Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


05.-09. märts 2012 nr. 8
Print

E-nädalakiri 08/2012

Sisukord:

1. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse komisjoni (COTER) koosolek.

2 Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse komisjoni (COTER) seminar „Transpordi tulevik Euroopas“.

3. Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse rakendamise kohta.

4. Euroopa Parlament (EP) on koostanud võltsimisvastast kaubanduslepet ACTAt puudutava infograafiku, mis annab ülevaate leppe seadusandlikust menetlusest. Infograafikul on ACTA paigutatud ka ajateljele.

1. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse komisjoni (COTER) koosolek.

COTERi komisjoni koosolek toimus Portugalis, Lissabonis esmaspäeval, 5. märtsil 2012 kell 9.30–18.30 Expo 98 Portugali paviljonis. Koosolekul osalesid Regioonide Komitee liikmed Väino Hallikmägi, Saima Kalev ja Juri Gotmans ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Kuna seekord olid komisjoni päevakorras paljud järgmise finantsperioodi ettepanekud ja ma olin eelnevalt läbi CEMR ühtekuuluvuspoliitika fookusgrupi ning koos Läti liidu esindajaga ette valmistanud hulgaliselt muudatusettepanekuid, siis koostasin liikmetele ülevaate esitatud muudatusettepanekutest ning soovituslikud ettepanekud muudatusettepanekute hääletamiseks, arvestades ka teiste komisjoni liikmete muudatusettepanekuid ja raportööri kompromisse.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll. Edasise töökorralduse osas otsustati:

  • Koostada omaalgatuslik arvamus ühise strateegilise raamistiku kohta- raportöör Marek Wozniak (PL/EPP)

  • Koostada arvamus teemal „Keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikud tulevikulinnad“- raportöör Monika Helbig (DE/PES)

Arvamuse eelnõu ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvaid fonde käsitleva määruse ettepaneku kohta, COM(2011) 615 final.
Raportöör: Catiuscia Marini (IT/PES), CdR 4/2012 – COTER-V-017.

Euroopa Komisjoni esindaja hr. Niesler ütles oma  sõnavõtus, et Nõukogus on hetkel käimas väga pingelised  läbirääkimised järgmise finantsperioodi ettepanekute üle. Nõukogu hakkab hääletama enne suvevaheaega.

Ta ütles, et kohaliku arengu teema on horisontaalne institutsionaalne küsimus. Komisjon esitab märtsis selgitused üldmääruse konkreetsete ettepanekute osas. Komisjon on seisukohal, et vahendite koondamine teatud piiratud eesmärkide jaoks on vältimatu. Samas annab see piisava paindlikkuse liikmesriikides. Protsendid võivad regiooniti erineda kui liikmesriigi tasandil on eesmärgid täidetud (see kehtib eelkõige föderaalriikide suhtes).

ESF osa peaks suurenema tänaselt 20%lt 25ni.

Tingimuslikkuse kriteeriumide rakendamine sõltub samuti liikmesriikide ülesehitusest. See ei ole karistusmehhanism vaid võimalus dialoogiks.

Toetab tulemusreservi loomist ning leidis, et paindlikkuse reservi moodustamine on problemaatiline.

Partnerluse täpsemaks reguleerimiseks annab komisjon välja juhise hea käitumise tava kohta.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 150 muudatusettepanekut, sealhulgas 6 meie delegatsiooni poolt, lisaks veel muudatusettepanekud mis olid kahasse Läti ja Soti delegatsiooniga (11 muudatusettepanekut).

Põhilised küsimused ja otsused olid:

1. Kas jätkuvalt on vahendite jaotuse aluseks SKP või on vaja kasutada ka muid täiendavaid indikaatoreid. Vastu võeti kompromissettepanek, mis hõlmas ka meie delegatsiooni poolt esitatud muudatusettepanekut. Vastu võeti järgmine sõnastus:“ leiab, et majandus- ja finantskriis on suurendanud vajadust kasutada ajas võrreldavaid SKPd arvandmeid ja täiendavaid muid näitajaid ning viimast vaatlusperioodi, et teha täpsemalt kindlaks Euroopa piirkondade tegelik arengutase, ja aidata seega vahendeid liikmesriikide vahel õiglasemalt jagada; jäädes kindlaks vajadusele koondada asjakohased vahendid vähemarenenud piirkondade toetamiseks;“

2. Kas luua uus üleminekupiirkondade kategooria või mitte. Leedu delegatsioon oli selle loomise vastu ja kaitses oma seisukohti sõnavõttudega. Minu hinnangul toimus see diskussioon juba kaks aastat tagasi ja üleminekupiirkondade loomise idee tuli just Regioonide Komitee poolt. Mina arvan, et kui see ei toimu meie vahendite mahu arvelt, vaid rikkamad piirkonnad otsustavad oma vahendid ümber jagada, siis miks mitte. Vastu võeti järgmine sõnastus: „kiidab heaks üleminekupiirkondade kategooria loomise, mida rahastataks eelkõige sellistest piirkondadest ja riikidest saadavatest vahenditest, mis ei kuulu enam lähenemiseesmärgi ja ühtekuuluvusfondi alla, vähendamata seejuures toetust kahele teisele piirkondade kategooriale. Uus kategooria See võimaldab lähenemiseesmärgi alt lahkuvaid piirkondi, ent ka teisi piirkondi, mille SKP elaniku kohta jääb 75-90 % vahele ELi keskmisest, paremini toetada. ja Uus kategooria võimaldab samas ELi toetust vastavalt eri arengutasemetele kohandada ja leevendada praegusel programmitöö perioodil täheldatud künniseefekte. Kõnealune kord peaks kehtima kõigile ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvatele fondidele;“.

3. Arvamuse eelnõu rõhutas ainult regioonide kaasamise olulisust. Meie poolt esitatud ettepanekud lisasid kohaliku dimensiooni ja nõude arvestada siseriiklikku pädevuste jaotust ja institutsioonilist raamistikku. Need ettepanekud leidsid ka toetust.

4. Oluliselt muudeti ka arvamuse sõnastust selles osas kuidas rakendada partnerluse põhimõtteid. Lisati uus punkt. „leiab, et tuleks teha vahet kodanikuühiskonna sidusrühmade ja avaliku sektori partnerite vahel. Pädevad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid olema partnerluslepingute või kokkulepete ettevalmistamiseks peetavate läbirääkimiste protsessi lahutamatu osa liikmesriigi ja mitte üksnes piirkondlikul tasandil“. Arvamuse punkt, mis sätestas, et „Partnerluslepingu ja iga vastava programmi tarbeks korraldavad liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused partnerlussuhteid järgmiste partneritega:

(a) pädevad piirkondlikud, kohalikud ja linnade ametiasutused ning muud pädevad avalik-õiguslikud asutused;

(b) majandus- ja sotsiaalpartnerid; ja

(c) kodanikuühiskonda esindavad organid, sealhulgas keskkonnapartnerid, valitsusvälised organisatsioonid ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad organid.“ , jäi kahjuks muutmata. Meie ettepanek, et liikmesriigid korraldavad partnerlussuhteid, mitte kohalikud omavalitsused, jäi vastu võtmata. Võeti vastu ka ettepanek uue punkti lisamiseks: „Partnerluse kriteeriumide puhul teostatakse eelkontroll ning liikmesriigid peavad komisjonile esitama nende kohta aastaaruande;“

5. Küsimus vahendite kontsentreerimisest teatud eesmärkidele. Komisjoni koosolekul võeti vastu järgmine sõnastus: „leiab, et ühine strateegiline raamistik peaks lihtsustama eelkõige alt-üles territoriaalset lähenemisviisi ja rahastamisvahendite lülitamist programmi. Ühise strateegilise raamistiku soovitused ei tohi olla liiga normatiivsed, et võimaldada piisavat paindlikkust valida vahendeid, millega on võimalik saavutada temaatilisi eesmärke ja investeerimisalaseid prioriteete, nagu on määratletud struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi määrustes;“

6. Küsimus kas luua tulemusreserv, paindlikkusreserv või üldse mitte ühtegi reservi oli üks suur vaidlusküsimus. Tulemustele ja Euroopa 2020 strateegia eesmärkidele keskendumise rõhutamiseks on EK teinud ettepaneku paigutada perioodi alguses 5% liikmesriigile eraldatud ühtse strateegilise raamistiku viie fondi koguvahenditest tulemusreservi. See jaotataks 2019. A toimuva tulemuslikkuse analüüsi põhjal nendele liikmesriigi programmidele või prioriteetsetele suundadele, mis on saavutanud seatud vahe-eesmärgid. Liikmesriik võib ise valida, millistesse suundadesse tulemusreservi vahendid suunata. Ainsad piirangud on, et suuna vahe-eesmärgid peavad olema täidetud ja fondide osakaalud koguvahenditest ei tohi muutuda. Eesti on oma ametlikes seisukohtades tulemusreservi toimimise suhtes jätkuvalt skeptiline ega toeta selle loomist, kuna ei näe selle lisaväärtust. Tulemusreservi jaotamine tekitab tõenäoliselt suurt ajakulu ja segadust nii liikmesriikidele kui ka EKle. Praktikas võib see tähendada eelarveperioodil vahendite kahekordset planeerimist ja läbirääkimist. See tähendab lisanduvat ajakulu, nii et ei ole kindel, kas 2019. aastal läbiviidava analüüsi alusel jaotatavaid vahendeid oleks liikmesriigid suutelised perioodi lõpuks tulemuslikult ära kasutama. Oht on, et tulemusreservi vahendite kaotuse kartuses seavad piirkonnad kergelt saavutatavaid ja liigselt madalaid eesmärke. Komisjon toetas ettepanekut „toetab hoopis paindlikkusreservi loomist, mis moodustataks automaatse kulukohustustest vabastamise ressurssidest, et rahastada katsetuslikke algatusi aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu valdkonnas või kriisile vastamiseks. See reserv oleks seotud Globaliseerumisega Kohanemise Fondi ja Euroopa Liidu solidaarsusfondiga;“.

Paindlikkusreservi rahastatakse programmitöö perioodil ja igale liikmesriigile eraldatud vahenditest, automaatse kulukohustustest vabastamise ressurssidest, et

iii) rahastada katsealgatusi aruka, jätkusuutliku või kaasava majanduskasvu valdkonnas;

iv) võimaldada struktuurifondide kasutamist majandus-, sotsiaal- või keskkonnakriisi korral.“

7. Temaatiliste eesmärkide nimekirja lisati viide Territoriaalne tegevuskavale 2020, mille liikmesriigid kiitsid heaks 2011. aastal.

8. Vastu võeti ettepanek, et territoriaalse koostöö programmid ei ole partnerluslepingu osa

9. Võeti vastu ettepanekud, mille kohaselt on oluline, et kohaliku arengu strateegiad soodustaksid linna ja maa suhteid ning et eeslinnapiirkondade kohaliku tasandi osalejad võiksid olla nende kohaliku arengu strateegiate täieõiguslikud partnerid.

10. Võeti vastu ettepanek, et vahendid majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide täitmiseks eraldatakse vastavalt NUTS 2. tasandi järgmisele kolmele kategooriale, võttes aluseks kuidas nende ostujõu pariteetides  kolme eelneva aasta kohta kättesaadavate arvandmete alusel arvutatud SKP elaniku kohta on seotud 27-liikmelise ELi sama võrdlusperioodi keskmise SKPga.

11. Muudeti EK määruse artiklit nr 84, Liikmesriikidevahelises jaotuses kasutatakse järgmisi kriteeriumeid: (a) abikõlbliku elanikkonna suurus, piirkonna jõukus, riigi jõukus, piirkondade rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused vastavalt artikli 114 punktile 1, ja töötuse määr vähemarenenud piirkondade ning üleminekupiirkondade puhul; vähendati ESFle määratud vahendite piirmäära osa: vähemarenenud piirkondadel 20% pakutud 25% asemel. Puudust kannatavatele isikutele mõeldud toiduabi jaoks antav toetus peaks tulema Euroopa Liidu finantsraamistiku rubriigi „Loodusvarade kaitse ja majandamine” alt., mitte liikmesriigi struktuurifondide eraldistest. Samuti võeti vastu ettepanek kustutada viide tulemusreservi loomiseks.

12. Artikli 87 lõiget 2 täiendati selliselt, et rakenduskava peab sisaldama esialgset loetuelu loetelu linnadest ja funktsionaalsetest piirkondadest. Komisjoni ettepanek määrata kindel arv linnu on liiga normatiivne ning ebapraktiline paljude liikmesriikide ja piirkondade jaoks, mille linnadel puudub korralik haldus- või geograafiline struktuur. Seega on mõistlik kaasata ka funktsionaalsed piirkonnad, kuna see aitaks tegeleda just selliste olukordadega, millele kõnealune artikkel on suunatud.

13. Vastu võeti muudatusettepanek, et rakenduskavade kaasfinantseerimise määr Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames ei tohi olla üle 85 %. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskavade puhul, kus vähemalt üks osaleja kuulub liikmesriikide hulka, kelle keskmine SKT elaniku kohta ajavahemikul 2001–2003 moodustas alla 85 % 25liikmelise ELi keskmisest samal ajavahemikul, ei ületa ERFist antav toetus 85 % abikõlblikest kuludest. Kõikide teiste rakenduskavade puhul ei ületa ERFist antav toetus 75 % abikõlblikest kuludest, mis on kaasrahastatud ERFist. Fondidest prioriteetse suuna tasandil antav toetus kehtestatakse nii, et tagada fondidest toetuse saamine maksimumsumma ulatuses ning rakenduskava tasandil kehtestatud igast fondist saadava toetuse maksimummäär. Meie sarnase sisuga muudatusettepanekut arvamuse teksti eelnõus ei aktsepteeritud, mis on kummaline.

14. Määruse artiklit 111 täiendati klausliga: muud piirkonnad, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad demograafilised tingimused.

15. Võeti vastu ettepanek kustutada määruse artikkel 117, sest ühtekuuluvuspoliitika rakendamine liikmesriikide poolt vastab subsidiaarsuse põhimõttele Euroopa Liidus. Riigiasutuste akrediteerimine teiste riiklike ametiasutuste poolt ei tugine mõningates riikides haldusõigusele ning sekkub liikmesriikide organisatsioonilisse iseseisvusse.

16. Vastu võeti ka meie ettepanek, et tagastamatu käibemaks peab olema abikõlbulik. Kui kõigi avaliku sektori asutuste poolt elluviidavate projektide puhul (nt teedeehitus, hoonete renoveerimine, töötute koolitus jne) peetakse käibemaksu, mida ei tagastata, abikõlbmatuks kuluks, suurendab see oluliselt riiklikku kaasrahastamist ning ohustab piirkondlikku ja kohalikku suutlikkust projekte ellu viia. Süsteem peaks jääma samaks kui praegusel programmiperioodil.

Kahjuks ei leidnud toetust koos läti delegatsiooni liikmetega esitatud ettepanek „leiab siiski, et vahendite komisjoni ettepanek toetuse jagamiseks on jätkuvalt ebavõrdne tuleb nõuetekohaselt arvestada nende liikmesriikide eripära, mille majandust iseloomustab tugev sisemine lõhe; avaldab eriti suurt muret ebavõrdse süsteemi pärast seoses põllumajandustootjatele antava toetusega. Komitee avaldab kahetsust, et põhimaksete ühtlustamine iga liikmesriigi sees on lükatud edasi järgmisesse programmiperioodi. ühise põllumajanduspoliitika vahendite jagamise kriteeriumide pärast (vt mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek), kuna nendes ei võeta piisavalt arvesse sotsiaalseid, majanduslikke ja struktuurilisi erinevusi; Põllumajandusetoetuste ettepanek tuleb arutlusele 26.märtsi NAT komisjonis, kus meil on taas võimalik esitada oma muudatusettepanekuid.

Arvamuse eelnõu võeti vastu ühehäälselt, mis tähendab, et 3.– 4. mail 2012 toimuval täiskogu istungjärgul on võimalik muudatusettepanekuid esitada sisuliselt ainult läbi poliitilise fraktsiooni.


Arvamuse eelnõu Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitleva määruse ettepaneku kohta, COM(2011) 614 final.
Raportöör: Michael Schneider (DE/EPP),  CdR 5/2012 - COTER-V-018.

Euroopa Komisjoni esindaja kordas üle komisjoni toetuse piiratud arvule temaatilistele eesmärkidele. Samas ta nõustus ettepanekuga laiendada linnade dimensiooni ka funktsionaalsetele piirkondadele. Ütles, et linnade foorumi loomise eesmärk on luua poliitiline platvorm heade praktikate tutvustamiseks.

Ta ütles, et komisjon ei ole vastu teatud infrastruktuuride rahastamisele ka arenenud piirkondades. Ei toetanud Schneideri ettepanekut laiendada toetust ka suurettevõtetele ja leidis, et toetus peaks piirduma VKEdega.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 80 muudatusettepanekut, nendest 6 meie delegatsiooni liikmete nimel ja 8 kahasse läti ja soti delegatsiooni liikmetega.

Olulised küsimused ja teemad, mida selle arvamuse eelnõu arutelu juures käsitleti:

1. Kas toetus peaks piirduma ainult VKEdega või laienema ka suurettevõtetele. Meie seisukoht oli, et toetus peaks piirduma ainult VKEdega. Suurettevõtetel on oluline roll juhtalgatuse „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” elluviimisel, ent otsene investeeringuabi peaks olema suunatud ainuüksi VKEdele. Vastasel korral tuleks muuta riigiabi meetmeid. Samuti kahjustab see võrdset konkurentsi ettevõtete vahel. Kahjuks need ettepanekud ei leidnud toetust ja komisjon pooldas abi laiendamist ka suurettevõtetele.

2. Nõustuti, et võiks ELi tasandil toetada eraettevõtete, ülikoolide ja teaduskeskuste ühiseid teadusuuringuid, mitte piirduda ainult riiklike teadusasutustega.

3. Sõnastus, mis lepiti kokku ERDF määruse kontekstis seoses partnerlusega, on minu hinnangul vastuolus sellega, mis võeti vastu arvamuses üldmääruse kohta. Nimelt võeti siin vastu mõistlik sõnastus ( arvestades meie muudatusettepanekut):  toetab põhimõtteliselt vahendite suunamist temaatilistele eesmärkidele. Ent see suunamine peaks toimuma piirkondlike rakenduskavade tasandil. Seepärast ei nõustu komitee sellega, et eri fondidele või investeerimisprioriteetidele kehtestatakse tsentraalselt kvoodid ja vahendite osakaalud. Artiklis 4 ettenähtud temaatilisest suunitlust tuleb peab – subsidiaarsuse põhimõtet järgides – käsitleda toimuma partnerluses. Partnerlusleping liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel peab põhinema liikmesriigi ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahelistel kokkulepetel ning Euroopa tasand ei tohi seda ühepoolselt dikteerida. Liikmesriikidel ja piirkondadel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peab – nende pädevuste raames – kavandamisprotsessis olema võimalik kavandamisprotsessis iseseisvalt formuleerida oma territoriaalsed piirkondlikud arengustrateegiad ja seada individuaalsed prioriteedid nii Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide kui ka oma konkreetse regionaalpoliitiliste vajaduste osas ning neid põhjendada;

4. Arvamus väljendab kahtlust ERFi vahendite piirava suunamise asjakohasuse suhtes temaatilistele eesmärkidele „teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamine”, „VKEde konkurentsivõime tõstmine” ja „vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites”. Raport ei ole nõus üksikute või koondatud temaatiliste eesmärkide kuludele jäikade kvootide kehtestamisega. Märkimisväärsed piirkondadevahelised potentsiaali ja vajaduste erinevused, mis on olemas isegi eri piirkondade kategooriate sees, ei võimalda temaatilisi eesmärke diferentseerimata määratleda.

Ühtekuuluvuspoliitika lisaväärtus, mis seisneb vastavalt vajadustele kujundatud piirkondlikes ja territoriaalsetes strateegiates, muudetakse tsentraalselt kehtestatud kulukvootidega olematuks

5. Komitee jäi seisukohale, et ERFi vahendeid peab saama põhimõtteliselt kasutada paindlikult ja ilma teatud tüüpi alasid eelistamata või diskrimineerimata, sest vastasel juhul tekib oht, et maa- ja eeslinnapiirkonnad jäävad ERFi toetustest väljapoole. Komitee on seisukohal, et ERFi vahendite ruumiline suunamine eri tüüpi aladele on ainult piirkondade ülesanne ja nende ainupädevuses Otsused ERFi vahendite ruumilise suunamise üle eri tüüpi aladele tuleb langetada partnerluses elluviidava kavandamisprotsessi raames. Arvamuses laiendatakse linna mõistet, kuid ei kasutata otseselt sõna „funktsionaalsed piirkonnad“. Selle ettepaneku peaks tegema uuesti täiskogul arutluse käigus.  Toetati mõtet, et linnade säästev areng on võimalik ainult linnade ning ümbritsevate äärelinna- ja maapiirkondade tugevas partnerluses.

6. Alles jäi nõue, et vähemalt 5 % ERFi riiklikul tasandil eraldatud ressurssidest eraldatakse linnade säästva arengu integreeritud meetmete jaoks, mille haldamine on delegeeritud linnadele integreeritud territoriaalsete investeeringute kaudu, millele on viidatud määruse (EL) nr […]/2012 artiklis 99.

7. Otsustati, et ei ole põhjust jätta võrgustikud ja kogemuste vahetamine üksnes linnade pärusmaaks. „Urbact” programmil on jätkuvalt suur tähtsus linnade jaoks, kes platvormi ei kuulu, kuid selle programmi abil võiks panna aluse ka täiendavale koostööle – nii platvormi alla kuuluvate kui ka teiste – linnade vahel.

Arvamus võeti vastu häälteenamusega. Vastuvõtmine on kavas 3.– 4. mail 2012 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamuse eelnõu Euroopa Sotsiaalfondi käsitleva määruse ettepaneku kohta, COM(2011) 607 final.
Raportöör: Konstantinos Simitsis (EL/PES), CdR 6/2012 – COTER-V-019.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 21 muudatusettepanekut, nendest 2 meie ja läti delegatsiooni koostöös. Üks ettepanek võeti vastu, teine lükati tagasi. Vastu võeti ainult 6 muudatusettepanekut, nendest osa kompromissina.

Siin oli põhiküsimus selles kas komisjoni pakutud range sotsiaalfondi osaluse määr on hea või mitte ja kas see on piisav. Peale jäi seisukoht, et väga range ettekirjutus ei ole hea.

Toetab seda, et sotsiaalfondi osaluse miinimummäärad piirkondade kategooriate kaupa oleksid soovituslikud, tänu millele oleks võimalik neid igale piirkonnale partnerluslepingu üle peetavate läbirääkimiste käigus kohandada

Pooldab  sotsiaalfondi avamist investeeringutele, mis oleks seotud sotsiaalfondi eesmärkidega, näiteks hariduse infrastruktuuriga.

Arvamus võeti vastu 3 vastuhäälega. Vastuvõtmine on kavas 3.– 4. mail 2012 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamuse eelnõu Ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse ettepaneku kohta, COM(2011) 612 final.
Raportöör: Romeo Stavarache (RO/ALDE), CdR 7/2012 - COTER-V-020.

Raportöör oli rahul Euroopa Komisjoni ettepanekuga säilitada aastatel 2014-2020 oluliste vahendite eraldamine ühtekuuluvusfondile, nii et ELi poliitilisi eesmärke transpordi-, keskkonna- ja energiavaldkonnas toetataks ELi eelarvest. Komitee kiitis samuti heaks ettepaneku, et abikõlblikes liikmesriikides vastaks ühtekuuluvusfondist antava rahastamise kogusumma ka edaspidi kolmandikule riigi tasandil ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud kogukuludest.

Leiab, et ühtekuuluvusfondist võiks samuti rahastada integreeritud projekte, mis on suunatud hoonete energiatõhususe parandamisele, ja et ühtekuuluvusfondi investeerimisprioriteedid hõlmavad samuti suuri projekte eesmärgiga parandada liikuvust linnapiirkondades ja edendada keskkonnahoidlikke transpordilahendusi, ning samuti teisi investeeringuid, mille eesmärk on arendada aruka ja jätkusuutliku transpordi süsteeme piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Kuna selle arvamuse eelnõu kohta ei olnud esitatud ühtegi muudatusettepanekut, võeti see vastu ühehäälselt. Vastuvõtmine on kavas 3.– 4. mail 2012 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamuse eelnõu üleeuroopaliste transpordivõrkude õigusraamistiku läbivaatamist käsitleva määruse ettepaneku kohta, COM(2011) 650 final.
Raportöör: Bernard Soulage (FR/PES), CdR 8/2012 - COTER-V-023.

Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi üleeuroopaliste transpordivõrkude talituse direktori Jean-Éric Paquet' ütles oma sõnavõtus, et praegu on läbi viidud 20 aastat paigas olnud poliitika põhjalik ülevaatus. Regioonide huvidega on arvestatud ja püütud tagada, et regioonidel on võimalus investeerimisobjektide valikul kaasa rääkida. Euroopa ühenduse rahastu on peamine instrument nende eesmärkide elluviimisel. Vaja on paremini koordineerida investeerimisvalikute tegemist. Suurendatud on tähelepanu meretranspordile ja rohkem on arvestatud EL äärealade huvidega. Valitud uus õiguslik instrument tagab partnerite parema kaasamise.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 21 muudatusettepanekut, millest võeti vastu 13, osa neist kompromissettepanekutena. Ei kiidetud heaks muudatusettepanekuid, mis tõid esile konkreetse piirkonna (piirkondade) erisused. Arvamuse eelnõus välja pakutud lähenemisviis, mille kohaselt kasutataks infrastruktuuri ehitamiseks programmilepinguid (analoogselt territoriaalsete paktidega ühtekuuluvuspoliitikas), ei leidnud toetust, sest see tooks kaasa märkimisväärselt bürokraatiat, loomata seejuures oluliselt sisulist lisaväärtust.

Lisaks hõlmaksid need programmilepingud ka teisejärgulisi infrastruktuure, mis ei kuulu TEN-T alla. Teisejärguliste infrastruktuuride kulusid ei kaetaks seega Euroopa ühendamise rahastust tulenevatest ELi vahenditest. Sellisel juhul on lepingutest tulenev täiendav halduskoormus põhjendamatu. Maksja otsustab, ent rahalise toetuse puudumisel ei ole asjakohane kehtestada uusi eeskirju.

Arvamus võeti vastu ühehäälselt. Vastuvõtmine on kavas 3.– 4. mail 2012 toimuval täiskogu istungjärgul.

Järgmise koosolek toimub  11. mail 2012 Brüsselis.

2. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse komisjoni (COTER) seminar „Transpordi tulevik Euroopas“.

Seminar toimus kolme teemablokina.

Teemaplokk 1. TEN-T kui Euroopa prioriteet

Kuigi üldiselt on Euroopa Liidu transporditaristu hästi arenenud, on see ikka veel nii geograafiliselt kui ka transpordiliikidesiseselt ja -vaheliselt killustatud. Euroopa Komisjoni  uute suunistega asendatakse otsus nr 661/2010 ja nende peamine eesmärk on rajada terviklik ja integreeritud üleeuroopaline transpordivõrk, mis katab kõik liikmesriigid ja piirkonnad ning on aluseks kõikide transpordiliikide tasakaalustatud arengule, suurendades neist saadavat kasu ja maksimeerides sel viisil võrgu lisandväärtust Euroopa jaoks. Suunistes määratakse kindlaks üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika pikaajaline strateegia aastani 2030 ja aastani 2050, võttes arvesse üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika ülesandeid, mida on kirjeldatud ka valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”  (edaspidi „valge raamat”).

ELi tasandil tuleb lahendada viis põhiprobleemi:

Esiteks takistavad kaupade ja reisijate vaba liikumist liikmesriikide piires ja vahel ning naaberriikidesse peamiselt puuduvad ühendused, eelkõige piiriülestes lõikudes;

Teiseks on taristu kvaliteedis ja olemasolus liikmesriikide vahel ja piires märkimisväärsed ja püsivad erinevused (kitsaskohad). Eelkõige tuleb parandada ida-läänesuunalisi ühendusi, rajades uue transporditaristu ja/või hooldades, taastades või ajakohastades olemasolevat;

Kolmandaks on transporditaristu transpordiliikide vahel killustatud. Paljud Euroopa kaubaterminalid, reisijaamad, siseveesadamad, meresadamad, lennuväljad ja linnade transpordisõlmed ei tule toime mitme transpordiliigi ühendamisega. Kuna neil transpordisõlmedel on vajaka mitmeliigilise transpordi võimest, ei kasutata piisavalt ära mitmeliigilise transpordi potentsiaali ning suutlikkust kõrvaldada taristu kitsaskohti ja luua puuduvaid ühendusi.

Neljandaks peaksid transporditaristutesse tehtavad investeeringud aitama vähendada transpordisektoris kasvuhoonegaaside heiteid 2050. aastaks 60 %.

Viiendaks kehtivad liikmesriikides ikka veel erinevad tegevuseeskirjad ja -nõuded, eriti seoses koostalitlusvõimega, mis suurendavad transporditaristu takistuste ja kitsaskohtade arvu.

Eesmärk on rajada ja arendada välja raudtee-, siseveeteede, maantee-, mere- ja lennutransporditaristust koosnev terviklik üleeuroopaline transpordivõrk, et tagada siseturu tõrgeteta toimimine ning suurendada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb esmalt tegeleda kontseptuaalse planeerimisega. Üleeuroopalist transpordivõrku oleks kõige parem arendada kahetasandilise lähenemisviisi abil, mis hõlmab üldvõrku ja põhivõrku.

Üldvõrk on üleeuroopalise transpordivõrgu põhitasand. See koosneb kogu olemasolevast ja planeeritavast taristust, mis vastab suuniste nõuetele. Üldvõrk peab valmima hiljemalt 31. detsembriks 2050.

Põhivõrk on üldvõrgust ülem tasand ja koosneb selle strateegiliselt olulisimatest osadest. See on mitmeliigilise liikuvusvõrgu tugisammas. See keskendub neile üleeuroopalise transpordivõrgu osadele, millel on Euroopa jaoks suurim lisandväärtus: puuduvad piiriülesed ühendused, olulised kitsaskohad ja ühendussõlmed. Põhivõrk peab valmima hiljemalt 31. detsembriks 2030.

Teemaplokis vaadeldi mil viisil oleks võimalik rajada tõeline üleeuroopaline transpordivõrk, mis oleks midagi enamat kui eri liikmesriikide infrastruktuuride ühenduslüli ja teeniks liidu kui terviku huve.

Komisjon on ajavahemikuks 2014–2020 kehtestatud mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas teatises märkinud, et luuakse uus ELi tasandi vahend, Euroopa Ühendamise Rahastu, millest rahastatakse ELi prioriteetset transpordi-, energia- ja lairibataristut. Rahastust toetatakse taristuid, millel on Euroopa ja ühtse turu mõõde, suunates ELi toetuse prioriteetsetele võrkudele, mis peavad valmima 2020. aastaks ja mille puhul Euroopa meetmed on kõige enam õigustatud. Rahastul on ajavahemikuks 2014–2020 käsutada ühekordne 50 miljardi euro suurune summa, millest 31,7 miljardit eurot eraldatakse transpordivaldkonnale, kusjuures 10 miljardit sellest on ette nähtud seotud transporditaristusse tehtavateks investeeringuteks liikmesriikides, mis on abikõlblikud Ühtekuuluvusfondi raames.

Teatises märgitakse ka, et ELile huvi pakkuvaid taristuprojekte, mida viiakse ellu naaber- ja ühinemiseelsetes riikides, tuleks tulevikus kooskõlastada ja tõhustada uue Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu -
http://ec.europa.eu/budget/reform/documents/com2011_0665_et.pdf

Teemaplokk 2. Linnaline liikuvus aastal 2020

Teemaplokis toodi välja linnade mured ja probleemid ühistranspordipoliitika elluviimisel. Mil moel oleks võimalik soodustada tõeliste linnalise liikuvuse kavade koostamist? Mil moel tuleks tegeleda ennustatava liikluse kasvuga, võttes samas arvesse säästva linnalise liikuvuse arendamise vajadust?

Komisjoni transpordi valges raamatus on välja pakutud meetmed integreeritud linnaliikluse arendamiseks:

Kehtestada Euroopa tasandil menetlused ja rahalise toetamise mehhanismid, et valmistada ette linnaliikluskeskkonna auditid ja linnaliikluskeskkonna kavad ning luua ühistel eesmärkidel põhinev Euroopa linnaliikluskeskkonna tulemustabel. Uurida võimalusi rakendada teatava suurusega linnade suhte kohustuslikku lähenemisviisi, järgides ELi suunistel põhinevaid riiklikke norme.

Eraldada piirkondlike arengu- ja ühtekuuluvusfondide vahendeid sellistele linnadele ja piirkondadele, kes esitavad kehtiva, sõltumatult kontrollitud sertifikaadi linnaliikluskeskkonna tulemusliku toimimise ja selle jätkusuutlikkuse kohta;

Uurida võimalusi luua üleeuroopaline raamistik, et toetada linnaliikluskeskkonna kavade järk-järgulist rakendamist Euroopa linnades.

Plaanis on töötada välja linnateede kasutamise maksustamiskavad ning juurdepääsu piiramise kavad ja nende rakendamist käsitlev kontrollitud raamistik, mis muu hulgas sisaldab õigusraamistikku ning sõidukite ja infrastruktuuriga seotud rakendusi hõlmavat käitamisalast ja tehnilist raamistikku.

Samuti on kavas välja töötada parimad praktilised suunised, et linna kaubavooge paremini jälgida ja korraldada (nt logistikakeskused, sõidukite suuruse piirang vanalinnas, õiguslikud piirangud, kättetoimetamiskeskused, seni kasutamata jõetranspordivõimalused) ning strateegia peaaegu saastevaba linnaliikluse logistika loomiseks, võttes arvesse nii maakasutuse planeerimise aspekte, juurdepääsu raudteele ja jõgedele, äritavasid ja äriteavet kui ka maksustamise ja sõidukitehnoloogiaga seotud standardeid. Plaanis on ka edendada ühiseid riigihankeid ärilisel otstarbel kasutatavate uute, vähese CO2-heitega sõidukite (nt kaubikud, taksod, bussid jne) ostmiseks.

Teemaplokk 3. Milline roll on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel seoses rahastamisvahendiga „Euroopa ühendamine”?

Teemaplokis keskenduti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ülesannetele seosele uue rahastamisvahendiga.

3. Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse rakendamise kohta.

Teatises rõhutatakse keskkonnaõiguse positiivset mõju ning tõendatakse, et keskkonnakahjude vältimine maksab oluliselt vähem kui pikaajalised parandusmeetmed. Keskkonnaalastest õigusaktidest võidavad ettevõtjad: tänu jäätmeid käsitlevate õigusaktide täielikule rakendamisele loodaks näiteks 400 000 uut töökohta ja sellega seotud netokulud oleksid 72 miljardi euro võrra väiksemad kui õigusaktide rakendamata jätmise korral.

Teatisega püütakse edendada valitsuste ja kõikide sidusrühmade vahelist dialoogi teemal, kuidas teha paremini koostööd ELi õiguse paremaks rakendamiseks. Selleks täiustatakse teabe kogumist ja jagamist. Samuti peab keskkonnaalaste eesmärkide täitmine saama kõikide ühiseks südameasjaks. Teatises on täpsemalt välja toodud meetmed, mille abil oleks liikmesriikidel võimalik kehtestada teabe süstemaatilise kogumise ja jagamise kord, sealhulgas meetmed, kuidas õhutada liikmesriike keskkonnaküsimustele kiiremini reageerima.

ELi keskkonnaõiguse rakendamine ja jõustamine on riikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste asutuste ühine ülesanne. Õigusaktide rakendamata jätmine on sageli tingitud ka sellest, et puudub täpne teave keskkonnaküsimuste kohta. Üle kogu Euroopa tehakse seiret ebajärjepidevalt, mistõttu võib kogutud teave olla ebaühtlane ja aegunud, samuti ei laadita piisavalt palju kasulikku teavet Internetti. Kui riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil oleks teave paremini ja lihtsamalt kättesaadav, oleks võimalik suuri keskkonnaprobleeme varem kindlaks teha ning tänu sellele kulusid pikemas perspektiivis kokku hoida.

Õigusaktide korralik rakendamine tähendab ka tulemuslikku tegutsemist tegelike või võimalikele keskkonnaprobleemide korral. Õigusaktide paremaks rakendamiseks antud soovitused hõlmavad paremat kontrolli ja järelevalvet, liikmesriikide kodanike kaebuste käsitlemise kriteeriume, rohkem võimalusi saada õigusabi keskkonnaküsimustes ning Euroopa keskkonnaspetsialistide võrgustike toetamist. Probleemsetel juhtudel peaksid eeskirjade rakendamise eest vastutajad võtma selge kohustuse parandada olukorda konkreetse tähtaja jooksul ja avalikult hinnatava tulemuslikkusega.

Teatis adresseeritakse Euroopa Parlamendile, liikmesriikidele ja nende kodanikele ning kõikidele õigusaktide rakendamise ja jõustamisega seotud isikutele. ELi institutsioonide vaheliste arutelude tulemuste põhjal valmistatakse ette seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm.

Lisainfo: http://ec.europa.eu/environment/legal/law/com_improving.htm

4. Euroopa Parlament (EP) on koostanud võltsimisvastast kaubanduslepet ACTAt puudutava infograafiku, mis annab ülevaate leppe seadusandlikust menetlusest. Infograafikul on ACTA paigutatud ka ajateljele.

Kriitikud on mures, et ACTA soosib suurfirmasid kodanikeõiguste arvelt ning selle rakendumine interneti valdkonnas tähendab ohtu privaatsusele ja inimõigustele. Leppe saatus on nüüd EP kätes, sest ilma parlamendi heakskiiduta ei saa ACTA Euroopa Liidus jõustuda. Ühe värskeima arenguna teatas Euroopa Komisjon tänavu 22. veebruaril, et küsib Euroopa Kohtult ACTA kohta õigusliku hinnangu.Samas ütles EP ACTA raportöör David Martin, et parlament peab panema kokku oma küsimused, mis samuti esitatakse Euroopa Kohtule.

Lisaks soovitab Ühendkuningriiki esindav sotsiaaldemokraat Martin, et EPs peab valmima vaheraport, millega EP esitab oma küsimused ACTA rakendamise kohta Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele- pressiteade


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


09.03.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit