Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


06.-10. veebruar 2012 nr. 5
Print


E-nädalakiri 05/2012

Sisukord:

1. Kohtumine Euroopa Parlamendi Regionaalarengu komisjoni raportööri järgmise finantsperioodi ERDF ettepanekute osas, Jan Olbrychtiga.

2. Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste  ja energeetika komisjoni koosolek.

3. Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni koosolek.

4. Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni koosolek.

5.  Avatud Päevad 2012.

1. Kohtumine Euroopa Parlamendi Regionaalarengu komisjoni raportööri  järgmise finantsperioodi ERDF ettepanekute osas,   Jan Olbrychtiga.

Kohtumise põhiteemaks oli Euroopa Komisjoni ettepaneku Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006- EK ettepanek raportööri poolse esialgse aruteludokumendi (lisatud) tutvustamine ja CEMR poolsete kommentaaride esitamine.

Olbrycht ütles, et arutelu Euroopa Regionaalarengu Fondi üle hõlmab ka arutelu üldmääruse regulatsioonide üle, sest need on omavahel seotud ja  üldmääruse regulatsioonid kehtivad ka ERDF kohta. Kuna järgmise finantsperioodi vahendite maht ei ole veel teada, siis mõned soovivad enne ära oodata informatsiooni vahendite suuruse kohta järgmiseks perioodiks ja siis otsustada kuidas need hakkavad jagunema. Tema seevastu pooldab eelneva süsteemi kehtestamist. Küsimus on - millise kategooria vahendid tuleks vähendada - kas rikaste regioonide, vahekategooria või vähemarenenud regioonide oma. Täna välja pakutud vahendite piirmäär – 2,5% SKPst on poliitiline otsus ja hetkel ei toimu poliitilist diskussiooni selle üle kuidas vahendeid erinevate kategooriate vahel ümber jaotada vaid selle üle kuidas peaks vahendid jagunema erinevate kategooriate sees. Ta lubas seista ka selle eest, et mittetagastatav käibemaks oleks järgmisel perioodil abikõlbulik, kuigi ta oli selle läbisurumise suhtes üsna skeptiline.

Kui täna pakub komisjon välja 11 temaatilist prioriteeti ja toob nende hulgast välja kolm põhilist (IT, energia efektiivsus ja VKEd), siis oluline diskusioon on selle ümber kui palju vahendeid suunatakse nende kolm prioriteedi jaoks. Komisjon pakub välja, et enamarenenud riigid peaksid kulutama 80% oma vahenditest nende kolme prioriteedi jaoks ja vähemarenenud 50%.  Tema sõnul on seda jaotust väga raske muuta. Olbrycht teeb ettepaneku lisada veel kaheteistkümnes temaatiline prioriteet, milleks oleks demograafia.

Olbrycht on seisukohal, et lisaks Euroopa Komisjonile sõlmitud partnerluslepingutele tuleks sõlmida lepingud ka liikmesriikide siseselt. Peaks olema kohustuslik kaasata kohalikud ja regionaalsed omavalitsused järgmise perioodi vahendite kasutamise otsuste ettevalmistamisse. Ta leiab, et OP´d tuleks koostada pärast partnerluslepingute sõlmimist, mitte enne.

Olbrycht arvab, et linna mõiste peaks olema selgemalt lahti kirjutatud, samuti investeerimisprioriteedid.  Linnapiirkond tuleks siduda ümbritsevate valdadega- toetab funktsionaalsete keskuste ideed. Ta leiab ka, et 5% vahendite mahust ei ole piisav. Liikmesriigid peavad otsustama

    • Linnapiirkondade arvu;
    • OP arvu;
    • Millised on investeerimisprioriteedid

Vaja oleks määratleda liikmesriikidele jäetud paindlikkuse piirid ning otsustama millised on investeerimisprioriteedid nende 3 prioriteetse teema raames.

Euroopa Parlamendis toimub raporti esimene arutelu juuli alguses. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on aprillis. Ootab meie poolt ettepanekuid konkreetsete sõnastuste osas.

2. Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste  ja energeetika komisjoni koosolek.

Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE ) koosolek toimus teisipäeval, 7. veebruaril 2012 Regioonide Komitee hoones Brüsselis. 

Koosolekul osales Toomas Vitsut.

Otsustati arvamise koostamisest loobumised ja määrati uued raportöörid alljärgnevate arvamuste koostamiseks:

  • Omaalgatuslik arvamus „Piirkonnapõhised lähenemisviisid kliimamuutustele ELis mägipiirkondade näitel”
  • Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta, KOM(2011) 789 lõplik.
  • Komisjoni teatis energia tegevuskava kohta aastani 2050, KOM(2011) 885 lõplik

 

Lisaks otsustati saata Komisjoni teatis „Innovatsioon säästva tuleviku rajamiseks – ökoinnovatsiooni tegevuskava”, KOM(2011) 899 lõplik kohta kirja vormis vastus, milles korratakse üle juba varasemates sama teema kohta koostatud arvamuste põhiseisukohad.

Teadmiseks võeti käimasolev tööprogramm (CdR 18/2012) ja arvamuste vastuvõtmise järgne tegevus (CdR 25/2012).

Perspektiivarvamus „ELi poliitika läbivaatamine õhukvaliteedi ja heidete valdkonnas”. Euroopa Komisjoni konsulteerimistaotluse alusel koostatav perspektiivarvamus.
Raportöör: Cor Lamers (NL/EPP), CdR 329/2011 rev 1 – ENVE-V-017.

Kuigi  kohalikud omavalitsused ja piirkonnad teevad suuri jõupingutusi õhu kvaliteedi parandamiseks, võttes muu hulgas järgmisi meetmeid:

  • säästvamate transpordiliikide propageerimine;
  • transpordijuhtimise valdkonna parandamine;
  • õhus lendleva tolmu ärahoidmine;
  • infrastruktuur ja hoonestamine;

ei suuda  suurtele jõupingutustele vaatamata paljud Euroopa linnad ja piirkonnad õigeaegselt täita PM10 ja PM 2,5 ning NO2 norme. Selle peamisteks põhjusteks on kolme liiki takistused: piiratud mõju, piiratud võimalused ja piiratud poliitiline tegevusvabadus.  Raportöör on arvamusel, et üksikutel kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on vaid piiratud mõju kohaliku õhukvaliteedi parandamisele (takistuste esimene liik). Kohalik ja piirkondlik poliitika on suunatud kohalikest allikatest pärit heitkoguste vähendamisele, samas kui kohaliku õhusaaste kontsentratsiooni suurima osa põhjustaja on just piiriülene ja/või piirkonnaülene saastamine.

Teine takistuse liik on see, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalused meetmete võtmiseks on piiratud. Linnade poliitika on suunatud liikuvusele, ruumilisele planeerimisele ja konkreetsete meetmete võtmisele probleemsete kollete kõrvaldamiseks. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad eelkõige võtta protsessi lõpus rakendatavaid (nn end-of-pipe) meetmeid ja peaaegu üldse mitte tõhusaid saasteallikale suunatud meetmeid. Kohalike kontsentratsioonide jätkuv alandamine üksnes kohalike meetmete abil nõuab üsna kiirelt üha kallimaid (kohalikke) meetmeid. Need vajavad rahalisi vahendeid, mida kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel tihti ei ole. Kolmandat liiki takistus on see, et paljudes liikmesriikides  ei võeta kasutusele toetavaid meetmeid riigi tasandil – või ei tehta seda piisaval määral. Nii näiteks ei ole mitte igas liikmesriigis koostatud riiklikku õhukvaliteedi kava. Reeglina ei valita õhukvaliteedi käsitlemisel integreeritud lähenemisviisi, mis on siduv kõikidele valitsustasanditele.

Raportis märgitakse samuti, et eri liikmesriikides valmistatakse ette riiklikke õigusakte, mille alusel oleks võimalik ELi õigusaktide rikkumiste eest määratud rahalisi trahve sisse nõuda kohalikelt ja piirkondlikelt omavalitsustelt. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kohustatud piirtasemetest kinni pidama nende käsutuses olevate piiratud võimaluste ja vahenditega. Euroopa ja riikliku valitsustasandi käsutuses on palju ulatuslikumad ja tõhusamad võimalused ja vahendid. Seepärast peab rahaliste trahvide tasumine – piirtasemete täitmata jätmisel – jääma liikmesriikide vastutusalasse. Komitee peab igasugust trahvide „ülekandmist” kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele põhjendamatuks ja võitleb selle vastu.

Komitee soovitab koostada riiklikud õhukvaliteedikavad, milles kasutataks terviklikku lähenemisviisi õhukvaliteedile. Komitee pooldab mitmetasandilist lähenemisviisi, mille puhul eri valitsustasandite eksperdid koostavad riiklikud kavad üheskoos.

Leiab, et immissioonipoliitika (ELi piirtasemed) ja heitkoguste poliitika (saasteallikale suunatud ELi meetmed) seos ja koostoime on põhimõttelise tähtsusega.

Õhukvaliteedi jaoks vajaliku taseme saavutamiseks pooldab komitee aga Euroopa tegevuskava koostamist, mis sisaldaks vahe-eesmärke, konkreetseid meetmeid (nagu saasteallikale suunatud ELi meetmed) ja hindamisperioode.

Komitee soovitab karmistada sõidukitele kehtestatud EURO norme NO2/NOx ja tahkete osakeste osas.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et oluline on võtta meetmeid õigel tasandil ja ta mõistab, et kohalikud ja regionaalsed omavalitsused vajavad selleks rahalisi vahendeid, kuid sageli ei ole nad kaasatud otsuste vastuvõtmise faasis.  Liikmesriikidel on erinevad lähenemised direktiivide  rakendamisel. Euroopa Liidu tasandil on võimalik edastada hea praktika näiteid, kuid raske on jõuda ühtse regulatsioonini. 

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 93 muudatusettepanekut. Kuna raportöör oli teinud muudatusettepanekute esitajatega head koostööd, siis leiti palju kompromisse, mis ka komisjoni liikmete poolt vastu võeti. Ainult mõned ettepanekud ei leidnud ei raportööri kui ka liikmete poolset toetust. Prantslase Desgain poolt esitatud väga rohelised muudatusettepanekud olid enamast need, mis tagasi lükati (nagu näiteks läbitavate vahemaade lühendamine, uute mõõdetavate näitajate lisamine).

Arvamuse võeti vastu paari vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta 3.–4. mail 2012 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ”. KOM(2011) 658 lõplik – 2011/0300 (COD),
Raportöör: Heinz Lehmann (DE/EPP), CdR 20/2012 – ENVE-V-019

Reguleerimise eesmärk on saavutada 2020. aastaks kliimaeesmärkidest kinnipidamiseks vajalik kasvuhoonegaaside heite 20 % vähendamine, energiatõhususe 20 % suurendamine ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osa suurendamine. Määruse eesmärk on energia siseturg täielikult integreerida ja tagada, et ükski liikmesriik, ääreala ega saar ei oleks Euroopa sisevõrgust eraldatud, et muutuksid tegelikkuseks täiendavad tarneteed ja transpordimarsruudid, võetaks kasutusele alternatiivsed energiaallikad ning taastuvad energiaallikad suudaksid õiglaselt konkureerida traditsiooniliste energiaallikatega.

Mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) nähakse energiasektori jaoks ette 9,1 miljardit eurot.

Taristueesmärkide kiiremaks saavutamiseks määratakse 2020. aastani ja sellest edasi kindlaks teatav hulk üleeuroopalisi esmatähtsaid koridore ja alasid, mis hõlmavad elektri- ja gaasivõrke ning nafta ja CO2 transportimise taristuid, ning mille jaoks Euroopa Liidu meetmed on kõige vajalikumad.

Kaalumisel olevate ideede keskmes on tulemuslikumate ülekandetehnoloogiate katsetamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine ning kohalike ja piirkondlike energiakavade kaasamine. Täiendavate gaasielektrijaamade käitamise eeldus on asjaomase gaasitaristu parandamine.

Maagaas võib eelolevatel kümnenditel mängida Euroopas olulist rolli elektritootmise vahelduvuse tasakaalustamisel. Selleks tuleb mitmekesistada gaasiimporti, täiendada gaasivõrke ülekandetorustikega ning suurendada hoiustamisvõimsust

Euroopa Parlamendi raportöör Antonio Fernando esitas küsimuse kas see komisjoni ettepanek on täiendav juba olemasolevatele riiklikele meetmetele ja kavadele? Kas see muudab tarbijate harjumusi? Kas see muudab regioonide energiakasutust? Raske on leida liikmesriikide ja EL ühishuvi teatud tegevuste elluviimisel. Kas sätestatud kriteeriumid projektide valikul on seatud olulisuse järjekorda? Vaja on kindlustada, et tähtajad peavad olema realistlikud ja mitte liiga lühikesed, samuti peab tagama võetavate meetmete hinnasõbralikkuse. Vaja on vältida turumoonutusi ja arvestada liikmesriikide kapitalikulutuste taset. Vaja on arendada uusi tehnoloogiad. Kuidas saavad kohalikud ja regionaalsed omavalitsused juurdepääsu energia võlakirjadele?

Euroopa Ühendamise Rahastu teemalise Regioonide Komitee arvamuse raportööri Ivan ˇagari (SI/EPP) juhtis tähelepanu uuele finantsinstrumendile, mida EK välja pakub- see on euroopa ühendamise rahastu.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine 17. aprillil 2012. Arvamus on kavas vastu võtta 18.–19. juulil 2012 toimuval täiskogu istungjärgul.

Ümarlaud teemal „COP 17 järelmeetmed: Durbani kliimaläbirääkimiste tulemused”.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 17. istungjärk toimus 28. novembrist 11. detsembrini 2011 ja selle tulemus oli Durbani tõhustatud meetmete platvorm Riigid nõustusid allkirjastama 2015. aastal üldise leppe kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. Selle leppega, mis peaks jõustuma 2020. aastal, ühinevad esimest korda ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ajaloos kõik suuremad majandused, sh need, kes ei ratifitseerinud Kyoto protokolli (nt USA), ning need riigid, kes on seni olnud vabastatud siduvatest eesmärkidest (nt Hiina, India, Brasiilia). Lepingu täpne õiguslik staatus on otsustamata: see saab olema „protokoll, mõni muu õiguslik vahend või kõigile osalistele kohaldataval konventsioonil põhinev õiguslikult siduv kokkulepe”.

Paljud sidusrühmad heitsid Durbani konverentsile ette vähest ambitsioonikust ning olid seisukohal, et sellega saavutati liiga hilja liiga vähe. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused olid Durbanis kohal ja osalesid aktiivselt. 4. detsembril 2011 võtsid 114 linnapead 28 riigist kohalike omavalitsuste konvendis vastu Durbani kohandumise harta, rõhutades oma pühendumust suurendada kohaliku tasandi vastupanuvõimet kliimamuutustele.

Ümarlaua juhatas sisse ENVE komisjoni esimees Ilmar Reepalu.

Ümarlaual said sõna:

  • Laurence Graff, Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraadi rahvusvaheliste ja institutsioonidevaheliste suhete osakonna juhataja;
  • Jo Leinen, Euroopa Parlamendi liige ja Euroopa Parlamendi keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni endine esimees;
  • Gino van Begin, Kohalike Keskkonnainitsiatiivide Rahvusvahelise Nõukogu Euroopa sekretariaadi piirkondlik direktor;
  • Joris den Blanken, kliimapoliitika nõunik, Greenpeacei ELi üksus;
  • Michel Lebrun, Valloonia-Brüsseli föderatsiooni parlamendi liige ja Regioonide Komitee esindaja COP 17-l.

Järgmine koosolek toimub 17. aprillil 2012 Brüsselis.

3. Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni koosolek.

Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni (ECOS) koosolek toimus kolmapäeval, 8. veebruaril 2012 00 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis.

Osalesid Uno Silberg ja Toomas Vitsut.

Koosolekul kinnitati täiendatud päevakord, arvestades Taani poolt esitatud ettepanekut lisada uus 8.punkt ja eelmise koosoleku protokoll.

Otsustati arvamise koostamisest loobumised ja määrati uued raportöörid alljärgnevate arvamuste koostamiseks:

  • Perspektiivarvamus teemal „Innovatsioon – arukas tervishoid – parem elu: jätkusuutlik heaolu, tuleviku heaolutehnoloogia, vananevad rahvastikud ja aktiivsena vananemine”. CdR 56/2012  ECOS-V-026. Raportööriks määrati ECOS komisjoni esimees Mr. Arnoldas ABRAMAVICIUS (EPP/LT).
  • „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta”. KOM(2011) 897 lõplik. Raportööriks määrati: Mr Henk Kool (NL)
  • „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv töötajate lähetamise kohta”. KOM(2012) XXX lõplik- otsustati kasutada kirjalikku menetlust ja raportööri hetkel mitte määrata ja kui vaja, siis tullakse selle juurde tagasi aprillis.
  • Omaalgatuslik arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020)”. KOM(2011) 834 lõplik. Raportööriks määrati Mr Witold Krochmal (PL)
  • Omaalgatuslik arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele käibemaksu tuleviku kohta „Lihtsamast, töökindlamast ja ökonoomsemast ühtse turu jaoks kohandatud käibemaksusüsteemist””. KOM(2011) 851 lõplik. Raportööri kandidaadiks määrati Paul Lindquist (juhatus langetab lõpliku otsuse), kuid Lindquist soovis esitatud ettepaneku edasi lükata.
  • Omaalgatuslik arvamus teemal „Riigihangete pakett”, mis hõlmab „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid”, KOM(2011) 895 lõplik, „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi riigihangete kohta”. KOM(2011) 896 lõplik. Raportööriks  määrati  Ms. Catarina SEGERSTEN (SE/EPP)

 

Otsustati korraldada konkurss uuele uurimis külaskäigule- ettepanekuid saab esitada selle kuu lõpuni ja kui rohkem ettepanekuid ei laeku, siis uut konkurssi enam ei korraldata.

Zürii valis välja kolm võitjat ja tseremoonia Euroopa ettevõtluspiirkonna 2013. aasta auhinna üleandmiseks  toimub järgmisel täiskogul 15.veebruaril kell 17.30. Need, kes on huvitatud, saavad osaleda sellel pidulikul auhinna üleandmisel.

Arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta (2014–2020)”. KOM(2011) 608 lõplik, CdR 334/2011 rev 1 – ECOS-V-023.
Raportöör: Gerry Breen (IE/EPP).

Raport toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut jätkata EGFiga ka pärast 2013. aastat ja toetab eelkõige 2009. aastal kehtestatud muudetud ulatuse ja sekkumiskriteeriumide aspektide säilitamist.

Leiab, et tulevikus on jätkuvalt EGFi peamised väljakutsed järgmised:

  • vajadus olla tõhusam ja reageerimisvõimelisem – olla tõeliselt kiire sekkumismehhanism;

  • vajadus olla sobiv ja atraktiivne võimalus liikmesriikidele massiivsete koondamiste puhul; see eeldab vajadust lihtsamate menetluste, kõrgemate kaasrahastamismäärade ja suurema rakendamispaindlikkuse järele;

  • vajadus pakkuda täiendavat väärtust, mis läheks kaugemale ELi teiste rahastute pakutavast ning riigi või ELi õigusega või kollektiivlepingutega ette nähtud lisameetmete pakutavast ja suurendaks seda.

Raportöör leiab, et ettepanek laiendada EGFi põllumajandustootjatele, keda mõjutavad kaubanduslepingud, näitab põhimõttelist ebakõla ELi kaubanduspoliitika ja põllumajanduspoliitika vahel ning peaks algatama arutelu ELi kaubanduspoliitika suunamuutuse üle.

Raportöör on rahul pakutud paindlikkusega kohaldada EGFi määrust väikestel tööturgudel või eriolukordades, kuid soovitab Euroopa Komisjonil pakkuda täiendavaid suuniseid kriteeriumide kohta, millest neil juhtudel lähtuda. Komitee rõhutab, et arvesse tuleb võtta koondamise mõju ulatust kohalikul või piirkondlikul tasandil, mitte ainult koondamiste absoluutarvu.

Samuti pooldatakse ettepanekut  lisada uus finantssäte investeeringute kohta füüsilisest isikust ettevõtjate ja ettevõtlusega alustajate füüsilisse varasse.

Raportöör leiab, et ettepanekus kirjeldatud kaasrahastamise määra diferentseerimise mudel (50–65 %) ei ole sobiv, ning teeb ettepaneku, et juhul kui taotluse on esitanud liikmesriik, kes saab abi Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi või maksebilansi mehhanismi kaudu, kohaldataks kõrgemat määra. Arvestades Uno Silbergi poolt esitatud muudatusettepanekut, pakkus raportöör välja kompromisssõnastuse:

“Artikli 8 lõike 3 kohaselt tehtud hindamise alusel hindab komisjon ja teeb võimalikult kiiresti ettepaneku rahalise toetuse suuruse kohta, mis võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, võttes eelkõige arvesse toetatavate töötajate arvu, kavandatud meetmeid ja nende eeldatavat maksumust. Summa ei tohi ületada 50 % 60 % artikli 8 lõike 2 punktis e osutatud hinnangulistest kogukuludest või 65 % 75 % nendest kuludest, juhul kui liikmesriik on esitanud taotluse territooriumi kohta, milles vähemalt üks NUTS II tasandi piirkond on struktuurifondide mõistes vähem arenenud või mis saab abi Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi või maksebilansi mehhanismi kaudu abikõlblik struktuurifondide lähenemiseesmärgi raames. Selliste olukordade hindamisel otsustab komisjon, kas 65 % 75 % kaasrahastamise määr on põhjendatud.”

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et läbirääkimised on parlamendis ja nõukogus alles algamas ja seetõttu on Regioonide Komitee ettepanekud väga õigeaegsed. Nad kavatsevad varsti korraldada ka sellele teemal seminari. Ta ütles, et liikmesriigid on seni vahendeid kasutanud stabiilselt. Kommenteeris ka lühidalt arvamuse eelnõus väljendatud seisukohti. Nad ei soovi, et selle meetme vahendite kasutamine  oleks liiga pikaajaline ja 24 kuuline tähtaeg on maksimum mida nad välja pakuvad. Kui liikmesriik soovib, et taotlus jõuaks komisjonile võimalikult kiiresti, võib ta täiendava täpsed andmed töötajate kvalifikatsiooni kohta esitada hiljem.

Vahemakse osas ütles ta, et põllumajandussektori kolleegid soovivad tehtud kulusid kinni maksta tagant järele, aga nemad on seni teinud ettemakseid liikmesriigile.

Ettepanek laiendamiseks seda põllumajandustootjatele puhul ei ole nõuet, et ta peab sellest sektorist lahkuma ja siirduma mujale. Tootjad, et nad saaksid toime tulla, võivad jääda samasse sektorisse, et olla jätkuvalt konkurentsivõimelised.

Nad ei ole esitatud ettepaneku vastu, kus ka regioonid võiksid taotluse esitada juhul kui liikmesriik sellega nõustub.

Ettepanek, et avalik sektor võib olla abikõlbulik siis, kui selle on põhjustanud majanduskriis, on ka aktsepteeritav.

Toimus arvamuse eelnõu esimene arutelu. Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 23 muudatusettepanekut, nendest 3 Uno Silbergi poolt (lisatud) ja 4 raportööri kompromissettepanekut. Diskussioon toimus ka selle üle kas seda peaks laiendama põllumajandustootjatele või mitte. Vastu võeti järgmine sõnastus:

“nõuab, et on EGFi laiendamine põllumajandustootjatele laiendamise vastu, kuna viimased juba saavad  kasu ühisest põllumajanduspoliitikast, mille käsutuses on vahendid ülemaailmsete turgude kõikumisega toimetulekuks ei kahjustaks nõuet kaitsta Euroopa põllumajandustootmist kaubanduslepingute üle peetavates läbirääkimistes ja tagada poliitiline sidusus ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega;”.

Arvamus võeti vastu kolme vastuhäälega. Vastuvõtmine on kavas 3.– 4. mail 2012 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta” .KOM(2011) 609 lõplik, CdR 335/2011 rev 1 – ECOS-V-024.
Raportöör: Enrico Rossi (IT/PES).

Kõige rohkem muret tekitav probleem on aga järjepidevuse küsimus. Üldiselt viidatakse ELi õigusaktides innovatsioonile ja mikrokrediidile tihti, ent ebaühtlasel viisil. Lisaks on kõnealusel programmil üsna nõrk side Euroopa Sotsiaalfondiga: ette ei ole nähtud ühtki sätet, mis nõuaks selget järjepidevust sotsiaalse eksperimenteerimise, elluviidavate heade tavade ja sotsiaalfondi kasutamisega. Kõnealuses määruses ja sotsiaalfondi määruses esitatud ristviidetest ei piisa.

On selge, et juhtimisüksuste strukturaalse mitmekesisuse tõttu – kõnealust programmi juhib komisjon ning sotsiaalfondi riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused – on lahendus kindlasti keeruline. Esitada võib kolm ettepanekut. Esimene puudutab piirkondade võetavat kohustust kasutada sotsiaalfondi või muid fonde programmi raames leitud heade tavade rakendamiseks. Teine puudutab võimalust, et komitee võiks esitada suunised järjepidevuse kohta hankekutsete avaldamise hetkel. Kolmandaks: kui see on projektide territoriaalsele mõõtmele kohane ja kui huvitatud kohalikud ja piirkondliku omavalitsused seda asjakohaseks peavad, peaksid nad olema kaasatud ettevalmistusetappi, esitades arvamuse konkreetsete projektide kohta, et tagada sünergia ja kooskõla programmidega. Ainult nii on võimalik saavutada soovitud terviklik ühtsus ja samuti edendada piirkondlikes tingimustes ellu viidud katseprojektide tutvustamist.

Raportöör soovib, et sotsiaalsele innovatsioonile suunataks rohkem vahendeid ja olulisem on side sotsiaalfondiga. Vaja on paremini kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.

Toimus arvamuse eelnõu esimene arutelu. Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 29 muudatusettepanekut, nendest 9 Uno Silbergi poolt (lisatud) ja 10 raportööri kompromissettepanekut. Diskussioon toimus muudatusettepaneku nr 10 üle, kus oli probleem nii tõlkes erinevatesse keeltesse ja eriti selle üle kas räägitakse võimalusest töötada rohkem aastaid või rohkem töötunde. Uno Silberg tegi ettepaneku, et tuleb järgida kodukorda ja hääletada nii esitatud muudatusettepanekut kui ka raportööri muudatusettepanekut, sest raportöör tegi ettepaneku lükata arutelu edasi plenaarile. Lõpuks otsustati, et mõlemad ettepanekud võetakse tagasi. Enamus Uno Silbergi poolt esitatud ettepanekuid võeti vastu, nendest mõned raportööri poolt pakutud kompromisside raames. Kuigi osa ettepanekuid ei leidnud toetust, olid need põhimõtted siiski varem juba arvesse võetud.

Kogu arvamus võeti vastu 3 vastuhäälega. Vastuvõtmine on kavas 3.– 4. mail 2012 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Teatis – Pakett „Vastutustundlikud ettevõtted””, KOM(2011) 685 lõplik, mis hõlmab järgmist:

       ettepanek raamatupidamisdirektiivide läbivaatamiseks, KOM(2011) 684 lõplik

       ettepanek läbipaistvusdirektiivi (2004/109/EÜ) läbivaatamiseks, KOM(2011) 683 lõplik

       teatis „Sotsiaalettevõtluse algatus”, KOM(2011) 682 lõplik

    teatis „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas”, KOM(2011) 681 lõplik, CdR 14/2012 – ECOS-V-025. Raportöör: Satu Tietari (FI/ALDE)

Sotsiaalsete ettevõtete õiguslik vorm tuleb uuesti läbi vaadata ja neile tuleb luua oma ettevõtlusvorm, sest praegu olemasolevate vormide puhul ei võeta arvesse ühiskondlikku rõhuasetust. Sotsiaalettevõtlus tuleks litsentsida, st anda ettevõtetele ametlik tunnistus ühiskondliku tähtsuse kohta. Sotsiaalsed ettevõtted võiksid olla eraldi ettevõtete rühm, millel võiks olla oma õigusvorm, millel on ka muu eesmärk lisaks omanikele kasumi taotlemisele.

Regionaalarengut tuleb tugevdada muu hulgas järgmiste meetmetega:

kasutada senisest tõhusamalt ära piirkondade potentsiaali, tugevaid külgi ja võimalusi;

 suurendada koostööd keskuste ja äärealade vahel;

tõhustada piirkondade koostööd majandustegevuse ja teenuste arendamiseks;

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et keskendub ainult ettevõtete sotsiaalsele vastutusele ja sellele paketile. See on komisjoni uus lähtepunkt ja sellega  pakub komisjon uusi võimalusi turul. See on ettevõtete endi huvides, et parandada nende konkurentsivõimet. Sellega on seotud ka ettevõtete usalduse küsimus. Uut teatist on vaja ka seoses arengutega ühiskonnas ja seoses EU2020 strateegiaga.

Arvamuste vahetuse käigus  leiti, et ettepanekus on palju huvitavaid aspekte ja ka selgeid definitsioone. Kohalikud omavalitsused vastutavad ka tööhõive eest ja avalikes hangetes saab arvestada sotsiaalsete ettevõtetega. See on võimalus kohalikele omavalitsustele toetada sotsiaalseid ettevõtteid (eriti soome ja rootsi delegatsioonide liikmed). Tuleb vaadata kuidas need ettepanekud on seotud kohapealse praktikaga ja see ei puuduta ainult tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna ettevõtteid. Vaja on saavutada hea läbipaistvus nende ettepanekute rakendamisel ja võimalusi nende ettepanekute rakendamiseks uute teenuste puhul ja uutel viisidel. Vaja on rääkida samaaegselt ka ühiskonna innovatsioonist, mitte ainult ühiskondlikust innovatsioonist.

Poola esindaja ütles, et teema on oluline, kuid ka keeruline. Ei tohi unustada konkurentsi ja lubada konkurentsi moonutusi. 

Esimene arutelu ja vastuvõtmine ECOSe komisjonis on kavas 26. aprillil 2012

Vastuvõtmine on kavas 18.– 19. juulil 2012 toimuval täiskogu istungjärgul

Perspektiivarvamus teemal „Innovatsioon – arukas tervishoid – parem elu: jätkusuutlik heaolu, tuleviku heaolutehnoloogia, vananevad rahvastikud ja aktiivsena vananemine”. CdR 56/2012  ECOS-V-026.

Pearaportöör Mr. Arnoldas ABRAMAVICIUS (EPP/LT) tutvustas teemat.  Eelkõige on omavalitsused teenuste osutajad ja avalikke eelarveid on kärbitud, mis ühtlasi vähendab ka avalike teenuste osutamise kvaliteeti ja kvantiteeti. “Hõbedase” majanduse potentsiaali ei ole veel täiel määral hinnatud, kuid usub, et see avab uued võimalused mitmetes valdkondades. Juhib tähelepanu trendile, kus omavalitsused otsivad võimalusi pakkuda rohkem e-teenuseid ja see on suur väljakutse. Küsimus on selles kuidas paremini hooldada vananevat elanikkonda ja milliseid teenuseid nad vajavad. Eesistuja Taani soovib arvamust juba maikuu alguseks. Eeldatavasti valmib arvamuse eelnõu märtsis.

Taani alalise esinduse EL juures tervishoiu nõunik ütles, et on küsinud Regioonide Komitee arvamust oma ühe eesistumise prioriteetse teema kohta. Pole kahtlust, et meie ees seisab suur demograafiline väljakutse. Probleemid teravnevad. Vaja on tagada hea tervis ka vanaduspõlves. Vaja oleks, et inimesed elaksid tervemana ja õnnelikumana. Nad kavatsevad neid mõisteid avada peagi korraldataval konverentsil. Peatus selle teema kontekstis kodanike ja majanduse aspektil. Vaja on tagada, et inimesed tuleksid oma eluga paremini toime ja selleks on vaja mõelda töötingimuste parandamisele. Ees ootab meid tervishoiutöötajate nappus.

Arvamuse vastuvõtmine on kavas 3.–4. mail 2012 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006”. KOM(2011) 607 lõplik, CdR 6/2012 – COTER-V-019. Raportöör: Konstantinos Simitsis (EL/PES).

COTERi komisjoni kuuluv raportöör tutvustas arvamuse eelnõu. Üldmulje on selline, et Euroopa Liit on seadnud liiga auahned eesmärgid, arvestades käimasoleva majanduskriisiga. Tõi välja eelnõu positiivsed ja negatiivsed küljed. Komisjoni ettepanekus on 4 temaatilist prioriteeti, mis omakorda jagunevad investeerimise prioriteetideks, kuid ka siin peaks olema paindlikum lähenemine.

Liialt on piiratud teemad mida liikmesriigid saavad valida. ESF vahendite mahtu on samuti otsustatud suurendada ja need moodustavad 25% kogu eelarve mahust, mis pole siiski piisav. Muret teeb see, et kõik on seotud ainult EU2020 strateegiaga ning territoriaalsed ja kohalikud probleemid jäävad tagaplaanile. Määruse artikkel 6, kus räägitakse partnerite kaasamisest räägitakse ainult sotsiaalpartnerite kaasamisest ja kohalike ja regionaalsete omavalitsuste rolli ei mainita.

Talle ei meeldi ka mõned viited üldmäärusele. Ta arvab, et kohalikke omavalitsusi on lausa karistatud. Komisjoni ettepanekus on liiga üldised viited sotsiaalfondi meetmetele ja tegevusele. On täheldatud vastuolu subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse printsiipidega. Miinimum määrad peaksid olema soovituslikud, mitte nii jäigad. Komisjoni pakutavad mõõdikud peaksid olema suunavad, mitte kohustuslikud, sest need on praktikas läbi proovimata.

Sellele järgnes arutelu ECOS komisjoni liikmete poolt.

Ümarlauaarutelu soolise võrdõiguslikkuse teemal olid sõnavõtjad:

- ECOSe komisjoni liige ja arvamuse „Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused ning võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine” (CdR 321/2008 ja CdR 138/2006) raportöör Claudette Abela Baldacchino (MT/PES)

- Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi http://europa.eu/agencies/regulatory_agencies_bodies/policy_agencies/eige/index_et.htm direktor Virginija Langbakk

- Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi direktor Antonella Cagnolati

- Võrgustiku EQUINET direktor Anne Gaspard

Jätkuvalt on suured palgalõhed meeste ja naiste palkade vahel. Naised on suuremas vaesusesse sattumise ohus, nad on alaesindatud poliitiliselt ja suurte firmade juhtkondades. Regioonide Komitee ei ole eriti hea näide võrreldes teiste institutsioonidega, kuigi meie president on naine.

Tehti ettepanek korraldada regulaarselt võrdõiguslikkuse teemalist ümarlauda ja koostada omaalgatuslik arvamus sellel teemal.

Järgmise koosolek toimub neljapäeval, 26. aprillil 2012 Brüsselis.

4. Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni koosolek.

Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) koosolek toimus neljapäeval, 9. veebruaril Regioonide Komitee peahoones Brüsselis.

Osalesid Kurmet Müürsepp, Kersti Sarapuu ja Jüri Pihl.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll. President informeeris eelseisvatest külastusvisiitidest ning palus pöörata tähelepanu registreerimistähtaegadele. Serbia kohalikud valimised toimuvad kas 26.aprillil või 6.mail. Horvaatia valitsust on palutud saata oma vaatlejad ka Regioonide Komitee komisjonidesse.

Uute raportööride määramine

Arvamus ELi välistegevuse rahastamise uue lähenemisviisi kohta- raportöör Ms Harkinson.

Otsustati ka arvamuse koostamisest loobumised ning suunati ettepanek EDUC komisjonile ning nad soovivad, et arvamuse koostamisest informeeritaks ka CIVEX komisjoni.

On võimalus veel organiseerida üks seminar või kaks uurimis külaskäiku sel aastal.

Sõnavõtuga esines EK laienemise peadirektoraadi nimel Sannino, kes ütles, et laienemisprotsessis on teatud hulk olulisi otsuseid, mis on vastu võetud. Horvaatias on toimunud referendum ja nende parlament peaks oma otsustusprotsessiga jõudma lõpule veebruari teiseks pooleks. Euroopa Integratsiooni Komitee muudab oma nime. Aprillis peaks välja tulema raport, mis hindab laienemisprotsessi. Märtsis alustatakse uute peatükkide arutelu. Nad loodavad, et nõukogu võtab vastu otsused juunis laienemisläbirääkimiste struktuuri suhtes. Kõige problemaatilisem on koostöö Serbia ja Kosovoga. Euroopa Nõukogu on palun Serbial tegeleda piiride haldamise küsimusega. Kosovol on jätkuvalt probleeme koostööga piirkonnas. Soovitakse paremaid konstruktiivseid suhteid Türgiga.

Olulised on piiriküsimused ja kaubandusküsimused Türgiga. Kosovoga soovitakse sõlmida kaubanduspiirkonna kokkuleppeid ja loodetakse need kaubanduskokkulepped sõlmida. Albaania osas on Nõukogu võtnud vastu rida otsuseid ja on toimunud läbimurre suhetes Albaaniaga. Nad on alustanud seaduste vastuvõtmist, mis olid pikka aega blokeeritud. Bosnia Hertsegoviina. Kõige negatiivsem on eelarve, milles ei ole kokku lepitud. Poliitilised parteid on alustanud üksteisega läbirääkimisi ja see on oluline positiivne sõnum.

Makedoonias on põhiline küsimus jätkuvalt blokeeritud. Konstruktiivne on see, et valitsus on jätkuvalt huvitatud EL teemadest ja perspektiivist. Järgnevate kuude jooksul alustatakse kõrgetasemelisi läbirääkimisi mitmetel olulistel teemadel.

Isalnd on edulugu mitmeski mõttes ja nad loodavad Taani eesistumise ajal avada kõik peatükid. Üks problemaatiline valdkond on kalandus, mis on tundlik teema mõlemale poolele. Islandil on poolt ja vastuhääled enam-vähem tasakaalus, kuid nende osa, kes soovivad läbirääkimised lõpule viia, on kasvanud. Ülevaade laienemisest: http://ec.europa.eu/enlargement/the-policy/index_et.htm

Kandidaatriigid:
http://ec.europa.eu/enlargement/candidate-countries/index_et.htm

Potentsiaalsed kandidaatriigid:
http://ec.europa.eu/enlargement/potential-candidates/index_et.htm

Laienemisvoliniku lehekülg:
http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/fule/index_en.htm

Arvamus „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2011-2012”. CdR 365/2011, CIVEX-V-026.
Raportöör: Stanisław Szwabski (PL/EA).

Euroopa Liidu laienemise eesmärk on suurendada Euroopa rahumeelse arengu ja koostöö ala. Euroopa Liit on seega avatud mis tahes Euroopa riigile, kes soovib ELiga ühineda, järgib pühendunult demokraatlikke väärtusi ja täidab liikmelisuse kriteeriume. Arvamuses hinnatakse kõikide kandidaatriikide (Horvaatia, Island, Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro, Türgi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Serbia ) edusamme kriteeriumide täitmisel. Ta usub, et nende liitumine EL suurendab piirkonnas rahu. Vaja on muuta euroopa taas maaks, kus kõik tahavad elada ja kuhu kuuluda.

Toimus arvamuse eelnõu esimene arutelu. Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 28 muudatusettepanekut ja 4 raportööri kompromissettepanekut. Enamus esitatud muudatusettepanekutest võeti vastu (tagasi lükati ainult 2- AM 18 ja 20), nendest osa kompromisside koosseisus. Arvamus võeti vastu häälteenamusega.  Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 3.–4. mai 2012. aasta istungjärgul

Toimus arutelu ühiste nõuandekomiteede ja töörühmade esimeestega: 

  • Linda Gillham (UK/EA), Horvaatia ühine nõuandekomitee

  • Per Bųdker Andersen (DK/PES), endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühine nõuandekomitee

  • Prof Franz Schausberger (AT/EPP), Lääne-Balkani töörühm

Ümarlauaarutelu Euroopa kodanikualgatuse teemal – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta määrus jõustub kavakohaselt 1. aprillil 2012. Euroopa kodanikualgatus käivitub ametlikult pärast seda kuupäeva. Kooskõlas oma arvamusega määruse eelnõu kohta kavatseb komitee võtta aktiivse rolli selle uue osalusdemokraatia vahendi hea toimimise lihtsustamisel. Seega on ümarlauaarutelu eesmärk taasalgatada sel olulisel teemal arutelu CIVEX komisjoni liikmete ning ELi institutsioonide ja kodanikuühiskonna esindajate vahel.

Paneeldiskussioonil osalesid:

  • Instituudi IRI-Europe direktor Bruno Kaufman
  • Regioonide Komitee arvamuse „Euroopa kodanikualgatus” raportöör Sonia Masini
  • Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Anne-Marie Sigmund (kinnitamisel)
  • Euroopa Komisjoni peasekretariaadi esindaja Mario Tenreiro

Arvamus perekondade taasühinemist käsitleva rohelise raamatu kohta
Raportöör: Sergio Soave (IT/PES). CdR 10/2012, CIVEX-V-028

Raportöör leiab, et majanduskriis, mis Euroopat nii tugevalt mõjutab, võib moonutada arvamust direktiivi kohta. Seda ka samaaegselt uute Euroopasse sisenemiste tekke tõttu, mille on põhjustanud näiteks suure ja positiivse, paljusid Vahemere lõunakalda riike ühendava poliitilise liikumise Araabia kevad ettearvamatud negatiivsed mõjud. Seni on kehtiva direktiivi rakendamisel liikmesriikide poolt segamini aetud perekondade ühinemine ja migratsioon. Tähtis on säilitada perekonna väärtused.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et läbiviidud raport tõi välja kehtiva direktiivi puudused. Komisjon otsustas enne uute ettepanekute väljatulekuga konsulteerida enne huvirühmadega. Peale konsultatsiooni lõppu korraldatakse avalik arutelu, millesse kaastakse ka Regioonide Komitee. Enamus liikmesriike ei ole direktiivi muutmise poolt. Komisjon palub huvigruppidel ja liikmesriikidel esitada andmeid perekondade taasühinemise kohta. Üle vaadatakse ka liikmesriikide poolt küsitavad tasud selle teenuse eest.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud seitse muudatusettepanekut, enamus Leedu delegatsiooni liikme Paverzise poolt. Ta teeb ettepaneku defineerida perekonna mõiste ja pakub välja, et selle all võib mõelda ainult abikaasat ja nende ühiseid lapsi ja et esitataks ühised tõendid selle kohta, et nad on ühine leibkond, kuid ta võttis need ettepanekud tagasi.

Arvamus soovitab liikmesriigi vastuvõtukriteeriumi kui võimaliku taasühinemise hinnanguvahendi kaotamist ja raportöör palus Paverzisel oma muudatusettepanek, mis selle kustutas, tagasi võtta. Paverzis nõustus ka selle tagasi võtma.

Arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 3.–4. mai 2012. aasta istungjärgul

Arvamus rände ja arengu paketi alase üldise lähenemisviisi kohta
Raportöör: Nichi Vendola (IT/PES). CdR 9/2012, CIVEX-V-027

Küsimused, mida raportöör soovib seoses selle teemaga arutada, on:

  • Kuidas tagada piirkondlike ja kohalike omavalitsuste suurem osalus üldise lähenemisviisi kõigi sammaste raames?

  • Kuidas ühendada valikulist rännet ajude äravoolu vähendamisega?

  • Kas ebaseadusliku rände vastu võitlemise meetmed on kooskõlas inimõiguste kaitse Euroopa standarditega? Kas on võimalik laiendada ja eristada seni rakendatud meetmeid?

  • Tagasivõtulepingud ja viisalihtsustuslepingud.

  • Varjupaiga või eksternaliseerimise välismõõde?

Mõned Regioonide Komitee arutamiseks esitatud ettepanekud on järgmised:

- põhiõiguse austamine lahkuda tahes millisest riigist, sealhulgas päritoluriigist;

- rändevoogude ja kliimamuutuste vahelise seose süvaanalüüs;

- kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine esmatähtsate osalejatena üldise lähenemisviisi kõikide etappide rakendamisel;

- valikulise rände ning seadusliku sisserände võimaluste laiendamine ka kvalifitseerimata tööjõule ja väljaspool korduvrände süsteemi;

- võimalus siseneda riiki tööotsimise eesmärgil;

- tõhusamate vahendite rakendamine agentuuri FRONTEX tegevuste kontrollimiseks;

- ebaseadusliku rändega võitlemise meetmete kulu-tulupõhine hindamine;

- ühine eeskiri välja saadetud, kuid tegelikult mitte välja viidud kolmandate riikide kodanike staatuse kohta;

- keeleoskuse käsitlemine integratsiooni tegurina ja mitte ELi sisenemise tingimusena;

- strateegiate määratlemine korduvrändajate tõhusa integreerimise tagamiseks;

- kvalifikatsiooni tunnustamise menetluste lihtsustamine ja mitteametlike pädevuste tunnustamise arendamine;

- sotsiaalkindlustuse süsteemide kooskõlastamise tõhustamine ja selle võimaluse puudumise korral sotsiaalkindlustusmaksetest saadavate toetuste tõhustamine päritoluriiki naasmiseks;

- tagasivõtu- ja viisalihtsustuslepingutes hüvitustel põhineva lähenemisviisi tagasihoidlikum rõhutamine;

- viisalihtsustuse valdkonnas kehtiva õigusraamistiku muutmise välistamine varjupaigamenetluste kuritarvitamise tagajärjel;

- varjupaigamenetluste eksternaliseerimise vältimine;

- meetmed valikulise rände kompenseerimiseks ja ajude äravoolu vähendamiseks;

- rahaülekandeteenuste muutmine lihtsamaks, läbipaistvamaks ja odavamaks;

- vahendite määratlemine, et suunata osa rahaülekannetest kasulikeks investeeringuteks ning kaasata väljaspool päritoluriiki elavad kolmandate riikide kodanikud arengukoostöö projektidesse.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et Euroopa Parlament on otsustanud oma arvamust mitte koostada. Ta nõustus raportööri poolt määratud põhiküsimustega. Põhiline on lisada uusi dimensioone senistele ja seda eriti Põhja-Aafrikat silmas pidades. Oluline on ka seos migratsiooni ja kliimamuutuste vahel, mida CoR raport on välja toonud. Komisjon soovib kaasata ARLEMi nende küsimuste lahendamisse. Juunis on kavas korraldada suur konverents selle teemal ning kutsuda ka CoR raportöör sellele konverentsile esinema.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 27. aprillil 2012. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 18.–19. juuli 2012. aasta istungjärgul.

Arvamus teemal „Suurem solidaarsus ELis varjupaigapoliitika valdkonnas”
Raportöör: Theodoros Gkotsopoulos (EL/PES). CdR 11/2012, CIVEX-V-029.

Mitmed sündmused on toonud solidaarsuse varjupaigapoliitikas viimasel ajal tähelepanu keskmesse:

  • Rändevood Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikidest on suurenenud seal toimuvate poliitiliste rahutuste ning üldise poliitilise olukorra tõttu sellistes riikides nagu Afganistan, Pakistan, Iraak ja Iraan.

  • ELi praeguse, varjupaigavaldkonnas ebaselge ja lünkliku, õigusraamistiku rakendamisel on raskusi, mis tulenevad liikmesriikide erinevatest poliitilistest, õiguslikest ja praktilistest käsitlustest.

  • Väga terav majanduskriis, eelkõige ELi Vahemere-äärsetes riikides, kuhu saabuvad varjupaigataotlejate vood, ning kes ei suuda seda probleemi nõutud tõhususega käsitleda.

CIVEXi komisjoni koostatav arvamus põhineb Regioonide Komitee varem vastu võetud arvamustel ning ELi organite otsustel ja dokumentidel. Samuti on tehtud ettepanek keskenduda arvamuses järgmistele punktidele:

  • Regioonide Komitee seisukoht Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ja Dublini määruse võimaliku muutmise kohta;

  • kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poliitiline hinnang Euroopa Komisjoni äsjasele teatisele.;

  • kehtiva varjupaigasüsteemi, solidaarsuse ja kohustuste õiglase jaotuse mõju ELi liikmesriikide kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 27. aprillil 2012

 5. Avatud Päevad 2012.

Selle aasta Avatud Päevade, mis toimuvad 8.-12. oktoobrini 2012 Brüsselis, logo on: “OPEN DAYS 2012: Europe's regions and cities: Making a difference” (Avatud Päevad 2012: Euroopa piirkonnad ja linnad: suudavad muuta).

Selle aasta oktoobriks on nii Euroopa Parlament kui ka Regioonide Komitee kujundanud oma arvamused järgmise perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika kohta. Arutelud jätkuvad veel Nõukogus ja liikmesriikidega järgmise mitmeaastase finantsraamistiku osana.

Selle aasta Avatud Päevade teemad on jaotatud kolme blokki:

  • Tark ja roheline kasv kõigile- kuidas ühtekuuluvuspoliitika aitab saavutada targa, jätkusuutliku ja kaasava kasvu saavutamisele?

  • Territoriaalne koostöö: Euroopa rikkus - kuidas saaks koostööd kasutada vahendina piirkondliku arengu ja parema piirkondliku potentsiaali ärakasutamiseks?

  • Tulemuslikkus - millised on ELi ühtekuuluvuspoliitika peamised saavutused? Ja kuidas kõige paremini rakendada uue õigusliku raamistiku võimalusi?

 

Avatud Päevade raames toimuvad arutelud peavad vastama ühele eelpool toodud teemadest. Üritus peab samuti pakkuma võimalust  ühendada jõud erinevate Euroopa Komisjoni peadirektoraatidega, et algatada valdkondade ülene  arutelu sellistel teemadel nagu kogukonna juhitud kohalik areng, mis on uus võimalus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamiseks pärast 2013. aastat.

Täpsem info: www.opendays.europa.eu

Lisaks sellele pakub Regioonide Komitee võimalust kasutada “ Meeting Place”, et esitleda oma kogukonna juhitud kohaliku arengu projekte (ühe sessiooni jooksul minimaalselt kolm projekti, ideaalis kolmest erinevast riigist).

Tähtaeg regionaalsete ühenduste jaoks on 5.märts 2012. Lisan ka taotlusvormi.

Sellel aastal oleme otsustanud koos CEMR ja teiste üleriigiliste liitudega osaleda koos Euroopa Komisjoni Regionaalarengu peadirektoraadiga kogukonna juhitud kohaliku arengu teemade arutelus ja pakkuda kogukonna juhitud kohaliku arengu ellu viidud projektide  näiteid Regioonide Komitee poolt pakutud Meeting Place kasutades.

Taotlejad, kes soovivad organiseerida üritust koos Euroopa Komisjoni Regionaalarengu Peadirektoraadiga, peavad oma taotluse esitama läbi EK vastava taotlusvormi. Taotlused peavad olema esitatud 5.märtsiks järgmisele aadressile: Ann.Myleus [ät] ec.europa.eu

Ettekandjate ja moderaatorite nimed tuleb teatada 30.maiks 2012.

 

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


22.02.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit