Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


13.-17. veebruar 2012 nr. 6
Print


E-nädalakiri 06/2012

Sisukord:

1. Regioonide Komitee riikide delegatsioonide koordinaatorite kohtumine CoR administratsiooni esindajatega.


2. Regioonide Komitee juhatuse istung.


3. Regioonide Komitee täiskogu istung.


4. Euroopa Parlamendi täiskogu istungi lühikokkuvõte.


5. Komisjon nõuab liikmesriikidelt tagasi ühise põllumajanduspoliitika kulusid 54,3 miljoni euro ulatuses.


6. Euroopa plaanid pensionide suhtes.


7. Euroopa põllumeeste katusorganisatsioon asus Balti riikide huvide kaitsele.



1. Regioonide Komitee riikide delegatsioonide koordinaatorite kohtumine CoR administratsiooni esindajatega.

Koosolek toimus 14.veebruaril.

  • Ettevalmistus veebruari juhatuse istungiks. Oluline on eelarve küsimus ja Stahl tutvustas 2013 aasta eelarve koostamise protsessi. Kõik rahalised kohustused ja nende muutmised tuleb kooskõlastada CAFA komisjoniga.

  • Ettevalmistused veebruari täiskogu istungiks. Päevakord on uuendatud. Esimese arvamuse arutelu juures on vahetunud isik kes seda eelnõu tutvustab. Arvestades esitatud muudatusettepanekute hulka, kestab täiskogu arvatavasti kella üheksani õhtul. Sel õhtul ei ole vastuvõttu. Kokku on esitatud 324 muudatusettepanekut. Oluline teema on kalanduspoliitikat puudutav arvamuse eelnõu, mille kohta on esitatud kõige rohkem muudatusettepanekuid (123 AM). Muudatusettepanekute hääletamisel peab silmas pidama, et selle protsessi käigus ei võetaks vastu vastuolulisi ettepanekuid. Vastuvõtt toimub täiskogu istungi teisel päeval peale Barroso sõnavõttu.

  • Ettevalmistused Kopenhaageni tippkohtumiseks. Põhilised esinejad on kinnitanud oma osalust. 24 koordinaatorit on registreerunud sellele tippkohtumisele. Selle kuu lõpuks on Tippkohtumise kodulehekülg uuendatud. Registreerimise lõpptähtaeg on 29.veebruari. Kokku on registreerunud 368 osalejat. Eesti delegatsiooni põhiliikmetest on kinnitanud oma osalust ainult 20%. Palutakse meenutada liikmetele, et nad teeksid seda võimalikult vara. Juhatus algab 22.märtsi hommikul kell 9.30-12.30. Peale seda viivad bussid osalejad Taani omavalitsusliitu, kus pakutakse lõunat.

  • Regioonide Komitee tegevuse parandamise kava. Kavas on luua tihedamad sidemed EL institutsioonidega ja järgida paremini kuidas CoR arvamustega on arvestatud. Tehti ettepanek tutvuda esitatud kavaga. Kava arutelu jätkub järgmisel korral.

  • Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste panus rahvuslike reformikavade koostamisse. Kavas on läbi viia küsimustik, mis saadetakse välja märtsi alguses. Analüüs tahetakse valmis saada aprillis.

  • Kohaliku administratsiooni meetme (LAF) tutvustus. Selle meetme eesmärk on tõsta kandidaatriikide kohalike ja regionaalsete omavalitsuste haldussuutlikkust. Teemad on valitud koostöös Euroopa Komisjoniga. Kasvas on korraldada sari seminare ja külaskäike. Selle aasta teemad on: regionaalpoliitika, EL ühtekuuluvuspoliitika ning jäätmemajandus. Tallinna Brüsseli esindus on ka valmis ühte seminari korraldama.

Järgmine koosolek toimub 14.märtsil Brüsselis.

2. Regioonide Komitee juhatuse istung.

Juhatuse istung toimus 14.veebruaril Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. Osalesid Kurmet Müürsepp ja Ille Allsaar.

Euroopa Liidu Nõukogu majandus- ja sotsiaalküsimuste peadirektoraadi peadirektori Carsten Pillathi sõnavõtt hiljutiste arengute kohta tõhustatud majandusjuhtimise valdkonnas jäi ära, kuid lisan siiski aruandele taustteave.

Esialgne ajakava:

30. jaanuar 2012

Euroopa Ülemkogu mitteametlik kohtumine – lepingu vastuvõtmine

28. veebruar 2012

Euroopa Parlamendi raportite projektide esitamine: nendega tehakse ettepanek muuta Euroopa Komisjoni ettepanekut kahe õigusakti kohta, mis täiendavad kuuest õigusaktist koosnevat paketti

1.–2. märts 2012

Valitsustevahelise lepingu allkirjastamine kevadisel Euroopa Ülemkogul. ELi juhid arutavad Euroopa poolaasta teist poolt ning Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi kogueelarve võimalikku kohandamist.

1. juuli 2012

Euroopa stabiilsusmehhanismi lepingu jõustumine

1. jaanuar 2013

Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu jõustumine tingimusel, et lepingu on ratifitseerinud vähemalt kaksteist lepinguosalist.

Pärast viimast täiemahulist prognoosi 2011. aasta mais on ELi ja euroala väljavaated halvenenud. Riigivõlakriisi kestmine on vähendanud usaldust, mis avaldab mõju investeerimisele ja tarbimisele. Esimesi märke SKP paranemisest oodatakse 2012. aasta teisel poolel, ent selle mõju töökohtade loomisele jääb väga piiratuks. SKP kasvuks 2011. aastal prognoositakse 1,5 % euroalal ja 1,6 % ELis. 2012. aastaks prognoositakse kõigest 0,5 %-list kasvu euroalal ja 0,6 %-list ELis. Töötus jääb 2011. aastal euroalal 10,0 % ja ELis 9,7 % tasemele. 2012. aastal oodatakse töötuse määra kasvu10,1 %-ni euroalal ja 9,8 %-ni ELis. IMF hoiatas hiljuti Ülemaailmsel Majandusfoorumil euroala võimaliku katastroofilise majanduslanguse eest.

ELi vahendite ümbersuunamisel on prioriteet liikmesriikidel, kelle noorte töötuse tase on kõige kõrgem. Märkimist väärib see, et komisjoni president José Manuel Barroso tegi ettepaneku suunata 82 miljardit eurot ELi 2007–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku eraldamata vahenditest ümber ettevõtete toetuseks ja töökohtade loomiseks. 60 miljardit eurot tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja ülejäänud 22 miljardit eurot Euroopa Sotsiaalfondist. Liikmesriikidel oleks aega kuni 2013. aastani, et koostada, kinnitada ja rakendada uued kavad nende vahendite kasutamiseks. Finantsraskustes olevad liikmesriigid võiksid kasu saada madalamatest kaasrahastamismääradest.

Resolutsiooni eelnõu majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu projekti kohta (lisatud).

Resolutsioon toetab tihedamat majandusintegratsiooni ja suuremat koosmõju kohaliku, piirkondliku, riikliku ja ELi tasandi eelarvete vahel, arvestades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste õiguspädevust majandusliku sõltumatuse osas.

Leitakse, et uus valitsustevaheline leping ei tohiks sisaldada ühtki sanktsioonimehhanismi, mis oleks otseselt seotud ELi poliitikavaldkondade, näiteks ühtekuuluvuspoliitika eelarveeraldistega. Nõutakse, et pärast uue lepingu jõustumist kutsutaks kokku konvent, et lisada uue lepingu sisu Euroopa Liidu õigusraamistikku, ning peab seega äärmiselt oluliseks, et Regioonide Komitee kaasataks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esinduskoguna tulevasse aluslepingute muutmise protsessi tavamenetluse kohaselt.

Rootsi delegatsiooni liige Aldegren ütles, et eelarvedistsipliiniga koos peab arutama ka maksude küsimust. Tõi näiteks Rootsi kui hea eelarvedistsipliini, kõrge SKP ja kõrgete maksude maa.

Tsehhi esindaja leidis, et resolutsioonis pakutud meede koguda andmeid kohalike ja regionaalsete omavalitsuste eelarvete kohta on väga ambitsioonikas ja ta ei kujuta ette kuidas Regioonide Komitee suudab seda täita.

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on homme kell 16.00 kohaliku aja järgi, et seda oleks võimalik täiskogu istungil arutada.

Regioonide Komitee resolutsiooni eelnõu Europe Directi keskuste olukorra kohta (lisatud), mida arutatakse samuti täiskogu istungil. Resolutsioonis kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles Europe Directi teabekeskuste kogutoetust oluliselt suurendama ja põhisummat iga Europe Directi teabekeskuse kohta kahekordistama (praeguselt 12 000 eurolt 24 000 eurole).

(22.–23. märtsil 2012 toimuva) piirkondade ja linnade Euroopa tippkohtumise lõppdeklaratsiooni eelnõu (lisatud).

Deklaratsioonis leitakse, et ilusad ja rohelised, kaasavad, leidlikud, konkurentsivõimelised ja piirkonda lõimunud linnad on võimalikud vaid Euroopa Liidu lisaväärtuse kaudu, kuna Euroopa Liit julgustab linnu looma Euroopa koostöösuhteid teiste linnade ja kohalike ja piirkondlike omavalitsustega; seepärast toetame territoriaalse koostöö tugevdamist, sealhulgas väljapoole liidu  piire. Pooldatakse linnade terviklikumat käsitlemist, milles linna ei peeta üksnes eri voogude haldamise funktsionaalruumiks, vaid demokraatia arendamise oluliseks osaks, kellel on vastav finantsautonoomia ning valitsemisinstantsid ja kus kujundatakse Euroopa sotsiaalmudeliga kooskõlas olevat avalik-õiguslikku poliitikat.

 Euroopa Komisjoni ja Regioonide Komitee koostööprotokolli läbivaatamine.

Koostööprotokolli uus versioon esitati juhatuse liikmetele pärast Euroopa Komisjoniga peetud läbirääkimisi kooskõlas 10. mail 2011 juhatuses kokku lepitud üldiste suunistega. Lisaks koostöölepingu kohandamisele mõne sätte ja tava aegumise tõttu restruktureeritakse praegune leping vastavalt läbirääkimistel kokkulepitule ning sellesse kaasatakse peaaegu kõik poliitilised prioriteedid ja soovitused, mis kiideti heaks 8. juunil 2011 toimunud esimeeste konverentsil. Peasekretäri volitati Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi pidama kokkulepitud soovituste alusel.

Regioonide Komitee valimiste vaatlemise missioonidel osalemise tulevane areng. Üksikasjalikum teave on 2008. aasta teatises valimisabi ja -vaatluste kohta ja 2008. aasta Euroopa Liidu valimisvaatluste käsiraamatus
(http://eeas.europa.eu/human_rights/election_observation/index_en.htm).

Käsiraamatus viidatakse ÜRO poolt 2005. aasta oktoobris koostatud rahvusvaheliste valimisvaatlusmissioonide põhimõtteid käsitleva deklaratsioonile, mille Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament vastu võtsid
(http://www.accessdemocracy.org/files/1923_declaration_102705.pdf)

CIVEXi komisjoni 2012. aasta tööprogrammi kavandis  on neile strateegiatele toetudes ette nähtud, et „Regioonide Komitee liikmed osalevad ka edaspidi aktiivselt valimiste vaatlusmissioonidel. CIVEXi komisjon soovib seda prioriteeti arendada koostöös Euroopa Nõukoguga ning võib arendada suhteid ka Euroopa välisteenistuse, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga, et suurendada komitee teadmisi selles valdkonnas. .” Tulevikus tuleks CIVEXi komisjoni tööprogrammis luua seosed valimiste vaatlusmissioonide ja Regioonide Komitee väistegevuse vahel RK välissuhete strateegia raames.

Praegu osalevad Regioonide Komitee liikmed valimiste vaatlusmissioonidel:

-           väljaspool valimiste ELi vaatlusmissioonide raamistikku,

-           kongressi delegatsioonide liikmetena,

-           ainult lühiajalistel missioonidel (5–7 päeva koos tegeliku valimispäevaga) ja

-           ainult ELi välistes Euroopa riikides.

Fraktsioonid on määranud 16 Regioonide Komitee liiget (kellest 6 on CIVEXi komisjoni liikmed) valimisvaatluste meeskonna liikmeks, kellest 4 määratakse osalema igal valimiste vaatlusmissioonil. Lisaks sellele lubas CIVEXi komisjoni juhataja valimisvaatluste meeskonda ka ühe fraktsiooni mittekuuluva liikme. Eraldatud eelarvevahendid on siiani võimaldanud Regioonide Komitee liikmetel osaleda kahel-kolmel valimiste vaatlusmissioonil aastas. Vastavalt rahvusvahelistele standarditele korraldatakse valimiste vaatlusmissioone ainult asjaomaste riikide kutsel.

Juhatuse liikmed võtsid vastu esitatud põhimõtted Regioonide Komitee rahvusvahelistel valimiste vaatlusmissioonidel osalemise kohta..

Kutsuti üles austama dialoogi CIVEX komisjonis, et leida rahuldavad lahendused valimissioonide korraldamise kohta.

Juhatuse istungil kinnitati 15.–16. veebruaril 2012 toimuva täiskogu 94. istungjärgu päevakorra kavand ja võeti teadmiseks 3.–4. mail 2012 toimuva täiskogu 95. istungjärgu  päevakorra esialgne kavand.

Sellel täiskogul osalevad esimest korda vaatlejatena Horvaatia liikmed.

Võeti vastu ettepanekud omaalgatuslike arvamuste koostamise kohta ja teadmiseks ettepanekud Euroopa Komisjonile konsulteerimistaotluste esitamise kohta ning õigusaktide ettepanekud ja muud kui õigusaktide ettepanekud, mille kohta Regioonide Komitee on otsustanud arvamust mitte koostada.

CAFA esimees esitas aruande CAFA poolt langetatud otsuste kohta. Ta ütles, et 2013 aasta eelarve koostamisel on vaadatud 2012 aasta eelarvet ning võetud arvesse teatud kulude vältimatut tõusu, ning võimalikke kohti kokkuhoiuks. Näiteks kulud seoses kinnisvaraga võib edasi lükata järgmisesse perioodi, kuid see ei ole kokkuhoid. Kulusid kasvatab ka Horvaatia liitumine Euroopa Liiduga.

2013. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kavand- otsustati edastada täiskogu istungjärgule Regioonide Komitee 2013. aasta eelarve projekt, st 2013. aasta eelarve põhistsenaarium, st kasv 2 043 328 eurot ehk 2,36 %, pluss lisakulud seoses Horvaatia ühinemisega 2013. aastal summas 902 144 eurot ehk 1,04 %.

Maxwell Inglismaalt ütles, et Regioonide Komitee 2013 aasta eelarve ei arvesta tegeliku olukorraga. Paljudes riikides on olulisel määral vähendatud avaliku sektori eelarveid ja tegi ettepaneku vähemalt külmutada liikmete päevarahad ja muud toetused, et olla solidaarne riikides valitseva olukorraga. Paljudel avaliku sektori töötajatel on palgad külmutatud või isegi vähendatud.

Komitee president ütles, et see pole nende otsustada ja see sõltub millised on kokkulepped ametiühingutega ja milline saab olema EL 2013 aasta üldeelarve. Bihary ütles, et otsus, et liikmed peavad kasutama madalama klassi lennupileteid, ei hoia raha kokku ja ta ei toeta seda ettepanekut.

Bresso ütles, et nad peavad lähitulevikus otsustama milliseid kulusid nad ei saa muuta ja millised on võimalikud kokkuhoiu kohad. Tegi ettepaneku leppida kokku signaalis, et liikmete päevarahad külmutatakse. Samuti võiks vaadata üle ka küsimuse seoses kallite äriklassi piletite kasutamisega.

Otsustati ka, et iga üritus, mida komitee korraldab, peab olema toetatud vähemalt ühe komitee liikme poolt. Nende klauslitega võeti vastu ette valmistatud 2013 aasta eelarve kavand.

Vastu võeti 2012 aasta eelarve.

Võeti vastu Regioonide Komitee väljaspool Brüsselit toimuvad ja erakorralised üritused 2012. aasta esimesel poolaastal.

Idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste iga-aastase konverentsi (CORLEAP) ja Euroopa – Vahemere piirkonna kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) struktuur ja rahastamine-  kiideti heaks  60 000 euro ulatuses rahalise abi eraldamise ARLEMi ja CORLEAPi partnerriikide liikmetele osalemiseks ARLEMi ja CORLEAPi koosolekutel ühe aasta jooksul.

3. Regioonide Komitee täiskogu istung.

Täiskogu istung toimus 15-16.veebruar 2012 Euroopa Parlamendi istungite saalis.  Esimesel päeval toimus täiskogu istung kella 15.00- 21.00 ja teisel päeval 9.30-13.30.

Täiskogul osalesid meie liikmetest Väino Hallikmägi, Toomas Vitsut, Teet Kallasvee, Uno Silberg, Jüri Pihl  ning delegatsiooni koordinaator  Ille Allsaar.

Täiskogu 94. istungjärgu peakõnelejad olid:

·        Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.

Barroso ütles oma kõnes, et Euroopal on vaja solidaarsust ja on vastuvõetamatu lasta riikidel langeda sellesse olukorda nagu mõned liikmesriigid on. Olukord on selline millega me varem pole silmitsi seisnud. On vaja vähendada meie majanduste lahknevust, piirata laenuvõtmist ning tõhustada konsulteerimist rahandusküsimustes. Oleme sõlminud olulise poliitilise kokkuleppe. Kreeka olukord on tõstatanud rea küsimusi, mis heidavad varju kogu EL. Hiinast, kust ta tuleb, küsib- kas EL on võimeline seda olukorda lahendama. Vaja on otsida uusi võimalusi majanduskasvuks ja seetõttu on loodud uus rakkerühm. Vaja on aidata Kreekal senisest tõhusamalt kasutada tõukefondide raha. Suurendatud on kaasfinantserimise määra 95%ni. Alternatiiviks on täielik katastroof Kreekale ja seda tunnistas ka Kreeka peaminister.

Nad soovisid muuta EL aluslepingu muutmist, aga kuna üks riik seda ei soovinud, siis pidime valima teise tee. Nüüd tuleb kokkuleppe sisu viia EL õigustikku. Suudeti saavutada 25 liikmesriigi poolt võetud kohustus täiendavaks koostööks rahanduse valdkonnas. Vaja on tagada garantii investoritele, et euro ei kao kuhugi. Liit peab looma eeldused majanduskasvuks. Komisjoni töö järgmine etapp märtsis on 5 miljardi euro piirmäära suurendamine. Strateegia, millele EL ehitab oma kasvu, on EU2020 strateegia. Vaja on jätkata vastu võetud kursil ja ei saa hakata seda muutma. Vaja on saavutada reaalseid tulemusi tegelikkuses. Selleks on vaja kaasata kõiki tasandeid- sisuliselt on küsimus sotsiaalse turumajanduse taastamises. Maailmas kasutatakse teise printsiipe, mis meile ei ole vastuvõetavad.

Liikmesriigid peavad välja pakkuma reformikavad märtsikuuks noorte töötuse vähendamiseks. Tegutseda on vaja kiiresti. Kõik liikmesriike külastatakse enne veebruari kuu lõppu. Komisjon koos liikmesriikidega peab kaaluma selle perioodi ühtekuuluvusvahendite kasutamata ressursside suunamist VKEde toetuseks.

Koostöös Regioonide Komiteega on vaja välja töötada ühtsed alused järgmise perioodi ühtekuuluvuspoliitikaks.

Sõna said kõikide fraktsioonide esindajad, sealhulgas EA fraktsiooni nimel Uno Silberg . Ta ütles: “Austatud president. Esmalt soovin Teid tänada EA fraktsiooni nimel järjekordse dialoogi eest Regioonide Komitee täiskogus.

Maailm meie ümber ja ka Euroopa Liit on muutunud ja on muutumas veelgi. Oleme mures, et Euroopa Liidu ja euroala väljavaated on erinevate prognooside kohaselt jätkuvalt halvenenud.

Oleme kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad ja suhtleme iga päev lihtsate inimestega kohtadel. Väga raske on neile selgitada, miks me oleme täna sellises seisus kus me oleme. Eelkõige jääb kaugeks ja arusaamatuks see, millega Euroopa Liit tegeleb. Aursaamatuks jääb ka see, kas Euroopa Liit on oma tegevusega kriisi põhjus või tagajärg.

Miks tuleb rahvas mitmel pool tänavatele meelt avaldama, on see midagi sellist mis on Euroopa Liidu senine valearvestus, tegemata jätmine või otseselt liikmesriikide valitsuste tegevus või tegevusetus. Usalduskriis aina süveneb.

Oleme mures, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsuste poole pöördutakse eelkõige siis kui on vaja tagajärgedega toime tulla, aga mitte küllaldaselt siis kui eelnevalt suuri otsuseid tehakse.

Me peame leidma koos kesktee ja asendama illusioonid ühise, erinevaid osapooli kaasava tegevusega. Euroopa on kriisis ja vajab sõpru. Lisaks tagajärgede likvideerimisele ei tohiks ära unustada probleemide põhjustega tegelemist ja seda sellisel kujul, et ka lihtsale inimesele kohtadel oleks arusaadav miks täna ja miks just nii.

Tahame Teile kinnitada, et seal, kus meil on ühised eesmärgid, toetame Euroopa Komisjoni meetmeid. Komisjon võiks oleks olla samas palju aktiivsem ja dünaamilisem seadusandlike ettepanekute tegemisel.

Juhime tähelepanu sellele, et kavandatavad muudatused rõhutavad kohati liiga palju ranguse põhimõtet ja on ebameeldivad ning ebapiisavad selleks, et lahendada majanduslikke raskusi või leevendada sotsiaalseid pingeid ühiskonnas. Kriisiolukorras tuleb olla ettevaatlik, et mitte liigselt üle reageerida.

Olete teinud ettepaneku suunata 82 miljardit eurot ELi 2007–2013 mitmeaastase finantsraamistiku eraldamata vahenditest ümber ettevõtete toetuseks ja töökohtade loomiseks. Selgust vajaks, millistel alusel plaanitakse seda raha kasutada ja kas ning kuidas on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused planeeritud protsessi kaasata.

Toetame igati ettepanekut riiklike reformikavade osana tööhõivekavade koostamist, kuid tuletame meelde kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsust ja rolli erinevate majanduslike või sotsiaalsete tagajärgede leevendamisel. Puudutab see siis tööjõu pakkumise parandamist või noorte töötuse vähendamist. Töökohad ei teki aga ilma inimesele ja majandusele sobiva keskkonnata kohalikul ja piirkondlikul tasandil. 

Toetame VKEde jaoks soodsa keskkonna loomist, eelkõige seoses VKEde rahastamisele ligipääsuga kogu Euroopas, edendada mikrokrediidirahastuid, võtta paremini kasutusele struktuurifondid keskendudes eelkõige majanduskasvu edendamisele ja töökohtade loomisele.

On õige, et koos liikmesriikidega ja eelkõige koos kohalike ja piirkondlike omavalitsustega tuleb astuda samme, et taastada avaliku sektori finantsdistsipliin ja jätkusuutlikkus ning seeläbi usaldus turgude ja kodanike hulgas.

Nendes liikmesriikides kus juba on vastavad abinõud tarvitusele võetud eelarvedistsipliini osas, st on tehtud vastavad kärpeid nii riigieelarvetes kui kohalikes eelarvetes, siis ei tohiks neid selle eest edaspidi kuidagi panna ebasoodsamasse olukorda või karistada võimalike uute meetmete kasutusele võtuga.

See on põhjus, miks meil on vaja rohkem koostoimet kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil samas liigselt kärpimata kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahalist iseseisvust.

Avaldame toetust vajalike algatuste ja meetmete osas kõigis valdkondades, mis on esmatähtsad euroala heaks toimimiseks, püüdes toetada konkurentsivõimet, edendada tööhõivet, aidates kaasa avaliku sektori vahendite jätkusuutlikkusele ja tugevdades finantsstabiilsust.

Ka põllumajandustootjatele tuleb tagada võrdsed konkurentsi tingimused. Oleme nõus, et komisjon liigub otsetoetuste ümberjaotamisel õiges suunas, aga soovime rõhutada põllumajanduse eelarve säilitamise vajalikkust suureneva toidunõudluse tingimustes. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata ebavõrdsuse vähendamisele osas riikidele, kus otsetoetuste tase jääb ka edaspidi jätkuvalt oluliselt allapoole keskmist.

Euroopa vananemise ja põlvkondade vahelise solidaarsuse aasta kontekstis: vanad liikmesriigid kompenseerivad oma probleemid suures osas tööjõu sissevooluga uutest liikmesriikidest, seda lisaks kolmandatest maadest tulevale immigrantide voolule. Raha ja rahva väljavool on aga uute liikmesriikide üks valusamaid probleeme.

Lõpetuseks, tahan veel kord tänada Teid EA fraktsiooni nimel ja kinnitan, et olema kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatena ning Regioonide Komitee liikmetena avatud dialoogiks ja koostööks, võttes arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järjepidevat järgimist.”

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariiki esindav Taani Euroopa asjade minister Nicolai Wammen.

Ta ütles, et õigete otsuste langetamisel ei sa olla mingit konflikti erinevate valitsustasandite vahel. Kogu poliitika on tegelikult kohaliku tasandi poliitika. Tuleb olla aus ja tunnistada, et majanduslik olukord EL on muutunud halvemaks. Majanduskriis Euroopas paneb paika ka piirid eesistujariigi jaoks. Vaja on ausalt probleemidest rääkida. Vastustundlik, roheline, dünaamiline ja turvaline Euroopa on nende prioriteedid. Vaja on majandusjuhtimise uusi reegleid. On vaja vähendada riske, et tulevikus need ei korduks. Uus eelarve peab suunama rohkem raha teadusuuringutesse ja rohelisse majandusse. Läbirääkimised uue mitmeaastase finantsraamistiku üle ei lõpe enne käesoleva aasta lõppu. Finantsvastutus on hetkel kõige olulisem teema.

Järgmisel perioodil on vaja kärpida kulusid ja see peab kajastuma ka eelarves. Vaja on viia euroopa tagasi majanduskasvu teele ja rakendada täiel määral ühisturg. Ühisturgu on vaja edasi arendada ja ajakohastada. Keskendutakse ka raamatupidamisreeglite ajakohastamisele. Tuleb tagada parem online ja turvalisus tarbijate jaoks. EL jätkusuutliku majanduse tagamisel  on oluline  efektiivne ressursside kasutus. Taani on linnade keskkonnasõbralikumaks muutmisel esirinnas.

Küsimus on selles kus luuakse uued rohelised töökohad- kas Euroopas või kuskil mujal. Iga ühtekuuluvuspoliitika raames kulutatud euro peab tooma mitmekordselt tagasi. Tähelepanu on vaja pöörata eriti noorte töötuse vähendamisele. Ühtekuuluvuspoliitika raames on vaja üles näidata solidaarust, kuid see peab ka aitama ellu rakendada euroopa prioriteete. Ühtekuuluvuspoliitika peab olema hästi suunatud ja  selle ellu viimisel tuleb rakendada partnerlust. See müüt, et netomaksjana ei ole Taani huvitatud läbirääkimiste edasiviimisest, ei ole tõsi.

Euroopa Komisjoni merenduse ja kalanduse volinik Maria Damanaki tutvustas komisjoni ettepanekuid kalanduse valdkonnas.

Poliitiliste fraktsioonide esindajad rõhutasid oma sõnavõttudes, et on vaja säilitada piirkondade väikesed kalanduses tegutsevad ettevõtted ning samuti kaitsta kalavarusid.

Täiskogul arutati ja võeti vastu järgmised arvamused:

Finantstehingute maksu ühine süsteem. Raportöör: Rolf Christoffers (DE/PES), CdR 332/2011 rev 1 – ECOS-V-021. Arvamus võeti häälteenamusega vastu 2. detsembril 2011.

Raportöör tervitab komisjoni lähenemist ühtlustamisele ning kutsub üles kehtestama viivitamata Euroopa finantstehingute maksu tõhustatud koostöömenetluse kaudu. Raportöör toetab esmaturgudel tehtavate tehingute väljajätmist finantstehingute maksu reguleerimisalast, kuna selle abil vähendatakse maksu soovimatut mõju reaalmajandusele. Samas väljendab komitee kahetsust, et reguleerimisalast ei jäeta välja ka avaliku sektori poolt järelturul tehtavaid tehinguid, kuigi see näib olevat eelarvepoliitiliselt kohane, arvestades tõsiasja, et usaldusväärse finantsjuhtimise huvides peab avalik sektor kasutama ka järelturu finantsinstrumente.

Raportöör on seisukohal, et vaid avalikku sektorit rahastavad erikrediidiasutused tuleb finantstehingute maksu kohaldamisest välja arvata. Lisaks suhtub raportöör kriitiliselt komisjonile õiguse andmisse võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks liikmesriikide võetavad meetmed maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise kuritarvitamise ärahoidmiseks. Enamik põhimõttelise tähtsusega, eriti kriminaalkaristustega seotud küsimusi tuleks jätta täielikult liikmesriigi otsustada.

Lõpetuseks toetab raportöör finantstehingute maksu lisamist uue kategooriana ELi omavahendite süsteemi, kutsub üles suuremale majanduslikule integratsioonile, mis läheb fiskaalpoliitikast kaugemale, ning kutsub ELi ja liikmesriike üles leppima ülemaailmsel tasandil koos G20 riikidega kokku finantsturgude reguleerimise reformimises.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 41 muudatusettepanekut, nendest 8 Uno Silbergi ja ülejäänud meie delegatsiooni liikmete nimel (lisatud). Uno Silbergi poolt esitatud muudatusettepanekud olid väga mõistlikud ja asjalikud.  Keymer ütles, et võrdsete tegutsemistingimuste saavutamiseks ning kooskõlas algse põhimõttega tuleks finantstehingute maks kehtestada Euroopa Liidus üksnes juhul, kui see võetakse samal ajal ka mujal maailmas. Sama toetasid ka mõned teised sõnavõtjad.

Sellele vaatamata ei võetud seda ettepanekut vastu. Vastu ei võetud ka peaaegu (va AM 36) ühtegi teist ettepanekut, välja arvatud PES fraktsiooni ja raportööri enda muudatusettepanekud.

Arvamus võeti vastu märkimisväärse arvu vastuhäältega.

Kolmandate riikide kodanike integratsiooni Euroopa töökava. Raportöör Dimitrios Kalogeropoulos (GR/EPP), CdR 199/2011 rev 2 – CIVEX-V-024. Arvamus võeti häälteenamusega vastu 1. detsembril 2011.

Raportöör rõhutab, et integratsioon on kahepoolne protsess, mis nõuab vastastikust pühendumust nii vastuvõtjariigi kui ka sisserändajate poolt, ning kutsub üles kasutama terviklikku lähenemisviisi, milles võetakse arvesse mitte ainult majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte, vaid ka kultuurilist ja usulist mitmekesisust ja sisserändajate ühiskonnaelus osalemisega seonduvaid küsimusi. Integratsiooni ja mitmekesisuse edendamiseks kutsub raportöör kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles värbama õpetajaid sisserändajate päritoluriigist. Samas märgib raportöör, et integratsioon saab alguse päritoluriigis ning väga oluline on laiendada piiriülest koostööd mõlema poole kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel.

Raportöör leiab, et selleks, et tagada rändajate tööturul osalemine, mis on eduka integratsiooniprotsessi eeltingimus, tuleb lihtsustada päritoluriigis omandatud oskuste tunnustamist. Siinkohal on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel otsustav roll tingimuste loomisel, et lihtsustada juurdepääsu tööhõivet puudutavale teabele. Raportöör peab oluliseks ka Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi panust ning märgib, et rahastamisvõimalustega seotud prioriteetide kindlaksmääramisel peaksid osalema ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.

Arvamuse eelnõu kohta ei esitatud ühtki muudatusettepanekut ja see võeti ühehäälselt vastu.

Omaalgatuslik arvamus “Kultuuripealinnade tulevik”. Raportöör: Anton Rombouts (NL/EPP), CdR 191/2011 rev 2 – EDUC-V-016. Arvamus võeti häälteenamusega vastu 23. novembril 2011.

Komitee tervitab asjaolu, et komisjon töötab Euroopa kultuuripealinna algatuse jaoks välja uut õigusraamistikku, ning rõhutab vajadust jätkata programmi ka pärast 2020. aastat. Mõned kultuuripealinna tiitli saanud linnad on laiendanud programmi ulatust, hõlmamaks aastaid enne ja pärast üritust. Seda peetakse edukaks praktikaks, mida tuleks tulevikus edasi arendada. Komitee rõhutab seega lisaväärtust, mida annab piirkondliku lähenemisviisi propageerimine Euroopa kultuuripealinna tiitlile. Regioonide Komitee esindaja valikukomisjonis peab jätkuvalt olema üks komitee valitud liikmetest, pidades siiski meeles, et see ei ole auamet ning see tähendab suurt töökoormust.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 27 muudatusettepanekut, nendest üks Uno Silbergi ja teiste meie delegatsiooni liikmete poolt. Ansari ütles, et seda tuleb laiendada ka väiksematele linnadele ja maapiirkondadele. Horvaatia poolne vaatleja soovis seda tiitlit laiendada ka piirkonnale. Pingeline hääletus toimus ALDE fraktsiooni poolt esitatud muudatusettepaneku üle, mis lisas arvamusele järgmise lõigu: „sh tasub kaaluda tiitli määramist piirkondlikule tasandile, kusjuures piirkond oleks peamise kultuuritähelepanu keskmes, jäädes samas kõnealuse piirkonna tähtsaima linna juhtimise alla“ võeti vastu häältega +61/-54. ALDE oli esitanud ka teise ettepaneku (AM 21), milles nad soovisid „uurida võimalust määrata igal aastal tiitel nii linna- kui ka maapiirkondadele“, mis lükati tagasi.

Kogu arvamus võeti vastu häälteenamusega.

Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus. Raportöör: Michel Delebarre (FR/PES), CdR 371/2011 rev 1 – COTER-V-022. Arvamus võeti häälteenamusega vastu 5. detsembril 2011.

Komitee tervitab komisjoni ettepanekut ning märgib, et viimase nelja aasta jooksul on 25 ETKRi loomisel osalenud 550 kohalikku omavalitsust 15 liikmesriigist ning lähitulevikus on kavas luua veel kümneid ETKRe. Komitee rõhutab, et ETKR peaks olema vabatahtlik ja eelistatud vahend territoriaalse koostöö poliitika rakendamiseks ning olema lisatud ühtekuuluvuspoliitikat 2014–2020 käsitlevatesse õigusaktidesse. ETKR näitab suurt potentsiaali infrastruktuuri ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste haldamisel. Siiski märgib komitee, et ETKRile ei ole pööratud ELi valdkondlikus poliitikas piisavat tähelepanu.

Tööd tuleb jätkata ka komitee ETKRi platvormiga ning see tuleks kaasata komisjoni ja komitee koostöölepingusse. Komitee tunneb heameelt ETKRide ja nende partnerluste ulatuse laienemise üle ning teeb ettepaneku laiendada ETKRis osaleda võivate ettevõtete nimekirja ning lihtsustada ETKRi loomise menetlusi. Samuti väljendab komitee heameelt ülemereterritooriumide ETKRi lisamise üle ning võimaluse üle kaasata ETKRi ka kolmandaid riike.

Komitee leiab, et kasulik oleks ette näha sätted, mis võimaldaksid ETKRil kehtestada tasud tema hallatava infrastruktuuri kasutamise eest. Samuti tuleks pakkuda kõigile ETKRidele ühist õiguslikku lahendust samal piiril või samal piiriülese koostöö alal asuvate ETKRide koostöölepingute allkirjastamiseks. Arvamuses juhitakse tähelepanu raskustele täieliku nimekirja koostamisel õigusaktidest, mida ETKRi tegevuse suhtes kohaldatakse. Komisjon peaks selgitama ETKRi vastutust käsitlevaid sätteid ning arvestama asjaolu, et „piiratud vastutuse” kontseptsioon on olemas vaid piiratud arvus liikmesriikides. Uuest määrusest peaksid kasu saama ka juba loodud ETKRid.

Arvamuse kohta oli esitatud kuus muudatusettepanekut ja 1 raportööri kompromissettepanek. Kaks muudatusettepanekut (AM 3 ja 5) lükati tagasi. Raport võeti vastu ühehäälselt.

Toimus Euroopa ettevõtluspiirkonna 2013 tiitli auhinnatseremoonia, millel komitee president Mercedes Bresso andis tiitli Nord-Pas-de-Calais' (Prantsusmaa), Lõuna-Taani ja Steiermarki (Austria) piirkonnale.

Laste vaesus. Raportöör: Doreen Huddart (UK/ALDE), CdR 333/2011 rev 1 – ECOS-V-022. Arvamus võeti häälteenamusega vastu 2. detsembril 2011.

Komitee tervitab komisjoni kavatsust avaldada soovitus laste vaesuse vastase võitluse ja laste heaolu edendamise teemal ning kiidab heaks soovituses määratletud kolm poliitikavaldkonda: piisavad ressursid, juurdepääs teenustele ning laste ja noorte aktiivne kaasamine.

Raportöör kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa Sotsiaalfond ja struktuurifondid võtaksid arvesse laste vaesusega seonduvaid küsimusi. Töökaitsealased õigusaktid peaksid moodustama osa kõnealusest soovitusest, sest rahaline vaesus on üks sotsiaalse puuduse kõige märgatavamaid tunnusjooni. On märgatud, et riikides, kus kulutatakse sotsiaalhüvitistele kõige rohkem, on laste vaesuse näitajad kõige madalamad. Raportöör juhib ka tähelepanu vajadusele saavutada töö- ja eraelu tasakaal, sest nii ajaline kui ka rahaline vaesus võivad takistada laste arengut. Juurdepääs kvaliteetsetele teenustele tervise, hariduse, eluaseme ja kaitsevaldkonnas on vaesuses elavate laste jaoks ülimalt oluline.

Raportöör soovitab seada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammis konkreetne laste vaesuse valdkonna eesmärk. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleks kaasata otsuste langetamisse seoses laste ja noorte aktiivse osaluse, perede toetamise ning üldisema poliitika kujundamisega ELi ja riiklikul tasandil.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 33 muudatusettepanekut. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Ühise kalanduspoliitika reform. Raportöör Mieczysław Struk (EPP/PL), CdR 239/2011 rev 1 – NAT-V-014. Arvamus võeti häälteenamusega vastu 28. novembril 2011.

Kuigi komitee toetab komisjoni kavatsust piirata kalavarude jätkuvat vähenemist, juhib ta tähelepanu asjaolule, et eesmärkide saavutamisele seatud tähtaeg ei ole realistlik. Komitee soovitab bioloogiliste ressursside säästva kasutamise eesmärgi saavutamiseks rakendada võimalusel kalavarude majandamise mitmeaastast lähenemisviisi. Komitee kutsub üles edendama ühise kalanduspoliitika eesmärke rahvusvahelisel tasandil. Komitee tervitab eeskirju, millega piiratakse juurdepääsu kalavarudele liikmesriikide 12 meremiili laiuses vööndis, sest need on olnud tõhusad ning peaksid jääma kehtima. Liikmesriikidel peaks olema lubatud vastu võtta kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevaid meetmeid, mis kehtiksid kõigi nende vööndis asuvate liidu kalalaevade suhtes. Järk-järgult tuleks kehtestada tagasiheitmise keeld.

Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi kehtivusaeg ei tohi olla lühem kui viis aastat Komitee tunnistab vajadust töötada välja Euroopa Liidu strateegilised suunised riiklike vesiviljeluse strateegiate koostamise kohta ning parimate tavade ja kogemuste vahetamiseks avatud koordinatsiooni meetodi abil. Samuti tuleks luua vesiviljeluse nõuandekomitee. Võttes arvesse püügitegevuse prognoosimatust, nõustub komitee mehhanismi kehtestamisega inimtoiduks kasutatavate kalandustoodete ladustamiseks. Tarbijatele tuleks anda toote kohta ka miinimummääral teavet. Komitee kutsub üles suurendama ühise kalanduspoliitika suunatust piirkonnastumisele ning arvestama poliitika rakendamisel teiste merendusküsimustega.

Poliitika rakendamiseks on vaja asjakohast rahalist toetust ning komitee kutsub üles looma ühisele kalanduspoliitikale suunatud asjakohase ELi mitmeaastase finantstoetuse.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 123 muudatusettepanekut ja 7 raportööri kompromissettepanekut.

Enamuse muudatusettepanekute hääletamisel kasutati elektroonilist süsteemi, sest poolt ja vastuhääled jagunesid väga tasavägiselt. Näiteks lükati tagasi komisjoni ettepanek rakendada ülekantavate püügikontsesside süsteemi hiljemalt 31.detaembriks 2013.a kõikide üle 12 meetriste kalalaevade suhtes (+36/-32) ja ettepanek, mis soovis kustutada komisjoni ettepanekut kehtestada ülekantavatele püügikontsessioonide süsteemi kehtivusajaks maksimaalselt viis aastat, leidis heakskiidu häältega +62/-9.

Komitee nõustus tehtud ettepanekuga, et sellised süsteemid peaksid olema vabatahtlikud ja kuuluma iga riigi pädevusvaldkonda (+34/-32).

Kahjuks ei leidnud toetust ettepanek, mis soovis lisada selge viite traditsioonilise väiksemahulise käsitööndusliku kalapüügi sektori väljaostmise vastu, mille olemasolu iseenesest toob piirkonnale kasu turismi- ja keskkonnaaspektist (+22/-43).

Arvamust vastu ei võetud, vaid saadeti tagasi komisjoni uueks aruteluks.

Keskkonnamüra direktiivi rakendamine. Raportöör José Macário Correia (PT/EPP), CdR 190/2011 rev 2 – ENVE-V-015. Arvamus võeti häälteenamusega vastu 30. novembril 2011.

Euroopa Komisjon tahab uuesti ühtlustada liikmesriikide järjest erinevamaid lähenemisviise ELi keskkonnamüra taseme eeskirjade rakendamisel. Raportöör on arvamusel, et reaalset kasu võib tuua mürakaartide koostamine ja ühiste näitajate kindlaksmääramine, ning kordab, et müra vastu võitlemiseks vaiksetes piirkondades ja müratundlikes hoonetes on vaja siduva eesmärgi kehtestamist.

Ta kordab taas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võrgustiku loomise väärtust teabe vahetamisel ning teeb ettepaneku otsustada selliste vahendite ja metoodikate ELi tasandil standardimise kasuks, mis lihtsustavad müra käsitlevate tegevuskavade koostamist ja/või elluviimist. Lisaks leiab raportöör, et müraga seonduvad küsimused tuleks lisada kõikidesse asjaomastesse poliitikavaldkondadesse ning et erilist tähelepanu tuleks pöörata transpordisektorile seoses vahenditega, millega reguleeritakse müra allikatega seonduvaid tegureid (sõidukid, rehvid, raudteed ja lennujaamad). Ta kutsub üles pakkuma kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele rohkem stiimuleid piisavate linnaplaneerimise meetmete edendamiseks ning samuti rahalist abi ja tehnilisi juhiseid.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 36 muudatusettepanekut, nendest 5 Uno Silbergi ja meie delegatsiooni teiste liikmete poolt ning üks raportööri kompromissettepanek. Uno poolt esitatud muudatusettepanekud võeti vastu, üks neist raportööri poolt pakutud kompromissi raames.

Arvamus võeti vastu häälteenamusega.

Kõrghariduse ajakohastamine. Raportöör: Mia De Vits (BE/PES), CdR 290/2011 rev 1 – EDUC-V-017. Arvamus võeti häälteenamusega vastu 23. novembril 2011.

Komitee näeb haridust ja koolitust ka kui peamisi vahendeid Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel ning tervitab komisjoni algatust seada kõrghariduse reform sellesse laiemasse raamistikku. Haridusvaldkonnas lahendamist vajavad põhiküsimused on järgmised:

1) kvalifikatsioonide taseme tõstmine (sh esindamata ühiskonnarühmad; õppemaksude vähendamine, mitte suurendamine; suurem paindlikkus ja/või abi; suurema arvu informaalsete kriteeriumide kasutuselevõtt kandidaatide hindamisel);

2) kõrghariduse asjakohasuse ja kvaliteedi parandamine (tihedamad seosed töömaailmaga, sellega peaksid tegelema ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused; kõrgharidusasutuste vastavus piirkondlikele vajadustele);

3) liikuvus ja piiriülene koostöö kvaliteedi parandamiseks (Euroopa maine tugevdamine; spetsiifilisest riiklikust kontekstist tulenevate takistuste ületamine; heade tavade tutvustamine);

4) teadmiste kolmnurga (haridus, teadus ja ettevõtlus) toimima panemine (kõrgharidusasutused peaksid looma lisaväärtust ka avaliku sektori asutustele ja sidusrühmadele, mis ei ole suunatud majanduslikule kasule);

5) juhtimise ja rahastamise parandamine (riikide valitsustelt ja vajadusel piirkondlikelt omavalitsustelt suurem koguinvesteering kõrgharidusse).

EL peaks pakkuma stiimuleid hariduse läbipaistvuse, mitmekesistamise, liikuvuse ja koostöö suurendamiseks (komisjoni kavatsus toetada kõrghariduse ajakohastamist ja suurendada selle  ühiskondlikku mõõdet) järgmiselt:

1) reformi toetamine (ülikoolide hindamine vastavalt nende kaasatusele kohalikku keskkonda; olemasolevate hindamisvahendite (tulemustabelid, U-Map, U-Multirank) kohandamine kõnealusele eesmärgile; Euroopa kõrghariduse registri vajaduse läbivaatamine);

2) liikuvuse edendamine (keeleõppe toetamine; parem juurdepääs magistriõpingutele teistes liikmesriikides sõltumata üliõpilaste sotsiaalsest taustast; üleeuroopalise üliõpilaslaenu rahastu loomine; piiriülese hariduse kvaliteedi tõstmise toetamine; teadlaste piiriülese liikuvuse toetamine);

3) kõrghariduse seadmine uuendustegevuse, töökohtade loomise ja tööhõive keskmesse (muu hulgas kavatsus välja töötada ametipraktika kvaliteediraamistik);

4) Euroopa kõrghariduse rahvusvaheliseks muutmine (see ei saa jääda üksnes ELi-siseseks; uute strateegiate üle peetavatesse aruteludesse tuleb kaasata ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused);

5) ELi rahastamisvahendite pikaajalise mõju tugevdamine.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 15 muudatusettepanekut ja 2 raportööri kompromissettepanekut. Enamus esitatud muudatusettepanekuid võeti vastu (va 4, 7, 8).

Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

EL arengupoliitika mõju suurendamine. Raportöör Jesús Gamallo Aller (ES/EPP), CdR 364/2011 rev 1 – CIVEX-V-025. Arvamus võeti ühehäälselt vastu 1. detsembril 2011.

ELi arengupoliitika tuleks ümber vaadata ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tuleks anda keskne roll, sest neil on eksperditeadmised asjaomastes valdkondades ja nad saavad tuua olulist lisaväärtust sellistele peamistele sektoritele nagu põllumajandus, kalandus ja vesiviljelus. Samuti peaks komisjon esitama selge määratluse selle kohta, millised on arengupoliitika tulemuslikkuse, tõhususe ja mõju näitajad.

Komitee märgib, et detsentraliseerimisprotsessidel on otsustav roll demokraatlikumate institutsioonide loomisel. Komitee rõhutab ka, et komisjon peaks tegema tihedamat koostööd kodanikuühiskonna ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega korrapärase struktureeritud dialoogi kaudu. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid luua tipptaseme partnerlussuhteid arenguriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Selleks palub komitee komisjonil luua spetsiaalne rahastamisvahend. Komitee toetab komisjoni kavatsust edendada kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu ning juhib tähelepanu vajadusele parandada edusammudega saadud tulu jaotamist, et tagada sissetulekute võrdne jaotus.

Selle arvamuse eelnõu kohta ei olnud ühtegi muudatusettepanekut. Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Seadusandlik pakett ohvrite õiguse tugevdamise kohta EL-s.  Raportöör Per Bødker Andersen (DK/PES), CdR 197/2011 rev 2 – CIVEX-V-022. Arvamus võeti häälteenamusega vastu 1. detsembril 2011.

Raportöör märgib, et kuriteoohvrid puutuvad esimesena kokku just kohaliku tasandi asutustega, mis vastutavad paljudel juhtudel ohvritele toe pakkumise eest. Ta kutsub üles lähenema lahendustele tasakaalustatud viisil, kaitstes ohvrite huve, kuid ohustamata samas kahtlustatavate ja süüdistatavate õiguskindlust. Ohvrite õiguste reguleerimine võib mõjutada kahtlustatavate ja süüdistatavate õiguslikku olukorda. Sellega seoses leiab raportöör, et kriminaalmenetlustes tuleb tagada nii süütuse presumptsioon kui ka kahtlustatavate individuaalsed õigused. Samas tuleb leida mõistlik tasakaal ohvri menetlusõiguste ja kuriteo raskuse vahel. Kui pisikuritegude ohvrid on määratluse järgi ohvrid, oleks kulukas anda kõigile ohvritele samad menetlusõigused.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 6 muudatusettepanekut ALDE grupi poolt, mis kõik lükati tagasi. Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Euroopa mitmetasandelise valitsemise kultuuri arendamine. Raportöör Luc Van den Brande (BE/EPP), CdR 273/2011 rev 2 – CIVEX-V-020. Arvamus võeti häälteenamusega vastu 1. detsembril 2011.

Kõnealuses arvamuses esitatakse soovitusi ja ettepanekuid, et tagada kõigi ELi strateegiliste reformide toetamine mitmetasandilist valitsemist edendavate mehhanismidega, nagu lepingud eri valitsustasandite vahel, ning territoriaalset koostööd edendava poliitilise ja õigusraamistikuga. Euroopa Ülemkogu on hiljuti tunnustanud komitee rolli Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel ja 2020. aasta territoriaalses tegevuskavas, milles soovitatakse kasutada mitmetasandilist valitsemist territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks ning kutsutakse eelkõige Euroopa Komisjoni üles võtma mõjuhinnangutes arvesse territoriaalset mõõdet ning Regioonide Komiteed edastama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panust.

Arvamuses käsitletakse vajadust mitmetasandilise valitsemise järele mitmest eri vaatenurgast ja eri valdkondades. Raportöör tuletab meelde, kui oluline on hinnata ELi õigusaktide mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele (nii eel- kui ka järelhindamine), ning vajadust korrapäraselt hinnata piirkonnastumise ja detsentraliseerimise hetkeseisu eri riikides.

Samas leiab raportöör, et mitmetasandiline valitsemine tuleb integreerida tugeva piirkondliku mõjuga seadusandlikesse ja regulatiivmenetlustesse ning see peab olema ühtekuuluvuspoliitika prioriteet. Samal ajal kutsub raportöör üles looma usaldusväärsed mehhanismid ja menetlused mitmetasandilise valitsemise põhimõtte kohaldamiseks riiklikes reformikavades ning piisavate rahalise vahendite andmiseks ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste käsutusse.

Arvamuses tuuakse esile mitmetasandilise valitsemise olulisus ELi eri poliitikavaldkondades, nagu maaelu arengu poliitika (mis tuleks integreerida teistesse valdkondadesse), kliimamuutustevastane võitlus (linnapeade pakt), regionaalpoliitika koos territoriaalse koostöö edendamisega ETKRi kaudu ELi lõuna- ja idapiiril asuvate riikide vahel (ARLEM, CORLEAP).

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 8 muudatusettepanekut, mis täpsustasid arvamuse sõnastust. Raportöör oli valmis kõik need vastu võtma. Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Regioonide Komitee resolutsiooni eelnõu fiskaalkokkuleppe teemal.

EPP ettepanek lisada: “pooldab sõltumatu ja erapooletu Euroopa reitinguagentuuri loomist, et muuta reitinguagentuurid riigi rahanduse ja sealhulgas  ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võlakohustuste analüüsimisel tõhusamaks, vastutustundlikumaks ja usaldusväärsemaks; ühtlasi tasakaalustaks see üksikute reitinguagentuuride praegust domineerimist ja suurendaks reitingute läbipaistvust;”, võeti vastu.

Vastu võeti EPP poolt esitatud muudatusettepanek: kavatseb igal aastal hinnata ja jälgida  kutsub komisjoni võtma oma iga-aastastes liikmesriikide rahanduse järelevalve aruandes ja majanduskasvu analüüsis, mille kohta saab Regioonide Komitee arvamust avaldada,  arvesse Euroopa Liidu kohaliku ja piirkondliku tasandi avaliku sektori eelarvete seisu Euroopa Liidus ning võtta vajadusel arvesse komisjoni iga-aastast liikmesriikide rahanduse järelevalve aruannet ja iga-aastast majanduskasvu analüüsi;”

Esitatud 13st muudatusettepanekust võeti vastu 8 ettepanekut. Kogu resolutsioon võeti vastu ühehäälselt.

Ühehäälselt võeti vastu ka Regioonide Komitee resolutsioon Europe Directi keskuste olukorra kohta.

4. Euroopa Parlamendi täiskogu istungi lühikokkuvõte.

14.-16. veebruaril toimunud Euroopa Parlamendi täiskogu istungi põhiteemad olid külmalaine euroopas, Itaalia peaminister ja Süüria rahutused.

Kolmapäeval, 15. veebruaril arutasid EP saadikud komisjoni ja nõukogu esindajatega 1. ja 2. märtsil toimuva Euroopa Ülemkogu peamiseid küsimusi ja rõhutasid vajadust keskenduda majanduskasvule. Erinevate fraktsioonide esindajad väljendasid muret Kreekat puudutava viimatise kärpelaine pärast, mille algatas Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi "troika"

Taani Euroopa Asjade minister Nicolai Wammen.  rõhutas, et Euroopa poolaasta (European semester) ja hiljuti vastu võetud majanduse juhtimise "6-pakk" peaksid struktuurseid reforme kiirendama ning tõhustama konkurentsi, tööhõivet ja nn rohelisemat majandust.

Selleks, et saavutada tõhusamat majanduspoliitika koordineerimist, peavad liikmesriigid otsustavalt ja nähtavalt tegutsema ja rakendama struktuurseid reforme puudutavaid soovitusi, rõhutab EP oma vastuses Euroopa Komisjoni iga-aastasele majanduskasvu analüüsile ja tööhõive suunistele. Kolmapäeval, 15. veebruaril vastu võetud resolutsioonis kutsuvad saadikud üles panema enam rõhku majanduskasvu, tööhõive ja vaesuse küsimustele- uudis

Parlamendisaadikud tunnustasid Itaalia peaministri Monti reforme- uudised

5. Komisjon nõuab liikmesriikidelt tagasi ühise põllumajanduspoliitika kulusid 54,3 miljoni euro ulatuses.

Viimase vastuvõetud otsuse kohaselt peavad tagasimakse tegema Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik. Kõige suuremad korrektsioonid liikmesriikide puhul on järgmised:

29,8 miljoni euro suurune nõue, mis esitati Ühendkuningriigile seoses karistussüsteemi puudustega ning kohustuslike majandamisnõuete rakendamisel ning heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmisega seotud nõuetele vastavuse tagamisel tekkinud probleemidega;

27,3 miljoni euro suurune nõue, mis esitati Itaaliale seoses põllumajandustootjatele tehtavate maksete hilinemisega;

21,5 miljoni euro suurune nõue, mis esitati Itaaliale seoses õliveskite kontrollides ning oliiviõlisaagiste vastavuskontrollides esinenud puudujääkidega;

14,6 miljonit eurot nõutakse tagasi Madalmaadelt seoses karistussüsteemi puudustega ja nõuetele vastavuse tagamise kontrolli puudumisega teatavate kohustuslike majandamisnõuete ning heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise üle.

Eesti peab tagasi maksma 0,010 miljonit eurot seoses 2010 aasta maksetähtaegade eiramisega - pressiteade

6. Euroopa plaanid pensionide suhtes

Euroopa Komisjon avaldas olukorra parandamiseks valge raamatu piisavate, kindlate ja jätkusuutlike pensionide kohta. Dokumendis uuritakse, mida saavad EL ja liikmesriigid pensionisüsteeme ohustavate tõsiste probleemide lahendamiseks teha. Esitatakse rida algatusi, et aidata luua tingimused, mis võimaldaksid töötamist jätkata kõigil, kes seda suudavad. Ühtlasi aitaks see saavutada parema tasakaalu tööaja ja pensionil veedetud aja vahel.

Valges raamatus tehakse järgmised konkreetsed ettepanekud:

·        Luua eakate töötajate jaoks paremad võimalused, kutsudes sotsiaalpartnereid üles kohandama töökoha- ja tööturutavasid ja kasutades eakate töötajate tööle tagasi kutsumiseks Euroopa Sotsiaalfondi võimalusi. Inimestele varasemast kauem töötamise võimaldamine on aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta 2012 keskne teema.

·        Arendada täiendavaid erapensioniskeeme seeläbi, et sotsiaalpartnereid ergutatakse neid välja töötama ning liikmesriike innustatakse optimeerima makse ja muid stiimuleid.

·        Muuta täiendavad pensioniskeemid kindlamaks muu hulgas tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi läbivaatamise ja tarbijate parema teavitamise kaudu.

·        Viia täiendavad pensionid kooskõlla liikuvuse põhimõttega õigusaktide kaudu, millega kaitstakse liikuvate töötajate pensioniõigusi, ning üleeuroopalise pensionijälgimissüsteemi loomise abil. Nii saab anda kodanikele teavet pensioniõiguste ja pensionileminekujärgsete sissetulekute prognooside kohta.

·        Innustada liikmesriike toetama pikemaid tööstaaže näiteks sellega, et pensioniiga seotakse oodatava elueaga, piiratakse enneaegse pensionilemineku võimalusi ning kaotatakse meeste ja naiste pensioniigade erinevus.

·        Jätkata pensionide piisavuse, kindluse ja jätkusuutlikkuse kontrollimist ning toetada liikmesriikide pensionireforme.

Komisjoni valge raamat:

http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7341&langId=en

Eurobaromeetri uuring aktiivsena vananemise kohta Euroopas:

http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_378_en.pdf

7. Euroopa põllumeeste katusorganisatsioon asus Balti riikide huvide kaitsele.

16. veebruari õhtul kinnitas Euroopa põllumajandustootjate ja –ühistute katusorganisatsioon COPA-COGECA pärast pikki ja keerulisi läbirääkimisi seisukoha EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta. Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusorganisatsioonide järjekindla selgitustöö tulemusel viidatakse dokumendis Baltikumi madalatele põllumajandustoetustele.

COPA-COGECA ametlikus seisukohas tõdetakse: „Komisjoni ettepanek otsetoetuste ümberjaotamise osas liigub õiges suunas. See nõuab siiski jätkuvaid läbirääkimisi, kuna mitmetes liikmesriikides, eriti Balti riikides, jääb hektaritoetuse tase ikkagi oluliselt madalamaks EL keskmisest. Tuleb tagada kõikide põllumeeste õiglane ja võrdne kohtlemine, võttes arvesse erinevusi tingimustes.“

Konkreetsete riikide eraldi nimetamine COPA-COGECA ametlikus ühisseisukohas on esmakordne organisatsiooni 50-aastases ajaloos. Sellele eelnes tugev ja hästi koordineeritud selgitustöö Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusorganisatsioonide poolt, samuti Balti riikide keerulise olukorra selgitamine ministrite ja diplomaatilisel tasandil. See on hea näide läbimõeldud lobby-tegevuse tulemuslikkusest ning tõhusa koostöö olulisusest riigi ja kolmanda sektori vahel, mis võimaldas leida teiste EL riikide toetust meie seisukohtadele.

Peamiselt uute liikmesriikide tugev vastuseis varem väljapakutud sõnastusele ei võimaldanud COPA-COGECA seisukohta detsembri alguses heaks kiita, nagu algselt oli kavandatud. Viimase kahe kuu jooksul toimusid intensiivsed läbirääkimised, et dokument saaks siiski valdava enamuse liikmesorganisatsioonide toetuse. Lõplikku kompromisssõnastust olid eile valmis toetama ka mitmed riigid, kelle toetused ümberjagamise tulemusel tulevikus vähenevad.

Balti riikide nimetamine dokumendis on siiski vaid esimene konkreetne samm lõppeesmärkide saavutamisel. Baltimaade madalate otsetoetuste võrdsustamine teiste liikmesriikide põllumeeste toetustasemetega nõuab jätkuvalt pingelisi läbirääkimisi ja tugevat selgitustööd erinevatel tasanditel eeloleva aasta jooksul.

COPA-COGECA on Euroopa Liidu suurim ja mõjukaim põllumajandustootjate ja –ühistute esindusorganisatsioon, mis ühendab kokku 76 EL riikide põllumajandusorganisatsiooni. COPA-COGECA seisukohad on EL institutsioonidele oluliseks sisendiks ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


22.02.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit