Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


21.-23. märts 2012 nr. 10
Print


E-nädalakiri 10/2012

Sisukord

1. Regioonide Komitee juhatuse koosolek.

2. Linnade ja regioonide tippkohtumine Kopenhaagenis

1. Regioonide Komitee juhatuse koosolek.

Regioonide Komitee juhatuse 136. koosolek toimus 22.märtsil Kopenhaagenis. Koosolekul osalesid lisaks juhatuse liikmetele Taani piirkondade ja omavalitsusüksuste ning Euroopa Komisjoni esindajad. Juhatuse seekordne erakorraline koosolek pakkus lisaks juhatuse tavapärastele päevakorrapunktidele võimalust arutleda peamiste probleemide üle, millega Euroopa Liit seisab silmitsi üleilmse majanduskriisi kontekstis. Juhatuse koosolekul osales Eesti delegatsioonist Kurmet Müürsepp.

Regioonide Komitee president Mercedes Bresso rõhutas oma sõnavõtus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise tähtsust järgmise finantsperioodi strateegilise raamistiku üle peetavatesse läbirääkimistesse nii liikmesriikide kui Euroopa Liidu tasandil. Kuna administratsiooni direktor Steen Illeborg läheb selle kuu lõpus pensionile, siis omistati talle pikaajalise töö eest Regioonide Komitees auliikme staatus.

10. mail 2012 toimub CoR majas foorum “Piirkonnad ja linnad integreeritud territoriaalse arengu toetajatena- ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu ja kalandusfondi ühine strateegiline raamistik aastateks 2014-2020”. Foorum on suunatud EL institutsioonide esindajatele ning struktuuri- maaelu arengu ja kalandusfondide haldamises osalevatele riigi ja piirkonna tasandi ametnikele ning ekspertidele. Komitee kutsub COTER ja NAT komisjoni liikmeid üritusel osalema. Kuna COTER komisjoni koosolek toimub 11.mail, siis makstakse komisjoni liikmetele päevaraha ühe täiendava päeva eest ja foorumile kutsutud NAT komisjoni liikmetele hüvitatakse kõik kulud.

Tervitussõnavõttudega esinesid regionaalse liidu „Taani piirkonnad” president Bent Hansen ja omavalitsuste liidu „Taani kohalik omavalitsus” president Jan Trøiborg.

Jan Troiborgi sõnul on Taanil pikaajalised kogemused maksude detsentraliseerimise valdkonnas. Erineva suurusega omavalitsustel on erinevad ülesanded ja kohustused teenuste pakkumisel. Taanis on kahetasandiline omavalitsussüsteem. Oluline küsimus on kriisist väljatulek ja majanduskasvu saavutamine. Tema sõnul on vaja tagada kohtadel tingimused, mis loovad eeldused majanduskasvuks. Tähtis on mõelda sellele kuidas me elame tulevikus globaalse turu tingimustes, kus töökohad kolivad mujale. Vaja on pakkuda tööd ka puuetega inimestele ja neile, kes on pikalt tööjõuturult eemal olnud ja toime tulla demograafiliste väljakutsetega. Ta leidis, et Lissaboni Strateegia mitteedukuse põhjuseks oli kohalike ja piirkondlike omavalitsuste mittepiisav kaasamine ja kutsus üles seda viga vältima Euroopa 2020 strateegia rakendamisel.

Bert Hanseni sõnavõtt puudutas põhiliselt ühtekuuluvuspoliitikat ja selle tulevikku. Ta rõhutas partnerluse olulisust ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel liikmesriikides. Tema sõnul peab ka tulevikus ühtekuuluvuspoliitikal olema piisavalt vahendeid. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata innovatsioonile. Tema sõnul on noorte tööpuudus väga tõsine probleem ja kui sellele lahendust ei leita, on oht kaotada terve põlvkond.

Euroopa piirkondade ja linnade 5. tippkohtumise lõppdeklaratsiooni arutelu.

Juhatusele arutamiseks ja heakskiitmiseks esitatud deklaratsiooni eelnõus väljendatakse veendumust, et Euroopa Liit saab anda väga suure panuse piirkondadevaheliste erinevuste vähendamiseks, näiteks piisava ELi eelarve, tõhustatud ühtekuuluvuspoliitika ning linnade arengut ja autonoomiat soodustava poliitilise ja õigusliku raamistikuga. Euroopa Liidu tegevusel saab olla konkreetne mõju vaid siis, kui linnadel ja piirkondadel on strateegia „Euroopa 2020” elluviimisel oluline koht ja kui nad osalevad täielikult mitmetasandilises valitsemises.

Deklaratsioonis (lisatud) soovitakse:

- et Euroopa Liit vastaks eelpool toodud väljakutsele, toetades rahaliselt horisontaalset linnapoliitikat homse Euroopa heaks;

- et strateegiat „Euroopa 2020” kohandataks piirkondadele, et vallandada linnade ja piirkondade juhitav uuenduslik alt üles suunatud dünaamika;

- et Euroopa Liidu poliitikale antaks Euroopa linnade territoriaalses koostöös suurem osa;

- et suurendataks linnade ja piirkondade osa ELi poliitika, eelkõige piirkondade säästva arengu

- et linnade ja piirkondade kaasamine muutuks mitmetasandilise valitsemise konkreetsel ja automaatsel rakendamisel kohustuslikuks;

- et süvendataks enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides käimasolevat detsentraliseerimisprotsessi ja et linnadele ja piirkondadele antaks suurem finantsautonoomia;

- et Euroopa Liidu poliitikas hinnataks valitud esindajatest, erialaspetsialistidest ja kodanikuühiskonna osalistest moodustunud kohalike meeskondade rolli, sest nad suudavad integreeritud ja valdkondadevaheliste käsitlusviiside alusel teisi partnereid kaasates muutusi läbi viia;

- et seda ettekujutust homsest linnast, linnapoliitika rolli ja Euroopa ühiskonnamudelit kaitstakse ja austatakse ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil Rio+20 ja teistes säästva arengu algatustes, nagu linnapeade paktis. Rio+20 tippkohtumisel tuleks eelkõige tunnistada vajadust anda linnade säästva arengu poliitikale riikide säästva arengu poliitikas keskne koht.

Deklaratsiooni eelnõu kohta ei olnud esitatud ühtegi muudatusettepanekut ja juhatus otsustas esitada deklaratsiooni tippkohtumisele vastuvõtmiseks.

Regioonide Komitee osalemine Serbia kohalike valimiste vaatlusel.

14. veebruaril 2012 kiitis juhatus heaks dokumendi „Regioonide Komitee valimiste vaatlusmissioonidel osalemise tulevik” (R/CdR 39/2012 item 8).

Dokumendis teavitati juhatust eelseisvatest kohalikest valimistest Serbias 6.mail 2012.

Vaatlusmissioon peaks toimuma 2.–7. mail 2012. aastal, millele peaks eelnema valimiseelne missioon 18.–20. aprillil 2012. aastal. Kõnealuse vaatlusmissiooni eesmärk on võtta seisukoht üldise poliitilise olukorra kohta riigis ning saada ülevaade valimiskampaaniast ja valimiste õigusraamistikust.

Euroopa Ülemkogu andis Serbiale kandidaatriigi staatuse 1.–2. märtsil 2012.

Vastavalt juhatuse poolt veebruaris vastu võetud eeskirjadele koosneb Regioonide Komitee valimisvaatluste delegatsioon neljast liikmest, kelle kohta teevad ettepanekud fraktsioonid. Kui on vastu võetud otsus osaleda valimiseelsel missioonil, siis valivad delegatsiooni neli liiget ühe liikme, kes osaleb sellel missioonil (punktid 6 ja 7).

CIVEX komisjoni esimees Luc Van Brande leidis, et oluline on osaleda missioonil koos EN Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi esindajatega ja mitte ainult osaleda valimiste vaatlusel vaid tutvuda ka üldise olukorraga riigis. Taanlasest juhatuse liige manitses, et selliste ülesannete võtmisel peab silmas pidama ka eelarvevahendeid ja et Kongress täidab seda ülesannet väga hästi ning CoR ei pea igal pool osalema. Selle peale ütles president, et Regioonide Komitee ei osale mitte paralleelselt Kongressiga vaid koos Kongressi esindajatega.

Juhatus kiitis kahe vastuhäälega heaks Regioonide Komitee delegatsiooni osalemine kongressi valimisvaatlusmissioonil ja valimiseelsel missioonil Serbias, tingimusel, et Kongressilt saadakse ametlik kutse.

Juhatus otsustas teavitada komisjoni CoR presidendi poolt allkirjastatud kirjaga millistest arvamuste koostamisest on otsustatud loobuda:

Loodusvarade komisjoni (NAT) 31. jaanuari 2012. aasta koosolek

Õigusaktid, kohustusliku konsulteerimise taotlused

Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004 seoses retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega ning seoses ravimiohutuse järelevalvega, COM(2011) 632 final – 2008/0255 (COD)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta, COM(2011) 866 final – 2011/0421 (COD)

Haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja teaduskomisjoni (EDUC) 27. veebruari 2012. aasta koosolek.

Õigusakt, fakultatiivse konsulteerimise taotlus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut, COM(2011) 817 final – 2011/0384 (COD) .

Juhatus arutas ettepanekuid omaalgatuslike arvamuste koostamiseks. Esitatud oli kaks ettepanekut:

* EDUC komisjoni poolt arvamuse koostamiseks teemal: Põhimõtte “sport kõigile” arendamisvõimalused Euroopa 2020 strateegia kontekstis”- Daiva Matoniene

* COTER komisjoni poolt arvamuse koostamiseks teemal: Ühine strateegiline raamistik”- määrati raportööriks Poola esindaja.

Kuna EDUC komisjoni poolt esitatud ettepanek ei leidnud ühist heakskiitu kõikide juhatuse liikmete poolt, siis korraldati hääletus, mille tulemusena otsustati spordi teemalist omaalgatuslikku arvamust mitte koostada. Vaja oli 22 poolthäält, aga saadi 19. Vastusõnavõtuga esines Belgia esindaja Karl-Heinz Lambertz (PES grupi esimees), kes ütles, et toetab küll teemat kui sellist, kuid ei pea vajalikuks omaalgatusliku arvamuse koostamist. Kavas on läbi viia selleteemaline seminar. Leedukad, kes olid selle ettepaneku initsiaatorid, olid väga pettunud.

Juhatuse istungile järgnes debatt teemal “Euroopa konkurentsivõime ja majanduskasv globaliseerunud ja kriisis olevas majanduses.” Arutelu juhtis Euroopa Poliitikauuringute Keskuse tegevjuht Hans Martens. Sissejuhatava kõne pidas Mercedes Bresso, Regioonide Komitee president kes esitas küsimuse: “kas tööstusel on üldse Euroopas tulevikku?” Tema sõnul on näiteks põllumajanduspoliitika osas väga selged seisukohad.

Põhisõnavõttudega esinesid:

  • Ole Sohn, Taani ettevõtlus- ja majanduskasvu minister;

  • Lars Nørby Johansen, Taani majanduskasvunõukogu (Danmarks Vækstråd) esimees ja valitsuse nõunik;

  • Daniel Calleja Crespo, Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi peadirektor.

Taani minister tsiteeris kuulsat Taani kirjanikku, kes olla öelnud, et kui on tugev vastutuul, siis tuleb loovida. Elame maailmas, kus konkurents pidevalt suureneb. Taani on püüdnud edendada ühisturgu, mis on majanduskasvu eelduseks. Tema sõnul on olulisemad eesmärgid:

  • avalike hangete moderniseerimine- need tuleb muuta lihtsamaks ja sotsiaalsemaks;

  • digitaalse siseturu arendamine;

  • innovaatilise kapitali loomine VKEde rahastamiseks;

  • euroopa pakti vastuvõtmine.

Taani majanduskasvunõukogu esimees ja valitsuse nõuniku sõnul on kolm põhiküsimust:

  • konkurents;

  • tegevuste koordineerimine erinevate valitsemise tasandite vahel;

  • hariduslikud võimalused.

Ta ütles, et Euroopa konkurentsivõime on kahjustatud kriisi poolt ning ei ole alternatiive jätkuvale globaliseerumisele. Vaja on vältida konkurentsimoonutusi liikmesriikide vahel. Tema sõnul on liikmesriikide seadusandlused need, mis moonutavad vaba konkurentsi. Ettevõtted peavad nägema laiemat pilti pikemas perspektiivis. Poliitikute roll on pakkuda selleks sobivat raamistikku. Euroopa Liit saab aidata liikmesriikidel saavutada seda mida nad ise ei suuda.

Rõhutas digitaalse ühisturu arendamise olulisust. Tema sõnul aitab ainuüksi paberarvete asendamine elektroonilistega kokku hoida miljardeid eurosid ja säästa aega. Jagas Taani ministri seisukohta, et avalike hangete moderniseerimine ja bürokraatia vähendamine on olulised eesmärgid majanduskasvu tagamisel. Ta ütles, et Taanis on partnerlus erinevate valitsustasandite vahel olnud edukas ja rahvuslike reformiplaanide koostamisse on kaasatud ka regionaalsed ja kohalikud omavalitsused.

Koolitusvajaduste väljaselgitamisel on oluline roll kohaliku tasandil, kes teab kõige paremini mida täpselt vaja on.

Tema sõnul on oluline ka horisontaalse koostöö edendamine. Ilma erinevate tasandite ja horisontaalse koostööta ei ole võimalik strateegiad edukalt rakendada.

Euroopa komisjoni esindaja ütles, et euroopa majandus oli juba enne kriisi ülejäänud maailmale alla jäänud. Vaja on stabiliseerida finantsturge ja reorganiseerida eurotsooni majanduse juhtimist. Tuleb keskenduda neile valdkondadele, mis annavad kiire panuse majanduskasvuks. Komisjon on jõudnud arusaamisele, et on vaja tugevat tööstuspoliitikat Euroopa Liidu tasandil. Mida saab EL teha? Nad usuvad, et parim tee on luua dünaamiline ja konkurentsivõimeline tööstus. Võtmesõnad on: digitaalne, roheline, jätkusuutlik. Välja on pakutud uued meetmed, et edendada majanduskasvu järgmise finantsperioodi jooksul. Selleks on:

  • ühisturu arendamine;

  • digitaalse ühisturu arendamine;

  • teenuste arendamine;

  • selgemat poliitikat VKEde toetamiseks.

Tema sõnul tuleb muuta VKEde ettevõtluskeskkonda ja tagada juurdepääs rahastamisele. Oluline on ka lihtsustamine ja administratiivse koormuse vähendamine. Iga uus poliitika peab saama hinnatud sellest aspektist kuidas ta toetab VKEsid. Liiga vähe VKEsid osaleb avalikel hangetel. Oluline on innovatsiooni arendamine mitte ainult tehnoloogia vallas. Euroopa tõeline konkurentsivõime põhineb ettevõtlikkusel ja noorte toetamisel oma ettevõtlusega alustamisel. Komisjon on ette valmistamas teatist Euroopa tööstuspoliitika ülevaatamiseks.

Küsimuste ja vastuste voorus ütles Luksemburgi esindaja, et ta on kuulnud neid loosungeid juba kümme aastat, aga midagi ei ole muutunud. Ta leidis ka, et euroopa sõnumid on vastuolulised. Ta ütles, et ütleme “ei” naftale ja ka aatomielektrijaamadele, aga samas suurendame elektri tarbimist. Prantsuse esindaja leidis, et lihtsustamise asemel on tegelikkuses toimunud vastupidine tendents.

Sellele järgnes arutelu juhatuse liikmete ja ekspertidega, millest võtsid osa

  • Constance Hanniffy (IE/EPP), Offaly krahvkonnanõukogu ja Midlandi piirkondliku omavalitsuse liige ning Regioonide Komitee arvamuse „Kaasaegne VKE-poliitika majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks” raportöör;

  • Arnoldas Abramavičiuss (LT/EPP), Zarasai rajooni volikogu esimees ja Regioonide Komitee ECOSe komisjoni esimees

  • Markku Markkula (FI/EPP), Espoo linnavalitsuse liige ja Regioonide Komitee arvamuse „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel” raportöör

  • Donald Storrie, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) tööhõive ja muutuste talituse juhataja

Lõppsõnavõtuga esines Regioonide Komitee esimene asepresident Ramón Luis Valcárcel Siso.

2. Linnade ja regioonide tippkohtumine Kopenhaagenis

22-23.märtsil Kopenhaagenis toimuva tippkohtumine korraldas Regioonide Komitee koostöös Kopenhaageniga http://www.copenhagen.com/ ja Taani pealinnaregiooniga http://www.regionh.dk/English/English.htm

Tippkohtumise raames korraldatakse erinevaid seminare ja näitus, demonstreerimaks parema linnaarengu näiteid- programm

Eestis osalesid tippkohtumisel Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liikmed: Väino Hallikmägi,  Kurmet Müürsepp, Uno Silberg, Kadri Tillemann ja Andres Jaadla.

22.märtsil kell 14.30-15.30 toimus tippkohtumise avasessioon, kus esinesid sõnavõttudega:

Oma kõnes 5. Euroopa regioonide ja linnade tippkohtumisel rõhutas Hr Barroso linnade olulist rolli Euroopa tulevikumajanduse kujundamisel.

Euroopa Komisjon panustab tulevikus järjest rohkem Tarkade ja säästlikke linnade arengusse sõnas Barosso. Euroopa Regioonide Komisjoni presidendi Mersedes Bresso sõnul on vaja linnade häält rohkem kuulata. Üldkogu võõrustanud Kopenhaageni linnapea Jenseni sõnul on Kopenhaagen hea näide säästlikkust ja pikalt ettemõtlevast linna arendusest.

15.45- 18.00 toimusid seminarid järgmistel teemadel:

* linnadünaamika ja euroopa avalik haldus.

- kuidas Euroopa Liit mõjutab linnalist arengut;

- kuidas kaasata linnelanikke kohalikesse ja regionaalsetesse projektidesse;

* rohelised linnastrateegiad: Rio+20 ja linnade ning regioonide roll.

- kuidas arendada innovaatilist rahastust homse rohelise linnamajanduse tagamiseks;

- linnaareng kui üks suuremaid keskkonnaalaseid väljakutseid: millise jätkusuutlike maa ja linna ja looduslikke avalike paikade kombinatsiooni suunas me peaksime pürgima?

Eesti linnadest esines ettekandeg blokis „Kuidas tagada innovatiivne rahastusskeem homsele rohelisele linnale?“ Rakvere linnapea Andres Jaadla.

Rakvere oli Euroopas linnade ja regioonide üle kahe aasta toimuval tippkohtumisel esindatud ka näitusega „Beautiful, Green, Smart and Inclusive - Colorful cities“ – „Smart Cities“ teemajaotuses eeskuju vääriva näitena euroopa kuue valiklinna hulgas - Rakvere Targa Maja kontseptsiooniga- tark maja

http://www.rakveretarkmaja.edicypages.com/et

Projekti elluviimist toetab EAS 3 190 387 euroga.

Rakverega ühes blokis tutvustasid oma näiteid veel Hispaania linnapea Javier Maroto Aranzabal, Birminghami linnavolikogu aseesimees Paul Tisley ja Itaalia Emilia Regiooni linnapea Graziano Delrigo.

Kõik ettekandjad leidsid, et oluline on energia kokkuhoid ja selleks tuleb leida innovaatilisi rahastusskeeme. Jaadla sõnul ei olegi alati vaja lisaressurssi vaid peab rohkem targalt ära kasutama olemasolevaid võimlusi. Kui õnnestub vähendada kulutusi energiale, siis saab vabanevaid vahendeid kasutada inimestele paremate teenuste osutamiseks.

Birminghami linnavolikogu aseesimees Paul Tisley ütles, et

  • vaja oleks suurendada omavalitsuste võimalusi kohalike maksude kehtestamiseks;

  • kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi;

  • anda valitsuse garantii laenudele;

  • kasutada ühtekuuluvuspoliitika võimalusi.

Juttu oli ka näitest, kus erainvestor rahatab hoonete energiatõhusamaks muutmist ja millest võidavad kõik osalised. Kahjuks ei tutvustatud seda skeemi täpsemalt . Mulle tundus küll, et see on skeem, kus maakera sees on veelgi suurem maakera.

Karl Falkenberg Euroopa Komisjoni Keskkonna Peadirektor ütles, et tema hinnangul näitas diskussioon, et raha on piisavalt- peab ainult teadma kuhu ja kuidas seda kasutada. Inimeste harjumusi tuleb läbi maksustamise muuta säästlikumaks;

Liiga palju jäätmeid läheb jätkuvalt prügimäele. Juba olemasoleva seadusandluse täitmine aitab oluliselt luua uusi rohelisi töökohti. Tulevikus suurendatakse EL poolset rahastust projektidele, mis on suunatud CO2 vähendamisele ja rohelise majanduse edendamisele.

Rakvere osales ka näitusel. „Colourful cities“ - „Smart cities“ blokis oma Targa Maja näitega - kuue Euroopa näidislinna valikus.

Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso külastas Euroopa regioonide ja linnade  tippkohtumise raames Rakvere Targa Maja väljapanekut.

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul tundis Euroopa Komisjoni president huvi Rakvere Targa Maja projekti vastu, tõstis esile Rakvere soovi rajada linn tarkadele ja innovatiivsetele lahendustele.

23.märtsil algusega kell 9.00 toimus täiskogu istung.

Väga emotsionaalse etteastega esines arhidekt Jan Gehl, kes rääkis, et kui tavaliselt kurdetakse, et elu linnas muutub iga päevaga halvemaks, siis Taanis see nii ei ole. On arendatud rattateid ja panustatud linna rohelisemaks muutmisele. Tegi ka terva märkuse Ida-Euroopa aadressil. Tema sõnul mõistavad Ida-Eurooplased vabaduse all õigust parkida auto kuhu tahad.

Selle aasta Lee Kuan Yew Wold City auhinna sai New York- 2012 aasta Lee Kuan Yew World City Prize. Linna on läbi teinud lühikese ajaga imelise muutuse.

Teemad:

- globaalsete euroopa linnade väljakutsed ja võimalused.

- Linn oma keskkonnas: linnade, külade, piirkondade ja maapiirkondade vaheline sünergia.

- Tüüpiline Euroopa linn on keskmise suurusega ja loob majanduslikku jõukust, sotsiaalset ühtekuuluvust, head elukvaliteeti ja kultuurilist ja tehnoloogilist innovatsiooni ainult läbi suhtlemise naaberlinnadega ning koostöös kõrgemate haldustasanditega, eriti piirkondades. Kuidas me saame parandada meie juhtimismudelit linnalähedastes piirkondades, et tagada sotsiaalne kaasatus, majanduslik areng, töövõimalusi ja liikuvust kasutades olemasolevaid rahastamisvõimalusi võimalikul paremal moel.

Michel Delebarre, Regioonide Komitee COTER komisjoni esimees, ütles, et:

  • Ei tohi suurendada lõhet maa ja linnavahel ja ei nõustu komisjoni ettepanekuga suunata ainult 5% järgmise perioodi struktuurivahendeid  linnadele. Soovis linna mõiste laiendamist

  • Tuleb panna linnauuendusprojektid rahastamise keskmesse. Ei tohi keskenduda ainult suurlinnadele.

  • Vaja on täiendada SKPd uute indikaatoritega;

  • Vaja on arendada mitmetasandilist valitsemist;

  • CoR on skeptiline EK poolt pakutud temaatilise lähenemise suhtes.

Sarajevo linnapea Alija Behmen ütles, et linnastumine on toonud kaasa ka probleeme. Oluline on tagada kõikide inimeste juurdepääs teenustele ja infrastruktuurile. Tema sõnul on probleemiks sisserännanute arvu suurenemine ja vähese kvalifikatsiooniga inimeste arvu suurenemine. On suurenenud vastandumine erinevate etniliste gruppide ja varalise kihistumise pinnal. Nendest lõhedest ülesaamiseks on vaja pikaajalisi programme ja pühendumust. Kurtis ka meile tuttava probleemi üle, et kohalikule tasandile antakse uusi ülesandeid ilma rahalise katteta.

Hella Dunger-Löper Berliinist alustas oma ettekannet näidetega Berliini müüri lammutamisest ja sellega kaasnenud probleemidest. Tema sõnul on suureks probleemiks see, et linnades on kõrvuti suur vaesus ja rikkus. Vaja on arendada sotsiaalset sidusust. Tema sõnul on vajaka tulevikuvisioonist ja poliitilisest mõttevahetusest. Vaja on linnu, kus kõik on võrdsed ja kõigile on tagatud juurdepääs teenustele. Tema sõnul mõõdab suhtumine sisserännanutesse linnade jätkusuutlikkust. Oluline on tagada juurdepääs haridusele ja kultuurile sõltumata inimeste taustast. Tema sõnul ei tähenda linna areng raha paigutamist ainult tsementi vaid tuleb rohkem tegeleda sotsiaalse sidususe tagamisega. Kõik need teemad peavad olema ka järgmise perioodi ühtekuuluvuspoliitika arutelude keskmes.

Martin Schulz, Euroopa Parlamendi president, ütles, et võtab mütsi maha linnade ja regioonide esindajate ees, kes tegelevad kohaliku ja regionaalse tasandi poliitikaga.

Ta ütles, et vaja on toetada Taanit ja Kopenhaagenit nende ambitsioonikate eesmärkide täitmisel. Euroopa on standardite seadja ja kontrollija. Soovib kehtestada Euroopa avalike teenuste raamistikku ja autonoomiat nende täitmisel. Avalik sektor peab kasvava surve tingimustes pakkuma kvaliteetseid avalikke teenuseid. Kliimamuutuste ja nappide ressursside tõttu tuleb radikaalselt muuta oma linnu. Vaja on arendada energiatõhusust. Linnade suurenevaks probleemiks on sotsiaalse tõrjutuse suurenemine. Kui neid probleeme ei lahendata, toob see kaasa plahvatusohtliku olukorra. Sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamine on kohalike poliitikute kätes. Leidis, et EL eelarvet ei tohi kärpida.

Taani peaminister Helle Thorning- Schmidt ütles, et piirkondlik ja linna identiteet on vanemad riiklikust identiteedist ja seda ei tohi unustada.

Ta avaldas linnadele ja regioonidele tunnustust väga konkreetse deklaratsiooni eest. Ta ütles, et liikmesriigid peavad arvestama linnastrateegiaid oma säästva arengu strateegiate kavandamisel.

22.märtsil õnnestus saada Taanis poliitiline toetus ambitsioonikale energia plaanile, mille kohaselt peab 2025 aastaks vähendama CO2 heiteid võrreldes 1990ndatega 34% võrra, suurendama taastuvenergia osatähtust 35%ni ja ehitama uue tuulepargi, mis kindlustab 1,5 miljoni kodu energiatarbe katmise. Kõik need meetmed peaksid looma 8000 uut töökohta.

Kas Euroopa saab täna lubada endale rohelist majanduskasvu? Ta usub, et Euroopa ei või lubada endale rohelise majanduskasvu unustamist. Vaja on vähendada sõltuvust naftast. Selleks on vaja vastu võtta Brüsselis vajalikud seadusandlikud ettepanekud.

Oma sütitava ja emotsionaalse ettekande lõpus ütles Taani peaminister, et Euroopa suudab säilitada oma liidrirolli ainult siis kui kaasatakse kõik partnerid ja kindlustab rohelise majanduskasvu.

Vastu võetud deklaratsioon on lisatud aruandele.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


26.03.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit