Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Uurimused/käsiraamatud
 
Teadustööd
Uurimistööd
Analüüsid
Käsiraamatud
Haldusreform
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Uurimused/käsiraamatud > Uurimistööd


Jäätmaade bioloogilised ja keskkonnakaitselised väärtused linnas
Print

Tallinna Ülikool, Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut, Loodusteaduste osakond
Marju Prass
Kursusetöö
Juhendaja: MSc Meelis Uustal
Tallinn 2012 

SISUKORD
Sissejuhatus ......................................................... 3

1. Jäätmaa definitsioon .......................................... 4

2. Keskkonnatingimused jäätmaal ............................ 5
   2.1 Pinnakate ja reljeef ....................................... 5
   2.2 Mikrokliima ................................................. 6
   2.3 Reostus .................................................. 7

3. Liigiline mitmekesisus ................................................... 8
   3.1 Taimestik ........................................................ 9
   3.2 Loomastik ......................................................... 11
      3.2.1 Selgrootud .................................................... 11
      3.2.2 Selgroogsed .............................................. 12
   3.3 Võõrliigid .......................................................... 13
   3.4 Jäätmaade liigirikkuse eeltingimused ........................... 14

4. Jäätmaade poolt pakutavad ökosüsteemiteenused .............. 17

5. Ohud jäätmaadele linnas ................................................... 19

6. Jäätmaad Eesti linnades .................................................... 20

Kokkuvõte ......................................................................... 22

Kasutatud kirjandus ............................................................. 24

SISSEJUHATUS
Urbaniseerumise tõttu elab järjest enam inimesi linnades. Mitmete probleemide esilekerkimise
tulemusena alustati kahekümnenda sajandi keskpaigas linnaökoloogia uuringutega, ehkki
aktiivsemalt on distsipliini uuritud viimastel aastakümnetel (Adams, 2005). Suurem elurikkus
linnas pakub rohkem ökosüsteemiteenuseid ning tõstab seeläbi linlaste heaolu. Linna
ökosüsteemi komponentide tundmine ja rakendamine planeerimises ning looduskaitses
võimaldab linnades liigilist mitmekesisust säilitada ning vähendab liikide väljasuremist.

Ehkki jäätmaid peetakse tihti väärtusetuteks, siis mitmete uurimuste tulemused kinnitavad
jäätmaade looduskaitselist ning bioloogilist väärtust, nimetades jäätmaade elustikku kõige
mitmekesisemaks linnas, tänu erinevatele elupaikadele, mida jäätmaadel leidub (Gibson,
1998; Harrison, Davies, 2001; Eyre et al., 2003; Bodsworth et al., 2005; Muratet et al., 2007;
Mathey, Rink, 2010; Kattwinkel et al., 2011). Paradoksaalselt soovitatakse arendada
ehitustegevust linnas eelkõige jäätmaadel, põhjendusega säilitada enam elurikkust, kuna
ekslikult peetakse linnas peamisteks loodusväärtuslikeks aladeks kõrghaljastusega parke ja
linnametsi.

Eestiski soodustatakse ehitustegevust pigem jäätmaadele teadmatusest nende väärtusest
elu-rikkusele ning seega eksisteerib vajadus seda kirjeldava eestikeelse kirjandusülevaate
järele. Kursusetöö teema valiti koostöös juhendajaga ning loob aluse autori
bakalaureusetööks, mis käsitleb jäätmaade integreerimist linnaruumi. Kursusetöö eesmärk on
koostada kirjandus-ülevaade, mis vastaks järgnevatele uurimisküsimustele. Millised on
keskkonnatingimused linnalistel jäätmaadel? Millised bioloogilised ja keskkonnakaitselised
väärtused ning väärtuslikkuse eeldused jäätmaadel linnas eksisteerivad? Mis ohustab
jäätmaid ja sealset elurikkust linnas? Ühtlasi kirjeldatakse Eesti linnade jäätmaadel läbiviidud
inventuure ja muid uuringuid.

Kursusetöö läbiviimiseks valiti referatiivne meetod. Informatsiooniallikatena kasutati eelkõige
teadusartikleid ScienceDirect ja SpringerLink sidusandmebaasidest. Lisaks teadusartiklitele
kasutati töö valmimiseks raporteid ning kaitsekavasid temaatilistelt veebilehekülgedelt,
mitmeid jäätmaade teemaga seotud raamatuid, artiklikogumikke ning üht käsikirjalist allikat,
mis saadi allika autorilt. Liikide kaitsestaatust ja rikutud maa taastamise korda uuriti Riigi
Teatajast.

Kogu tekst (.pdf)

30.01.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit