Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
  2018 läbirääkimised
  2017 läbirääkimised
  2016 läbirääkimised
  2015 läbirääkimised
  2014 läbirääkimised
  2013 läbirääkimised
  2012 läbirääkimised
  2011 läbirääkimised
  2010 läbirääkimised
  2009 läbirääkimised
  2008 läbirääkimised
  2007 läbirääkimised
  2006 läbirääkimised
  2005 läbirääkimised
  2004 läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Omavalitsusliitude läbirääkimised > 2013 läbirääkimised


Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste üldkogu PROTOKOLL nr 1
Print

Protokoll .pdf failina


Lisa 1. RES 2013-2016 ja 2013. aasta riigieelarve koostamise ajakava

Lisa 2. Juhend „Kohalike omavalitsuste finantseerimise alase informatsiooni kajastamine läbirääkimiste dokumentides“

Siseministeerium 31.01.2012
Kell 16.00

DELTA 22.02.2012 nr 12-2/61-1

Juhatas:
Siim Kiisler, regionaalminister

Protokollis
Ave Viks (Siseministeerium)

Osalesid:
Sulev Liivik (RM),
Marelle Erlenheim (SoM),
Kaia Sarnet (SiM),
Andres Uusmaa,
Angelika Kallakmaa (ELL),
Mihkel Juhkami (ELL),
Ott Kasuri (EMOL),
Kadri Aija-Viik (EMOL),
Ivar Tedrema (EMOL),
Kurmet Müürsepp (EMOL),
Jüri Võigemast (ELL),
Jüri Landberg (EMOL),
Väino Tõemets (SiM),
Alar Mutli (ELL),
Aivo Vaske (SiM).

Päevakord:
1. Riigi eelarvestrateegia 2013-2016 ja Riigieelarve 2013 ettevalmistamise ja selle aasta läbirääkimiste protsessi ja ajakava ülevaade Rahandusministeeriumilt.

2. Muud küsimused

1. Ülevaade Riigi eelarvestrateegia aastateks 2012-2015 ja 2012. aasta riigieelarve eelnõu ettevalmistamise protsessist ning ajagraafikust ning edasistest arengutest

S. Liivik andis esmalt ülevaate selleaastasest riigieelarve strateegia (RES) menetlemise protsessi aja- ja tegevuskavast (Lisa 1) ning teiseks tutvustas ettepanekut juhendmaterjalide kohta läbirääkimiste informatsiooni süsteemsemaks kajastamiseks. Riigieelarvestrateegia koostamise protsess on läinud käima, ministeeriumidele on lähtealused ja ka aja- ja tegevuskavad esitatud ning ette antud kontrollnumbrid 4 aasta finantsplaani koostamiseks. Praktikas võivad esitatud ajakavas tulla mõningased nihked, aga üldiselt püütakse järgida plaanitut. Veebruaris toimuvad Riigikantseleiga kohtumised poliitikamuudatuste ja valitsusprogrammi tegevuste täpsustamiseks. Veebruari keskel algavad partneritega läbirääkimised üleriigiliste eesmärkide täpsustamiseks, siis peaks ka läbirääkimiste töörühmad hakkama koos käima. See on ka aeg, kus KOVid peaksid esitama riigi poolele oma ettepanekud, s.t veebruari keskel, selleks ajaks kui töörühmade töö algab, võiksid soovituslikult laual olla ka liitude taotlused selle aasta läbirääkimiste 4-aastaseks perioodiks.

M. Erlenheim: Esialgsed arengukavad esitame Rahandusministeeriumile 1. veebruariks, siis hakatakse paika panema peaministri ja ministrite kohtumisi, seega mida kiiremini Koostöökogu ettepanekud tulevad, seda suurem on tõenäosus, et saame need tegevused ministeeriumi arengukavadesse lülitada ja nende osas reaalsete kokkulepeteni jõuame. Arengukava koostamine on põhiosas toimunud ära detsembri lõpus ja jaanuaris, nii et mida kiiremini teie ettepanekud tulevad seda parem. Sotsiaalminister on üks esimesi kes peaministriga kohtub.

S. Kiisler: Praegu teadaolevalt kohtub regionaalminister peaministriga umbes veebruari lõpus, seega kahe nädala jooksul võiksite oma ettepanekud kindlasti ära esitada, et kõik seisukohad oleksid laual selleks hetkeks, kui toimuvad ministrite kohtumised peaministriga.

S. Liivik: Esialgsete finantsplaanide ning arengukava esitamise tähtaeg on 1.03, seejärel märtsi alguses toimub rahandusministeeriumis nende ettepanekute analüüs ja algavad kantslerite kohtumised. Sellest järgmine oluline kuupäev on märtsi lõpus 29.03, kui on majandusprognoosi esitamise tähtaeg, kus selgub millised on riigi võimalused. Aprillikuus peaksid toimuma valitsuskabineti kohtumised riigieelarvestrateegias kokkuleppimiseks, tähtaeg on 26.04. See on tavapärasest maikuisest tähtajast varasem seetõttu, et stabliisusprogrammi valitsuses heakskiitmise tähtaeg on 26.04 ja mõistlik on need dokumendid paralleelselt koostada ja heaks kiita. Siis, aprilli keskel, on mõistlik sõlmida ka vahe-protokoll, s.o umbes nädal enne 26.04.

Mais läheb konkreetse eeloleva aasta eelarve tegemiseks, konkreetsete piirsummade tekkimine on veel otsustamata, üks võimalus, et need räägitakse kabinetis riigieelarve strateegia tegemisel läbi ja tuleb eraldi eelarveprotsessi määrus, kus pannakse 2013. aasta numbrid paika. Juunis räägime eelarve osas edasi, toimub Euroopa vahendite eesmärkide prioriteetide paikaseadmine, tulevad Euroopa Komisjoni poolt soovitused, kuna tänu uutele fiskaallepetele antakse EK poolt täpsemaid soovitusi fiskaalprogrammide kohta, kas tuleb mingeid täiendavaid meetmeid kasutusele võtta. Eestile ilmselt soovitusi ei tehta, küll aga tehakse ilmselt Lõuna-Euroopa riikidele.

Suvine majandusprognoos on augusti lõpus nagu alati, augusti lõpus- septembri alguses algavad ka ministrite läbirääkimised 2013. aasta eelarve paikapanemiseks. September 2020 vahendite jaotuskavade heakskiitmine, suvel on selle osas palju vaja tööd teha. Kaasamisprotsess ja ajakava, kuidas seda protsessi korraldatakse peaks valmis olema. Septembris on 2013. aasta eelarve valitsus kabineti arutelud, septembri lõpus, nädal enne oktoobri algust peab riigieelarve olema ära esitatud Riigikogule. Selline on ajakava poolest üldine raamistik. Kas lepime kokku konkreetsed kuupäevad vahe- ja lõpp-protokollide sõlmimiseks või teeme seda jooksvalt töö käigus?

A. Vaske: Riigieelarve seadus peab mai lõpuks olema sisuliselt valmis. Kas see tähendab, et sisuliselt on mai lõpuks eelarve valmis?

S. Liivik: Mai lõpuks tehakse kevadprognoosi baasil eelarve põhimõtteliselt valmis, sügisesse jäävad täpsustused ja muudatused juhuks kui prognoos pareneb ning võetakse konkreetseid asju juurde. Aga ametnike tasandil peaks selleks ajaks töö olema tehtud. Selles kontekstis on esimene vaheprotokoll tähtsam kui tavaliselt - kõik tähtsamad teemad peaksid esimeses vaheprotokollis olema piisavas ulatuses kajastatud ja hea kui ka nende osas kokklepped saavutatud.

M. Erlenheim: see aasta peame esimest korda esitama oma finantsplaanid juba 1. märtsiks ja seal tuleb juba ära markeerida kõik olulised tegevused. Seega suured teemad, milles näeme, et on kokkuleppe võimalus, peaksime veebruaris suutma ära markeerida, et nendega oma finantsplaanides arvestada.

M. Juhkami: Kas selline lähenemine eeldab ka valitsuse siseseid otsustusprotsesse, näiteks pedagoogide töötasude teemal?

S. Liivik: HTMiga on räägitud, et veebruari jooksul peaks selguma need küsimused, mis on seotud gümnaasiumiastme eraldamise, õpetajate palkade jms, et oma arengukavades märtsi algus need markeerida. Seal peaks HTM esmalt oma soovid ja taotlused markeerima, edasi lähevad need ministrite kohtumistele aruteluks, suuremad teemad peaks ka RESist välja tulema.

M. Juhkami: Kas selle tähtaeg on ka 26 aprill?

S. Liivik: Olulised poliitikamuudatused peaksid jah olema RESis lukku pandud, summad võivad täpsustada, aga eesmärgid ja suunad peaks paigas olema.

J. Landberg: Alates 1.01.2013 jõustub maamaksuvabastus, kas mehhanism puuduva summa kompenseerimiseks on selleks ajaks olemas?

S. Liivik: RESis saab see teema kirja, ministrile on erinevad variandid esitatud, veel ei ole
tagasisidet millist eelistab, aga selleks ajaks kui teeme rahanduse töörühma, siis saame sellest lähemalt rääkida.

M. Juhkami: kas veebruaris saab lähenemine kompenseerimise meetme osas kokku lepitud?

S. Liivik: Püüame veebruari jooksul saada konkreetse teadmise, millised on need variandid mida saame KOVidega hakata läbi rääkima. Töörühmad peaksid algama järgmisest nädalast.

K. Müürsepp: Töörühmad ei saaks enne 14.02 hakata toimuma, kuna liitudel ei ole veel seisukohad kooskõlastatud, pigem saavad need jääda veebruari teise poolde.

S. Kiisler: Lepime siis kokku, et töörühmad peavad toimuma veebruari teises pooles, selleks ajaks tuleb anda töörühmadele ülesanne. Vaheprotokolli allkirjastamine on aprilli keskpaigas, enne 26.04 ja see on järgmine kord, kui siin koguneme.

J. Võigemast: Me teame, et 2013. aasta ei ole maksulaekumise osas kergem kui 2012 ja 2011, seega saab sisuliselt olla tegemist sisemiste ümberjaotustega, see on üks põhjus ohutundeks. Teiseks ei ole meil ülevaadet, millise üksikasjalikkusega jõuab eurorahade mudel RESi, oleme Rahandusministeeriumi kolleegidega koos käinud, aga millise üksikasjalikkuseni välja jõutakse, seda me ei tea.

S. Liivik: Pean seda Ivar Sikkuga täpsustama, kuidas euroraha siin protsessis kajastub.

Otsus: Informatsioon läbirääkimiste ajakava kohta võeti teadmiseks ja edaspidises arvestamiseks, vaheprotokoll sõlmimine kavandatakse aprilli lõppu, lõpp-protokoll septembrisse, täpsemad kuupäevad selguvad töö käigus.

S. Kiisler: Rahandusministeerium räägib nüüd uuest läbirääkimiste juhendist.

S. Liivik: Eesmärk on dokumentide struktuur ja sisu muuta paremaks, struktureeritumaks, paremini haaratavaks ja süstematiseeritumaks, kuna lõpp-protokoll läheb eelarve eelnõuga koos valitsusse ja riigikogusse, mistõttu on tegemist ikkagi väljapoole suunatud dokumendiga. Ettepanekute vormistamisel oleks vaja rohkem vaeva näha ja seda tuleks rakendada hiljemalt alates 2013. aastast, eristades esitamisel, nii KTK kui riigi ettepanekutes olulisemad ettepanekud nagu poliitikamuudatused, rahastamise ja finantsmudelite muutmine jne) ning teised ettepanekud, mis mitterahalised nagu koostöö jätkamine jne. Eraldi blokid on fiskaalse mõjuge ettepanekutele ja pehmetele ettepanekutele. Ettepanekutele juurde tuleb lisada mõjuanalüüs, iga ettepanekuga koos arvestada, kui palju see ettepanek maksab, mis on põhjendused ja muudatused, mis sellega taotletakse. See teeb ka ministeeriumidele nende ettepanekute integreerimise oma arengukavadesse lihtsamaks, kuna vastasel juhul on raske neid seostada. See on ka aluseks auteludele töörühmades, ka ministeeriumid peaks oma ettepanekud paremini vormistama ja olulise välja tooma, praegu on need liiga pikad ja seletava sisuga. Seletava sisuga asjad võivad jääda edaspidi töörühma protokollidesse, koosoleku protokollide lingid saab alati lõpp-protokolli lisada, aga kokkuleppe tekst peaks olema konkreetsem ja lakoonilisem. Vahe ja lõpp-protokollis tuuakse ära olulise ainult olulise mõjuga kokkulepped ja eriarvamused, koos põhjendustega. Tabelis peaks kajastuma, nagu senigi hetkeseis, mis on ministeeriumi taotustes kirjas. KTK poolt tuleks panna samamoodi nagu siiamaani on tehtud kirja numbrid eelmise aasta kohta, poolte taotlused ja eelarve eelnõus kajastuv. Seega tabelis ainult numbrid, vajadusel täpsustav jutt käib konkreetsete teemade blokkidesse. Iga töörühma töö tulemusena tuleb kokkulepe sõnastada, ettepanekute kaupa ära tuua valitsuskomisjoni poolsed seisukohad koos põhjendustega, läbirääkimiste seis ja eriarvamuse puhul eriarvamuse sisu. Lisaks lõpp-protokolli kokkupanemisel peaks siseministeeriumi ametnikul olema ka volitus vajadusel kohendada sõnastusi jms, eesmärk on hakkama saada nii, et viimase hetkel üldkogu laua taha ei jääks enam sõnastuste muudatuste üle arutamist jne.

S. Kiisler: Kindlasti oleks hea formaadis kokku leppida, üldkogus peaks pidama ainult sisulisi arutelusid, muu eelnev tuleks enne ära teha. Kas on küsimusi juhendi osas? Kui on ettepanekuid, siis need saab kirjalikult saata.

J. Võigemast: Oleme koos Rahandusministeeriumiga neid mudeleid ka varem koostanud ja väljapakkunud, majanduskriisi ajal läks see kaduma. Pean täiesti mõistlikuks, et käivitada see struktuur uuesti, et aastate osas sisu võrreldavaks saada.

K. Müürsepp: Vaheosa, et vastutus võetakse, ei jäta lahtisi otsus uure laua taha, on positiivne.

M. Juhkami: Pakutud variant on kindlasti parem ja peaks aitama vältida ka olukorda, kus muudame midagi sõnastuslikku ja siis on vaja eraldi mõlema liidu heakskiitu sellele.

A. Viks: kui dokumendi osas on lõplik üksmeel saavutatud, siis tuleks see ka üldkogu poolt kinnitada koos vahe- või lõpp-protokolli allkirjastamisega.

Otsus: Informatsioon võeti teadmiseks ja edaspidises arvestamiseks.

2. Muud teemad

S. Kiisler: Lühiinfona teadiseks, et me oleme pöördunud kõiki KOVide poole ja küsinud infot, mida nad peavad uuel struktuuritoetuste perioodi nende prioriteetideks. Vastuste % oli hea, ca 186 KOVi vastas. Regionaalarengu osakond püüab neid järeldusi koondada, kui need on koos, siis anname teile ka ülevaate, kuhu KOV juhtide ootused ja nägemused suunduvad, eks vadavalt olid prioriteetsed koolid, teed jm peamised KOV ülesanded.

J. Võigemast: Omaltpoolt tahtsime tõstatasime haridusega seonduva. Meil on praegu mitu protsessi paralleelselt käimas, kõige prioriteetsem, mis puudutab 2012. aasta riigieelarve vahendite jaotust, sh hariduskulude jaotust. Paralleelselt jookseb õpetajate palga määrus, homme on riikliku lepitajaga kokkusaamine. Sellega paralleelselt käib strateegiline arutelu gümnaasiumivõrgu arengu üle. Paraku praegu tundub, et toimub testimine, kui kaugele omavalitsustega minna võib - osa vahenditest ei ole kulupõhised, unustatud on harta põhimõtted jne. Meil ei ole varasematest perioodidest alates 1993. aastast nii keerulist protsessi olnud kui praegu. Kui kellelgi on võimalus seda konstruktiivsetele rööbastele suunata, siis võiks seda teha. Meie huvi oleks konstruktiivselt need küsimused lahendada

A. Kallakmaa: Kui kaugel on hariduskulude määrus?

S. Liivik: Määrus on töös ja Rahandusministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud tegelevad sellesse selguse toomisega. Tugispetsialisteide teema on veel lahendamata.

M. Juhkami: Veel on näiteks küsimus õpetajate palgaraha puhul sotsiaalmaksu maksmise kohutuse panemisest KOVile jne, mis oli kõige drastilisem näide läbimõtlematustest. Lisaks riigipoolne süüdistamine õpetajate palgaraha mittesihtotstarbelise kasutamise osas. Täna me ei tea, mis õpetajate palgaraha tuleb, KOVidel on kõigil eelarved vastu võetud, aga me ei tea, mis saab palgarahadest.

S. Kiisler: Millal see määrus on plaanitud vastu võtta?

S. Liivik: Sisuliselt on määrus koos, aga tugispetsialistide osa on selgusetu veel. Me ei saa seda enne kooskõlastusringile saata kui kõik need küsimused on lahendatud. Usun, et järgmiseks nädalaks peaks olema selgus ja määrus kooskõlastusringile minema.

Regionaalminister lubas omaltpoolt ka rääkida haridusministriga ja anda need teemad ja mured edasi tänas koosolekul osalejaid ja lõpetas koosoleku.

(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Valmar Kiisler

Komisjoni esimees
 
Lisa 1. RES 2013-2016 ja 2013. aasta riigieelarve koostamise ajakava

Lisa 2. Juhend „Kohalike omavalitsuste finantseerimise alase informatsiooni kajastamine läbirääkimiste dokumentides“

22.02.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit