Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


23.–27. jaanuar 2012 nr. 3
Print

eelmine
E-nädalakiri 03/2012

Sisukord:

  1. Konsultatsioon Euroopa Ühtekuuluvusfondi  ettepanekute teemal.
  2. Avalik konsultatsioon majanduskriisi õppetundide teemal.
  3. Ühise põllumajanduspoliitika 50. aastapäeva kampaania käivitamine.
  4. Brüsseli regionaalsete esinduste juhtide kohtumine Regioonide Komitee administratsiooni esindajatega.
  5. Läänemere piirkonna poliitilist olukorda hindava raporti tutvustus.
  6. Regioonide Komitee rahandus- ja halduskomisjoni koosolek.
  7. Helsingi kui Euroopa disainipealinna vastuvõtt.
  8. ELAN võrgustiku 2012 aasta prioriteetide määramine.

1. Konsultatsioon Euroopa Ühtekuuluvusfondi  ettepanekute teemal.

Kohtumine Regioonide Komitee raportööriga Mr. Romeo STAVARACHE (RO/ALDE).

Euroopa Komisjoni  ühtekuuluvusfondi määruse ettepanek ühtekuuluvusfond  aitab liikmesriikidel, kelle kogurahvatulu elaniku kohta on väiksem kui 90 % ELi 27 riigi keskmisest, teha investeeringuid TEN-T transpordivõrgustikesse ja keskkonda. Osa ühtekuuluvusfondi eraldisest (10 miljardit eurot) hoitakse eraldi põhiliste transpordivõrgustike rahastamiseks rahastamisvahendi „Euroopa ühendamine” („Connecting Europe”) raames. Ühtekuuluvusfondist saab toetada ka energiaga seonduvaid projekte, mis aitavad saavutada keskkonnaeesmärke, näiteks edendavad energiatõhusust ja taastuvenergia kasutamist.

Nagu ma nädalakirjas nr 01/2012 kirjutasin, on Tallinn esitanud oma ettepanekud määruse sõnastuse muutmiseks. Need ettepanekud on juba arvestatud ka CEMR muudatusettepanekutes järgmise finantsperioodi kohta.

Raportöör tutvustas oma seisukohti ning küsimusi millele ta ootab vastuseid konsultatsiooni käigus.

Osalejate poolt rõhutati partnerluslepingute tähtsusust eriti seoses ühtekuuluvusfondiga. Leiti, et regioonid peavad olema kaasatud nende lepingute ettevalmistamisesse. Vaja on kindlustada erinevate programmide ühildavus. Erilist tähelepanu oleks vaja  pöörata regionaalselt raskete tingimustega piirkondadele.

Raportöör soovis ettepanekuid Euroopa Ühenduvuse fondiga seoses, kuid selle kohta ei esitanud keegi täiendavaid ettepanekuid.

Raportööri ekspert tõstatas küsimuse seoses energiatõhususe tõstmisega avalikes hoonetes. See ettepanek sisaldus ka meie poolsetes ettepanekutes investeerimisprioriteetide täiendamiseks. Ettepanekud saatsin nii raportööri eksperdile kui ka COTER komisjoni.

2. Avalik konsultatsioon majanduskriisi õppetundide teemal.

Ettevõtted korraldavad oma tegevust ümber, et säiliks nende konkurentsivõime ja äritegevus, mille tulemusena kaovad miljonid töökohad..

Osad töötajaist on säilitanud oma töökoha nende tööandjale vajalike kutseoskuste tõttu tänu uutele tingimustele, s.o vähendatud tööaeg ja palk – turvalise töö ning muude soodustuste vastu. Sageli toimub see kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toel.

Komisjon tahab kuulda üldsuse arvamust sellise lähenemisviisi kohta. Soovitakse saada ka seisukohti selle kohta, millist abi saab EL osutada tööhõive, majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamiseks restruktureerimise käigus.

Aruteludokumendis  tuuakse välja järgmised teemad:

  • kogemustest õppimine – praeguse poliitika tõhusus ning tööandja-töövõtja vahelised suhted, konkreetselt seoses vähendatud tööaja kavadega;
  • konkurentsivõime edendamine – lähenemisviis, mis aitab tööstusharul kohaneda majanduslike muutustega ning saada restruktureerimise ajal parem juurdepääs rahalistele vahenditele;
  • ettevõtete ja töötajate toetamine kohanemisel – pikaajalise kavandamise roll muutuste haldamisel ning koolituse edendamine seoses tulevaste töösuhete ja vajalike oskustega;
  • piirkondliku ja kohaliku toetuse julgustamine – vastavalt iga riigi tavapärasele lähenemisviisile tööandjate ja töötajate vahelistele lepingutele;
  • mõju vähendamine – kuidas ettevõtted, töötajad ja valitsused saavad säilitada töökohti ning vähendada ümberkorralduste mõju.

Konsultatsioon on internetis avatud 30. märtsini 2012. Vastused aitavad ELil kujundada paremaid kavasid tulevaste probleemide ja praeguste globaliseerumise mõjudega tegelemiseks.

Need hõlmavad tööhõivemeetmeid käsitlevate uute ettepanekute paketti ning uusi püüdlusi saavutada suurem paindlikkus tööandja-töötaja suhetes, mida tasakaalustatakse parema sotsiaalkaitsega- ümberkorraldamine

3. Ühise põllumajanduspoliitika 50. aastapäeva kampaania käivitamine.

Euroopa Komisjon käivitas 23.jaanuaril teavituskampaania „CAP@50”, et märkida ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 50. aastapäeva. Euroopa lõimumise alustala ÜPP on Euroopa kodanikele poole sajandi jooksul taganud toiduga kindlustatuse ja elujõulised maapiirkonnad. Aasta aega kestev teavituskampaania hõlmab interaktiivset veebisaiti, rändnäitust, audiovisuaalseid ja trükitud materjale ning üritusi Brüsselis ja liikmesriikides.

ÜPP 50. aastapäeva veebisaidil on video 22 keeles, milles kajastatakse põllumajanduse mõjusid meie igapäevaelule, ning kampaaniat tutvustava voliniku videoavaldus. Kõnealusel veebisaidil esitatud teavet kogu Euroopas toimuvate eri sündmuste kohta ajakohastatakse pidevalt. Kampaania veebisaidilt on võimalik alla laadida logo „ÜPP 50 aastat. Tulevikuks valmis”.

4. Brüsseli regionaalsete esinduste juhtide kohtumine Regioonide Komitee administratsiooni esindajatega.

Kohtumine Regioonide Komitee administratsiooni esindajatega, kus anti ülevaade Regioonide poolt korraldatavatest põhilistest üritustest sel aastal.

Küsimused, mida tutvustati, olid:

  • Regioonide Komitee poliitilised prioriteedid 2012 aastal;
  • 2012 võtmeüritused;
  • Ürituste korraldamisest Regioonide Komitees
  • Regioonide Komitee elektrooniline uudiskiri

Regioonide Komitee poliitilised prioriteedid on:

  • 2014-2020 finantsraamistik;
  • ühtekuuluvuspoliitika tulevik;
  • ÜPP 2013+;
  • EU 2020;
  • Kliimamuutused ja energiapoliitika;
  • Majandus- ja finantskriis, uus rahanduspakett “fiscal compact treaty”.

Võtmeüritused.

Kõnealusel perioodil toimuvatest komitee enda üritustest on kõige olulisemad Regioonide Komitee foorum 14.veebruril „Aktiivsena vananemine ja põlvkondadevaheline solidaarsus” ning Euroopa piirkondade ja linnade viies tippkohtumine.

Pealkirja all „Euroopa linnakeskkond 21. sajandil” toimub Taani eesistumisaja raames 22.–23. märtsil Kopenhaagenis Regioonide Komitee korraldatav Euroopa piirkondade ja linnade viies tippkohtumine www.cor.europa.eu/CoR-Summit, kus arutatakse küsimusi, mis puudutavaid linnajuhtimist ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli säästvas linnaarengus.

Kolmas võtmeüritus on Avatud Päevad, mis sel aastal toimub 8-10.oktoobrini 2012.- www.opendays.europa.eu , mille keskseks teemaks on sel aastal kohalik areng ja kohalikud algatusrühmad, tark ja roheline kasv, territoriaalne koostöö, tulemuste edastamine.

Lisaks on rida veel muid olulisi üritusi, nagu 30.märtsil toimuv üritus, mille keskmeks on euroopa kodanike algatuse teema.

10.mail toimub konverents, kus käsitletakse ühtset strateegilist raamistikku, mis hõlmab ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu, põllumajanduse- ja kalanduse ettepanekut järgmisel rahastamisperioodil 2014-2020.

12.mail korraldab Regioonide Komitee Avatud Uste Päevad, kus üheks põhiteemaks on ilusad, rohelised, targad ja kaasatud linnad. Varem on osalenud 50 regionaalset esindust, sel aastal kavatsetakse nende arvu piirata 30ga. Avalduste esitamise tähtaeg on 9.märts ja välja valitud osalejad tehakse teatavaks 19.märtsil 2012.  Täiendav info ja taotlusvorm on leitavad lisatud kirjast.

Ürituste korraldamine Regioonide Komitees- - korraldamise reeglid.

Ürituste korraldamisel on oluline nende seos CoR tegevuse prioriteetidega, nende kvaliteet ja tee näitamine kokkuhoiuks ja tõhususeks.

Ürituste korraldamine tuleb kokku leppida vähemalt 12 nädalat ette.  Estitada tuleb ürituse täielik programm koos nimedega ja esinejatega. Samuti tuleb ära näidata kes komitee liikmetest seda toetab (liikmete poolne sponsurlus). Üritusi on kahte sorti- regiooni enda poolt läbi viidud üritus oma projekti tutvustamiseks ja CoR koos korraldatud üritus, mis on seotud regioonide komitee poliitiliste prioriteetidega.

Elektrooniline uudiskiri

See on detsentraliseeritud kommunikatsioon liikmetele ja liikmete poolt. Hetkel on see aktiivselt käivitunud 10 liikmesriigis.

5.  Läänemere piirkonna poliitilist olukorda hindava raporti tutvustus.

Läbiviidud uuringu REGION REPORT  tulemusi tutvustasid raamatu koostamise ühed autoritest professor Bernd Henningsen, dr. Tobiaz Etzold ja dr. Kimmo Elo 25.jaanauril Hansa Office. Eestit puudutava osa on kirjutanud Toomas Alatalu and Leonid A. Karabeshkin.

Leiti,et kuigi piirkonnas on piisavalt nii teaduslikku kui poliitilist potentsiaali, pole seda piisavalt kasutatud.

Rõhutati taas kord mere halba keskkonna seisundit ning teise olulise teemana migratsiooni ja tööjõu migratsiooni foorum tööjõu teemal. Kolmandana toodi esile piirkonna brändi küsimus.

Küsimused, millele läbiviidud uuring püüdis vastuseid anda, olid:

·  Milline on piirkonna seisund;

·  Millised on regionaalsed koostöövormid

·  Euroopa Liidu panus

Olulisteks sündmusteks piirkonna jaoks peeti:

·  strateegia kui sellise vastuvõtmist;

·  enamus selle piirkonna riike on kriisiga hästi toime tulnud;

·  strateegia on näidanud, et ta võib esile kutsuda muutusi piirkonnas;

·  kas strateegia suudab integreerida venemaad regionaalsesse koostöösse.

Tuleviku osas toodi esile järgmised mõtted:

·  kas strateegial on jätkuvalt poliitiline toetus;

·  selleks, et säilitada püstitatud eesmärke, peavad strateegia esialgsed eesmärgid säilima;

·  vajalik on regionaalsete partnerite parem kaasamine ja koostöö;

·  vajalik Euroopa Liidu jätkuv toetus;

·  ilma Venemaata ei ole efektiivset strateegiat;

·  vaja on jätkata partnerite vahelise koostöö tõhustamist;

Euroopa Komisjoni Regionaalarengu Peadirektoraadi esindaja Colin Wolfe ütles, et tegelikult on koostöö piirkonnas kestnud juba 20 aastat. Euroopa Liidu kaasamine oli vajalik, et vaadata asjadele kõrvalseisja pilguga ja aidata kaasa euroopa üleste eesmärkide saavutamisele (ühenduvus, transport, innovatsioon, EU2020 eesmärgid). Samas ei pidanud ta vajalikuks brändi arendamist, sest arvas, et see vastandab seda piirkonda teistele.

Veel avaldati arvamust osalejate poolt, et koostöö peaks olema paremini suunatud, sest strateegia on väga laiaulatuslik.

6. Regioonide Komitee rahandus- ja halduskomisjoni koosolek.

Rahandus- ja halduskomisjoni koosoleku toimus 26. jaanuaril 2012.

CAFA järgmine koosolek toimub 18-19.aprillil, kus lisaks  tavapärasele kohtumisele  toimub koosolek, mis arutab CAFA tulevikku ning külastatakse Luksemburgis asuvat kontrollikoda. 2. juuliks on kavandatud ka COTER koosolek ja seega on planeeritud järgmine CAFA koosolek 29.juuniks.  Sügishooaja esimene koosolek toimub  24.septembril.

2013. aasta eelarveprojekt

2013. aasta prioriteedid, tuletades need 2012. aasta omadest, on need järgmised:

·  üleilmsest majanduskriisist tekkinud probleemide lahendamine ning tihedamat eelarve- ja majandusintegratsiooni loovate tulevaste ELi meetmetega kaasnevatele väljakutsetele vastamine;

·  Lissaboni lepingu jätkuv elluviimine, eelkõige subsidiaarsuse järelevalve ning territoriaalsete mõjuhinnangute koostamine;

·  institutsioonidevaheliste suhete tugevdamine; 

·  territoriaalse koostöö tugevdamise toetamine, eelkõige ETKRide kaudu;

·  ELi 2020. aasta strateegia territoriaalse mõõtme edendamine ja juhtalgatuste järelmeetmed; 

·  ÜRO säästva arengu konverentsi (Rio+20) järelmeetmed ja seonduvad ELi jätkusuutliku majanduskasvu algatused;

·  mitmetasandilise valitsemise edasiarendamine ELi poliitika kujundamisel ja rakendamisel;

·  partnerluspõhimõtte edendamine ühtse turu akti ja Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” rakendamisel; 

·  kodanikekeskse tegevuskava arendamine, eelkõige 2013. aasta kui Euroopa kodanike aasta kontekstis;

·  kohaliku ja piirkondliku mõõtme tagamine ELi välispoliitikas, eelkõige laienemisprotsessis, Euroopa naabruspoliitikas ja Euroopa arengupoliitikas; 

·  komitee arvamuste kvaliteedi, järelmeetmete ja mõju täiendav suurendamine;

·  Horvaatia liikmete aktiivne kaasamine Regioonide Komiteesse.

Finantsperspektiivis aastateks 2007–2013 nähakse 2013. aastaks ette Euroopa Liidu eelarve V rubriigi reaalne kasv 2,8 % ulatuses, millele tuleb lisada iga-aastane hinnanguline inflatsioonimäär, mis 2013. aastal on 2 %. Selle tulemusena on Euroopa Liidu institutsioonide halduskulude eelarvete muutuse prognoositav üldine ülemmäär hinnanguliselt 4,8 %. Finantsperspektiiv kehtib üksnes 27 liikmesriigiga ELi puhul. Horvaatia kavandatud ühinemine 2013. aasta keskel muudab pisut finantsraamistikku.

2013. aasta eelarve projektis, mis esitatakse lõpuks eelarvepädevatele asutustele, peaks olema võimalik põhjendada eelarvetaotlusi (i) olemasolevate eeskirjadejärgsete, õiguslike ja lepinguliste kohustuste alusel, et säilitada Regioonide Komitee poliitilise tegevuse tase vastavalt Lissaboni lepingus sätestatule; (ii) rea selgelt määratletavate konkreetsete kokkuhoiuvõimaluste ning tulemuslikkuse ja tõhususe parendamise alusel ning samuti (iii) meetmete ja ürituste alusel, mis tulenevad otseselt poliitilistest prioriteetidest, mida kirjeldati käesoleva dokumendi 1. peatükis. Samuti tuleb lõpule viia ettevalmistused Horvaatia ühinemiseks.

Märgitakse, et  eeskirjadejärgsetest, õiguslikest ja lepingulistest kohustustest tulenev kulude (vältimatu) suurenemine ulatub 2013. aastal 3,1 %-ni (võrreldes 2,9 %-ga 2012. aasta eelarvemenetluses). Kulude suurenemise peapõhjused on järgmised:

1) vastavalt Euroopa Komisjoni 8. detsembri 2011. aasta ametlikule teatisele on personali 2012. ja 2013. aasta töötasude hinnanguline inflatsiooniindeks vastavalt 1,6 % ja 1,7 %, samas kui 2012. aasta eelarvemenetluses kasutati selle parameetrina 0,9 %-list inflatsioonimäära;

2)   2011. aasta novembris esitas Euroopa Komisjon ettepaneku ametnike töötasude iga-aastaseks indekseerimiseks vastavalt kehtivates personalieeskirjades kehtestatud meetodile. Selles ettepanekus märgiti 2011. aasta töötasude tõusuks 1,7 % algselt prognoositud 0,9 % tõusu asemel, mida kasutati algselt Euroopa Komisjoni eelarve peadirektoraadi soovitusi järgides. 0,8 % tõus tulenes peamiselt varem prognoositust märkimisväärselt kõrgemast inflatsioonimäärast Belgias.

3)2012. aasta eelarve ettevalmistamisel arvutati hoonete rent ja üür 2011. aasta hinnangulise inflatsiooniindeksi alusel, mis oli +2,0 %. Kuna Belgias oli inflatsioonimäär varem prognoositust märkimisväärselt kõrgem (2011. aastal keskmiselt üle 3,5 %), peab Regioonide Komitee 2012. aasta eelarves katma selle täiendava kulu (ligikaudu 163 875 eurot) olemasolevatest vahenditest, st vahendite ümberpaigutamise teel. Ent see summa tuleb lisada ka hoonete 2013. aasta rendi ja üüri arvutustele, et vältida seesuguse puudujäägi tekkimist ka 2013. aastal.

2013. aasta eelarvetaotluses on liikmete sõidu- ja elamiskulude  osas arvestatud 2 % inflatsiooniga.

Jostmeier tõi välja küsimused seoses esinduskuludega, liikmete sõidukuludega (meenutas, et seda küsimust arutades jõuti järeldusele, et liikmed peaksid ise teadlikult ostma odavamaid pileteid), välisekspertide ja uuringute kuludega, kus tuleks kulud külmutada 2012 aasta  tasemel (tema arust tuleks see rida üldse kustutada). Samuti soovis ta välja jätta ette valmistatud otsuse neljanda alapunkti. Peasekretär ütles, et kergem on hiljem mingeid kulusid välja jätta kui neid hiljem lisada.

Liikmete poolt kritiseeriti ka näiteks Kopenhaageni tippkohtumise korraldamist ja sellega seotud kulusid, mis olid enne CAFAs ja juhatuses arutamata.  Ei olda nõus sellega, et peasekretär ise lisab või muudab kulutusi. Selline praktika tuleb lõpetada.

Komisjoni esimees kutsus üles esitama vajalikud täiendavad kulutused juhatusele ja sellest tuleks informeerida ka CAFA liikmeid. Juhatus peab muudatused eelarvekulutustes heaks kiitma.

Otsustati

- võtta vastu Regioonide Komitee 2013. aasta eelarve projekt, st

-  2013. aasta eelarve põhistsenaarium , st kasv 2 043 975 eurot

jätta välisekspertide ja uuringute kulud 2012 aasta tasemele;

pluss

-  Lisakulud seoses Horvaatia ühinemisega 2013. aastal summas 902 144 eurot ehk 1,04 %.

edastada RK 2013. aasta eelarve projekt juhatusele ja täiskogu istungjärgule lõplikuks otsuseks;

2012. aasta eelarve

a) Komitee 2012. aasta eelarve lõplik kogumaht on 86 503 483 eurot, komitee ametikohtade loetelus sisaldub 531 ametikohta.

b)  Regioonide Komitee liikmete, tööorganite ja fraktsioonide tegevuse kulusid katvate 2012. aasta eelarveridade assigneeringute kavandamine. Iga arvamuse kohta nähakse ette 500 EUR. , kuid selleks on vaja seniseid reegleid muuta.

Kuna 2012  aastast peaksid vaatlejatena osalema ka Horvaatia  esindajad ja kui me saame  loobuda sellest, et nad osalevad komisjonide istungitel, siis oleks see suur kokkuhoiuvõimalus. President on sellest teavitanud ka Horvaatia liikmeid.

Esinduskulude osas võiks ka kavandada kärpeid, kuid see info esitatakse hiljem.

Nende muudatustega kiideti see ettepanek heaks.

c)  Liikmete sõidu- ja elamiskulude hüvitiste indekseerimine 2012. aastal

Järgnevas tabelis on ära toodud päevaraha määrade muutused alates 2004. aastast.

 

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Koosoleku-päevaraha

216

227

239

251

264

283

 

287

294

303

Reisipäeva-raha (1 ühik)

117

123

130

136

143

154

156

160

165

Euroopa Parlament otsustas praegust majanduslikku olukorda arvestades külmutada oma 2012. aasta tavalisteks reisikuludeks ettenähtud assigneeringute mahu 2011. aasta tasemel. Lisaks otsustas Euroopa Parlament vähendada oma 2012. aasta muudeks reisikuludeks ettenähtud assigneeringute mahtu kolmandiku võrra võrreldes 2011. aasta mahuga. Lisaks neile kokkuhoiumeetmetele otsustas Euroopa Parlament panna 15 % reisikulude assigneeringutest reservi.

Swietalski leidis, et selles valdkonnas ei ole õige otsida kokkuhoiu kulusid ja CAFA ei ole nõus 0-indekseerimisega. Kaugemal elavate liikmete kulutused on suuremad kui lähemal elavate liikmete kulud (seoses sellega, et nad peavad tulema kohale juba eelmisel päeval, kui koosolek hakkab hommikul vara ja kui liige peab kasutama mitut ümberistumist kohale jõudmiseks ja mõnikord isegi ööbima).

Knape kutsus üles kinni pidama ka koosoleku pidamiseks ette nähtud ajast ja mitte pidama pikki kõnesid. Tuleb jääda ainult indekseerimise teema juurde.

3% on määratud EUROSTAT põhiselt. Uno tegi ettepaneku see teema siiski arutlusele võtta, et mitte olla järgmine aasta jälle samas olukorras.

Otsustati juhatusele välja pakkuda automaatne 3% indekseerimine (6 poolt, 1 vastu) ja vaadata üle kehtiv süsteem.

Regioonide Komitee tegevuse kavandamine

a)  Regioonide Komitee väljaspool Brüsselit toimuvad ja erakorralised üritused 2012. aastoal – võeti vastu.

b)  Regioonide Komitee korraldatavate või komitee kaasosalusel korraldatavate ürituste kavandamine 2012. aastal - Rahandus- ja halduskomisjoni liikmed võtsid teadmiseks 2012 aasta esimeses kvartalis toimuvad  üritused. Eriti rõhutati, et selliste ürituste korraldamiseks on vajalik regioonide komitee liikmete poolne sponsorlus.

Leiti, et on koostatud erinevaid dokumente, millede sisu on omavahel vastuolus. Tehti ettepanek, et tuleb paluda juhatust koostada reeglid ürituste ettevalmistamise kohta, et nende korraldamise tingimused oleks lõplikult. Ürituste heakskiitmine ei tohiks toimuda ainult administratsiooni otsusel. Siin peaks otsustav sõna olema liikmetel või siis presidendil. Peasekretär ütles, et lahendus on lihtne- on vaja muuta taotluse vormi, näidata ära konkreetne sponsor. Kui on sõlmitud kokkulepped mingite institutsioonidega, siis peaks president selle kinnitama ja sellega ka ühtlasi näitama kuidas see on seotud komitee poliitiliste prioriteetidega.

Selles teises punktis, kus komiteel on mingid lepped organisatsioonidega, tuleks veel aeg maha võtta ja vaadata üle kes need on ja mis alustel nad meie ruume kasutavad. See punkt tuleb uuesti CAFA päevakorda järgmisel koosolekul.

2011. aasta eelarve

a)   Üldeelarve täitmine, sh assigneeringute ümberpaigutamised: Regioonide Komitee liikmete, tööorganite ja fraktsioonide tegevuse kulusid katvate eelarveridade täitmise jälgimine – info selle kohta võeti teadmiseks.

b)  Aruanne teabevahetusüritusteks, sh komitee korraldatud ja komitee kaasosalusel korraldatud üritusteks kasutatud Regioonide Komitee eelarvevahendite kohta – võeti teadmiseks.

Liikmetele kulude hüvitamisel vahetuskursi erinevuste haldamist käsitlevast pilootprojektist saadud kogemustele tuginedes pakuti välja  on kaks valikut:

1)  Praegune maksete süsteem ei muutu

2)  Sõidukulude hüvitamine kohalikus vääringus (eranditult) kõigile riiklike delegatsioonide liikmetele kogu ametiaja jooksul

 Selles küsimuses otsust vastu ei võetud ja seda arutatakse uuesti järgmisel koosolekul.

2010. ja 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine - võeti teadmiseks.

Kontrollikoja 2010. aasta aruanne on avaldatud kontrollikoja veebilehel aadressil: www.eca.europa.eu (otselink aastaaruannetele:

http://eca.europa.eu/portal/page/portal/publications/auditreportsandopinions/annualreports).

Kontrollikoja 2011. aasta audit jätkub ootuspäraselt. Regioonide Komitee administratsiooni ja kontrollikoja vahel toimub ajakohane teabevahetus vastavalt kontrollikoja nõudmistele. Selle tulemused ei ole veel kättesaadavad.

7. Helsingi kui Euroopa disainipealinna vastuvõtt.

Vastuvõtt toimus 24.jaanauril Helsingi Brüsseli esinduse ruumides.

Soome disainer Jasmin Santanen tutvustas oma uut rõivakollektsiooni. Järgmisel päeval olid esinduse uksed huvilistele avatud personaalseks konsultatsiooniks disaineriga ja võimalused ka esemete soetamiseks. 

Esinduses olid väljas ka fotokunstniku Kristian Art pildid.

Täpsem info nende loomingu kohta on leitav: http://www.jasminsantanen.com/;  

http://kristian-art.com/

8. ELAN võrgustiku 2012 aasta prioriteetide määramine.

Tänase päeva seisuga on oma 2012 aasta prioriteedid esitanud 6 Brüsseli esindust. Esitatud prioriteetide põhjal on CEMR koostanud ülevaatliku tabeli (lisatud).

Jätkuvalt oodatakse ka ülejäänud üleriigiliste liitude prioriteete järgmiseks aastaks.

Järgnevalt lingilt leiate Euroopa Komisjoni 2012 aasta tööprogrammi lisa koos konkreetsete õiguslike ettepanekutega: http://ec.europa.eu/atwork/programmes/docs/cwp2012_annex_et.pdf

Mina omalt poolt leidsin sellest nimekirjast järgmised tegevused, millele võiks tähelepanu pöörata:

KONKURENTS:

Regionaalabi suuniste läbivaatamine Muu kui seadusandlik Praegused suunised kehtivad 31. detsembrini 2013. Üle vaadatakse piirkondade piiritlemist, lubatud abi osatähtsust ja ulatuslikke investeerimisprojekte käsitlevad eeskirjad. See projekt kooskõlastatakse tulevase (2013. aastale järgneva) mitmeaastase finantsraamistiku kohta tehtud ettepanekutega, eelkõige ettepanekutega struktuurifondide kohta.

ARENGU VALDKOND

Teatis kodanikuühiskonna ja kohalike

omavalitsuste kohta

Muu kui seadusandlik Teatis tugineb eelkõige algatuse „Struktureeritud dialoog tõhusa arengupartnerluse huvides” tulemustele. Konsulteerimine andis võimaluse pidada dialoogi väga paljude traditsiooniliste ja uute arenguprotsessi osalistega. Eesmärk on luua ajakohastatud viiteraamistik kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsuste arengut toetavale ELi tegevusele. Teatises määratletakse nende arenguprotsessi osaliste ja ELi vahelise partnerluse olemus ELi uue strateegia valguses.

HARIDUS-, KULTUUR ja NOORED

Oskuste ümberkorraldamine Euroopa

2020. aasta strateegia kontekstis

Muu kui seadusandlik Teatises antakse liikmesriikidele poliitikasoovitusi põhioskuste, ettevõtluse, digitaaloskuste, meediaoskuste ja mitmekeelsuse valdkonnas, et saavutada ELi sihttase tõsta õppeedukust lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Sellega edendatakse tööalast ja üldist konkurentsivõimet ning kultuuridevahelist dialoogi, parandades õppekava läbivaid võtmepädevusi elukestva õppe poliitikas.

TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSED JA SOTSIAALNE KAASATUS;

Roheline raamat restruktureerimise ja majanduse kohanemise kohta

Muu kui seadusandlik Rohelises raamatus tehakse kindlaks tavad ja poliitika, mis on olnud edukad restruktureerimise ja muutustega kohanemise valdkonnas, et edendada tööhõivet, majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Selles võetakse arvesse Euroopa Komisjoni, sotsiaalpartnerite, liikmesriikide ja muude sidusrühmade hiljutist tööd. Eesmärk on vaadata see strateegiline arutelu üle värske pilguga, võttes arvesse majanduslangusest saadud õppetunde.

Laste vaesus (pehme õigus) Seadusandlik Soovitusega toetatakse ELi ja liikmesriikide pingutusi võitluses laste vaesusega. Selles sätestatakse üldpõhimõtted tõhusaks sekkumispoliitikaks järgmistes põhivaldkondades: perede toetamine (vanemate juurdepääs tööturule, sissetulekutoetus), teenused (lapsehoid, haridus, tervishoid, majutus, sotsiaalteenused), osalemine ühiskonnaelus.

KESKKOND

Keskkonnamõju hindamise direktiivi läbivaatamine

Seadusandlik Läbivaatamise üldeesmärk on parandada keskkonnakaitset liikmesriikide tasandil, tagades keskkonnamõju hindamise põhimõtete järjepidevama ja tõhusama kohaldamise, ning tagada vastavus asjakohastele rahvusvahelistele kohustustele.

Seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm. Seadusandlik / muu kui seadusandlik

Selle algatuse eesmärk on seada prioriteedid Euroopa 2020. aasta strateegia kontekstis, võttes arvesse keskkonnaprobleemi üha süsteemsemat olemust, ning tegeleda jätkuva keskkonnaseisundi halvenemisega, nagu on sätestatud Euroopa Keskkonnaameti 2010. aasta aruandes ja aruandes „The European environment – state and outlook” („Euroopa keskkond – olukord ja tulevik”).

REGIONAALPOLIITIKA

Tulevikustrateegia Euroopa Liidu äärepoolseimatele piirkondadele. Muu kui seadusandlik Teatis Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade tulevikustrateegia kohta, mis järgneb piirkondade ja liikmesriikide ühismemorandumitele „The OR at the horizon 2020” („Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad 2020. aastal”) ja nende muudele ettepanekutele.

TRNSPORT

Juurdepääs raudteeturule. Seadusandlik Raudteeturu (riigisisese reisijateveo turu) edasine avanemine eeldab olemasoleva raudteeturule juurdepääsu käsitleva õigustiku (esimene raudtee pakett ja selle hilisemad muudatused) kohandamist ning raudteel avaliku reisijateveoteenuse osutamist käsitleva määruse (EÜ) nr 1370/2007 asjakohast muutmist, sealhulgas kohustuse kehtestamine sõlmida avaliku teenindamise lepingud võistleva pakkumismenetluse alusel. Algatusega tagatakse mittediskrimineeriv juurdepääs raudteeinfrastruktuurile, kaasa arvatud raudteega seotud teenustele, eelkõige infrastruktuuri majandamise ja teenuste osutamise struktuurilise eraldamise kaudu (eristamine). Sellega koos esitatakse teatis raudteeturu korralduse läbivaatamise ja raudtee-infrastruktuurile mittediskrimineeriva juurdepääsu hindamise kohta.

Puhas energia transpordiks:alternatiivne kütusestrateegia. Seadusandlik / muu kui seadusandlik. Valges raamatus rõhutatakse vajadust murda transpordisüsteemi sõltuvus naftast. Selle algatuse eesmärk on kiirendada alternatiivse transpordi sisenemist ELi turule, sealhulgas vajalike standardite väljatöötamist seadmete ja hoidlate jaoks. Selles tehakse kindlaks võimalikud ELi meetmed, et soodustada ELis alternatiivsete kütuste kasutamist ja anda tööstusele, avalikule sektorile ja tarbijatele selge ja ühtne arusaam muutustest alternatiivseid kütuseid kasutavate transpordisüsteemide turul.

RIIGIABI

Vähese tähtsusega riigiabi määruse läbivaatamine. Seadusandlik Vähese tähtsusega toetus on paindlik vahend abi andmiseks väga piiratud ulatuses. Komisjoni määrus vähese tähtsusega abi kohta käsitleb väikeseid toetussummasid, mida ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ei peeta riigiabiks, sest need ei mõjuta kaubandust ega konkurentsi ning seetõttu ei kehti nende suhtes teatamiskohustus. Praegune tekst kaotab kehtivuse 2013. aasta detsembris.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


27.01.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit