Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


12.-15. märts 2012 nr. 09
Print

E-nädalakiri 09/2012

Sisukord:

1. Regioonide Komitee riikide delegatsioonide koordinaatorite kohtumine administratsiooni esindajatega.
2. CEMR tööandjate platvormi koosolek
3. Seminar elukestva õppe, koolituse ja oskuste parandamise teemal ning Sotsiaaldialoogi komitee koosolek.
4. Muudatusettepanekud Regioonide Komitee arvamuse eelnõu „Seadusandlikud ettepanekud 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu poliitika reformi kohta”, osas.
5. Euroopa Komisjoni ettepanek ühise strateegilise raamistiku kohta.

1. Regioonide Komitee riikide delegatsioonide koordinaatorite kohtumine administratsiooni esindajatega.

Kohtumine leidis aset 14.märtsil. Päevakorras olid järgmised teemad:

1. Kopenhaageni juhatuse ettevalmistus. Juhatus algab 22.märtsi hommikul  kell 9.30. Olulisem küsimus päevakorras on deklaratsiooni arutamine ja vastu võtmine, et esitada see heakskiitmiseks järgmisel päeval toimuval tippkohtumisel. Arutatakse osalemist Serbia kohalikel valimistel. Küsimus oli kuidas otsustatakse kes valimistel osaleda saavad. Kas liikmed on pidanud väljendama oma huvi ja kas see nimekiri on kättesaadav? Administratsiooni esindaja sõnul esitavad kandidaadid poliitilised fraktsioonid. Vaatlemistel osalejatele pakutakse ka vastavat koolitust. Loomulikult on see küsimus mida võib veel arutada. Richard (UK) ütles, et omavalistusliidud võivad koostöös Kongressiga ise korraldada koolitusi. Nende liit on seda võimalust kasutanud.

2. Kopenhaageni tippkohtumine. Teema on kriisiga toimetulek ja majanduskasvu ja konkurentsivõime tagamine. Tippkohtumise teemad on kooskõlas EL eesistujariigi eesmärkidega. Esinejate hulgas on ka EK volinikud, Taani ettevõtlusminister ja CoR raportöörid. Lõunat pakutakse juhatuse liikmetele Taani Omavalitsusliidus.

Tippkohtumist on võimalik jälgida ka interneti vahendusel:
www.cor.europa.eu/CoR-Summit2012.

Praktiline info saabub kõigile osalejatele selle nädala reedel ja see on leitav ka Summit´i veebilehel. Osalejatele ei ole korraldatud transporti lennujaamast. Kõik osalejad saavad info selle kohta millises töörühmas nad osalevad ja millisel pakutud ekskursioonil nad saavad osaleda. Kõik CoR liikmed saavad rohelised pääsmed, mis võimaldavad neile sissepääsu rohelisse tsooni. Ajakirjanikud saavad teist värvi pääsme ja neil ei ole juurdepääsu rohelisele alale. Tagatud on juurdepääs ka arvutitele, et saata ja lugeda meile.

3. Regionaalsete ja kohalike omavalitsuste osalus rahvuslike reformiprogrammide väljatöötamises. Küsimustik (lisatud) saadeti eile kõigile koordinaatoritele. See saadetakse peagi ka delegatsioonide juhtidele nende emakeeles. 24 liikmesriiki 27st peavad esitama uue reformiprogrammi. Need kolm, kes saavad IMF abi, peavad lihtsalt saatma kirja kus nad informeerivad komisjoni võetud sammudest. Oluline on kasutada võimalust ka kommenteerimiseks. Regioonide Komitee soovib ka teha analüüsi mis on muutunud võrreldes eelmiste perioodidega.

Uus on selles küsimustikus see, et on loodud platvorm, mis annab ülevaate arengutest EL tasandil, mitte liikmesriikide kaupa. Tähtaeg vastuste esitamiseks on 20.aprill. palutakse sellest tähtajast kinni pidada, et olla  võimeline anda komisjonile sisendit olukorra kohta liikmesriikides. See on võimalus oma sõnumi esitamiseks.

Poola koordinaator arvas, et kasulikum oleks ehk kutsuda eksperdid Brüsselisse ja nendega vestelda selle asemel, et saata välja küsimustikku, millele on väga keeruline vastata.

4. Panus uuringusse “Võimu jagamine Euroopa Liidu, liikmesriikide ning kohalike ja regionaalsete omavalitsuste vahel“.  Palutakse üle vaadata info mida uuringu läbiviijad on kokku pannud ja kas see kõik vastab tõele või on vajadus midagi muuta.

2. CEMR tööandjate platvormi koosolek.

Tööandjate platvormi koosolek toimus 14.märtsil

CEMR ja EPSU ühisavalduse koostamise aluseks oli Euroopa Komisjoni poliitikadokument (roheline raamat) „Restruktureerimine ja valmisolek muutusteks”, roheline raamat milles püütakse määratleda edukat poliitikat ja tavasid ettevõtete restruktureerimise kohta. Konsultatsioon on avatud kuni 30.märtsini, millega taaselustatakse ELi tasandil arutelu ettevõtete restruktureerimist käsitlevate võimalike lähenemisviiside kohta.

Võttes arvesse hiljutist majandus- ja finantskriisi ning sellega kaasnevat survet struktuurimuutusteks, on olulisem kui kunagi varem sellised puudused kõrvaldada.

Kooskõlas turvalise paindlikkuse põhimõttega ja Euroopa 2020. aasta strateegiaga soovib komisjon toetada ettevõtete püsivat kohanemist kiiresti muutuvate majanduslike asjaoludega, säilitades samal ajal asjakohaste toetusmeetmete kaudu kõrgetasemelise tööhõive ja sotsiaalkaitse. Suur on vajadus meetmete järele, mis toetavad ressursside ümberpaigutamist ettevõtete ja kutsealade vahel. Nende meetmete hulka kuuluvad muutused tööhõive kaitset käsitlevates õigusaktides ja ettevõtete restruktureerimisega seotud äritavad, mis ei ole takistuseks ressursside ümberpaigutamisele suurema lisaväärtusega ja kiiremini kasvavatesse tegevusaladesse, ning samuti asjakohased koolitused ja aktiveerimispoliitika, mis koos sobivalt kavandatud töötushüvitissüsteemidega aitaksid vallandatud töötajatel liikuda teistele töökohtadele ja ametialadele.

Restruktureerimistoimingud kuuluvad ettevõtete, töötajate, riigiasutuste ja teiste sidusrühmade argipäeva. Viimastel aastatel on EL pühendanud palju energiat ja teinud suuri jõupingutusi muutustega kohanemist ja restruktureerimist hõlbustavate poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Ehkki Euroopa sotsiaalpartnerid on pärast komisjoni varasemaid konsultatsioone teinud selles valdkonnas kiiduväärset tööd, on vaja jätkuvalt tõhustada ettevõtete, töötajate ja piirkondade kohanemisvõimet.

Riigiasutuste, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste roll majanduslikus ja sotsiaalses ümberkorraldamises

Kriis tabas tööstussektoreid tervikuna ja seetõttu ka terveid piirkondi, sõltumata riigipiiridest. See on süvendanud piirkondadevahelist ja -sisest püsivat geograafilist ebavõrdsust, mis kahjustab ühtset turgu.

Ennetavale ja dünaamilisele restruktureerimisele aitaks tõenäoliselt kaasa, kui riigiasutused toetaksid restruktureerimistoiminguid ja neid ennetavaid protsesse, lihtsustades väljaspoolsete sidusrühmade ja ettevõtete koostööd.

Lisaks riikidele on piirkondadel samuti määrava tähtsusega roll aruka spetsialiseerumise edendamisel ja kõnealuse rolli tugevdamise viise tuleks täiendavalt analüüsida.

Rohelises raamatus väidetakse, et tööhõive avalikus teenistuses (sealhulgas avalik haldus, haridus, tervishoid ja sotsiaaltöö) on viimase kolme aasta jooksul teiste sektoritega võrreldes märkimisväärselt suurenenud, lisandunud on umbes 2 miljonit uut töökohta. 2010. aasta sügisel majanduskasv aeglustus ja muutus 2011. aasta esimesel semestril negatiivseks. Niisuguse muutuse võisid põhjustada avalikus sektoris tehtud eelarvekärped. Avaliku sektori eelarvekärped mõjutavad peamiselt naisi kui töövõtjaid ja peamisi teenustekasutajaid (näiteks lapsehoid ja vanurite hooldamine).

Avalike teenuste sektori toodang võib majanduse konkurentsivõime jaoks osutuda väärtuslikumaks kui tema maksumusest ja tootlikkusest võiks eeldada (näiteks kuna sellega kaasneb suurem tarbija hinnasääst või täistootluse kasv teistes sektorites). Samasugust suundumust võib täheldada teenusesektorites, näiteks tervishoiu, hariduse, lastehoiu ja vanurite hooldamise või transporditeenuste puhul.

komisjoni ettepanek

Selle teemaga seotud EL juba kehtestatud poliitikadokumendid:

EL tööstuslase konkurentsivõime poliitika

uute oskuste ja töökohtade EL tegevuskava

Oma ühisavalduse eelnõus tunnustavad CEMR ja EPSU komisjoni selle eest, et ta on kohalike ja regionaalseid omavalitsusi tunnustanud oluliste tööandjate ja teenustepakkujatena ja tunnistab, et avaliku sektori eelarvekärped on mõjutanud ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste töötajaid ja et restruktureerimise mõju tuleb hinnata ka omavalitsustes.

Samas väljendatakse ühisavalduses pettumust selle üle, et teise vooru sotsiaaldialoogi asemel on komisjon välja tulnud rohelise raamatuga. Tuuakse näiteid läbi viidud uuringute kohta sellest kuidas kriis ja EL tasandil vastu võetud finantsjuhtimise otsused on mõjutanud kohalikku tasandi töötajaid ja töömeetodeid (palkade külmutamine või vähendamine, omavalitsuste eelarvete vähenemine, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, teenuste üleandmine kolmandale sektorile, jne.).

Avalduse eelnõus väljendatakse pettumust, et sotsiaaldialoogi ja kollektiivlepinguid ei ole muutuste läbiviimisel piisavalt kasutatud. Tervikuna oli ettevalmistatud ühisvastuse tekst minu hinnangul liialt ametiühingute keskne ja vajas põhjalikku ümbervaatamist. Esitasin omalt poolt ettepanekud teksti muutmiseks, mis ka praktiliselt kõik said töörühma liikmete toetuse. Töörühma poolt lepiti kokku ühise vastuse võimalikes muudatustes (lisatud).

Euroopa Komisjoni valge raamat pensionide kohta- http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=752&langId=en

http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7341&langId=en.

Selle sisu kajastasin nädalaaruandes nr 6/2012. Arutati kas koostada selle kohta eraldi arvamus või koos EPSUga . Otsustati, et lõplik otsus langetatakse homsel sotsiaaldialoogi komitee koosolekul.

CEMR töö ümberkorralduste raames moodustati uus temaatiline platvorm: “Kohalikud ja regionaalsed omavalitsused kui tööandjad ja teenuste pakkujad” ja lisaks fookusgrupid konkreetsetel teemadel. Platvormi töö korraldatakse Euroopa Komisjoni poolt rahastatava projekti ja sotsiaaldialoogi raames.

Projekti raames toimuvad järgmised seminarid:

15.märtsi seminar elukestva õppe, täiendkoolituse ja oskuste arendamise teemal;

16.mail seminar võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja mittediskrimineerimise teemal;

21.juunil veebisemniar tööjõu liikuvuse teemal;

12.septembril seminar heaolu ja jätkusuutlike töökohtade teemal;

15.oktoobril toimub lõppkonverents Prahas, kus võetakse kokku erinevatel seminaridel arutatu.

CEMR uut töökorraldust arutatakse järgmisel nädalal toimuval juhatuse koosolekul. Liidud on esitanud oma esindajad fookusgruppides ja temaatilises platvormis. Inglismaa omavalitsusliidu esindaja Steve on esitatud kandidaadiks temaatilise platvormi juhi kohale.

3. Seminar elukestva õppe, koolituse ja oskuste parandamise teemal ning Sotsiaaldialoogi komitee koosolek.

Seminar ja sotsiaaldialoogi koosolek toimusid 15.märtsil

Hommikusessiooni juhatas Steve Corner, CEMR tööandjate platvormi esimees.

Tutvustati lühidalt EK teatist:” Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava: Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse” ning kuidas kohalikud ja regionaalsed omavalitsused on panustanud elukestvasse õppesse, koolitusse ja oskuste arendamisse.

Tervikliku elukestva õppe tagamiseks tuleks:

  • Parandada juurepääsu elukestvale ‘õppele;

  • Töötada välja sihtotstarbelised lähenemisviisid ebasoodsamas olukorras olevate töötajate jaoks;

  • Suurendada sidusrühmade kaasatust ja laiendada sotsiaalset dialoogi;

  • Luua tõhusad stiimulid ja kulude jagamise kord , et suurendada riiklikke ja erainvesteeringuid tööjõu täiendkoolitusse;

  • Kohandada aktiivseid tööturumeetmeid ja institutsionaalset raamistikku, et vähendada pikaajalise töötuse ohtu;

Tööturul vajalike oskuste tagamiseks tuleks

  • Tagada vajadustele vastavate oskuste omandamine ning vältida inimeste ande ja potentsiaali alakasutamist. Loobuda tuleks traditsioonilisest oskuste hindamisest vaid kvalifikatsiooni tõendava dokumendi alusel, ning tihendada tööandjate, haridusasutuste ja koolitusettevõtete koostööd ning suurendada tööturu läbipaistvust;

  • Tihendada tööturuasutuste koostööd haridusvaldkonna nõustamiskeskustega, et keskused saaksid anda tööturu tegelikust olukorrast lähtuvat nõu;

  • Tööandjaid tuleks julgustada osalema haridus- ja koolitusasutuste, eelkõige kõrg- ja kutseharidusasutuste tegevuses ja nende kaasrahastamises. Selline partnerlus aitab täiendada ja ajakohastada vajalikke oskusi, mitut valdkonda hõlmavaid õppekavasid ja kutsestandardeid ning lihtsustada väljaõpet töökohal, mis ulatuks õppepraktikast kuni tööstusvaldkonna doktoriõppeni;

Lionel Fulton tutvustas oma ettekandes läbiviidud uuringu tulemusi. Tema sõnul oleks sotsiaaldialoog vahendiks, mis aitaks välja selgitada omavalitsussektori töötajate koolitusvajaduse. Elukestva õppe osatähtsus on langenud 13,9%lt 2008 aastal 12,6% 2010 aastal. Väiksem tagasiminek on hariduse ja tervishoiu sektoris.

Norra näite puhul on toimunud stabiilne areng elukestva õppe osas kuni aastani 2008. Hilisema vähenemise on põhjustanud ilmselt finantskriis ja selle tõttu et on suurenend töökohal läbiviidava koolituse osatähtsus. Nende poolt läbi viidud uuring näitab, et koolitusel osalevad rohkem naised, kõrgema haridustasemega inimesed ja nooremad. Kuigi Norra tööpuuduse tase on olnud ja on väga madala, on töötajatel sageli tunne, et nende oskusi ja teadmisi ei kasutata piisavalt. Probleemiks on kasvava hulk noori, kellel on lõpetamata põhiharidus (see on sageli immigrantide hulgas). Inimeste oskuste ja võimete paremaks ärakasutamiseks on vaja suurendada nende enesekindlust, anda neile otsustusvabadust ning luua hea töökeskkond.

Euroopa Komisjoni esindaja tutvustas ideed luua EL Oskuste Nõukogu. Hetkel viiakse läbi uuringut, et selgitada välja võimalikud huvigrupid ja nende poolt pakutavate teenuste sisu kes võiksid Euroopa Liidu tasandi koostöös osaleda. Uuringu tulemustest lähtudes otsustatakse kas sellise EL tasandi koostöö järele on vajadus või mitte. Kui otsus on positiivne, siis hiljem on kavas korraldada huvigruppide vahel kaks kohtumist aastas, üks konverents ning luuakse ka vastav koduleht. EL Oskuste Nõukogu eesmärgiks oleks soovituslike juhendite väljatöötamine.

Projekti lõppkonverents toimub 15.oktoobril Prahas. Lähipäevadel saadetakse täpsem informatsioon.

Pealelõunast sotsiaaldialoogi sessiooni juhatas EPSU esimees Andres Hammarbäck.

Arutati kahte teemat:

1. Ühise arvamuse koostamine Euroopa Komisjoni poliitikadokumendi (roheline raamat) „Restruktureerimine ja valmisolek muutusteks” kohta.

2. Euroopa Komisjoni valge raamat pensionide kohta.

Otsustati, et EPSU poolt koostatud ühispöördumise eelnõu on vaja muuta ja leida tasakaalustatud seisukohad, mis esindavad nii töövõtjate kui tööandjate huve. Rõhutada tuleb sotsiaaldialoogi olulisust ning partnerlust. Selleks on aega kaks nädalat. CEMR ja EPSU sekretariaadid koostavad uue eelnõu, mis saadetakse liikmetele kommenteerimiseks.

Kuna Eestis kohalikud omavalitsused ei maksa töötajatele pensioni, siis jäi minu panus omavalitsuste seisukoha kujundamisel tagasihoidlikuks, sest arutelu keskmes oli kohaliku omavalitsuse roll töötajate pensionide kujundamisel ja maksmisel.

4. Muudatusettepanekud Regioonide Komitee arvamuse eelnõu „Seadusandlikud ettepanekud 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu poliitika reformi kohta”, osas.

Regioonide Komitee loodusvarade komisjon (NAT) hakkab oma 26.märtsil toimuval komisjoni koosolekul arutama teiste hulgas arvamuse eelnõu „Seadusandlikud ettepanekud 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu poliitika reformi kohta”. Tähtaeg muudatusettepanekute esitamiseks oli 13.märts. Lisan aruandele arvamuse eelnõu koos selle kohta tehtud parandusettepanekutega (tähistatud kollasega).

Põhilised ettepanekud puudutasid:

  • Otsetoetuste ühtlustamise küsimust;

  • Milline roll on kohalikel omavalitsustel põllumajanduspoliitika elluviimisel ja kas neil on või ei ole pädevust otsetoetuste määramisel ja territoriaalsete lepingute sõlmimiseks põllumajandusorganisatsioonide esindajatega;

  • Kas lisaks EU2020 strateegiale on vaja veel EL tasandi maaelu strateegiat;

  • Kas komisjon peaks ette kirjutama maaelu vahendite osakaalud, mis on suunatud erinevate prioriteetide täitmiseks;

Oma ettepanekute koostamisel lähtusin Eesti põllumajandusorganisatsioonide Brüsseli esinduse kommentaaridest ning Eesti ametlikest seisukohtadest järgmise perioodi põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu poliitika osas.

5. Euroopa Komisjoni ettepanek ühise strateegilise raamistiku kohta.

Euroopa Komisjon tutvustas 14.märtsil oma ettepanekuid järgmise perioodi ühtekuuluvuspoliitika rakendamiseks. Ühise strateegilise raamistiku (CSF) eesmärk on aidata liikmesriikidel ja nende regioonidel seada selgeid investeerimisprioriteete järgmisel finantsperioodil 2014-2020. Eesmärk on tagada fondide parem kombineerimine, et saavutada vahendite maksimaalset efekti. Riiklikud ja regionaalsed valitsused kasutavad pakutud raamistikku oma partnerluslepingute koostamiseks. Ühine strateegiline raamistik katab mitte ainult ühtekuuluvuse ja struktuurifonde, vaid ka Euroopa maaelu arengu fondi ja Euroopa mere – ja kalandusfondi.

CSF erineb praegustest strateegia juhistest selle poolest, et:

* On tugevamini seotud Euroopa 2020 strateegiaga ja Euroopa majandusliku valitsemisega- http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/

* Asendab praegused erinevad strateegiad erinevate fondide jaoks;

CSF sisaldab:

- Põhilisi tegevusi iga fondi temaatilise eesmärgi kohta, mis on kooskõlas EU2020 strateegiaga ja teiste euroopa ettepanekutega;

- Viieastmelist plaani Euroopa Komisjoniga sõlmitavate partnerluslepingute valmimiseks, seostades need territoriaalsete erisustega;

- Ettepanekuid erinevate fondide paremaks sidumiseks, et vältida dubleerimist ja vähendada administratiivseid kulusid ja koormat;

- Ettepanekuid territoriaalse koostöö prioriteetseteks valdkondadeks nii regioonide kui liikmesriikide vahel;

- Vastavuseks majandusliku valitsemisega, kaasa arvatud iga-aastase majanduskasvu uuringuga uuring ja euro + paktiga EURO+PACT ning komisjoni soovitustega igale liikmesriigile;

- Ettepanekuid selliste horisontaalsete printsiipide nagu võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine ja säästev areng jälgimiseks.

Järgmiseks oodatakse EL institutsioonide arvamusi esitatud ettepanekute kohta. CSF võetakse vastu kolme kuu jooksul peale järgmise finantsperioodi ettepanekute vastuvõtmist.

Link strateegiale: http://ec.europa.eu/regional_policy/what/future/index_en.cfm

CEMR pressiteade: http://www.ccre.org/en/actualites/view/2222

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


26.03.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit