Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


09.–13. jaanuar 2012 nr. 1
Print
eelmine
E-nädalakiri 01/2012
järgmine

Sisukord:
1.    Taani on 2012 aasta esimesel poolel Euroopa Liidu eesistujariik.
2.    Komisjon kaebab nõukogu Euroopa Kohtusse personalieeskirju käsitleva ELi õiguse rikkumise eest.
3.    Euroopa Komisjon soovib kõrvaldada kaardi-, interneti- ja mobiilimaksetega seotud takistused.
4.    Arutelu järgmise finantsperioodi ühtekuuluvusfondi ettepanekute üle.
5.    Arutelu komisjoni teatise “Erasmus kõigi jaoks. EL haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm” üle.
6.    2012 aasta kultuuripealinnad on Guimarâes ja Maribor.
7.    Euroopa Komisjoni 2012 aasta tegevuskava.
8.    2012 aasta on aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta.
9.    Euroopa Komisjoni uue tegevuskava kohaselt kahekordistub 2015.aastaks  e-kaubanduse maht Euroopas.

1.    Taani on 2012 aasta esimesel poolel Euroopa Liidu eesistujariik.


Taani võttis ELi juhtimise 2012. aasta esimeses pooles üle keerulises olukorras. Ta otsib koos teiste liikmesriikide ja ELi institutsioonidega võimalusi tuua Euroopa Liit välja majanduskriisist ning taastada majanduskasv.

Taani eesistumise neli suurt prioriteetset teemat on:
·    Majandus;
·    Kasv;
·    Keskkond;
·    Turvalisus.

Taani eesistumisel tuleb viia ellu detsembri Ülemkogu otsused, mille eesmärk on tugevdada eelarvedistsipliini ja stabiliseerida majandust ning kiirendada rangemate eeskirjade rakendamist finantssektoris.

Tähelepanu suunatakse ühtsele turule, mis on 2012. aastaks eksisteerinud 20 aastat. Vaja on teostada veel reforme, et inimesed ja ettevõtted saaksid sellest maksimaalset kasu. Taani asub tööle 12 põhimeetmega, mis on määratletud komisjoni koostatud ühtse turu aktis. Taani soovib avada ka uusi turge Euroopa ekspordile Jaapani, India, Kanada ja Tuneesiaga sõlmitud vabakaubanduslepingute alusel.

Ta kavatseb liikuda edasi uute energiatõhusust käsitlevate õigusaktidega, samuti energeetika tegevuskavaga 2050 ning seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammmiga.

Taani soovib pärast Põhja-Aafrikas eelmisel aastal aset leidnud sündmusi ja suurt sisserännet Euroopasse muuta paremaks ELi välispiiride haldamist. See tähendab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomise lõpuleviimist ning Schengeni ala tugevdamist, kus inimesed saavad reisida ilma passikontrollita.

Tulevaste ELi liikmete suhtes kavatseb Taani jätkata ühinemisläbirääkimisi Islandi ja Türgiga, alustada kõnelusi Montenegroga ning viia need lõpule Serbiaga.

Rohkem infot: http://eu2012.dk/en

2.    Komisjon kaebab nõukogu Euroopa Kohtusse personalieeskirju käsitleva ELi õiguse rikkumise eest.

Komisjon otsustas 11.jaanuaril 2012 esitada Euroopa Kohtule kaebuse nõukogu peale, sest viimane ei nõustunud vastu võtma nõukogu määrust, mis käsitleb Euroopa Liidu personali töötasude ja pensionide iga-aastast kohandamist nii, nagu eeldatakse personalieeskirjades.
Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks reaalpalka vähendada 1,8 %, mis tähendaks Brüsseli 3,6 % inflatsiooni puhul seal töötava personali palga suurendamist 1,7 %.

Kulude kokkuhoiu eesmärgil võttis komisjon tarvitusele mitu meedet: tegi ettepaneku vähendada kõigis ELi institutsioonides töötajate arvu 5 %. Peale selle tegi komisjon ettepaneku muuta olulisel määral personalieeskirju, näiteks pikendades töönädalat ilma hüvitiseta 37,5 tunnilt 40 tunnile, tõstes pensioniiga 65 (teatavatel juhtudel ka 67) eluaastale ning kujundades ümber sekretäride ja assistentide karjääristruktuuri. Kui kõik need meetmed vastu võetakse, annavad need järgmise 7 aasta jooksul kokkuhoidu rohkem kui 1 miljard eurot ning pikas perspektiivis 1 miljard eurot aastas.

Nõukogu tegi kirjeldatud kaalutlustele vaatamata ametliku otsuse komisjoni ettepanekut mitte kinnitada. Komisjon on seisukohal, et nimetatud otsus on vastuolus personalieeskirjadega ning seepärast on ta aluslepingute valvurina kohustatud selle Euroopa Kohtus vaidlustama.
Brüsselis ei oli juba nii kerge kokkulepitud reegleid rikkuda, eriti kui tegemist on töötajate ja nende palkadega.

3.    Euroopa Komisjon soovib kõrvaldada kaardi-, interneti- ja mobiilimaksetega seotud takistused.

Komisjoni rohelises raamatus hinnatakse kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete praegust olukorda Euroopas ning selgitatakse välja, mis on praegu veel puudu täielikult integreeritud makseturust, ning selliste puudujääkide põhjused. Rohelise raamatu eesmärk on käivitada sidusrühmadega laiaulatuslik konsultatsioon, et kinnitada komisjoni analüüsi või täiendada seda, et aidata leida õige tee turu paremaks integreerimiseks.

Rohelises raamatus käsitletakse järgmisi põhiteemasid:
·    olemasolevate ja uute teenusepakkujate pääs ja sisenemine turule,
·    maksete turvalisus ja andmekaitse,
·    makseteenuste läbipaistev ja tõhus hinnapoliitika,
·    tehniline standardimine,
·    teenusepakkujate koostalitlusvõime.

Veel üks oluline teema, mis hõlmab kõiki eespool nimetatud aspekte, on nõuetekohane juhtimine. Teiste sõnadega see, kuidas on kõige parem lahendada tuvastatud probleeme, et tagada loodetava kasu saamine mõistliku aja jooksul.

Kuigi komisjon on varem tegelenud maksekaartidega, seda peamiselt ühtse euromakseala raames ja kohaldades konkurentsiseadust, on interneti- ja mobiilimaksed Euroopa tasandil suhteliselt uued poliitikavaldkonnad. Seepärast pidas komisjon rohelist raamatut ette valmistades silmas palju erinevaid poliitikavaldkondi, mis võivad antud juhul osutuda oluliseks.

Vastuseid rohelisele raamatule oodatakse kuni 11. aprillini 2012. Pärast tagasiside põhjalikku analüüsi annab komisjon teada järgmistest meetmetest, mis tuleb võtta enne 2012. aasta suve.

Link konsultatsiooni dokumendile:
http://ec.europa.eu/internal_market/payments/cim/index_en.htm

4. Arutelu järgmise finantsperioodi ühtekuuluvusfondi ettepanekute üle.

Ühtekuuluvusfond aitab liikmesriikidel, kelle kogurahvatulu elaniku kohta on väiksem kui 90 % ELi 27 riigi keskmisest, teha investeeringuid TEN-T transpordivõrgustikesse ja keskkonda. Osa ühtekuuluvusfondi eraldisest (10 miljardit eurot) hoitakse eraldi põhiliste transpordivõrgustike rahastamiseks rahastamisvahendi „Euroopa ühendamine” („Connecting Europe”) raames.

Ühtekuuluvusfondist saab toetada ka energiaga seonduvaid projekte, mis aitavad saavutada keskkonnaeesmärke, näiteks edendavad energiatõhusust ja taastuvenergia kasutamist.
ELi toimimise lepingus on sätestatud, et ühtekuuluvusfondi loomise eesmärk on anda rahalist abi keskkonnaprojektidele ning üleeuroopaliste võrkude projektidele transpordi infrastruktuuri valdkonnas. ELi toimimise lepingu artiklis 192 viidatakse ka võimalusele kasutada ühtekuuluvusfondi keskkonnaprobleemide puhul, kui põhimõtet, et saastaja maksab, ei saa kasutada, kuna see tekitaks liikmesriigi ametiasutustele ebaproportsionaalseid kulusid.

Kavandatavas määruses määratakse kindlaks ühtekuuluvusfondi sekkumisulatus. Määrus sisaldab eraldi artiklit reguleerimisala kohta, milles määratletakse transpordi ja keskkonnaga seotud üldised sekkumisvaldkonnad. Sekkumise ulatuse määratlemiseks kasutatakse ka nimekirja tegevustest, mis ei ole toetuse saamiseks kõlblikud, ja investeerimisprioriteetide nimekirja.

Keskkonna vallas toetab ühtekuuluvusfond investeeringuid kliimamuutustega kohanemisse ja ohtude ennetamisse, vee- ja jäätmesektoritesse ja linnakeskkonda. Kooskõlas komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga on abikõlblikud ka investeeringud energiasse, kui sellel on positiivne mõju keskkonnale. Seepärast toetatakse ka investeeringud energiatõhususse ja taastuvenergiasse.

Transpordi vallas panustab ühtekuuluvusfond üleeuroopalisse transpordivõrku, aga ka vähese CO2-heitega transpordisüsteemidesse ja linnatransporti tehtavatesse investeeringutesse.

Selle fondi raames toetatakse muu hulgas:
I.  Üleminekut vähese CO2-heitega majandusele. Selle meetme kaudu toetatakse muu hulgas CO2-heiteid vähendavate strateegiate edendamist linnapiirkondades.
II. Keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamist. Selle meetme kaudu toetatakse jätkuvalt jäätmesektori ja veesektori investeeringuid, et  täita Eli keskkonnaalase õigustiku nõuded.

Samuti toetatakse bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja taastamist, muuhulgas roheliste infrastruktuuride kaudu ja linnakeskkonna parandamist sh mahajäetud tööstusobjektide taaselustamise ja õhusaaste vähendamise kaudu.

III. Säästva transpordi edendamist ja oluliste võrguinfrastruktuuride nn pudelikaelte kõrvaldamist. Selle meetme raames on abikõlbulikud tegevused

·    Investeeringud Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna üleeuroopalise transpordivõrgu toetamisse;

·    Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide arendamine, sh säästva linnalise liikuvuse edendamine;

·    ulatuslike, kvaliteetsete ja koostalitusvõimeliste raudteesüsteemide arendamine;

·    institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse parandamine haldusorganite institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe ning ühtekuuluvusfondi rakendamisega seotud avalike teenuste tugevdamise kaudu.

Kuna ühtekuuluvusfond võimaldab toetada paljusid kohalike omavalitsuste pädevusse kuuluvaid tegevusi, tuues sealhulgas eraldi välja linnapiirkondadele suunatud tegevused, palun esitada ettepanekuid määruse sõnastuse muutmiseks või täiendamiseks nii et kohalike omavalitsuste huvid järgmisel perioodil oleks kaitstud.

Lisan ka raportööri poolt esitatud küsimused, millele ta soovib saada vastust:
1.    Kuidas saab ühtekuuluvusfond paremini aidata kaasa majanduslike-, sotsiaalsete- ja keskkonna alaste ebavõrdsuste vähendamisele Euroopa Liidus?
2.    Kuidas määratleda paremini  ühtekuuluvusfondi lisandväärtust?
3.    Kuidas peaks ELi õiguslik raamistik tagama fondide täiendavuse? Ühtekuuluvusfondi täiendavus seoses teiste EL või liikmesriigi investeeringutega transporti ja keskkonda?
4.    Millised peaksid olema fondi investeerimisprioriteedid?
5.    Kuidas suhtuda sellesse, et ühtekuuluvusfondi rahadest suunatakse 10 miljardit eurot euroopa ühendamise meetmesse (Connecting Europe Facility)?

Tallinn esitas juba oma ettepanekud investeerimisprioriteetide sõnastuse muutmiseks ja täiendamiseks:

Artikkel 3
Investeerimisprioriteedid
 
(a)
 iii)   energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise toetamine üldkasutatavates infrastruktuurides ja avaliku sektori hoonetes;
v)             CO2 heiteid vähendavate strateegiate rakendamine (edendamine on liiga „pehme“ termin ) linnapiirkondades;
(c)
 iii)     bioloogilise mitmekesisuse kaitse  ja taastamine nii linna- kui ka maapiirkondades,  mh roheliste infrastruktuuride kaudu; 
(d)  iii)   säästliku ühistranspordi arendamine;
iv)           - endine kolmas

Lisaks pidasid nad oluliseks  säilitada kehtivas Määruses EC No 1084/2006 art 2  p.1 b  loetletud eesmärgid ja eriti teksti lõpuosa... clean urban transport and public transport.
 
Kohtumine Regioonide Komitee raportööriga toimub 23.jaanuaril.

5.    Arutelu komisjoni teatise “Erasmus kõigi jaoks. EL haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm” üle.

Programm „Erasmus kõigi jaoks” komisjoni teatis võimaldab:
·    suurendada elukestva õppe lähenemisviisi ühtsust ja seda lähenemisviisi tugevdada, sidudes kõikides haridus- ja koolitusvaldkondades formaalsele ja mitteformaalsele õppele antava toetuse;
·    laiendada struktureeritud partnerlussuhteid haridussektorite, äriringkondade ja muude asjaosaliste vahel;
·    tagada paindlikkus ja luua stiimulid, et eelarve jaotus tegevuste, toetusesaajate ja riikide vahel kajastaks paremini programmi tulemuslikkust ja mõju.

Lisaks on kavas siduda programminimi teavitamise ja levitamine eesmärgil olulisemate haridussektoritega järgmisel viisil: programm „Erasmus – Kõrgharidus” hõlmab kõrgharidust nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil; „Erasmus – Kutseõpe” hõlmab kutseõpet ja - koolitust ning ja täiskasvanuharidust; „Erasmus – Kool” hõlmab üldharidust ja „Erasmus – Noorte osalus” hõlmab noorte mitteformaalset õpet.

Programmi raames kavas toetada kolme tüüpi põhimeetmeid, mis täiendavad ja tugevdavad üksteist:
üksikisikute õppimisega seotud liikuvus. Liikuvuse toetamine hõlmab märkimisväärse osa suurendatud üldeelarvest. Eelarve suurendamine, rohkema tähelepanu pööramine liikuvuse kvaliteedile ning prioriteetide ja jõupingutuste koondamine peaks laiendama nii programmide kandepinda kui ka nende mõju kaasatud üksikisikutele ja institutsioonidele;

koostöö innovatsiooni ja heade tavade edendamiseks. Kavas on pöörata suuremat
tähelepanu innovatsioonialase partnerluse tugevdamisele haridusasutuste ja äriringkondade vahel. Kõrghariduse osas asetatakse põhirõhk suutlikkuse suurendamisele, eelkõige koostöö puhul naaberriikidega, ning strateegilisele partnerlusele arenenud ja kiiresti areneva majandusega riikidega;

poliitiliste reformide toetamine. Poliitiliste reformide osas keskendutakse hariduse, kutseõppe ja noorsootöö koordineerimise avatud meetodi meetmete ja nende mõju tugevdamisele, Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisele ning poliitilise dialoogi edendamisele kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Regioonide Komitee poolse arvamuse koostamiseks toimub raportööriga (Ms Yoomi RENSTRÖM (SE/PES)),  kohtumine 20. jaanuaril.

Raportöör on ette valmistanud küsimused, millele ta soovib toimuva dialoogi käigus vastuseid saada:
1.    Kuidas saavutada kohalike ja regionaalsete osalejate parim koostöö et tagada parim tulemus?
2.    Milline on Teie arvamus euroopa dimensiooni osas? Kuidas seda paremini saavutada, unustamata seejuures rahvuslikke ja regionaalseid erisusi? Millised tegevused toetavad kõige paremini euroopa dimensiooni?
3.    Komisjoni teatises kutsutakse üles partnerlusele kohalike ja regionaalsete  omavalitsustega ja teiste partnerite kaasamisele, et soodustada uuenduslikke, paremini integreeritud elukestvale õppele lähenemisi, paremat ressursside kasutamist ja kvaliteetsemaid mobiilsusskeeme.
4.     Millised on senised kogemused 2007-2013 perioodi programmide kasutamisest, millest võiks õppust võtta?
5.    Kas olete rahul tasakaaluga erinevate sihtgruppide vahel, et saavutada seatud eesmärke?
6.    Millised on senised kogemused koostööst kolmandatest maadest osalejatega (eriti lähipiirkonnaga) ja milline on selle tajutav mõju?
7.    Kuidas muuta programmid lõppkasutaja jaoks lihtsamaks?
8.    Millised on elukestva õppe programmi, noorte programmi ja teiste programmide senine mõju?
9.    Millised oleksid parimad indikaatorid uute programmide mõju hindamiseks ja mis on teie seisukoht uute programmide tegevuspõhiste eraldamiste osas?
10.    Kas tuleks ette näha  mingeid kaasnevaid meetmeid kohalike ja regionaalsete omavalitsuste võimestamiseks, et maksimeerida uute programmide mõju?

6.    2012 aasta kultuuripealinnad on Guimarâes ja Maribor.

2011 aasta lõpus andsid kultuuripealinnad Tallinn ja Turu oma tiitli üle järgmistele Euroopa kultuuripaelinnadele Guimarâesele (Portugal) ja Mariborile (Sloveenia) - tiitli üleandmine.
 
Täpsem teave nende valimise kohta kultuuripealinnaks:
http://ec.europa.eu/culture/documents/2012ecoc_panel_report.pdf

7.    Euroopa Komisjoni 2012 aasta tegevuskava.

Komisjoni tegevuskava aastaks 2012 keskendub majanduskasvule, finantssektori reformile ning ELi hääle kuuldavamaks muutmisele maailmas.

2012 aastaks kavandatud algatustega on võimalik tutvuda siin:
http://ec.europa.eu/governance/impact/planned_ia/roadmaps_2012_en.htm
Kuna uusi algatusi on mitmeid, siis tuleks ka nende hulgast välja valida meie jaoks prioriteetseimad.

Komisjon kavatseb lõpule viia finantssektoris algatatud muudatused ja hinnata juba rakendatud meetmete mõju. Erilist rõhku kavatsetakse pöörata ELi ühtse turu aktis tehtud ettepanekutele, mille eesmärk on aidata ELi riikidel lahendada praegused sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ning kiirendada taastumist ülemaailmsest finantskriisist. Samuti esitatakse kavad noorte tööotsijate liikuvuse lihtsustamiseks Euroopas ning Euroopa tööturuasutuste võrgustiku reformimiseks.

Välissuhte valdkonnas uuritakse võimalusi sõlmida vabakaubandusleping Jaapaniga ja investeerimisleping Hiinaga. Samuti jätkatakse tööd ELi laienemise valdkonnas, valmistudes ette 28. liikmesriigi – Horvaatia – vastuvõtmiseks Euroopa Liitu.

Täpsem info: EK 2012 aasta tööprogramm
Majanduskasvu tegevuskava: tegevuskava
·  Tegevuskava majandusstabiilsuse ja -kasvu saavutamiseks Euroopas
·  Tõhusamat ELi majandust käsitlev tegevuskava

8.    2012 aasta on aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta.

Olen sellest kirjutanud ka oma varasemates aruannetes, kuid siinkohal ei ole liigne üle korrata, et 2012. aasta on aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta. Euroopa aasta eesmärk on tõsta teadlikkust nimetatud teemadest ning parimatest moodustest nendega tegelemiseks. Kuid kõige tähtsam on kutsuda poliitikakujundajaid ja sidusrühmi endile eesmärke seadma ning vastavalt ka tegutsema.

2012. aasta peab jõudma aruteludest kaugemale; see peab andma käegakatsutavaid tulemusi. Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) peaks rajanema vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) ja kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta (2011) tulemustel ning seega tuleks edendada nende Euroopa aastate koostoimet aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaga (2012) ("Euroopa aasta").

Rahastamispakett selle otsuse rakendamiseks liidu tasandil on ajavahemikus 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2012  5000000 eurot.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus.
Link EK vastavale leheküljele: http://ec.europa.eu/social/ey2012.jsp?langId=et
EP pressiteade

9.    Euroopa Komisjoni uue tegevuskava kohaselt kahekordistub 2015.aastaks  e-kaubanduse maht Euroopas.


Komisjon võttis vastu teatise, milles esitatakse 16 konkreetset meedet, mille abil kahekordistada 2015. aastaks e-kaubanduse osakaal (praegu 3,4%) jaekaubanduses ja internetisektori osakaal Euroopa SKPs (praegu alla 3%). Internetikaubandus ja -teenused võivad mõnes liikmesriigis anda 2015. aastaks üle 20% majanduskasvust ja töökohtade arvu suurenemisest (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik ja Rootsi).

Lihtsustataks piiriülest juurdepääsu toodetele ja Internetis olevale infosisule, lahendataks maksmise ja tarnimise ning tarbijakaitse ja teavitamisega seotud probleemid, lihtsustataks vaidluste lahendamist ja ebaseadusliku infosisu kõrvaldamist, aidates samas arendada turvalisemat internetti ning järgida põhiõigusi ja -vabadusi. Tegevuskava eesmärk on luua ühtse ja dünaamilise e-turu jaoks soodne keskkond, lahendada seda takistavad probleemid, toetada investeeringuid traadita sidesse ja uue põlvkonna püsiühendustesse ning võimaldada arendada pilvandmetöötlust.

Teatis: komisjoni teatis

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

23.01.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit