Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


30. jaanuar - 01. veebruar 2012 nr. 4
Print

E-nädalakiri 04/2012

 

Sisukord:

  1. Uus leping stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise suurendamiseks Euroopa majandus- ja rahaliidus.
  2. Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni koosolek.
  3. Regioonide Komitee raportööri konsultatsioon huvirühmadega  teemal „2014.–2020. aasta tarbijakaitseprogramm”.
  4. Euroopa Komisjoni roheline raamat “Restruktureerimine ja valmisolek muutusteks: mida on eelnev kogemus meile õpetanud?
  5. Euroopa Komisjoni ettepanek vähendada veereostuse ohtu.

1. Uus leping stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise suurendamiseks Euroopa majandus- ja rahaliidus.

 

30.jaanuaril toimunud Euroopa Ülemkogu mitteametlikul tippkohtumisel leppisid 25 liikmesriiki, välja arvatud Ühendkuningriigid ja Tsehhi Vabariik, kokku uues lepingus, mille eesmärk on eesmärk on tugevdada eelarvedistsipliini kehtestamise kaudu rohkem automaatseid sanktsioone ja rangemat järelevalvet, eelkõige tänu "tasakaalustatud eelarve" reeglit järgides.

 

Uus leping nõuab, et rahvuslikud eelarved oleksid tasakalus või ülejäägiga. See saavutatakse kui iga-aastase struktuurilise eelarvepuudujääk ei ületa 0,5% SKP nominaalkasvust. Liikmesriikide suhtes, kes seda reeglit rikuvad, rakendatakse automaatset korrigeerimise mehhanismi. See mehhanism järgib täielikult riikide parlamentide õigusi.

 

Ühe aasta jooksul peale lepingu jõustumist tuleb liikmesriikidel see "tasakaalustatud eelarve" reegel integreerida oma  siseriiklikku õigussüsteemi kas põhiseaduse või sellega samaväärsel tasandil. Kui nad seda ettenähtud tähtaja jooksul ei tee, on Euroopa Kohus pädev langetama selles osas otsuseid. Kohtu otsused on siduvad ja kui neid ei järgita, rakendatakse trahvi, mille suurus on 0,1% SKPst. Trahvisumma makstakse juhul, kui riigi rahaühik on euro,  Euroopa stabiilsuse Mehhanismi, ja  kui riigi rahaühik ei ole euro, siis Euroopa Liidu üldeelarvesse.

 

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus on automaatne. Seda ei kohaldada euroala liikmesriigi suhtes kui  kvalifitseeritud häälteenamuse euroala liikmesriikidest  hääletab selle vastu.

 

Uue lepinguga liitunud liikmesriigid peavad aru andma oma valitsemissektori võlgade emiteerimise plaanidest Euroopa Komisjonile ja Nõukogule, kes kooskõlastavad kõik suuremad liikmesriikide poolt kavandatavad majandusreformid omavahel ja teiste EL institutsioonidega

 

Euroala liikmesriigid kogunevad vähemalt kaks korda aastas ja valivad endi hulgast lihthäälteenamusega euroala tippkohtumise presidendi. Kohtumiste protokollid saadetakse Euroopa Parlamendile. EP presidenti võidakse kutsuda kuulajaks nendele kohtumistele.

Lisaks fiskaallepingule jõudsid liikmesriikide juhid kokkuleppele ka Euroopa Stabiilsusmehhanismi lepingu tekstis, et see 500 miljardi eurose laenuvõimega fond saaks juba tänavu juulist toetada riike, kelle jaoks turuhinnaga laenud on liiga kallid – uus fond asendab kõiki seniseid võlakriisis riikide abistamise skeeme.

 

Edaspidised sammud:  Leping kirjutatakse alla märtsis ja see jõustub, kui selle on heaks kiitnud vähemalt 12 liikmesriiki. Leping on juriidiliselt siduv rahvusvaheline kokkulepe ja on avatud teistele liikmesriikidele, kes soovivad sellega edaspidi liituda.  Eesmärk on viia see ELi õigusesse viie aasta jooksul pärast selle jõustumist.

 

Financial Times kirjutab, et Saksamaa suhted oma põhilise partneri, Prantsusmaaga, on ka muutunud problemaatilisemaks, sest Mr. Sarkozy ütles, et ta ei kavatse taotleda oma parlamendi heakskiitu uuele lepingule enne aprillis toimuvaid presidendivalimisi. Merkel ei usu, et Prantsusmaa taganeb oma kohustustest. Täpsem info: artikkel

 

Financial Times kirjutab ka, et kuigi Euroopa elas Euroopa Keskpanga toel üle südameataki ja vältis kogu pangasektori kokkuvarisemise, aga sellest toibumine võtab veel aega ning kriis ei ole kaugeltki mitte läbi.  Nende hinnangul on eelarvedistsipliini taotlemine ühest küljest õige ja teisest vale otsus. Eelarvekärped suurendavad majanduslanguse survet- artikkel

 

Lisainformatsioon:  
Webcast of the President's Press Conference     
Press remarks by President Van Rompuy    
Communication by euro area Member States    
Press release

Tippkohtumise liikmete avaldus: pressiteade

 

Lepingu tekst: rahandus- ja majandusliidu leping

 

Euroopa Komisjoni kodulehekülg: http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/index_en.htm

 

2. Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni koosolek.

 

Komisjoni  koosolek toimus teisipäeval, 31. jaanuaril 2012 Brüsselis. Koosolekul osales Urve Erikson.

 

Edasise töö osas otsustati arvamuse koostamisest loobumised (CdR 31/2012) ja määrata uued raportöörid vastavalt poliitiliste fraktsioonide kokkuleppele  järgnevalt:

·        Poola esindaja (nime ei jõudnud märkida) määrati raportööriks kodanikukaitse mehhanism osas.

·        O`Donoghue Paul (Iiri, ALDE)- Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia ( Keymer tegi ettepanek määrata raportööriks Simon Day, kes on selles teemas väga pädev, kuid hääletamise tulemusena jäi ikkagi poliitiliste fraktsioonide poolt pakutud kandidaat).

 

2012. aastal väljaspool Brüsselit toimuvad üritused. Praeguse seisuga on NATi komisjon kiitnud 28. novembril 2011 heaks vaid ühe ettepaneku väljaspool Brüsselit toimuvaks ürituseks koos temaatilise konverentsiga (kaks päeva), milleks on „Aktiivsena vananemine hõreda asustusega piirkondades ning piiriülene tervishoid ja sotsiaalabi”, mille esitas Antti Liikkanen (FI/PES).

 

Esitatud  on ettepanek korraldada õppekülastus teemal Made in Treviso – viinamarjakasvatus ja Cerletti veinikool: traditsioon ja innovatsioon. Ürituse kavandatud toimumisaeg: 2012. aasta aprilli ja novembri vahel. Ettepaneku esitas Giorgio Granello.  Teine ettepanek on korraldada seminar teemal “ Juurdepääsetavus kaasava turismi uue väljakutsena”- toimumiskoht Treviso provints, aeg 2012 aasta oktoober.

 

EPP on mõlemate ettepanekute vastu, sest need ei ole kooskõlas komitee prioriteetidega. Vaja on komitee vahendeid sihipärasemalt kasutada.  Selle teema üle toimus pikk diskussioon ja mulle jäi mulje, et paljud olid vastu, sest see kujutab ohtu nende piirkonnale.

Hääletamise tulemusena otsustati korraldada seminar Treviso proventsis turismi teemal.

Teadmiseks võeti käimasolevate tööde programm ja arvamuste vastuvõtmise järgne tegevus.

 

Arvamus teemal „Õigusaktide ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika reformi kohta”. COM(2011) 625 final/2, COM(2011) 626 final/2, COM(2011) 627 final/2, COM(2011) 628 final/2, COM(2011) 629 final, COM(2011) 630 final, COM(2011) 631 final, NAT-V-016, CdR 33/2012.
Raportöör: René Souchon (FR/PES)

 

Euroopa Komisjoni ettepanekud 2013+ perioodi ÜPP osas on leitavad: http://ec.europa.eu/agriculture/cap-post-2013/index_en.htm

 

Raportöör leiab, et ühise põllumajanduspoliitika eesmärk peab olema tööhõive toetamine põllumajanduses ja maapiirkondades, et anda vastulöök tööpuudusele Euroopa Liidus ja tagada maapiirkondade elujõulisus. Toon siinkohal esile mõned raporti eelnõus välja toodud  seisukohad :

·        komisjoni kavandatud meetmed turgude reguleerimiseks valmistavad suurt pettumust ja kujutavad endast vaieldamatut taandarengut ühises põllumajanduspoliitikas;

·        komisjon teeb strateegilise vea sellega, et eelistab kriiside tagantjärele haldamist eelneva reguleerimise asemel, mis võimaldaks tõhusalt ja väiksemate kuludega võidelda hindade kõikumise vastu;

·        komisjon peaks läbi viima  mõjuhinnangu kvootide ja istutusõiguste kadumise tagajärgede kohta;

·        komisjon peaks alandama  järkjärgulise vähendamise määrasid alates 100 000 eurost ja seaks ülemmääraks 200 000 eurot põllumajandusliku majapidamise kohta, lahutades põllumajandustootja poolt tegelikult makstud ja deklareeritud palgad, ning kehtestades kriteeriumiks põllumajandusmaa maksimaalse pindala aktiivse põllumajandustootja kohta, sidudes selle kriteeriumi piirkonna keskmise põllumajandusmaa pindalaga (otsetoetuste määruse ettepaneku artikkel 11);

·        komisjonil tuleks tugevdada toetuste tootmisest lahtisidumise vahendeid looduslike piirangutega ja äärepoolseimates piirkondades;

·        põllumajandusliku maa muutmisel mittetootlikuks, ökoloogiliseks kaitsealaks võib 7 % lävi osutuda teatud juhtudel liiga kõrgeks;

·        väiketootmise kava valinud tootjate jaoks kavandatud toetused on liiga väikesed, ja palub komisjonil tõsta toestuse miinimummäära 1 000 euroni (otsetoetuste direktiivi ettepaneku artikkel 49);

 

Raporti projekt väljendab rahulolu sellega, et komisjoni ettepanekutes on loobutud ajalooliste võrdlusaluste süsteemist, mis oli ebavõrdne ja ebaõiglane süsteem toetuste jagamiseks põllumajandustootjate vahel, kuid leiab, et komisjoni kavandatud toetuste jagamise süsteem on endiselt liiga ebavõrdne, ja avaldab kahetsust selle pärast, et komisjon ei täpsusta liikmesriikide täieliku lähenemise tähtaegu, vaid lükkab need edasi järgmisesse programmiperioodi. Sellest tulenevalt jäävad Euroopa Liidu eri riikide põllumajandustootjate toetuste tasemed jätkuvalt erinevaks.

 

Ta soovib, et põhitoetuste lähenemine viidaks igas liikmesriigis läbi järk-järgult, ent mõistliku aja jooksul ehk viis aastat pärast reformi (2019. aastal), ja et täielik lähenemine Euroopa Liidu tasandil oleks saavutatud 10 aastat pärast reformi (2024. aastal) (otsetoetuste määruse ettepaneku artikli 22 punkt 5);

 

Maaelu arengu osas peab raportöör sobimatuks komisjoni ettepanekut, millega lubataks teatud liikmesriikidel paindlikkuse huvides kanda kuni 5 % maaelu arengu määruses ettenähtud meetmeteks eraldatud toetustest üle esimese samba otsetoetusteks. Komitee palub komisjonil võtta see võimalus asjaomastelt liikmesriikidelt, kuna nende maapiirkondade toetus ei tohiks piirduda üksnes põllumajandustootmise toetamisega (otsetoetuste määruse ettepaneku artikkel 14. Soovib, et komisjon eraldaks minimaalselt 15–20 % eelarvest maaelu arengu määruse 6. prioriteedile, mis on seotud sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja majandusarenguga maapiirkondades, kuna see on vajalik piirkondade tasakaalustatud arenguks ja soodustab territoriaalset ühtekuuluvust (maaelu arengu määruse ettepaneku artikkel 5).

 

Lisan aruandele aruteludokumendi koos põllumajandusorganisatsioonide esindaja kommentaaridega ja Balti riikide põllumajandusministrite ühisavalduse.

 

Arvamustevahetuse käigus ütles Zajakala (Poola), et ta ei saa nõustuda  mõningate raportööri seisukohtadega. Otsetoetuste küsimuses märgitakse arvamuses, et  ühtlustamine on liiga aeglane, ja see on oluline seisukoht. See on ka õigluse küsimus. Teiseks ütles ta, et pole mainitud EL fondide kasutamist kohalike omavalitsuste infrastruktuuride jaoks. See peab olema ka abikõlbulik fondide kasutamisel. Regioonid peavad olema seatud pingeritta vastavalt artiklile 21. Artiklis 5 tuleks lisada seitsmes prioriteet- kohalike omavalitsuste infrastruktuuri parandamine.

 

Itaallane Rossi ütles, et ÜPP peaks olema ka territoriaalne poliitika ja regioonid peavad mängima olulisemat rolli selles. Loomulikult toetas ta ettepanekut võtta arvesse territoriaalseid erisusi, nagu näiteks mägipiirkonnad. Roheline lähenemine peaks olema rõhutatud nii palju kui võimalik. Rõhutas vajadust aidata noori farmereid.

 

Taani esindaja Bille ütles, et oluline on keskenduda jätkusuutlikule arengule ja vaja on rohkem prioritiseerida tegevusi.

 

Ancisi Itaaliast ütles, et meie töö peaeesmärk on kindlustada, et läbi viidavad muudatused ei karista seni edukaid regioone. Otsetoetuste ümberjaotamise puhul on vaja arvestada ka erinevaid tööjõukulusid erinevates regioonides. Regionaalse planeerimise puhul on vaja arvestada subsidiaarsuse printsiipi. Leidis, et mägipiirkondade jaoks on vaja rakendada maksuvabastusi ja tagada, et nendes piirkondades säiliks põllumajanduslik tootmine. Vaja on võtta ka arvesse, et meie põllumajandustootjad peavad toime tulema ebaausa konkurentsiga kolmandatest riikidest.

 

Tögel Saksamaalt ütles, et liikmesriikides on suured erinevused. Arvas, et kohaliku tasandi kaasamine otsetoetuste maksmisesse ei ole aktsepteeritav ettepanek.

 

Rootsi esindaja Norrman ütles, et vaja on tagada hea keskkond. Pidas vajalikuks ka noorte farmerite toetamist. Vaja on spetsiaalset rahastust, et vähendada vaesust ja suurendada sotsiaalset kaasatust.

 

Läti kolleeg Neimanis ütles, et vaesuse vähendamise, parem kaasamise ja tööpuuduse vähendamise  tagamiseks tuleb toetada ka väikeettevõtteid. Omavalitsuste ja MTÜde tegevused tuleb paremini koordineerida (sõnavõtt lisatud). Läti esindaja ütles, et tõlge oli väga ebatäpne.

 

Ruocco Itaaliast ütles, et arvamused on väga erinevad ja sõltuvad regioonist mida me esindame. Kas sel juhul on üldse võimalik ühte arvamust vastu võtta või on vaja vastu võtta kaks erinevat?

 

Hollandi esindaja Aaldernik rääkis partnerite kaasamise tähtsusest ja maaelu arengu osatähtsusest.

 

Valentini Itaaliast ütles, et raportööri ootab ees raske töö, sest arvamusi on väga palju ja erinevaid. Vaja on teha kompromisse, et jõuda kokkuleppele. On kaks probleemi: eelarve, mida on vaja jagada enamate riikide vahel ja reeglid kuidas neid fonde kasutatakse.

Urve Erikson ütles oma sõnavõtus : “ Suur tänu hr raportöörile, kes on oma dokumendis välja toonud väga tähtsad põhimõtted. Meil on hea meel, et saame täna rääkida põllumajanduse otsetoetustest lähendamisest aga mitte enam otsetoetuste ümberjaotamisest
ajalooliste printsiipide järgi. See on tervitatav aga Eesti põllumajandustootjad ei saa nõustuda lahenemiseks planeeritud ajaga -viis aastat on meie jaoks liiga pikk aeg. Eesti põllumajanduses on juba aastaid olnud toetused madalamad kui mujal ja selline jätkuv olukord suurendaks veelgi erinevusi konkurentsivõimes eri piirkondades. Oleme nõus, et põllumajandusliku tootmise põhieesmark ei saa olla toetuste saamine kuid jaotades toetusi ebavõrdselt tekitame juurde erinevate konkurentsivõimega piirkondi. Seeparast tuleks otsetoetuste lahenemine viia ellu nii kiiresti kui võimalik.”

 

Oma ettepanekud paluti saata kirjalikult raportöörile.

 

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine toimub NATi komisjoni koosolekul 26. märtsil 2012.

 

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul, mis toimub 3.–4. mail 2012.

 

Arvamus teemal „2014.–2020. aasta tarbijakaitseprogramm”. COM(2011) 707 final, NAT-V-017, CdR 35/2012

Raportöör: István Sértő-Radics (HU/ALDE)

 

Raportöör tõi välja kriitilised märkused teatises toodud programmi kohta:

Eesmärk – ohutus: tugevdada ja suurendada tooteohutust tõhusa turujärelevalve kaudu ELi kõikides osades.

 

Tulenevalt turgude erinevustest ja kolmandatest riikides saabuvate toodete kolossaalsest hulgast moodustavad pädevate asutuste registreeritud ohtlikud tooted vaid jäämäe veepealse osa. See valdkond on praegu veel nii vähe arenenud, et eksperdiuuringuid viivad läbi asutused, kes on oma tasandi, pädevuste ja staatuse poolest väga erinevad ja kelle vahel on koostöö peaaegu võimatu. Normide määratlemise ja rakendamise killustatus piirab märkimisväärselt nende nähtavust ja kasutatavust ning muudab keeruliseks usaldusväärsete arvamuste koostamise ja seega koostöö toodete valmistajate ja turustajatega.

 

Eesmärk – teavitamine ja harimine.

Asjakohane oleks õppeasutuste jaoks välja töötada ja neile soovitada ühtlustatud õppesisu tarbijakaitse valdkonnas, mille alusel saaks igas kooliastmes jagada sobivat teavet.

Samas ei tohi unustada seda, kui oluline on tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste töötajate koolitamine. Selleks oleks mõttekas edendada eri riikide asutuste koostööks, normide kohaldamiseks ja riskide hindamiseks vajalikke tingimusi selliselt, et ühtlustatakse õppekavasid ja korraldatakse tsentraliseeritud koolitusi, mida riigiasutused võiksid kasutada ELi ülevõtupakkumise menetluste kaudu.

 

Eesmärk – õigused ja kaebuste lahendamine: konsolideerida tarbijate õigusi, eelkõige regulatiivsete meetmete abil, ning parandada nende võimalust kasutada kaebuste lahendamise mehhanisme, sealhulgas alternatiivset vaidluste lahendamist.

Õigusaktide elluviimise eest vastutavate organisatsioonide koostöö selles valdkonnas on minimaalne. Ehkki Euroopa tarbijakeskused – mis asuvad praegu kõikjal – loodi selleks, et käsitleda seda probleemi terviklikult, ei ole nad siiani otseselt kaasatud struktuuridesse, mille kaudu kaebuste ja vaidluste lahendamisega tegeldakse. Vaja oleks luua eraldi vahendid, mille abil toetatakse tarbijate juriidilise esindamise ja õigusabiga seotud valitsusväliste organisatsioonide tegevust.  Võimalus kasutada alternatiivset vaidluste lahendamist rahvusvaheliselt ja e-lahenduste rakendamine on vältimatult vajalikud.

 

Eesmärk – järelevalve- ja täitemeetmete kooskõlastamine – rahaline toetus

Kõige tõhusam lähenemisviis oleks see, kui asjaomased kohalikud omavalitsused (esimeses astmes) saaksid tagada need tingimused ilma vahendava asutuse sekkumiseta. Selleks peaks neil olema võimalik osaleda otse ülepakkumismenetlustes, et saada vajalikud vahendid jätkusuutlike partnerluste loomiseks sama tasandi organitega.

 

Lisaks keskregistri loomisele tuleks uurida õiguslikke lahendusi, mis võimaldaksid õigusakte kogu ELis ühtlustatult kohaldada, ja kavandada kaebuste käsitlemise viise, mis oleksid kõige lihtsamad nii asjaomastele asutustele kui ka kaebuste esitajatele. Vaja on vältida olukorda, kus kõik avaldused viiksid haldusmenetlusteni. Samal ajal tuleb õigusaktide kohaldamise eest vastutavatele asutustele anda vajalikud volitused, et peatada kaebuse alusel automaatselt käivitatud menetlused ettevõtte suhtes juhul, kui nad on rahulolematu tarbija nõudmistele asjakohaselt vastanud.

 

Euroopa Komisjoni esindaja sõnavõtt. 29. juuni 2011. aasta teatisega „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” eraldati 175 miljonit eurot (2011. aasta püsihindades) tarbijakaitseprogrammile aastateks 2014–2020.

 

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kehtestada tarbijakaitseprogramm aastateks 2014–2020, mis oleks jätk ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogrammile aastateks 2007–2013.

 

Asetades mõjuka tarbija ühtsel turul kesksele kohale, toetab uus tarbijakaitseprogramm tulevase tarbijapoliitika üldeesmärki. Euroopa tarbijapoliitikaga toetatakse ja täiendatakse riiklikku poliitikat, püüdes tagada, et ELi kodanikud saaksid täielikult osa ühtse turu hüvedest ning seejuures oleks nende ohutus ja majandushuvid nõuetekohaselt kaitstud. komisjoni ettepanek

 

Uues programmis ja selle neljas eelisvaldkonnas (ohutus, teavitamine ja harimine, õigused ja kaebuste lahendamine ning täitemeetmed) tuleb arvestada uute sotsiaalprobleemidega, mille olulisus on viimastel aastatel kasvanud. Nende hulgas on tarbijate keerulisem otsustusprotsess, vajadus liikuda säästvamate tarbimismudelite suunas, digiteerimisega kaasnevad võimalused ja ohud, sotsiaalse tõrjutuse kasv, haavatavate tarbijate arvu suurenemine ja elanikkonna vananemine.

 

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine toimub NATi komisjoni koosolekul 26. märtsil 2012.

 

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul, mis toimub 3.–4. mail 2012.

 

Arvamus teemal „Programm „Tervis majanduskasvuks” (2014–2020)”. COM(2011) 709 final, NAT-V-018, CdR 36/2012.

Raportöör: Tilman Tögel (FR/PES)

 

Euroopa komisjoni ettepanek: http://ec.europa.eu/health/programme/docs/prop_prog2014_et.pdf

 

Terviseprogramm: http://ec.europa.eu/health/programme/policy/proposal2014_en.htm

 

Raportöör teeb ettepaneku mitmeaastase programmi pealkirja muutmiseks. Selle võiks nimetada näiteks järgmiselt: „Terved kodanikud, terve majanduskasv Euroopas”, „Kodanike tervis majandusarengu tegurina” vms, sest selle eesmärk peaks olema ikka eelkõige inimeste tervise eest hoolitsemine.

 

ELis vastutavad rahvatervise eest – olgu otseselt või kaudselt – peaaegu eranditult kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Seetõttu ei ole mõistetav, et määruse ettepanekus ei viidata sugugi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Regioonide Komitee ootab, et see teema ei jääks ainult Euroopa tasandile, vaid et kaasataks ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja valitsusvälised organisatsioonid programmide, projektide ja uuringute ettevalmistamisse, elluviimisse, hindamisse ja analüüsimisse, järgides seejuures subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning arvesse võtta pädevuste jaotust liikmesriikides.

 

Ka siis, kui toetada seniste tervishoiuprogrammide jätkamist, tekib küsimus, kas eraldatud 446 miljoni eurone summa, st aastas üle 60 miljoni euro, mis hõlmab ka programmi juhtimist, on piisav. Potentsiaalne majanduslik kasu, mis tuleneb ravikulude vältimisest ja haiguse tõttu töölt puudumise vähenemisest, peaks ilmselgelt suurem olema. Raportöör leiab, et komitee võiks arvamuses soovitada, et abikõlblike piirkondade määratlemisel lähtutaks struktuurifondides kasutatavast määratlusest.

 

Tervishoiustrateegia väljatöötamisel tuleks aluseks võtta tuleviku väljakutsed (mida osaliselt käsitletakse ka strateegias „Euroopa 2020”) ning seda ei pea tingimata tegema toetusprogrammi raames. Veel üks kriitiline märkus on see, et enne ettepaneku esitamist ei korraldatud avalikku arutelu.

 

Just strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks tuleks tervishoiuprogramme siduda tugevamini teiste programmide ja algatustega. Eelkõige puudutab see teadusuuringute raamprogrammi ja programmi INTERREG. See suurendaks ka piirkondade osalust.

Põhimõttelistel kaalutlustel kavatseb komisjon nüüd endised programmi käsitlevad otsused muuta määruseks, mis on liikmesriikidele õiguslikult siduv. Sellest tuleneva võimaliku negatiivse mõju vältimiseks võiks komitee oma arvamuses need tagajärjed nende ennetamiseks välja tuua.

 

Raportöör palub oma ettepanekud saata hiljemalt 15.veebrauriks.

 

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et nüüd on uued väljakutsed, millega peame toime tulema. Vaja on tagada olemasolevate tervisesüsteemide jätkusuutlikkus. Luukase ekspertide grupp, kes hakkab nõustama tervishoiusüsteemi kavandatavaid reforme, arvestades subsidiaarsuse printsiipi. Küsimus on raha targemas kasutamises, mitte kokkuhoius. Üks põhiline probleem on tervishoiutöötajate vähesus paljudes riikides ja ta arvab, et madalama elatustasemega riikidest vastava kaadri ärameelitamine ei ole lahendus probleemile. Vaja on rakendada uusi innovaatilisi lahendusi tervishoiusüsteemide reformimisel. Tuleb arvesse võtta ka piiriüleste tervishoiuteenuste alast direktiivi.

 

Kõige olulisem on väikses eelarvega( mis on eelmisest perioodist 5% suurem) tagada efektiivsed lahendused. Komisjon usub, et EL lisandväärtus tuleb paremini esile tuua. On nõus, et pealkiri ei tohiks piirduda ainult majandusliku aspektiga. Tuleb arvestada sama mündi mõlemaid külgi. Väga oluline on subsidiaarsuse printsiibi arvestamine ja riiklike tervishoiusüsteemide ülesehitust. Kaasfinantseerimise osas, eriti uute liikmesriikide puhul, ei ole pakutud kaasfinantseerimise määrad piisavad ja need riigid, kelle SKP on alla 90% EL keskmise, saavad õiguse rakendada kõrgemaid kaasfinantserimise määrasid.  Vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisel on tervisenäitajad väga olulised ja seda tuleb arvestada horisontaalselt kõikide programmide kavandamisel. Selle õiguslikuks staatuseks on pakutud määrust (seda pakub komisjon) ja seda ettepanekut on arutatud institutsioonide õigustalitluste poolt.

 

Nad on veendunud, et programm ei tooga kaasa täiendavat halduskoormust ja tulemused on nähtavad liikmesriigi ja kohalikul tasandil.

 

Arvamustevahetuse käigus rõhutati selle programmi seotust teiste programmidega. Komisjon peab selgemalt välja ütlema oma tervisevaldkonna kvaliteedi näitajad (nagu näiteks eluea pikendamine, kuid see peab olema suunatud mitte ainult neile kes niigi elavad kauem, vaid ka neile, keda see täna ei puuduta).  Austria liige ütles, et enamasti on just haigus see, mis aitab kaasa SKP kasvatamisele ja uute töökohtade loomisele, sest tervishoid on samuti ärivaldkond. Poola esindaja ütles, et enamasti kasutavad seda fondi rikkad liikmesriigid ja vaesemad liikmesriigid sageli ei oma kõrge kaasfinantseerimise määra tõttu juurdepääsu selle fondi vahenditele.

 

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine toimub NATi komisjoni koosolekul 26. märtsil 2012. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 13.märts.

 

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul, mis toimub 3.–4. mail 2012.

 

Arvamus teemal „Uus Euroopa Merendus- ja Kalandusfond”. COM(2011) 804 final, NAT-V-019, CdR 34/2012.

Raportöör: Pierre Maille (FR/PES)

 

Euroopa Liidu ühine kalanduspoliitika: http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/index_et.htm

Ühise kalanduspoliitika reform: http://ec.europa.eu/fisheries/reform/index_et.htm

Integreeritud merepoliitika: http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/index_en.htm

 

Ettepanek uue Euroopa Kalandus- ja Merendusfondi kohta, milles ühendatakse ELi ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika vahendid, on loomulikult kooskõlas ühise kalanduspoliitika reformiga. Kavandatud finantsvahendid peavad tõhusalt kaasa aitama uute prioriteetide saavutamisele, sealhulgas ülekantavate püügikontsessioonide rakendamine, vette tagasilaskmise keelustamine, maksimaalne jätkusuutlik saagikus aastaks 2015 jms.

 

Käesoleva töödokumendi arutamisel soovis raportöör  käsitleda järgmisi küsimusi:

1)Olulised rahastamismeetmed seonduvad selliste küsimustega nagu ülekantavad püügikontsessioonid või merre tagasilaskmise keeld – küsimused, millele riiklikul tasandil ei ole veel lahendust leitud Samuti ulatub pidev meeldetuletus maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise kohta enne 2015. aastat kaugemale liikmesriikide kohustustest ja rahvusvaheliste lepingute tekstist, kus seatakse eesmärgiks võimalusel 2015. aasta, hiljemalt 2020. aasta. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks kavakohaselt jõustuma 2014. aastal, põhjustades vasturääkivuse maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele üleminekuperioodiga, mida endiselt kohaldatakse teatud varudele; kalapüügi puhul kaotatakse ajutise katkestuse mehhanismid, mille oleks võinud säilitada teatud tingimustel. Millises ulatuses toetab ühine turukorraldus näiteks turu arengut seoses maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisega?

 

2)Dokumendis rõhutatakse selgelt keskkonnahoidlikkuse aspekti. Selles ei käsitleta toiduainetega omavarustatuse ega ELi tarbijate toiduainetega varustamise küsimust. Kas see ei võiks samuti olla üks eesmärk?

 

3)Kuna Euroopa Merendus- ja Kalandusfond asendab mitu varasemat fondi, tuleb erilist tähelepanu pöörata selle vahendite jaotamisele: andmete kogumise jaoks kavandatud vahendid näivad kahanevat, kuigi tegemist on maksimaalse jätkusuutliku saagikuse strateegia prioriteediga; merekaitsealade või integreeritud merenduspoliitika rahastamine ei tohi toimuda kalapüügi arvelt.

 

4)Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames toetatakse olulisel määral vesiviljelust. Kas vesiviljelusele eraldatavat toetust ei tuleks diferentseerida sõltuvalt selle panusest ja keskkonnamõjust, et tagada sellise tegevuse jätkusuutlikkus?

 

5)Püügilaevade asjakohaseks uuendamiseks ei ole kavandatud ühtegi strateegiat, isegi mitte kehtestatud tingimustel (suurem selektiivsus, ressursside ja kalapüügivõimsuse tasakaal jms). Iganenud kalapüügilaevad ei muuda kaluri elukutset atraktiivsemaks. Mil määral on energiasäästu ja kliimamuutustega seonduvad väljakutsed kooskõlas toetussüsteemiga uuendustegevusele, mis ei hõlma mootoreid ja laevu?

 

6)Ühtki uuendust ei ole kavandatud äärepoolseimate piirkondade jaoks. Kas ei oleks võimalik kavandada asjaomaseid sätteid?

 

7)Üks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eesmärkidest on kalapüügist sõltuvate piirkondade jätkusuutlik areng. Kuidas tagada kohalike omavalitsuste osalus strateegiate kujundamisel ja selle eesmärgi rakendamisel?

 

8)Paljudes artiklites viidatakse täpsustuste ja üksikasjade määratlemisel delegeeritud õigusaktile. See kehtib eelkõige toetuste saamise tingimuste puhul. Kas ei oleks asjakohane täpsustada reegleid Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi käsitlevas dokumendis?

 

Euroopa Parlamendi raportöör ütles oma  sõnavõtus, et komisjoni ettepanekud on kooskõlas kalanduspoliitika valdkonnas ning põllumajanduses kavandatud muudatustega. Samas ei ole ta veendunud, et komisjoni ettepanekud aitavad  edendada kalandust ja väikeettevõtlust ja kuidas kalapüügiõiguste kontsentreerumine sellele kaasa aitab. Puuduvad ka toetusmeetmed noorte kalurite toetamiseks ja sadamate uuendamiseks. Toidukindlusest rääkides puudutab see ka kalandust. Täna suur osa kalatoidust tuleb väljastpoolt  Euroopat ja  see olukord ei ole rahuldav. Parlament mõistab, et komisjoni poolt esitatud  ettepanek ei toeta Euroopa kalanduse edendamist.

 

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et oluline on mõjude hindamine. Euroopa kalafond ei töötanud nii nagu see oli planeeritud sõltumata suurtest vahenditest, mis selles valdkonnas on kulutatud. On otsustatud integreerida kõik erinevad finantsinstrumendid ühte, et vältida killustatust ja dubleerimist. Oluline on peatada töökohtade vähenemine selles sektoris. See fond aitab kaluritel hakata ettevõtjateks ja saada atraktiivseks sektoriks. Oma ettepanekus keskenduvad nad jätkusuutlikkusele ning eesmärgile muuta see sektor atraktiivseks ka noortele inimestele.

 

Otsused, milliseid produkte rahastada, jääb kohalike partnerite otsustada. Nüüd ei ole see valdkond reguleeritud mitte ainult selle valdkonna põhiselt, kuid sellele laienevad ka teiste fondide ühised regulatsioonid nii, et kõik nad oleksid seotud Euroopa 2020 strateegiaga eesmärkidega.

 

Oma ettepanekud palutakse liikmetel saata raportöörile kirjalikult.

 

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine toimub NATi komisjoni koosolekul 26. märtsil 2012.

 

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul, mis toimub 3.–4. mail 2012.

Järgmise koosolek toimub 26. märtsil 2012 Brüsselis.

 

3. Regioonide Komitee raportööri konsultatsioon huvirühmadega  teemal „2014.–2020. aasta tarbijakaitseprogramm”.

 

Konsultatsioon toimus 1. veebruaril.

 

Küsimused, millele raportöör ootab vastuseid ja ettepanekuid, on:

1. Millistes konkreetsetes valdkondades peavad Regioonide Komitee liikmed esmatähtsaks koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega tarbijakaitse küsimustes? Millist tüüpi ülesanded võiks määratleda selleks, et tugevdada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli tarbijate kaitsmisel?

 

2. Milline valitsustasand (kohaliku omavalitsuse, maakonna ja piirkonna tasand) peaks vastutama tarbijakaitse eest?

 

3. Kas liikmesriikides on kohalikud ja piirkondlikud ning riiklikud tarbijakaitseasutused tihedates sidemetes alternatiivsete vaidluste lahendamise asutustega?

 

4. Kas kõnealune määruse ettepanek pakub kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele piisavalt võimalusi osaleda aktiivselt tarbijakaitseprogrammis?

 

5. Kas kohalike ja piirkondlike haridusasutuste arvates on vaja luua ühtlustatud õppekava tarbijakaitse valdkonnas?

 

6. Milline võiks olla piirkondlike ülikoolikeskuste roll tarbijakaitsepoliitikale teadusliku aluse pakkumisel?

 

7. Millised on Regioonide Komitee kogemused kohalike ja piirkondlike omavalitsuste töötajate koolitamisel ning heade tavade ja ekspertteadmiste jagamisel tarbijakaitse valdkonnas?

 

4. Euroopa Komisjoni roheline raamat “Restruktureerimine ja valmisolek muutusteks: mida on eelnev kogemus meile õpetanud?

Käesoleva rohelise raamatu keskseks teemaks on ettevõtete restruktureerimine ja selle

sotsiaalsed tagajärjed. Restruktureerimine on määrava tähtsusega tegur tööhõive ja Euroopa majanduse konkurentsivõime puhul.

 

Komisjon tahab ajakohastada kõnealuse poliitilise arutelu tingimusi, pidades silmas

majanduskriisist saadud õppetunde, suuri muutusi kogu maailma majanduses ja konkurentsitingimustes ning Euroopa Liidus hetkel rakendatavat struktuurireformide kava.

Käesolevale rohelisele raamatule on lisatud ja seda toetab töödokument „Restructuring in Europe 2011”.

 

Töödokumendis kirjeldatakse majandus- ja finantskriisi mõju tööturgudele ja erinevate sidusrühmade vastuseid; iseloomustatakse ELi tegevust vajalike oskuste prognoosimise ja pädevuste arendamise valdkonnas; tõstetakse esile ELi rahaliste vahendite rolli restruktureerimisprotsesside toetamisel, restruktureerimise mõju ELi piirkondades ja aruka spetsialiseerumise strateegia rolli; analüüsitakse sotsiaaldialoogi rolli, õigusakte ja liikmesriikide toetusmeetmeid kõnealuses valdkonnas; tuuakse välja probleemid ja Euroopa Liidu poolt neile pakutud lahendused ning tõstetakse esile mitmeid viimastel aastatel saadud esialgseid õppetunde muutustega kohanemise, muutuste juhtimise ning restruktureerimise  alal.

 

Komisjon kutsub kõiki asjast huvitatud osapooli andma vastuseid käesolevas rohelises

raamatus esitatud küsimustele ja esitama kõik täiendavad märkused 30. märtsiks 2012.

Roheline raamat ja tagasiside vorm on kättesaadavad Euroopa veebisaidilt aadressil http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=333&langId=et

 

CEMR kutsub oma liikmeid üles tutvuma rohelises raamatusesitatud küsimustega ja välja pakkuma millistele küsimustele keskenduda. Samuti palutakse hinnata kas oleks vaja koostada ühine vastus koos EPSUga (ametiühingute liit). Oma arvamusest palutakse CEMRile teada anda 7.veebruariks.

 

Vastused võib saata e-postiga järgmisele aadressile:

EMPL-GREEN-PAPER-RESTRUCTURING@ec.europa.eu

või posti teel aadressile:

European Commission

Directorate-General for Employment, Social Affairs and Inclusion

Green Paper on Restructuring

Unit C2

Rue Joseph II, 27

Office 06/044

B-1000 Brussels

 

5. Euroopa Komisjoni ettepanek vähendada veereostuse ohtu.

Komisjon teeb ettepaneku lisada 15 kemikaali loetellu, mis koosneb 33 saasteainest, mida ELi pinnavees jälgitakse ja kontrollitakse. Kemikaalide loetelu ajakohastatakse veekvaliteediga seonduvate prioriteetsete ainete direktiivi läbivaatamisega.

 

Ettepanekuga hõlmatud 15 täiendavat prioriteetset ainet on järgmised:

·        taimekaitsevahendites kasutatavad ained: aklonifeen, bifenoks, tsüpermetriin, dikofool, heptakloor, kinoksüfeen;

·        biotsiidides kasutatavad ained: tsübutriin, diklorofoss, terbutriin;

·        tööstuskemikaalid: perfluorooktaansulfonaat (PFOS), heksabromotsüklododekaan (HBCDD);

·        põlemisel tekkivad kõrvalsaadused: dioksiin ja dioksiinisarnased polüklooritud bifenüülid (PCBd);

·        raviained: 17alfa-etinüülöstradiool (EE2), 17beta-östradiool (E2), diklofenak.

 

Ettepanek hõlmab esmakordselt ravimeid. Komisjon teeb ettepaneku läbivaadatud loetelu kohta direktiivi raames, millega muudetakse vee raamdirektiivi direktiiv ja keskkonnakvaliteedi standardeid käsitlevat direktiivi direktiiv.. Ettepanek esitatakse nõukogule ja parlamendile aruteluks ja vastuvõtmiseks.

 

Üldiselt peavad liikmesriigid vastama uute prioriteetsete ainete keskkonnakvaliteedi standarditele 2021. aastaks (teise veemajanduskava tähtaeg). Tähtaega saab edasi lükata erandjuhtudel, kui kohaldatakse vee raamdirektiivis sätestatud erandite tingimusi.

 

Ettepanek läbivaadatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, milles käsitletakse veekvaliteediga seonduvaid prioriteetseid aineid:

http://ec.europa.eu/environment/water/water-dangersub/pri_substances.htm

 

Aruande koostas

Ille Allsaar

Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


06.02.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit