellised tulemused sunnivad tegutsema. Liiklussurmade arvu vähenemine on aeglustunud viimase kümnendi madalaima tasemeni. Ikka veel saab Euroopa teedel iga päev surma 85 inimest. See on vastuvõetamatu. Peame mitmekordistama jõupingutusi ELi ja liikmesriikide tasandil, et saavutada eesmärk vähendada liiklussurmade arvu 2020. aastaks poole võrra. Saadan kõigi liikmesriikide asjaomastele ministritele kirja, et paluda teavet 2012. aasta riiklike liiklusohutusalaste järelevalvekavade kohta. Tahan olla kindel, et isegi praegusel majanduslikult raskel ajal ei vähendata jõupingutusi liiklusohutuse edendamiseks. ELi tasandil kavatseme 2012. aastal keskenduda mootorratturite surmaga lõppevatele liiklusõnnetustele, et muuta senist suundumust ja tagada liiklussurmade vähenemine.

Uuringu tulemuste kohaselt on Eestis liiklussurmade arv 2011 aastal võrreldes 2010 aastaga suurenenud 29%.

Täpsem info: pressiteade

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


05.04.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit