Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2012 Brüssel


16.–20. jaanuar 2012 nr. 2
Print
eelmine
E-nädalakiri 02/2012

järgmine

Sisukord:
1.   ELAN võrgustiku koosolek.
2.   Sotsiaaldialoogi komitee töögrupi koosolek.
3.   Konsultatsioon Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERFi) ettepanekute teemal.
4.   Konsultatsioon komisjoni teatise “Erasmus kõigi jaoks. EL haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm” teemal.
5.   Euroopa Parlamendi jaanuari täiskoguistungi põhilised teemad.
6.   Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste muudatusettepanekud Euroopa Komisjoni järgmise finantsperspektiivi regulatsioonide kohta.

1.   ELAN võrgustiku koosolek.


Euroopa Kohalike omavalitsuste üleriigiliste esinduste võrgustiku (ELAN) koosolek toimus 17. jaanuaril.

Selle aasta esimese võrgustiku koosoleku kutsus kokku Šoti esindus.

Arutati järgmisi küsimusi :
1.   ELAN 2012 aasta prioriteedid, liitude prioriteedid 2012 aastaks.

Otsustati, et liidud vaatavad üle oma 2011 aasta prioriteedid ning saadavad 2012 aasta prioriteedid järgmise kahe nädala jooksul. Paluti ka prioriteetide juures märkida, kas need on olulised lobby seisukohast (L), lihtsalt jälgimine (M- monitoring) või suur huvi (H). Lisaks vaadati läbi 2011 aasta prioriteedid teemade kaupa.
Uute aspektidena toodi esile :
- linnade võrgustiku idee (liikmesriigid on palunud komisjonil täpsustada selle sisu ja eesmärki),
- tarkade linnade algatus,
- rahvuslik regionaalne abi,
- VAT uus ettepanekute pakett,
- lairibaühendus ja riigiabi,
- innovatsioon tervishoius,
- jäätmedirektiivi läbivaatamine,
- õhukvaliteet,
- TEN-T,
- Euroopa ühendamine,
- juurdepääsu piirangud linnades (komisjon kavatseb välja tulla seaduslike ettepanekutega linnaliikluse teemal),
- pensionide teema,
- Horizon 2020 (innovatsiooni rahastamine).

2.   CEMR uus tööstruktuur- Poliitikakomitee otsused ja järgmised sammud. Uus struktuur kinnitati detsembris toimunud poliitikakomitee poolt. Meie liitudest osalesid Toivo Riimaa, Kersti Sarapuu ja Jüri Landberg. Poliitikakomitee võttis vastu ka 2012 aasta tööprogrammi. Praegu peaksid liidud nimetama (Läti liit oma esindajad juba nimetanud) oma uued esindajad CEMR tööstruktuuridesse, mis tähendab ühtlasi ka seda, et nad peaksid ütlema, mis on prioriteedid nende valdkonnas 2012 aastal, võttes aluseks EK 2012 aasta tööprogrammi.

Liitude prioriteetide määramisel võiksid need ettepanekud olla aluseks. Uute struktuuride tõhusust hinnatakse nii selle aasta lõpus kui kahe aasta perspektiivis. Selleks on kavas välja töötada indikaatorid, et mõõta uue töökorralduse edukust. Kavas on kasutada uusi kommunikatsiooni meetodeid, et kokku hoida raha ja aega. Uute kommunikatsiooni vahendite kasutamisel on esimeseks pilootprojektiks avalike hangete fookusgrupp.

Praeguseks ei ole selge milline saab täpselt olema fookusgrupi poolt välja töötatud seisukohtade heakskiitmise struktuur. Praegune struktuur on liiga kohmaks ja väga pika vinnaga. Vaja on muuta see kiiremaks ja paindlikumaks - aga kuidas, see on veel küsimus.

3.   ELAN võrgustiku tulevik. ELAN võrgustik loodi 10 aasta eest ja tema peamiseks eesmärgiks oli lobby tegevuse koordineerimine. Et teha tuleviku kohta otsuseid, on kavas kaardistada olemasolevad esindused ja nende ülesanded. Selleks, et määrata ELAN võrgustiku ülesandeid ja lisandväärtust, on kavas läbi viia intervjuud kõikide esindustega (osa on juba toimunud) selle kuu lõpuks. Saadud tagasiside põhjal kavandatakse järgmised sammud.

Lisaks anti ülevaade järgmistes valdkondades toimunud arengutest ja olulistest teemadest :
·   Keskkond- elektroonika jäätmete direktiiv on vastu võetud (Austria oli selle vastu, sest nende hinnangul ei ole tootja vastutus piisavalt välja toodud), algamas on diskussioonid õhukvaliteedi teemal. Oluline on ka keskkonna tegevusprogramm (8. veebruaril toimub selleteemaline konverents, kus osalemine on ainult kutsetega)

·   Energia- energia efektiivsuse teemaline ettepanek on leidnud liikmesriikide poolt väga erinevat vastukaja ja võib juhtuda, et see ettepanek kukub läbi.

·   Transport- on alanud diskussioonid “connecting Europa” teemal.

·   Tööhõive ja sotsiaalküsimused - 19.jaanuaril toimub sotsiaaldialoogi komitee projekti koosolek, kus teemaks on avalike teenuste rahastamine.

·   Kiired küsimused - omavalitsuste laenude reguleerimise teema. Laenude reguleerimise teemal andis ülevaate Soome liidu esindaja. Juba 2010 aastal arutas Euroopa Parlament raportit “Basel II ja kapitalinõuete direktiivi läbivaatamine”. Raportöör Othmar Karas on ka uue arvamuse Basel III koostajaks. Raporti projekt peaks olema kättesaadav selle kuu lõpuks, muudatusettepanekuid oodatakse veebruari alguseks ja rahanduskomisjon hakkab seda arutama 24.aprillil toimuval istungil.
Täiskogu peaks seda arvamust arutama 12. juunil toimuval täiskogu istungil. Omavalitsuste põhiline mure seoses uue regulatsiooniga on see, et omavalitsuste riskimäär ei tõuseks (0 risk), et omavalitsuste riskitaseme määramine jääks liikmesriikide tasandile ja et avalikud finantsinstitutsioonid saaksid erandeid üldisest regulatsioonist.
Kokkuvõttes tähendavad EK ettepanekud, et laenamine muutub kohalikele omavalitsustele tunduvalt kallimaks.

·   Regioonide Komitee teemad (2012 aasta avatud päevadel osalemine). Šoti esindus tegi ettepaneku, et võiks sel aastal korraldada ühe konverentsi koostöös Euroopa Komisjoniga. Teema osas on võimalik esitada ettepanekuid.

Järgmine koosolek toimub 31.jaanuaril 2012.aastal.

2.   Sotsiaaldialoogi komitee töögrupi koosolek.

Koosolek toimus 19. jaanuaril.

Lionel Fulton andis ülevaate kohalike omavalitsuste rahastamisest: põhilised väljakutsed, võimalused kasvuks ja alternatiivid (dokument lisatud).

Riikide vahel on suures erinevused kohaliku omavalitsuste rahastamisel. Föderaalriikides on omavalitsuste kulutused üle 40% avaliku sektori kulutustest (Hispaania, Saksamaa, Belgia, Soome, Taani ja Rootsi).
Eesti on koos Läti ja Leeduga ühes grupis, kus omavalitsuste eelarve on ligikaudu 25% avalikust eelarvest.

Uuringu kohaselt on paljudes riikides, sealhulgas Eestis, Lätis ja Leedus vähendatud avaliku sektori töötasusid (kokku 11 riigis). Need muutused on avaldanud mõju ka sotsiaaldialoogile. Mõnedes riikides on jõutud ka kokkulepetele selles osas, et ei toimu rohkem kärpeid või et palgad külmutatakse.

Vastuseks kriisile on toimunud mõnedes riikides maksude tõus (nagu kinnisvara maks, üksikisiku tulumaks, ettevõtte maks jne). See uurimus ei keskendunud eriti maksustamise muutmisele, aga kindlasti on olukord erinevates riikides väga erinev. Selle asemel keskenduti uuringus teistele lahendustele, nagu teenuste täiendav maksustamine, teenuste efektiivsuse tõstmine, parem tehnoloogia kasutamine, koostöö teiste omavalitsustega, koostöö erasektori ja kolmanda sektoriga.

Teenuste eest tasu tõstmist kasutasid muuhulgas Eesti, Soome, Sloveenia ja Slovakkia ning Tšehhi. Sageli seab aga seadusandlus piirid omavalitsuste võimalusele tõsta tasusid teenuste eest.  Koosolekul esitatud ettekanne on aruandele lisatud.

Esimeses paneelis: “Kohalik perspektiiv”, andis Dr. David Hall Inglismaalt ülevaate avaliku ja erasektori koostööst (PPP). Sõnum oli selge - PPP ei anna oodatud kokkuhoidu ja efektiivsust, isegi mitte tegevuskuludes. Selle kinnituseks tõi ta välja pika nimekirja läbi viidud teaduslikest uurimustest, mis neid väiteid kinnitavad. Täpsemalt saab lugeda läbiviidud uuringu kohta: www.psiru.org. Ettekanne, mis oli väga huvitav, on lisatud aruandele.

Mathieu Lamberts tutvustas omavalitsuste omavahelise koostöö vorme Belgias. Nemad rakendavad kahte sori koostööd - “in house” ja horisontaalset koostööd.  Esimese koostöö vormi puhul toimub teatud õiguste delegeerimine loodud otsustusorganile, horisontaalse koostöö puhul on sõlmitud koostöö leping, kus lepingu partnerid on ainult avalik-õiguslikud institutsioonid ja eesmärgiks on avalike ülesannete täitmine. Selliste koostöö vormide puhul ei ole vaja rakendada avalike hangete reegleid. Nad on rahul selle kohtulahendiga, mis annab võimaluse korraldada omavalitsuste vahelist koostööd ilma avalike hangete reegleid rakendamata. Seda skeemi on kasutatud näiteks toidu pakkumiseks hooldekodudes ja vanuritele, kes elavad kodus ning koolides (CPAS). Sellise koostöö eesmärk ei ole tema sõnul mitte ainult avalike hangete reeglistiku vältimine vaid efektiivsema teenuse pakkumine.

Nad on mures selle pärast, et Euroopa Komisjoni poolt pakutud uus seadusandlus tõlgendab Euroopa Kohtu otsuseid veelgi karmimalt ja vähendab omavalitsuste senist võimalust pakkuda teenuseid omavalitsuste koostöös ilma hanget välja kuulutamata.

Bjarne Andresson tutvustas Soome olukorda ja seda kuidas on teenuseid pakutud ja rahastatud kohaliku omavalitsuse tasandil. Tõi välja asjaolu, et inimesed elavad kauem ja on ka kauem pensionil ning millised on tegevused, et tagada omavalitsuste poolse rahastamise jätkusuutlikkus. See jätkusuutlikkus erineb omavalitsuste lõikes, sõltuvalt tema demograafilistest näitajatest.

Omavalitsuste eelarvest moodustab kinnisvaramaks ja üksikisiku tulumaks 45% eelarvest. Olulisemad allikad on veel kasutajamaks- 27%. Riigipoolne toetus on 19% ja muud sissetulekud 9%. Nende hinnangul on, sõltuvalt omavalitsuste rahastamisskeemist, olulisemad vahendid kohalikud maksud, millede abil on võimalik eelarvet suurendada. Kavandatav omavalitsusreformi eesmärk on luua tugevamad omavalitsused, mis on võimelised pakkuma omavalitsusteenuseid. Omavalitsused ei ole kindlad, et see reform hoiab raha kokku ja muudab haldamise kohalikul tasandil odavamaks. Kohaliku omavalitsuse sektori töötajate palgad peaksid sõlmitud kolmepoolsete lepingute põhjal suurenema aastaks 2014 4,46%. Samuti on dialoogi teemaks kuidas parandada osutatavate teenuste ja töökohtade kvaliteeti ja efektiivsust.

Püütakse leida indikaatorid, mis iseloomustavad teenuste kvaliteeti ja efektiivsust. Selleks on vaja läbi viia klientide uuringuid. Selles kampaanias on kommunikatsioon põhiline faktor.

Soome kogemusest võib õppida seda, et töötajad on parimad eksperdid tegemaks ettepanekuid oma töö parandamiseks. Oluline on tõsta töötajate kompetentsi ja usaldust.

Sophie Falier tutvustas Euroopa Sotsiaalfondi ettepanekuid järgmiseks finantsperioodiks, kus suur osa vahenditest on suunatud sotsiaalpartnerite administratiivse suutlikkuse tõstmiseks, võrgustike loomiseks ja sotsiaaldialoogi tugevdamiseks. ESF ettepanekud

Reguleerimisala mõttes soovitatakse sotsiaalfondi aastail 2014–2020 käsitleva määruse eelnõus sotsiaalfondil keskenduda kogu ELis neljale temaatilisele eesmärgile:
i) tööhõive ja tööjõu liikuvuse parandamine;
ii) investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse;
iii) sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine;
iv) institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine.

Iga temaatiline eesmärk on jagatud sekkumiskategooriateks ehk investeerimisprioriteetideks. Sotsiaalfond peaks aitama kaasa ka teiste temaatiliste eesmärkide saavutamisele, näiteks toetama üleminekut vähese CO2-heitega, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele, ressursisäästlikule majandusele, edendama info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist, tugevdama teadusuuringuid, tehnoloogiaarengut ja innovatsiooni ning suurendama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet.

Komisjoni ettepanekute kohaselt tuleks
·   haldussuutlikkust toetada vaid liikmesriikides, kus on vähemarenenud  piirkondi või kes võivad saada abi ühtekuuluvusfondist;

·   vähemalt 20 % sotsiaalfondi eraldistest tuleks suunata sotsiaalse kaasatuse edendamisse ning vaesuse vastu võitlemisse;

·   rakenduskavades tuleks keskenduda piiratud arvu investeerimisprioriteetide rahastamisele.

Paluti tutvuda seletuskirjaga (lisatud) ning lisada omapoolseid märkusi ning huvitavaid näiteid oma liikmesriigi kohta. Tagasisidet oodatakse 31.jaanuariks.

Järgmine seminar toimub 28. veebruaril, kus teemaks on töötajate värbamine ja tööl hoidmine (erilise tähelepanuga noortel ja eakatel). Palutakse mõelda vastavatele näidetele oma riigis ning küsimustele mida seoses selle teemaga oleks vaja arutada.

3.   Konsultatsioon Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERFi) ettepanekute teemal.

Kohtumine toimus Regioonide Komitee raportööri  Dr. Michael SCHNEIDER´iga (DE/EPP - COTER).
 
Euroopa Komisjoni määruses  kehtestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERFi) reguleerivad sätted järgmisel finantsperioodil ERF määrus ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006.

ERFi eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, vähendades tema piirkondade vahelist tasakaalustamatust. ERF toetab
- piirkondlikku ja kohalikku arengut, kaasrahastades investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni;
- kliimamuutustesse ja energiasse;
- VKEde ettevõtluse toetamisse;
- üldist majandushuvi pakkuvatesse teenustesse;
- telekommunikatsiooni-, energia- ja transpordiinfrastruktuuridesse;
- tervishoidu, haridusse ja sotsiaalsesse infrastruktuuri;
- ning linnade säästvasse arengusse.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaselt pööratakse erilist tähelepanu maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.

Konsultatsiooni käigus pöörati tähelepanu püsivalt ebasoodsatele või demograafilistele tingimustele (küsimused lisatud).

Üldregulatsiooni artikkel 111 defineerib need alad alljärgnevalt:
·   Ühtekuuluvusfondist toetust saavad saareliikmesriigid ja muud saared, välja arvatud saared, millel asub liikmesriigi pealinn või millel on püsiühendus maismaaga;

·   liikmesriigi õigusaktides määratletud mägipiirkonnad;

·   hõredalt asustatud (alla 50 elaniku ruutkilomeetri kohta) ja eriti hõredalt asustatud (alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta) alad.

Konsultatsiooni käigus keskenduti järgmistele küsimustele:
·   Millised on püsivad demograafiliselt hõredalt asustatud piirkonnad Euroopas ja millised on nende võimalikud mõjud regionaalsele arengule?

·   Kas komisjoni poolt antud definitsioon on piisav?

·   Millised peaksid olema teised või tulevikus kasutatavad kriteeriumid selliste piirkondade määratlemisel?

·   Milline oleks efektiivne ühtekuuluvuspoliitika, mis võtaks arvesse nende piirkondade vajadusi järgmises struktuurifondide peogrammides?

Peter Berkowitz Euroopa Komisjoni Regionaalarengu Peadirektoraadist tutvustas komisjoni lähenemist uues regulatsioonis, märkides, et ei ole arvesse võetud ainult mineviku vaid ka tuleviku suundumusi. Kõigepealt ta tsiteeris Lissaboni Lepingu artiklit 174, kus on toodud põhiline definitsioon. Aga - kui analüüsida erinevat tüüpi regioone, siis on näha suuri erinevusi nii SKP tasemes ja nende arengutasemes. On vaja poliitikat, mis oleks küllalt paindlik, et tegeleda iga regiooni iseärasustega. Nendes regioonides on erinevad väljakutsed, nagu migratsioon, sooline koosseis, puuetega inimeste osa, terviseseisukord jne.

Demograafilised väljakutsed tähendavad survet sotsiaalsele infrastruktuurile, avalikele eelarvetele, keskkonnale, integratsioonile jne. Komisjon tahaks määrata metodoloogiat kuidas määratleda neid spetsiifilisi probleeme, et liikmesriigid saaksid selle alusel kindlaks määrata probleemsed territooriumid oma riigis. Selleks pakub komisjon paindlikku lähenemist, erinevate programmide integreerimist ja erinevate fondide reeglite harmoniseerimist. Suurem tähelepanu on kohalikul arengul. Me ei arva, et nad suudavad Euroopa tasandil leida lahendusi erinevatele probleemidele - see peab toimuma kohalikul tasandil. Nad on määratlenud kolme tüüpi problemaatilised piirkonnad (vt eespool).

Komisjon soovib tagasisidet selle kohta, et kas see mis nad pakuvad, rahuldab huvigruppide vajadusi.

Tim Leibert, (Leibniz Institute for Regional Geography, Leipzig) tutvustas demograafilisi arenguid oma regioonis Euroopa kontekstis. Tema definitsiooni järgi on püsivad ebasoodsad demograafilised tingimused
·   Vähenev rahvastik
·   Ja vananemine

Kui regioonis ei ole piisavalt töökohti, siis noored lahkuvad piirkonnast. See toob kaasa kinnisvara hindade languse ja vähenenud rahastuse baasinfrastruktuuri. Viimase aja jooksul on toimunud suured muutused piirkondade rahvastiku trendides. Need piirkonnad, kus rahvastik on vähenenud, toimub see trend jätkuvalt. Leedu, Läti ja Rumeenia on riigid, kus on toimunud suurim rahvastiku väljavool. On muidugi teised näitajad nagu sündimus ja oodatav eluiga, mida peab arvesse võtma. Nad on jaganud piirkonnad kategooriatesse.

Rohelised piirkonnad on need, mis kannatavad inimeste väljavoolu ja rahvastiku vananemise käes (nagu Balti riigid) ja need on riigid, kus on suured probleemid tulevikus. Eriti kui noored inimesed lahkuvad, on riikidel võimatu sellest allakäigu spiraalist välja rabeleda. Ja seetõttu on vaja neid riike abistada, et oma probleeme lahendada.

Mikael Janson (North Sweden Office) tuleb piirkonnast, kus on traditsioonilised demograafilised probleemid (pikad vahemaad, pikk talv ja lühikesed päevad jne). Samas võib selle piirkonna najal uurida millised on vahendid selliste tingimustega toimetulekuks. Selles piirkonnas on probleemiks ka see, et väikeettevõtteid ei ole kellelegi üle anda ja seetõttu nad lõpetavad tegevuse.
Probleemiks on ka see, et noored lahkuvad piirkonnast. Isegi kui kõik inimesed oleks hõivatud loodusliku ressursi valdkonnas, ei anna see võimalust piirkonnale areneda. Viitas Lissaboni lepingu protokollile nr 6, mis Soome ja Rootsi ühinemisel EL andis neile piirkondadele spetsiaalse staatuse.

Jean-Didier Hache ( Director CRPM) ütles, et ta räägib traditsiooniliste demograafiliste probleemidega piirkondade nimel (saarelised piirkonnad). Enamasti on paljud saared muutunud lindude vaatluse kohaks ja mitte rohkem. Raskem ja raskem on toime tulla infrastruktuuri kuludega ja probleeme on elanikkonna tihedusega. Suur on ka tööpuuduse tase. Põhiline probleem on piirkonna atraktiivsus, mitte niivõrd majanduslik aspekt. Tõi näitena, et näiteks Luksemburgis on palgad kõrgemad kui Prantsusmaal (jah, eks igaüks võrdleb ikka end oma naabriga).

Ütles, et Kreekas on ka paljud teenused kallimad, sest seal on palju mägipiirkondi ja saari. Leidis, et vaja on täiendavaid indikaatoreid, et võtta arvesse saareliste ja mägipiirkondade eriprobleeme (raha jaotamisel muidugi).

Schneider ütles, et keegi ei sea küsimuse alla traditsiooniliste demograafiliste piirkondade probleeme, kuid tuleb vaadata kuidas saab kasutada olemasolevaid vahendeid uute probleemide lahendamiseks ja millist paindlikkust pakuvad uued regulatsioonid.

Võtsin ka sõna ja esitasin mõned näitajad eesti kohta, mis iseloomustavad elanikkonna tihedust ühe ruutkilomeetri kohta (tabel lisatud).

4.   Konsultatsioon komisjoni teatise “Erasmus kõigi jaoks. EL haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm” teemal.

Kohtumine Regioonide Komitee raportööri  Ms Yoomi RENSTRÖM (SE/PES) ,  toimus 20. jaanuaril.

Nädalakirjas nr. 1/2012 tutvustasin programmi „Erasmus kõigi jaoks” komisjoni ettepanekuid ning raportööri poolt esitatud küsimusi diskussiooniks. Ma ei saanud liitude poolt ettepanekuid raportööri poolt esitatud küsimustele. Seda arvamust arutatakse 27.veebruaril toimuval EDUC komisjoni istungil.

Raportöör tutvustas lühidalt komisjoni ettepanekuid ja ütles, et komisjon soovib selgemini kontsentreeruda teatud prioriteetidele, et saada paremat resultaati. Komisjoni on esitanud palju häid ettepanekuid, kuid samas on ehk midagi mis on uutes ettepanekutes kaotsi läinud.  Raportöör soovis kuulda osalejate arvamusi.

Flaami katoliku hariduse esindaja ütles, et programm keskendub liiga palju ülikoolidele ja ta leidis, et tuleks suuremat tähelepanu pöörata ka  nooremale põlvkonnale. Samuti ei soovi komisjon toetada individuaalseid algatusi. Selline lähendamine karistab kõiki neid kes on olnud pioneerid uute algatuste ellukutsumisel. Flandrias on suured kärped koolide eelarves ning seetõttu ei ole neil võimalik ka luua rahvusvahelisi organisatsioone, et osaleda programmis. Samuti ei toeta ta ettepanekut täiskasvanud välja jätta.

Maailma noorteorganisatsiooni esindaja ütles, et noori mainiti ainult kolm korda kogu kõne jooksu kui komisjon seda uut programmi tutvustas. Seega on noored kaotsi läinud - see on programm kõrghariduse jaoks. Ta leidis, et noored on otsustusprotsessist kõrvale jäetud. Toetus euroopa mittetulundusorganisatsioonidele on vahend, mis aitab ka noorte organisatsioone. See programm keskendub suurtele organisatsioonidele ja väikesed kohalikud organisatsioonid on välja jäetud. Nad leiavad, et sellega komisjoni ettepanekuga saavutatakse suuremat bürokraatiat euroopa tasandil ja ei toetata väikesi noorteorganisatsioone. Tõi välja ka positiivseid aspekte, kuid leidis, et keskendumine noorte tööhõivele on väga oluline, kuid see on komisjoni ettepanekus kaotsi läinud. Nad on mures ka programmi rahastamise ettepanekute pärast. See seab ohtu paljude noorteorganisatsioonide tegevuse ja jätkusuutlikkuse. Ta soovis, et taotlused ei jäetaks kõrvale ainult selle tõttu, et nad ei ole tehniliselt täiuslikud.

Hollandi esindaja ütles, et ülikoolid on programmi ettepanekutega väga rahul. Samas ei ole nad kindlad kuidas toimub programmi koordineerimine - kas EL või liikmesriigi tasandil. Rahvusvaheline koostöö on mainitud ainult seoses kõrgharidusega,  välja on jäetud sotsiaalne kaasatus. Paljusid teeb murelikuks see, et paljud tegevused on suunatud ainult kõrghariduse ja ettevõtete jaoks. Leiab, et tuleks siduda erinevate tasandite haridus ja ettevõtlus. Tuleb keskenduda kõikidele haridustasemetele, mitte ainult kõrgharidusele. Ei ole rahul ka programmi nimega ja pakub, et programmi nimi peaks olema “õppimine kõigi jaoks”.

Euroopa ülikoolide esindaja ütles, et partnerlus ja õppimise kvaliteedi tingimused on olulised näitajad selles programmis. Põhiline mure on mitteformaalne haridus. Vaja oleks anda põhjalikumaid teadmisi selle maa kohta kus nad hakkavad õppima. Rääkis ka, et toetused üliõpilaste on liiga väikesed, et katta kõiki vajalikke kulusid. Vaja oleks luua ka toetusskeemid ülikoolide toetamiseks.

Flaami regiooni esindaja ütles, et programm on liiga üldsõnaline. Põhiline mure on programmi sihtgrupid ja see läheb vastuollu konsultatsiooni tulemustega. Liiga suur keskendumine kõrgharidusele. Piisavalt ei ole välja toodud ka kohalike ja regionaalsete omavalitsuste roll. Sotsiaalsed kriteeriumid ei ole ka piisavalt kajastatud. On rahul pakutud eelarve suurusega, kuid ei ole rahul selle jaotusega erinevate sihtgruppide vahel.

Raportööri ekspert esitas küsimuse mitteformaalse õppimise kohta. Vaja on keskenduda mitteformaalsele õppimisele gruppides.

Ei ole ka arusaadav kuidas toimub raha jagamine toimivuspõhiselt (performance based). See tähendab, et keskendutakse minevikus saavutatud tasemele. Tuleb vahet teha kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete tulemuste vahel. Komisjon ei ole selle andnud piisavat selgitust.

Komisjon on pidanud vajalikuks kaheksa põhilise baasoskuse täitmist, et olla edukas ja saada hakkama ühiskonnas. Vaja oleks võtta arvesse üldisi oskusi ja seda millist resultaati soovitakse saavutada.

Tõstatati küsimus seoses programmi seostega ESF fondiga. Leiti, et vaja oleks reeglite lihtsustamist ja administratiivse koorma vähendamist. Kuna noorteorganisatsioonide administratiivkulusid uute ettepanekute kohaselt enam ei kaeta, siis tähendab see, et nad peavad leidma mingit lisarahastust oma administratsiooni ülalhoidmiseks ja sisuliselt tähendab see noorteorganisatsioonide surma. Kui liikmesriik ei vali ESF regulatsioonist välja neid tegevusi, mis toetavad õppimise mobiilsust, siis põhimõtteliselt ei ole võimalik selle fondi abil samuti neid tegevusi toetada.

EUROCITIES esindaja ütles, et nad soovivad, et programm kajastaks ka näiteks õpetajate koolitust ja et on suuri erinevusi ja väljakutseid omavalitsuste tasandil. Programm peaks toetama administratiivse suutlikkuse tõstmist kohalikul tasandil. Varajane koolist väljalangemine on üks EU2020 strateegia ja see on väga kõrge paljudes lääneriikides. Need on küsimused millega peaks programm samuti tegelema. On oluline toetada haridust otse. Puuduvad õpetamise metoodikad. Ta ütles, et mõistab kõrghariduse olulisust, kuid samas peaks programm toetama tegevusi, mida ei toetata muude programmide kaudu.

Oluline on strateegiline partnerlus, et tegeleda selliste oluliste küsimustega nagu varajane koolist väljalangevus, noorte tööhõive jne.

Raportöör leidis samuti, et vaja oleks muuta programmi nimetust ja pakkus välja selleks “Educating Europe”, mis väljendaks paremini programmi sisu ja vastaks erinevate huvigruppide ootustele.  Raportöör oli valmis vastu võtma ka kirjalikke ettepanekuid programmi kohta kuni 24.jaanuarini 2012.

5.   Euroopa Parlamendi jaanuari täiskoguistungi põhilised teemad.

Uue aasta esimesel täiskogu istungil Strasbourg'is valiti Euroopa Parlamendi (EP) uueks presidendiks Martin Schulz, saadikud arutasid olukorda Ungaris ning värske Euroopa Liidu (EL) eesistuja Taani tutvustas oma tööprogrammi.

Schulzist sai EP uus president 387 häälega 670 kehtivaks tunnistatud häältest. Oma esimeses kõnes ütles ta, et Euroopa elab tormilisi aegu – me kas kõik koos võidame või kõik koos kaotame ning ühine EL on vastus kriisile. Oma toetust valitud presidendile väljendas ka Regioonide Komitee oma pressiteates: pressiteade

Saadikud valisid parlamendile ka ülejäänud uue juhatuse liikmed – 14 asepresidenti ja viis kvestorit. Asepresidendid juhivad täiskogu istungeid kui president viibib eemal ning presidendil on õigus oma kohustusi või osa võimust delegeerida asepresidentidele. Kvestorid vastutavad haldus- ja finantsküsimuste üle, mis puudutavad otseselt parlamendiliikmeid.

Eesistumise plaane tutvustanud Taani peaminister Helle Thorning-Schmidti kõnes olid olulisel kohal eelarvedistsipliin, majanduskasv ning keskendumine rohelisele tehnoloogiale. Euroopa Komisjoni president Barroso ütles oma kõnes täiskogu istungil , et kuigi väljakutsed on suured ja eesistumise ajakava tihe, kuid õige lähenemisega ning teiste institutsioonide toetusega on ta veendumust, et Taani saab oma eesistumise ajaks püstitatud ülesannetega  hakkama.

Kolmapäeval toimus Strasbourg'i istungitesaalis kirglik arutelu, kui osa fraktsioonide juhid avaldasid oma muret mitte ainult seoses Ungaris konkreetselt muudetud seadusandlusega, vaid ka seoses demokraatlike väärtuste laialdasema õõnestamisega selles riigis- Barroso kõne

Euroopa Komisjon võttis 17.jaanuaril vastu õiguslikke meetmeid Ungari vastu seoses uute õigusaktidega, mis jõustusid aasta alguses Ungari uue põhiseaduse alusel. Pärast pikka kirjavahetust Ungari ametiasutustega uute õigusaktide eelnõude kohta on komisjon nüüd lõpule viinud jaanuari alguses vastu võetud uute õigusaktide üksikasjaliku õigusliku hindamise. Komisjoni arvates on Ungari õigusaktid vastuolus ELi õigusega, sest küsitavaks muudetakse riigi keskpanga ja andmekaitseasutuse sõltumatus ning nähakse ette meetmed, mis mõjutavad kohtusüsteemi.

Ungari uute õigusaktide kohaselt saadetakse kohustuslikule pensionile 274 kohtunikku (sealhulgas ülemkohtu kohtunikud), mis on vastuolus ELi eeskirjadega. Valitsusele antakse ka pädevus andmekaitseasutuse üle, mis on vastuolus ELi aluslepingutega, millega nõutakse riiklike andmekaitseasutuste sõltumatust (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 16 ja põhiõiguste harta artikli 8 lõige 3) ja riigi keskpanga sõltumatust (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 127 ja 130 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikkel 14). Ungari keskpank on osa Euroopa Keskpankade Süsteemist (ESCB) ning Ungari keskpanga juht on esindatud Euroopa Keskpanga üldnõukogus, mis on Euroopa Keskpanga kolmas otsuseid tegev organ.

6.   Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste muudatusettepanekud Euroopa Komisjoni järgmise finantsperspektiivi regulatsioonide kohta.

Eelmise aasta lõpus saatis CEMR ühtekuuluvuspoliitika fookusgrupi tegevust koordineeriv Šoti liidu esindaja välja muudatusettepanekute eelnõu lobbiks Euroopa Komisjoni regulatsioonide kohta järgmise finantsperioodi kohta. Koostasin meiepoolsed ettepanekud  (arutades neid eelnevalt Eesti üleriigiliste omavalitsusliitudega ning arvestades Tallinna poolset sisendit) ning edastasin need fookusgrupi liikmetele. CEMR on koostanud nüüd uue muudatusettepanekute eelnõu, mis arvestab fookusgrupi liikmete poolt esitatud ettepanekuid. Põhilised küsimused, mis vajaksid veel ülevaatamist, on
1.   Välja pakutud sõnastus vahendite piirmäära kohta;
2.   ERDF vahendite kontsentreerumine teatud prioriteetsete valdkondadele- erinevad määrad vähemarenenud ja kõrgelt arenenud piirkondade jaoks;
3.   Kohustuslik kohaliku arengu printsiibi rakendamine  (Leader eeskujul) järgmise perioodi vahendite kasutamisel.

Lisan aruandele CEMR ettepanekute viimase variandi, millele oodatakse vastuseid 25.jaanuariks 2012. Minule palun esitada ettepanekud 24.jaanuariks, et jõuaksin nendega enne tutvuda ja kolleegidega läbi arutada.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

23.01.2012

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit