Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


27. veebruar - 02. märts 2012 nr. 7
Print

E-nädalakiri 07/2012

Sisukord:

1.  ELAN võrgustiku koosolek.

2.  Eesti ei ole teavitanud tähtaegselt gaasidirektiivi ülevõtmisest.

3.  Regioonide Komitee sotsialistide fraktsiooni poolt korraldatud ümarlaud järgmise finantsperioodi põllumajanduspoliitika teemal.

4.  Uued ettepanekud tooraine, põllumajanduse ja tervena vananemise kohta Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks.

5.  Osalemine 2012 aasta Avatud Päevadel.

6.  Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid ja riigipead allkirjastasid 2.märtsil  majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu.

7.  Tulevased üritused.

1.  ELAN võrgustiku koosolek.

ELAN võrgustiku koosolek toimus 28. veebruaril.

Koosolekul tutvustas Euroopa Parlamendi turvaosakonna ülem Niall O´Neill tingimusi EP pääsme saamiseks. Mina taotlesin selle pääsme kohe kui EP oli välja saatnud teabe pääsme taotlemiseks vajalike dokumentide kohta. Mul on pääse, mis tagab ühe aasta jooksul sissepääsu Euroopa Parlamenti.

Euroopa Komisjoni Infoühiskonna Peadirektoraadi esindaja tutvustas komisjoni teatist „Avatud andmed. Innovatsiooni, majanduskasvu ja läbipaistva juhtimise mootor“. Käesolevas teatises esitatakse Euroopa digitaalarengu tegevuskava osana meetmete pakett, mille abil ületada praegused tõkked ja killustumine ELis. Pakett koosneb kolmest üksteist tugevdavast tegevussuunast:

• õigusraamistiku kohandamine andmete taaskasutamiseks; ettepanek avaliku sektori teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi ja komisjoni enda teabe taaskasutamist käsitleva komisjoni otsuse läbivaatamise kohta võetakse vastu koos käesoleva teatisega;

• rahastamisvahendite mobiliseerimine avatud andmete toetamiseks ja kasutuselevõtumeetmed, nagu Euroopa andmeportaalide loomine;

• liikmesriikide vahelise koordineerimise ja kogemuste vahetamise hõlbustamine.

Meetmetega keskendutakse valdkondadele, kus kaalul on siseturu toimimine ning kus ühised standardid ja lähenemisviisid pakuvad Euroopa tarbijale uusi ja tõhusamaid teenuseid ning teabetooteid. Meetmed põhinevad teabele juurdepääsu käsitlevatel riiklikel süsteemidel, kuid ei mõjuta neid.

2003. aasta direktiivis avaliku sektori teabe taaskasutamise kohta on sätestatud Euroopa tasandi üldine õigusraamistik. Direktiiviga on ette nähtud ühtlustamise miinimumtase. Kõnealuse direktiivi 2009. aasta läbivaatusest nähtus, et vaatamata alates 2003. Aastast toimunud arengule, on tõkked avaliku sektori teabe piiriülesele kasutamisele ikka veel olemas. Osa tõketest on võimalik kõrvaldada kehtivate õigusaktidega, osa mitte.

Erinevused on kõige selgemad tasu võtmisel, kuna vahel soovitakse kulude katmist, kuid vahel on taaskasutamine praktiliselt või täielikult tasuta. Hiljutiste uuringute analüüsist nähtub, et makromajanduslikust seisukohast vaadatuna annab avatud andmete mudel paremaid üldtulemusi. Rida juhtumiuuringuid avaliku sektori asutuste kohta, mis läksid kulude täielikult katmiselt üle piirkulude katmise süsteemile, osutavad, et selline üleminek mitte ainult ei suurendanud taaskasutamist, vaid tõi kasu ka asjaomastele avaliku sektori asutustele. Lisaks kõrvaldatakse avatud andmete strateegiaga võimalikud monopolistlikud suundumused, kui andmed pärinevad üksnes ühest allikast.

Käesolevale teatisele on lisatud ettepanek avaliku sektori teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi läbivaatamise kohta, millega:

– lisatakse põhimõte, mille kohaselt kogu avalik teave, mis ei ole selgesõnaliselt hõlmatud ühega eranditest, on taaskasutatav ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel;

– määratakse kindlaks summa, mida võidakse nõuda avaliku sektori teabe eest ning mis ei tohi ületada levitamise piirkulu; erandjuhtudel on võimalik nõuda teabe esitamise ja levitamise täielike kulude tasumist;

– laiendatakse direktiivi reguleerimisala, et hõlmata raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja ülikoolide raamatukogud, kuid viisil, mis piirab võimalikku finantsmõju ega tekita nimetatud institutsioonidele tohutut halduskoormust.

Leitakse, et direktiivi muudatused toovad ka muudele avaliku sektori asutustele kaasa üksnes piiratud finants- ja halduskoormuse, mille kaalub suuresti üles kogu ühiskonna oodatav kasu.

2012. aastal käivitab komisjon portaali, mis muudab komisjoni enda ning muude Euroopa institutsioonide ja ametite andmeressursid kergesti kättesaadavaks ja kasutatavaks. Samal ajal määratakse kindlaks suure taaskasutuspotentsiaaliga metaandmete määratlused ja edendatakse neid. Kasutamise standardtingimuste eesmärk on tagada Euroopa andmete kõige ulatuslikum võimalik kasutuselevõtt innovaatilistes teabeteenustes kooskõlas komisjoni otsusega komisjoni teabe taaskasutamise kohta.

Komisjon teeb koostööd liikmesriikide, avaliku sektori asutuste ja piirkondlike vahendajatega, et välja töötada üleeuroopaline andmeportaal, mis alustab tegevust 2013. aastal ja annab vahetu juurdepääsu paljudele andmekogumitele kogu ELis (sealhulgas komisjoni portaali kaudu kättesaadavad andmed). Võimaluse korral toetutakse portaali väljatöötamisel olemasolevatele struktuuridele ja arengusuundadele ning portaal laiendab järk-järgult oma infosisu, et hõlmata kõikide liikmesriikide peamised andmekogumid.

Täiendav teave: http://ec.europa.eu/information_society/policy/psi/index_en.htm

Liitude poolt tekitas muret millised dokumendid tuleb avalikustada ja millist tasu võib selle eest küsida. Vastavalt ettepanekule võib kindlaks  määrata summa, mida võidakse nõuda avaliku sektori teabe eest ning mis ei tohi ületada levitamise piirkulu; erandjuhtudel on võimalik nõuda teabe esitamise ja levitamise täielike kulude tasumist. Küsimusele kuidas määratakse piirkulu ja millised on need erandjuhud millal võib nõuda kulude täielikku tasumist, jäidki adekvaatse vastuseta. Komisjon kavatseb välja anda direktiivi rakendamise juhise, kus ka siis selgitatakse lahti mida üks või teine ettepanek tähendab.

2.  Eesti ei ole teavitanud tähtaegselt gaasidirektiivi ülevõtmisest.

ELi riigipead ja valitsusjuhid teatasid 2011. aasta veebruaris vajadusest kujundada 2014. aastaks lõplikult välja energia siseturg. Selle saavutamiseks oli vaja võtta gaasi ja elektri ühtse turu loomisega seotud Euroopa Liidu õigusaktid õigeaegselt ja täielikult üle siseriiklikku õigusse. Kolmanda energiapaketi olulistes sätetes käsitletakse energiaturgude nõuetekohast toimimist; kehtestatud on ka võrkude eraldamise uued eeskirjad, riiklike seadusandjate sõltumatust ja volitusi kindlustavad eeskirjad ning tarbijate heaolu huvides jaeturgude toimimise tõhustamist käsitlevad eeskirjad.

Liikmesriigid olid kohustatud kolmanda energiapaketi elektri- ja gaasidirektiivid üle võtma 3. märtsiks 2011. Bulgaaria, Küpros, Hispaania, Luksemburg, Madalmaad, Rumeenia ja Slovakkia ei olnud kõnealuseks kuupäevaks komisjoni teavitanud kahe direktiivi ülevõtmismeetmetest ning Eesti ei olnud teavitanud gaasidirektiivi ülevõtmisest. Komisjon saatis 27.veebruaril  nimetatud kaheksale riigile 15 põhjendatud seisukohta, et nõuda tungivalt nende juriidilise kohustuse täitmist. Liikmesriikidel on nüüd vastamiseks aega kaks kuud. Täitmatajätmise korral võib komisjon anda asja arutamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.

Kolmanda energiapaketi asjaomased direktiivid on:

·  maagaasi siseturu ühiseeskirju käsitlev direktiiv - direktiiv

·  elektrienergia siseturu ühiseeskirju käsitlev direktiiv- direktiiv

Käesolevas rikkumismenetluses käsitletakse kolmanda energiapaketi ülevõtmisest teatamata jätmise juhtumeid. Samal ajal hindab komisjon nende liikmesriikide teatatud meetmeid, kes on direktiivid üle võtnud ainult osaliselt, ning otsustab järgmiste kuude jooksul edasiste asjakohaste sammude üle.

 

Lisateave:

Komisjoni veebisait energia siseturu kohta:
http://ec.europa.eu/energy/gas_electricity/index_en.htm
.

Praegused rikkumisalased arvandmed on kättesaadavad aadressil:
http://ec.europa.eu/eu_law/infringements/infringements_en.htm
.

3.  Regioonide Komitee sotsialistide fraktsiooni poolt korraldatud ümarlaud järgmise finantsperioodi põllumajanduspoliitika teemal.

Kohtumine toimus 29 veebruaril (13h00  – 14h30) Regioonide Komitee peahoones Rue Belliard 99-101, 1040 Brussels , ruumis  JDE 63.

ELi ühine põllumajanduspoliitika (CAP) on peamine Euroopa integratsiooni põhielement selle loomisest peale, olles samal ajal ka üks kõige vaidlusalusem poliitika.

Tagada toiduga kindlustatus ja õiglane jaotamine mitte ainult ELi, vaid kogu maailmas, looduse säilitamine, tervislike toiduainete edendamine, traditsioonilisi toidu tootmise säilitamine,  põllumajandussektori moderniseerimine ja konkurentsivõime säilitamine  - ja kõike seda ideaaljuhul  "mõistliku" hinnaga ELi eelarvest. Need on ainult mõned väljakutsed mida  ELi poliitikakujundajad peavad arvestama kavandades  ühise põllumajanduspoliitika tulevikku. Kõik need - sageli vastuolulised - eesmärgid tuleb omavahel ühildada  kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Seetõttu on Komisjoni Peadirektoraat sageli suure kriitikatule all, sest sõltumata mida ta teeb, on ikka neid kes sellega rahul pole.

Põhilised ettekandajad olid  Regioonide Komitee poolse arvamuse koostaja René Souchon (Prantsusmaa) ja Euroopa Liidu põllumajandusorganisatsioonide esindaja Nella Mikkola (Policy Advisor at Committee of Professional Agricultural Organisations and General Confederation of Agricultural Cooperatives in the European Union (COPA-COGECA)).

Debatti modereeris  Mark Rogerson ( Director of Consilia LTD).

Täpsem info ürituse kohta:
http://www.pes.cor.europa.eu/sustainable-europe-cap.html


Regioonide Komitee arvamuse eelnõu ei ole veel NAT komisjonis arutatud - see on kavas 26.märtsil toimuval NAT komisjoni koosolekul. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 13.märts. Souchoni hinnangul ei taga komisjoni poolt pakutud vahendid seatud eesmärkide saavutamist. Kuidas tagada ausad hinnad turul? Ta ütles, et vaja on tagada ühtekuuluvust, kuid mõistlike kriteeriumide kaudu (mainis Balti riikide oluliselt madalamaid toetusi EL keskmisest). Tema sõnul on konflikti allikas ka „rohelisemaks“ muutmise nõue. Arvestada tuleb sotsiaalset ja majanduslikku aspekti. Ta tõstis esile veel teemad seoses põllumajandusliku tegevusega mägipiirkondades, toidu tarneahela lühendamisega, noorte farmeritega, väiketootmisega. Seoses maaelu arenguga arvas ta, et komisjoni poolt pakutud lähenemine „kõik ühe vitsaga“, ei ole aktsepteeritav.

Nella Mikkola hinnangul toovad komisjoni ettepanekud endaga kaasa hinnatõusu. Ta leidis, et vaja on ka diferentseeritumat lähenemist ning vaja oleks pakkuda erinevaid toetusskeeme erinevat tüüpi farmeritele ning toetada väiketalunike tegevuse jätkamist. Tootlikkuse suurendamise nõue võib hoopis kaasa tuua tootmismahtude vähenemise. Komisjon soovib oluliselt vähendada indikaatorite arvu (150lt kaheksale). Ka nende soov on lühendada toiduahelat ja suurendada kohaliku toodangu osatähtsust.

Tõstatasime taas küsimuse otsetoetuste suurest erinevusest, eriti Balti riikides. Vastuseks öeldi, et vaja on kokku leppida ajavahemik mille jooksul toetuste tase ühtlustub. Samas mainis ta, et ühe koogi jagamine rohkemate osalejate vahel tähendab, et tuleb vähendada teiste osa. Vaja on kokku leppida samuti selles kuidas seda teha.

Eelarve osas arvati, et komisjoni taotlus järgmiseks perioodiks on liiga ambitsioonikas ja eelkõige on ohus ühtekuuluvuspoliitika vahendid. Leiti, et põllumajandus peab saama järgmisel finantsperioodil vähemalt sama palju vahendeid kui käeoleval perioodil.

4.  Uued ettepanekud tooraine, põllumajanduse ja tervena vananemise kohta Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks.

Euroopa Komisjon tegi  meie ühiskonna ees seisvate probleemidega tegelemiseks ettepaneku võtta otsustavaid meetmeid valdkondades, mis on olulised majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohast. Nendeks on tooraine tarnimine, säästev põllumajandus ning aktiivselt ja tervena vananemine. Kõigis kolmes valdkonnas peaksid avalik ja erasektor tegema innovatsiooni alal rohkem ühiseid jõupingutusi elukvaliteedi parandamiseks ja Euroopa ülemaailmse liidripositsiooni tugevdamiseks. Seepärast on komisjon käivitanud kaks uut Euroopa innovatsioonipartnerlust (toorainete kohta ning põllumajanduse säästlikkuse ja tootlikkuse kohta) ning on kinnitanud aktiivselt ja tervena vananemist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse nelja-aastase tegevuskava, mille pilootprojekt algas 2011. aasta veebruaris. Euroopa innovatsioonipartnerlustes kasutatakse uut lähenemisviisi, et hõlmata teadusuuringute-arendustegevuse-innovatsiooni kogu ahelat, tuues nii piiri- kui ka sektoriüleselt kokku avaliku ja erasektori sidusrühmad, et kiirendada innovatsiooni rakendamist. Kõigi nende algatuste ambitsioonikad eesmärgid loodetakse saavutada 2020. aastaks ning tulemusi peaks hakkama näha olema ühe kuni kolme aasta jooksul. Tänane avaldus tehakse just enne Euroopa Ülemkogu, mis peaks kinnitama teadusuuringute ja innovatsiooni keskset positsiooni Euroopa majanduse elavdamises.

Euroopa innovatsioonipartnerlus aktiivselt ja tervena vananemise kohta on loodud selleks, et pakkuda nimetatud olukorraga toimetulekuks lahendusi. 2011. aasta novembris esitati strateegiline rakenduskava, milles määrati kindlaks ametiasutuste, ettevõtete ja kodanikuühiskonna prioriteetsed tegevusvaldkonnad.

Uus komisjoni teatis ongi erimeetmete rakendamise konkreetne järg. Selles käsitletakse järgmist: kutsutakse sidusrühmi üles andma oma panus, luuakse nn innovatiivsete ideede turuplats ning käsitletakse õigus- ja standardimisküsimusi. Sellega parandatakse vanemate inimeste elu, aidatakse neil vanemaks saades osaleda ühiskonnas ning vähendatakse survet tervishoiu- ja hooldussüsteemidele, mis omakorda toetab jätkusuutlikku majanduskasvu.

Komisjon kinnitab, et ta toetab strateegilist rakenduskava, tehes selleks eelkõige järgmist:

·  kutsub täna esimest korda sidusrühmi üles andma oma panus erimeetmetesse, mis käsitlevad innovatsiooni seoses aktiivse ja tervena vananemisega (innovaatiline partnerlus);

·  avab 2012. aasta aprillis nn innovatiivsete ideede ideede turg  turuplatsi, mis aitaks sidusrühmadel leida partnereid, jagada head tava ja vahetada kogemusi;

·  koondab ja kasutab tõhusalt ELi rahastamisvahendeid, sealhulgas konkurentsivõime ja innovatsiooni programm, teadusuuringute seitsmes raamprogramm ja tervishoiuprogramm;

·  käsitleb õigus- ja standardimisküsimusi, nt toetab ELi uue raamistiku väljatöötamist koostalitlusvõime testimise, kvaliteedimärgistuse ja e-tervishoiu sertifitseerimise kohta.

5.  Osalemine 2012 aasta Avatud Päevadel

Avatud Päevade (Open Days) puhul on tegemist EL suurima regionaalpoliitika üritusega. 2012 aasta Avatud Päevadel osalemise taotluste esitamise tähtaeg on 6.märts.

Seekord oleme otsustanud osaleda Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) juhtimisel koos Soti ja Rumeenia partneritega kolmanda teema („delivering results“) all, mis käsitleb senise ühtekuuluvuspoliitika tulemusi ja analüüsib järgmise finantsperioodi ettepanekute rakendamist.

Seminar on kavas korraldada 9.oktoobril 2012 kell 14.30.17.00. Osalejate arvuks on kavandatud 100 inimest. Üritust on kavas korraldada koostöös Euroopa Komisjoni Regionaalarengu peadirektoraadi ja Regioonide Komiteega.

Interdistsiplinaarse seminari eesmärk on tuua kokku Euroopa Liidu ametnikud, liikmesriikide valitud esindajad ja praktikud, et ühiselt  arutleda integreeritud kohaliku arengu poliitika üle järgmisel finantsperioodi EL programmides, pidades silmas territoriaalset arengut  peamiselt linna-, linnalähedastes ja maaelu arengu poliitikates Euroopa Liidu territoriaalse arengu poliitika raames.

Aruandele on lisatud taotlusvorm.

6.  Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid ja riigipead allkirjastasid 2.märtsil   majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu.

Euroopa Komisjoni president  José Manuel Durão Barroso esines avaldusega  majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu  allkirjastamise  tseremoonial  Euroopa Ülemkogul  2. märtsil 2012 Brüsselis. Ta ütles, et liikmesriikide juhtide otsus tunnustada Euroopa Komisjoni keskset rolli on kooskõlas Lissaboni Lepinguga ja ühenduse meetodiga. Lepinguga liitumine on avatud ka teistele riikidele ja EL põhilepingusse viiakse muutused sisse hiljemalt viie aasta jooksul.

Iga liikmesriik on nüüd kohustatud Lepingu ratifitseerima vastavalt oma põhiseadusele.

Maailma silmis  tõstab see samm  euroala ja Euroopa usaldusväärsust tervikuna: selle võimet tagada jätkusuutlik eelarve konsolideerimine, majanduskasv ja tööhõive. Tema sõnul on oluline, et sellega ei liitunud mitte ainult euroala liikmesriigid, vaid 25 riiki 27st.  See on oluline samm Euroopa liidu edasise integratsiooni suunas.

Loomulikult see kokkulepe ei suutnud - ja võib-olla ka ei tohiks katta kõiki elemente majandusliidus, sest see ei asenda olemasolevaid lepinguid, ja  on nendega kooskõlas.  Kõige olulisemaid eesmärke nagu siseturg,  majanduslik,  sotsiaalne  ja territoriaalset ühtekuuluvus on parem käsitleda  Euroopa aluslepingute raames ja ELi teiseste õigusaktide kaudu.

Barroso kõne: pressiteade

Herman Van Rompuy kõne: pressiteade

Delfi.ee uudised

Mõne sõnaga ka Kreeka abist. Financial Times kirjutab, et Euroala liikmed on hilinenud üle poole € 130bn päästeskeemi heakskiitmisega Kreekale, kui avastati, et Ateenal on veel täitamata kõik teise ringi päästmise tingimused. Selleks, et saada uut toetust, peavad Kreeka kõik € 206bn võla omanikud osalema võla deviisivahetuses ja kärpima 75% oma investeeringu väärtusest. Võlakirjade omanikud peavad jõudma  kokkuleppele 12.märtiks- http://www.ft.com/ artikkel


17 eurotsooni rahandusministrit otsustasid   Brüsselis toimunud kohtumise tulemusena toetada  otsust vähendada € 206bn ulatuses  erainvestorite valduses olevate Kreeka võlakirjade väärtust - http://www.ft.com/ artikkel

7.  Tulevased üritused

06.03.2012  - “Broadband coverage at the local level - Drivers or drawbacks at the EU level?”- CdR üritused

07.03.2012 konverents: „More Farmers, Better Food“

07.03.12- EARLALL General Assembly and Seminar "Youth: one step ahead"

20.03.2012- Satellite Telecommunications Conference 2012


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

08.03.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit