Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
  Linnade ja Valdade Päevad 2017
  Linnade ja Valdade Päevad 2016
  Linnade ja Valdade Päevad 2015
  Linnade ja Valdade Päevad 2014
  Linnade ja Valdade Päevad 2013
  Linnade ja Valdade Päevad 2012
    Avamine
    Juhtimine – areng ja planeerimine
    Keskkond, säästev areng
    Hariduse, noorsootöö ja kultuuri kärajad
    E-KOV ja e-teenused
    Riigihangete vaidlustus- ja kohtupraktika
    Energia-ja küttelahendused, vaba elektriturg
    Loovus KOV-s
    Jäätmehooldus
    Sotsiaaltöö ja KOV
    Eestkoste ja KOV
    Linna-valla majandus
    Linnade liikuvuskorraldus
    Riigikogu KOV toetusrühm
    Rahvastikuregister
    Avalik teenistus
    Merendus
    Euroopa Liidu finantsperiood 2014-2020
    Välissuhted
  Linnade ja Valdade Päevad 2011
  Linnade ja Valdade Päevad 2010
  Linnade ja Valdade Päevad 2009
  Linnade ja Valdade Päevad 2008
  Linnade ja Valdade Päevad 2007
  Linnade ja Valdade Päevad 2006
  Linnade ja Valdade Päevad 2005
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Linnade ja Valdade Päevad > Linnade ja Valdade Päevad 2012 > Avamine


Regionaalminister Siim Kiisleri avakõne VIII Linnade ja valdade päeval
Print

15.02.2012

Lugupeetud

President

Linnapea

Omavalitsusjuhid

Head kuulajad,

Mul on hea meel, et saan seista siin teie ees nüüd juba kaheksandatel linnade ja valdade päevadel.

Eelmisel aastal siinsamas ütlesin, et „Üheskoos oleme läbi käinud ühe suurema majanduslanguse Eesti moodsas ajaloos ja oleme siiski elus ja terved.“ Elus ja terved oleme me tänagi. Meie majanduse tervis paraneb ja sellega koos ka meie eelarved ja võimalused.

Seda näitab kõige paremini see, et omavalitsuste tulumaksulaekumised kasvasid eelmisel aastal 22,5 miljonit eurot, ehk ligi 3,9 protsenti. Selle põhjuseks on aga eelkõige see, et töötus väheneb ja üha enam inimesi leiab endale taas töö. Keskmine tööpuudus vähenes eelmisel aastal statistikute hinnangul 4,4 protsenti ja eelmise aasta viimases kvartalis töötas Eestis 22 tuhat inimest rohkem kui aasta varem. Olen veendunud, et nende positiivsete numbrite taga on meie riigi, omavalitsuste ja erasektori tubli töö. Tänan teid!

Teiselt poolt tõusevad ka hinnad, eriti ehitushinnad. Tagasi vaadates on mul väga hea meel, et suutsime siin Eestis euroraha toel kenasti ehitussektorit toetada ja samal ajal ka hulga infrastruktuuri mõistlike hindadega valmis ehitada. Nagu te ka ise teate, on tänaseks need head ajad möödas, sest ettevõtted ei saa lõputult kasumita või lausa miinusega töötada nagu kriisiajal juhtus. See aga tähendab koormusi eelarvele, eriti eurorahade kontekstis, kus vahel võib olla Teie ees valik, kas projektist loobuda või jätta midagi olulist ära. Püüame siin oma meeskonnaga teid mõistlikult toetada, kuid üldiselt püüdke arvestada sellega, et projektidele raha juurde anda meil enamasti pole.

Kahjuks pole segadused sugugi möödas ja see, milline tulevik meid ees ootab, on jätkuvalt lahtine. Euroopa pikaleveninudfinantskriis räsib meie eksporditurgude majandusi ja on selge, et see mõju jõuab ka Eestisse. Seega pean täna taas rõhutama siin seda, et ka järgmiste aastate plaane tehes tuleb olla pigem konservatiivne.

Head kuulajad,

kui ma ütlen konservatiivsed, siis ma ei mõtle sugugi seda, et meil tuleb istuda ja oodata, mida tulevik toob. Tulevik toob tavaliselt seda, mille nimel tööd tehakse. Sellele, kes tööd ei tee, ei too tulevik tavaliselt midagi.

Kui viimased 2-3 aasta on siiski natuke olnud ellujäämisaastad, siis nüüd on kindlasti aeg vaadata ettepoole.  Me peame pöörama oma pilgud tulevikku ja asuma mõtlema, mis saab alates aastast 2014. Ma räägin siin aastast 2014 sellepärast, et paratamatult peame me oma plaane tehes lähtuma sellest tsüklist, milles liiguvad eurorahad.

Kui me soovime vaadata paarkümmend aastat ettepoole, siis võime samahästi vaadata 100 kilomeetrit põhja poole. Paljugi sellest, mis Soomes on ära olnud, on meil alles ees. Hoolimata kõigist regionaalpoliitilistest pingutustest on Soome palju linnastunum kui Eesti. Kui me vaatame Soome poole, siis me näeme seal tugevaid regionaalseid keskusi, kuhu on koondunud head töökohad, haridusasutused, raamatukogud ja palju muud. Ja neid keskusi ühendavad tagamaadega korralikud transpordivõrgud.

Head kuulajad,

Ma olen öelnud, et tuleviku-Eesti on maakonna-Eesti. Maakonnalinnad on Eesti arengu vedurid. Me peame mõtlema, kuidas neid vedureid pisut võimsamaks tuunida. Mis on see kütuselisand, mille abil veduri mootorist rohkem võimsust välja pigistada.

Linna ja maa vastandamise asemel peame me vaatama, kuidas need koos toimivad. Me peame maakondi senisest enam vaatama ühtse toimepiirkonnana. Me peame vaatama, kuidas selles toimepiirkonnas korraldada elu inimeste vajadustest lähtuvalt.
    
HARIDUS

TRANSPORT

TEENUSED

TÖÖKOHAD   

Need on võtmesõnad, mis sisustavad toimepiirkonna.

Ma näen, et ka Eesti regionaalpoliitkas saab järgmiste aastate regionaalpoliitiliste arutelude keskmes olema tugevate keskuste ümber koondunud toimepiirkondade temaatika. Ma näen siin peamise väljakutsena regionaalsete keskuste ja eelkõige maakonnakeskuste arendamist. See tähendab, et riik peab senisest enam vaatama maakondi ühtsete toimepiirkondadena, kus töökohti, avalikke teenuseid, haridus ja transporti tuleb ka toetusi jagades käsitleda ühtse tervikuna terve toimepiirkonna huvidest lähtudes.

See saab olema võitlus Eesti maakonnalinnade säilimise ja arengu eest. Maakonnalinnadest peavad saama maaelu tugipunktid. Ja ma loodan siin ka koostööle teiega. Minu jaoks on siin võtmeküsimuseks uued töökohad. Kui me siin edu ei saavuta, siis võime teha ükskõik mida, kuid see ei aita. Veel sel aastal peavad iga maakonna ja valla liidrid endalt küsima, mis on see eriline, mida me oma kodukandis oskame teha paremini kui teised. Ja kuidas neid eeliseid koostöös riigiga paremini ära kasutada ja arendada nii, et inimestel oleks ka tulevikus tasuvat tööd.

Head kuulajad,

Kui me räägime toimepiirkondadest, siis ei tähenda see loomulikult seda, et kõik teenused saavad või peavad koonduma keskustesse. Kaugel sellest. Aga samas me peame endale aru andma, et igas metsakülas ei saa kunagi olema poodi, pangaautomaati, postkontorit ja paljut muud, mida regionaalpoliitika kriitikud vahel paistavad eeldavat. Meil lihtsalt pole raha, et selle kõige eest maksta. Õigemini öeldes, see tuleks nende arvelt, kes ei ela maal.

Me oleme siin Eestis tihti uhked oma tehnoloogilise edumeelsuse üle. Minu arvates vajab ka maaelu ja nii riigi, kui erasektori teenuste pakkumine maal rohkem nutikaid ja paindlikke lahendusi. Inimesed ei soovi ju käia postkontoris, pangaautomaadi juures või kasvõi vallamajas vaid saada oma asjaajamised võimalikult vähese vaevaga korda. Oleme siin algatanud ka ühe pilootprograammi Lõuna-Eestis, millega püüame uurida, kas ja kui palju on on kohalikud ettevõtjad valmis riigi toel erinevaid teenuseid pakkuma. Tulemustest saan loodetavasti rääkida aasta pärast.

Head kuulajad,
 
Kui me räägime tugevatest toimepiirkondadest, siis peame me rääkima ka haridusest.  Ma ei taha siin öelda muud, kui seda, et paljuski just gümnaasimivõrgu osas tehtavatest otsustest sõltub meie maakonnalinnade tulevik. Kui me siin ei suuda teha tulevikkuvaatavaid otsuseid, siis on varsti väga vähe otsuseid, mida me üldse teha saame, et hoida elu üle Eesti. On selge, et muutusteta me siin ei pääse. Lihtsalt pole enam lapsi, kes teistest eeldustest lähtudes kujundatud gümnaasiumivõrgus käiks. Et pakkuda lastele parimaid valikuid, tuleb ressurss koondada. Olen seda meelt, et kutsekoole ja gümnaasiume tuleb arendada ühtse loogika alusel nii, et paraneksid õpilaste valikuvõimalused ja me suudaksime mõistlike kuludega pakkuda annetele ja huvidele vastavat haridust kõigile. Siin ei peaks olema konkurentsi riigi ja omavalitsuse vahel. Kutsun teid kõiki üles siin haridusministeeriumiga koos mõtlema.

Oluliseks tulevikuteemaks on kindlasti kiiresti kasvavad omavalitsused. Siin ei ole probleemiks niipalju töökohad, kui just avalik infrastruktuur, mis on maha jäämas inimeste tegelikest vajadustest. Ka kasvavate linnapiirkondade lapsed vajavad kodulähedasi koole ja lasteaedu, mis mujal Eestis on tihti juba kättesaadavamad kui kiiresti arenevates ja noorema elanikkonnaga linnalähedastes valdades.

Head kuulajad,

Kui me vaatame põhja poole, siis soomlased ütlevad, et nende demograafilised prognoosid näitavad, et selleks, et olla edukas ka 20 aasta pärast, ei ole neil võimalik jätkata tänase killustunud omavalitsussüsteemiga.

Soome uus valitsus on pannud lauale haldusreformi, mille aluseks on vaatamine tulevikku, tegelemine tulevikus kerkida võivate probleemidega. Soome analüüsid näitavad, et maal töötavate inimeste arv väheneb ja ülapeetavate arv kasvab, et inimesed liiguvad rohkem maa ja linna vahel ja töötavad, õpivad ja elavad eri omavalitsustes. Nad näevad, et omavalitsussüsteem ei saa lähtuda eeldustest, mis enam ei kehti. Kõik see on aktuaalne ka Eestis. Kõik trendid on samad, ainult et me oleme soomlastest vaesemad ja seetõttu peame tegutsema veelgi nutikamalt.

Minu jaoks jäi kõlama eelmisel nädalala ühe Taani omavalitsuste liidu eksperdi poolt välja öeldud tõsiasi, et kui omavalitsused peavad oma ülesannete täitmiseks hakkama tegema mahukat koostööd, siis on omavalitsuste struktuur ajale jalgu jäänud. Mul on hea meel, et reformiteema on meil päevakavas homme pärastlõunal ja ootan teid kõiki kuulama ja arutama.

Head kuulajad,

Kokkuvõtteks.

Looduses jäävad ellu need liigid, kes on suutnud muutuvate oludega kohaneda ja vajadusel ka ise arenema. Looduses võtab see kõik küll miljoneid aastaid aega, meil nii palju ei ole, kuid kohanema ja muutuma peame ka meie. Peab riik, peavad omavalitsused. Kriisiaeg näitas, et see on võimalik.

Püüame siis olla targalt tulevikku vaatavad ka parematel aegadel.

Soovin teile selleks jõudu ja loodan, et siin Viru hotellis saate nii päeval kui ka õhtusel ajal selleks uusi teadmisi ja kogemusi.

Jõudu tööle!
 

28.02.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit