Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


12.–16. detsember 2011
Print
eelmine
E-nädalakiri 32/2011

Sisukord:

1. Konverents “Valitsemine partnerluses”.
2. Regioonide Komitee delegatsioonide koordinaatorite kohtumine CoR administratsiooni esindajatega.
3. Regioonide Komitee juhatuse istung.
4. EL Regioonide Komitee delegatsioonide juhtide kohtumine Regioonide Komitee presidendi Mercedes Bressoga.
5. Regioonide Komitee täiskogu istung.
6. Sotsiaaldialoogi komitee täiskogu istung.
7. Euroopa Liit kavandab  järgmisel finantsperioodil toetuse olulist kasvu uue LIFE-programmi raames võetavate keskkonna- ja kliimameetmete jaoks.
8. Komisjoni  ettepanekud ajakohastada avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitlevat 2003. aasta direktiivi.
9.  Foorum teaduse ja innovatsiooni teemal.

1. Konverents “Valitsemine partnerluses”

Konverents toimus 12.detsembril Euroopa Komisjoni toel  Charlemagne hoones. Ürituse programm on leitav:
http://www.ccre.org/docs/Bxl_morning_12_12_programme_en.pdf.

Eesti Linnade Liidust osalesid konverentsil Kersti Sarapuu ja Toivo Riimaa ning Eesti Maaomavalitsuste Liidust Jüri Landberg.

Konverentsil oli kaks suuremat teemablokki:
·    Euroopa uue valitsemismudeli suunas;
·    Euroopa 2020 strateegia ja ühtekuuluvuspoliitika tulevik- euroopa regioonide panus.

Esimest paneeli juhatas Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu esimees Wolfgang Schuster.  Ta ütles, et kõik Euroopa Komisjoni volinikud on heaks kiitnud uue valitsemise põhimõtted, mis on kajastatud ka deklaratsioonis, mis täna on kavas vastu võtta.

Jan Olbrycht, Euroopa Parlamendi liige, üles oma kõnes,  et täna ja homme toimuv paralamendi täiskogu istung Strasbourgis saab olema üsna pingeline tänu Euroopa Ülemkogus juhtunule eelmise nädala lõpus. Ta ütles, et ta on rahul Poola eesistumisega, kes on tegelenud Euroopa ühtsuse tagamisega. Kriis on sageli tõukeks suurema tsentraliseerimise suunas, kus tundub, et on kergem protsesse hoida kontrolli all.

Meenutas ajalugu, kus rasketel aegadel 1951 aastal tegid Euroopa linnapead avalduse, et rõhutada nende olulist rolli kogu protsessis. See aitas saavutada kompromissi, mis riikide tasandil ei õnnestunud. Seetõttu on ka praegu eriline roll kohalikel ja regionaalsetel omavalitsustel, kus on vaja teha olulisi kärpeid avaliku sektori eelarvetes. Valitsemine ei ole raha jagamine vaid uue valitsemismudeli loomine. Kuidas luua integreeritumat uut süsteemi? Partnerlus ei tähenda konsulteerimist, vaid koos töötamist ja arvestamist partnerite seisukohtadega. Seetõttu on partnerlus mitte ainult ilus mõte vaid konkreetne lahendus usalduse saavutamiseks ja eesseisvate probleemide lahendamiseks. Subsidiaarsus tähendab, et linnad teevad oma otsused ise, kuid neid on vaja toetada nende tegevustes. Euroopa raha on instrument, kuid nüüd on vaja rääkida partnerlusest kui põhimõttest.

Michele Sabban, Euroopa Assamblee president, rõhutas samuti partnerluse ja subsidiaarsuse olulisust. Rääkis ka regioonide tähtsusest innovatsiooni edendamisel ja ettevõtluse edendamisel. Rääkida tuleb partnerluse kultuurist. Me peame olema efektiivsemad ja paremini sõnastama küsimusi millele me ootame vastuseid.

Eurocities president Frank Jensen ütles, et hiljutised sündmused on näidanud kui tõsise kriisiga on tegemist. Oleme üha rohkem võimu andmas Brüsselile. On veendunud, et strateegiline partnerlus erinevate valitsustasemete vahel aitab kaasa majanduskasvu saavutamisele. Tõi näiteid oma linna, Kopenhaageni, tegevustest.

Ka kõik teised selles paneelis kõnelejad rõhutasid praktiliselt samu sõnumeid.

Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi esimees Keith Whitmore rääkis Euroopa kohaliku omavalitsuse harta tähtsusest ja selles sätestatud põhimõtetest kinnipidamisest ja rakendamisest liikmesriikides.

Kongress on seisukohal, et Euroopa Kohalike Omavalitsuse Harta peab olema aluseks, millel ehitatakse üles partnerlus. Kongress soovib eemaldada reservatsioonid, mida liikmesriigid on teinud harta ratifitseerimisel. Tegeleda tuleb kahe kriisiga- majandus- ja finantskriisi ja demokraatia kriisiga. Tervitas CEMR osalemist vaatlejana Kongressi töös.

Jan Olbrycht ütles, et kohalikud ja regionaalsed omavalitsused on liiga killustunud oma tegemistes ja tema kui paralamendi liikme juurde tulevad nii väikeste kui suurte linnade esindajad, regioonide esindajad jne ja kõik paluvad oma erihuvide arvestamist Euroopa Komisjoni määruses järgmise finantsperioodi osas. Ta ütles, et saab aru kui keeruline on leida ühishuvi, kuid see on äärmiselt vajalik, et saavutada paremat tulemust ja oma sõnumi selgemat edastamist.

Luc Van de Brande ütles, et tuleb rõhutada funktsionaalsemat lähenemist mitmetasandelise põhimõtte tõlgendamisel. Ka proportsionaalsuse printsiipi tuleb arvestada. Ei ole võimalik välja töötada lõplikku mitmetasandelise valitsemise definitsiooni, sest see ka areneb kogu aeg. Vaja on rakendada vertikaalset koostööd erinevate avaliku sektori partnerite vahel. Probleemide lahendamist tuleb vaadata liikmesriikide kaupa, arvestades nende administratiivset ülesehitust. Küsimus on kuidas CEMR ja tema liikmed praktiliselt rakendavad mitmetasandelise valitsemise printsiipi oma liikmesriikides.

Türgi esindaja ütles, et nad on uhked, et on juba kuus aastat CEMR liikmed. Nad on valmis rinda pistma majandus- ja finantskriisiga, mis on pikaajaline protsess ja nad soovivad seda teha samuti partnerluses.

Peaks olema selgem mida mitmetasandeline valitsemine tähendab, arvestades erinevate riikide ülesehitust.  Alustada tuleks kohalikust tasandist. Aga samas tuleks arvestada, et ei sekkutaks kohalike omavalitsuste endi vastutusaladesse, oli ühe CEMR asejuhi seisukoht.

Bresso ütles, et valitsemine partnerluses tähendab, et see katab kõiki erinevaid tasandeid, arvestades proportsionaalsuse põhimõtet.

Teises osas oli põhiettekandja Euroopa regionaalarengu volinik Johannes Hahn, kes tutvustas järgmise finantsperioodi ettepanekuid.

Ta ütles, et euroopa on ikka jätkuvalt mudel kõrge elatustasemega ja pika inimeste elueaga, mille poole teised maailma riigid vaatavad. Vaja on aidata ka teisi sama taseme saavutamisel. Euroopa on edukas kui ta tegutseb ühtsuses. Vaja on tegutseda ka kiiresti. Mitmekesisus on euroopa eelis, kuid seda tuleb oma poliitikate kujundamisel arvesse võtta. Ta rõhutas jätkuva integreerimise tähtsust ja oli veendunud, seda on võimalik teha ilma sõjata. Ja see on koht, kus regioonidel on oluline roll mängida.

Ta ütles, et oluline on toetada kõiki regioone, andes samal ajal suurima toetuse neile kes seda kõige enam vajavad. Rõhutas tingimuslikkuse tähtsust järgmise finantsperioodi vahendite kasutamisel, et tagada ressursside efektiivne kasutamine. Kodanikud peavad aru saama kuidas nende raha on kasutatud, seetõttu on komisjoni määratlenud ka vahendite mahu, mis läheb linnade arengu toetuseks. Nõukogus toimunud diskussioonides ei toetatud mitte kõikide liikmesriikide poolt neid ettepanekuid.

Vaja on fokuseerida oma tegevused teatud kindlate eesmärkide saavutamiseks- nagu energia kokkuhoid ja CO2 emissiooni vähendamine. Euroopa üleste eesmärkide saavutamiseks on vaja kõikide partnerite osalust ja seetõttu pakub komisjon välja eetika koodi partnerluse defineerimiseks. Vaja on tagada territoriaalse integreeritud lähenemise rakendamine.

Regioonide Komitee president Mercedes Bresso tutvustas Regioonide Komitee seisukohti ühtekuuluvuspoliitika osas. Kohalikud ja regionaalsed omavalitsused peavad olema kaasatud partnerluslepingute ettevalmistamisesse ja kaasatud nende allkirjastamise protsessi. Tugevama, kaasavama ja demokraatlikuma euroopa ülesehitamine nõuab partnerlust erinevate partnerite vahel ja mitmetasandelise partnerluse põhimõtete rakendamist. Ilma selleta ei ole võimalik saavutada EU2020 strateegias seatud eesmärke.

Michele Sabban ütles, et ühtekuuluvuspoliitika ei ole ainult investeerimispoliitika vaid ka solidaarsuspoliitika. Ilma ühtekuuluvuspoliitikata oleks kogu  euroopa ühtsus piiritletud ainult ühisturu ja ühise majanduspoliitikaga.

Konverentsi lõppsõnad ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso.  Ta ütles, et idee valitsemisest partnerluses tuleb just õigel ajal. Euroopa ei ole Brüssel, vaid see on kõikides euroopa regioonides. Liit on silmitsi kõige aegade suurimate probleemidega. Olukord on raske, kuid nüüd on vaja poliitilist tahet koostööks. Vaatamata kõikidele raskustele tundub, et euroopa on õigel teel ja eelmisel Ülemkogu tippkohtumisel tehtud otsused õiged. See on ainuke võimalus anda lootust töötutele inimestele ja lahendada elanikkonna vananemisega seotud probleeme jne.

Vaja on taastada võimalused majanduskasvuks. Eelarve distsipliin on oluline, kuid meil on vaja tarka finantsdistsipliini, et mitte peatada majanduskasvu. Oluline on saavutada üleilmset kokkulepet CO2 emissiooni vähendamiseks. Roheline majanduskasv ja C02 emissiooni vähendamine on kesksed eesmärgid tulevikus ja see on kriitiliselt tähtis euroopa majanduse arendamiseks. Loodab, et regioonid ja linnad annavad sellele eesmärgile esmase prioriteedi.

Ta ütles, et just nüüd on vaja teha õigeid otsuseid ja leida majanduskasvu edendavad tegevused ja meetmed.  Oluline on ühisturu toimimine ja teenuste direktiivi täiemahuline rakendamine. Vaja on investeerida euroopa tasandi väärtustesse ja seetõttu on loodud uus rahastamisvahend, mis võimaldab liita euroopa transpordivõrgustikke, energiavõrgustikke ja IT´d.

Selleks on vaja reaalset partnerlust ning olla kindel, et kõik partnerid on kaasatud. Vaja on vähendada lõhet partnerluses ja luua efektiivne partnerlus, et valida välja õiged projektid  järgmisel perioodil rahastamiseks.

Lisan aruandele Regioonide Komitee arvamuse eelnõu “Euroopa mitmetasandilise valitsemise kultuuri arendamine: Regioonide Komitee valge raamatu järelkäsitlus”. Raportöör Luc Van den Brande. Selle arvamuse kohta oodatakse muudatusettepanekuid kuni 1.veebruarini. Arvamust arutatakse veebruari kuus toimuval täiskogu istungil.

CEMR pressiteade on leitav:
pressiteade
, http://www.ccre.org/news_detail_en.htm?ID=2202

Ülevaade euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste struktuurist ja ülesannetest:
http://www.ccre.org/news_detail_en.htm?ID=2204

CEMR poliitikakomitee tulemused:
http://www.ccre.org/news_detail_en.htm?ID=2207

2. Regioonide Komitee delegatsioonide koordinaatorite kohtumine CoR administratsiooni esindajatega.

Koosolek toimus 13. detsembril Regioonide Komitee peahoones.

Koosolekul osalesid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.

Päevakorras oli:

- Detsembri juhatuse ettevalmistamine; Kui juhatus otsustab panna ettevalmistatud resolutsiooni päevakorda, siis muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on homme kell 16.00. Euroopa linnade ja regioonide tippkohtumine toimub 2012 aasta 22-23.märtsil Kopenhaagenis. Kõik peavad registreeruma ja registreerumine on võimalik alates 15.detsembrist. Palutakse kiiresti registreeruda ja panna kinni hotell, sest muidu ei pruugi seda mõistliku hinna eest leida. Järgmise aasta veebruaris toimuval täiskogul on üks olulisi teemasid aktiivne vananemine. Tuletati meelde, et jätkuvalt on osadel regioonide komitee liikmetel esitamata tuludeklaratsioonid. Juhatus otsustab kinnise päevakorrapunkti all uute direktorite määramised.

- Detsembri täiskogu ettevalmistamine; Esitatud on kokku 205 muudatusettepanekut arvamuste eelnõude kohta. 60 ettepanekut on Clucase arvamuse kohta ja palju ettepanekuid on ka energia efektiivsust käsitleva arvamuse eelnõu kohta.

- Ülevaade 28.novembril toimunud rahvuslike delegatsioonide juhtide kohtumisest liikmesriikide esindustega EL juures; Komitee on rahul, et osalemine oli kõrge ja nad leiavad, et kohtumine oli edukas.

- 14.detsembri komitee presidendi kohtumine rahvuslike delegatsioonide juhtidega; Kohtumisel ei ole võimalik rääkida eesti, läti, leedu, slovakkia, rumeenia ja malta keeles.

- 22.-23. märtsil 2012 toimuv regioonide ja linnade tippkohtumine Kopenhaagenis; Osaleda võib 27 rahvuslikku koordinaatorit ja  kokku  550 osalejat.  Liikmed võivad registreerida ka oma abilised (kokku 100) põhimõttel kes ees see mees. Abilised ei pea olema ametlikult Regioonides Komitees registreeritud. Tänu kokkuhoiumeetmetele on osalejate arv limiteeritud.

- e-uudiskiri; Regioonide Komitee kodulehekülg on uuendamisel ja võimalik on teha ettepanekuid selle uuendamise osas. Kes soovib selles protsessis osaleda, peab teada andma komitee IT osakonnale.

- uus elektrooniline süsteem muudatusettepanekute esitamiseks; Läbi viidud katsed uue süsteemi juurutamisel NAT ja CIVEX komisjonis olid edukad. Suurim probleem oli vale passwordi kasutamine liikmete poolt. Palutakse kontrollida kas kõikidel liikmetel (ka asendusliikmetele) on õiged paroolid olemas, et ei tekiks viimasel minutil ebameeldivaid üllatusi. Kõik ettepanekud on oodatud, et muuta süsteemi paremaks. Kavas on muuta kasutajale süsteemi lihtsamaks. Soome koordinaator tegi ettepaneku, et ka koordinaatorid saaksid liikmete poolt esitatud ettepanekute eelnõud. Praegu ei ole see võimalik. Liige peab saatma ettevalmistatud muudatusettepanekud neile kellele ta soovib. Süsteem ise seda automaatselt ei tee.

- muud küsimused; Selle punkti all käsitleti juurdepääsuga seotud küsimusi. Leedu koordinaator soovis, et Regioonide Komitee delegatsioonide koordinaatorid saaksid oma pääsmetega siseneda nii Euroopa Parlamenti kui ka Euroopa Komisjoni. Komitee administratsioon lubas selle küsimuse uuesti tõstatada, kuigi nende sõnul on sissepääs EL institutsioonidesse võimalik ainult EL avalikel teenistujatel.

Hollandi koordinaator tõstatas tõlke küsimuse ja väitis, et hollandi tõlk ei osanud üldse hollandi keelt. Administratsiooni esindaja palus anda kõik tõlkega seotud probleemid koheselt teada anda.

Iiri koordinaator soovis saada kiiret ülevaadet sellest millised olid presidendi sõnumid Nõukogu istungil ja millised olid reageeringud sellele hiljemalt 48 tunni jooksul.

Calin soovis oma juhtrolli koordinaatorite eestkõnelejana üle anda ja ei soovinud seda rolli jätkata järgmisel aastal.

Kaimo soovis saada ülevaadet millistes komisjonides ja töögruppides liikmed osalevad. Administratsiooni esindaja ütles, et see info on Regioonide Komitee kodulehel olemas.

3. Regioonide Komitee juhatuse istung.

Juhatuse istung toimus 13. detsembril Regioonide Komitee peahoones. Osalesid Kurmet Müürsepp ja Eesti delegatsiooni koordinaatorid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll.

Komitee president ütles oma sõnavõtus, et täna toimus Lieges rünnak, mille käigus hukkus 5 ja vigastada sai üle 64 inimese. Homme mälestame hukkunuid leinaseisakuga. Van den Brande soovis, et Regioonide Komitee võtaks vastu poliitilise pöördumise seoses Euroopa Ülemkogu tippkohtumise tulemustega veebruari täiskogul. Ta ütles, et kahju on sellest, et ühendkuningriigid ei ole jõudnud kokkuleppele ülejäänud 26 liikmesriigiga. Bresso ütles, et teeb poliitilistele fraktsioonidele ettepaneku ette valmistada resolutsioon, väljendamaks Regioonide Komitee arvamust selles küsimuses.

Arutati resolutsiooni eelnõu Regioonide Komitee 2012. aasta prioriteetide kohta, mis põhinevad Euroopa Komisjoni õigusloome- ja tööprogrammil (lisatud).

Resolutsioonis toetatakse ELi integratsiooni süvendamist majanduse juhtimise osas tingimusel, et süvendamine on demokraatlikult legitiimne ja toimub Euroopa Liidu institutsioonide raames. Regioonide Komitee hinnangul tuleks Lissaboni lepingu võimalik reform kõne alla vaid viisil, et luuakse konvent sama mudeli alusel, nagu seda tehti Euroopa Tulevikukonvendi puhul (2002–2003).

Lisaks rõhutatakse ühtekuuluvuspoliitika tähtsust ka tulevikus, kuid soovitakse võtta lisaks SKPle kasutusele ka teisi indikaatoreid vahendite jagamisel. Samuti väljendatakse soovi, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid ühtekuuluvuspoliitika kaasrahastajate ja haldajatena otseselt kaasatud sellise lepingu väljatöötamisse ja kirjutaksid selle alla.

Komitee ei nõustu makromajandusliku tingimuslikkuse ettepanekutega, mis põhinevad stabiilsus- ja majanduskasvu paktil, ning väljendab tõsist kahtlust seoses tulemusreserviga ja  komitee ettepanekuga, et Euroopa Ühendamise rahastut rahastataks ühtekuuluvuspoliitikale määratud eelarvest.

Resolutsiooni eelnõu toetab ühise põllumajanduspoliitika rahaliste vahendite õiglasemat jaotust objektiivsete kriteeriumite alusel, mis peegeldavad liikmesriikide erinevat majandusseisu, ning kutsub üles lihtsustama otsetoetuste korda.

Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi (CPLRE) esimehe Keith Whitmore'i sõnavõtt CPLRE ja Regioonide Komitee koostoime kohta.

Kahe institutsiooni vaheline suhtlemine toimub komitee ja kongressi presidentide ning neid abistavate peasekretäride iga-aastaste kohtumiste, aga ka kontaktrühma kohtumiste kujul, kes koostab presidentide määratletud poliitiliste suundade alusel tööprogrammi. Kontaktrühm on komitee ja kongressi vahelises koostöös asendamatu organ, kes annab väärtuse kahe institutsiooni vastastikusele täiendavusele ja piiritleb prioriteedid, valides välja kindlatele tulemustele suunatud meetmed.

Komitees on kolm koostöövaldkonda sätestatud komitee 2011. aasta poliitilistes prioriteetides: naabruspoliitika, hea valitsemistava ja valimiste vaatlemine.

Teine järelevalvearuanne Euroopa 2020. aasta strateegia kohta.

ET;mso-bidi-font-weight:bold" lang="ET">Aruandes leitakse, et üldiselt on partnerluse lähenemisviis leidnud üsna vähest rakendamist, kui välja arvata mõned mitmetasandilise valitsemise ja territoriaalsete paktide ilmnema hakkamise juhud. Lüngad tuleks täita, et võimalikult hästi ära kasutada Euroopa 2020. aasta strateegiat ning 2013. aasta järgset uut ELi eelarvet.

Regioonide Komitee koostab praegu koostöös Euroopa Komisjoniga Euroopa 2020. aasta strateegia käsiraamatut kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Käsiraamatus teavitatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajaid Euroopa 2020. aasta strateegiast ning antakse ülevaade sellest, kuidas on võimalik kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kaasata Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimise protsessi.

Aruandes leitakse, et üldiselt ei kohelda kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi riiklike reformikavade ettevalmistamisel täieõiguslike partneritena, kuid ollakse eriarvamusel riiklike eesmärkide piisavuse osas.

Euroopa 2020. aasta strateegiat käsitleva Regioonide Komitee teise järelevalvearuande täielik versioon on  kättesaadav aadressil: www.cor.europ.a.eu/europe2020.

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste idapartnerluse konverentsi (CORLEAP) arendamine.

CORLEAPi avakoosolek toimus 8. septembril 2011 Poznańis ning komitee president Mercedes Bresso edastas konverentsil esitatud soovitused ELi riigipeadele ja valitsusjuhtidele idapartnerluse tippkohtumisel 29.–30. septembril Varssavis.

Tänu CORLEAPi avakoosoleku edule ja poliitilisele taotlusele kaasata Regioonide Komitee ka edaspidi idapartnerlusalgatusse on nüüd vajalik otsustada konverentsi edasised arengusuunad, tagades Regioonide Komitee tasakaalustatud osaluse Euroopa naabruspoliitikas.

Regioonide Komitee on avaldanud soovi olla esindatud kõigi nelja mitmepoolse platvormi raames, mis katavad järgmisi valdkondi:

- demokraatia, hea valitsemistava ja stabiilsus (1. platvorm);

- majanduslik integratsioon ja lähenemine ELi valdkondlikele poliitikatele (2. platvorm);

- energiajulgeolek (3. platvorm) ja

- inimestevahelised kontaktid (4. platvorm). CORLEAPi juhatuse liikmelisuse küsimuses pakutakse välja kaks järgmist võimalust:

1. VÕIMALUS – 12-liikmeline juhatus – „kuus pluss kuus”

2. VÕIMALUS – 8-liikmeline juhatus – „neli pluss neli”

Ürituse "Open Days" 2011 hindamine ja väljavaated aastaks 2012.

Osalejate, ürituse partnerite, moderaatorite ja ajakirjanike hulgas läbiviidud veebipõhise hindamise käigus täideti kahe nädala jooksul ära üle 1 000 küsimustiku. Üldtulemus kinnitab ürituse OPEN DAYS head kvaliteeti ja suurt tähtsust selle kasutajate jaoks, peamiselt teistelt õppimise aspektist, kuidas hallata ELi struktuurifonde, ja osutab vajadusele suurendada võrgustikutöö võimalusi ürituse ajal. Arutelud, videod, fotod ja kõnelejate esitlused on kättesaadavad e-aadressil www.opendays.europa.eu

Ürituse OPEN DAYS 2012 temaatilist kava tutvustatakse detailselt ürituse partnerite  taotluste esitamise perioodil jaanuaris–veebruaris 2012. 

4.  Regioonide Komitee delegatsioonide juhtide kohtumine Regioonide Komitee presidendi Mercedes Bressoga.

Kohtumine toimus 14. detsembri hommikul kell 8.30-10.00 Regioonide Komitee peahoones.

Kohtumisel osales meie delegatsiooni esimees Väino Hallikmägi ja Eesti delegatsiooni koordinaatorid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.

Päevakorras oli kaks teemat:

1.  Kokkuvõte 28.novembril toimunud rahvuslike delegatsioonide juhtide kohtumisest liikmesriikide suursaadikutega Euroopa Liidu juures.

2.  Regioonide Komitee 2012 aasta prioriteedid, mis põhinevad Euroopa Komisjoni õigusloome- ja tööprogrammil”,  resolutsiooni eelnõu.

Väino Hallikmägi hinnangul on toimunud kohtumised olnud vajalikud ja täitnud oma eesmärki. 28.novembri kohtumine andis hea ülevaate erinevate liikmesriikide seisuskohtadest järgmise finantsperioodi osas ning ülevaate põhilistest eriarvamustest.

Bresso sõnul osales 28.novembri kohtumisel 14 suursaadikut ja kõik 27 liikmesriikide esindust EL juures olid esindatud. Sõna said 12 suursaadikut ja 12 rahvusliku delegatsiooni juhti. Ta vabandas Läti delegatsiooni ees, kes hoolimata sellest, et oli oma sõnavõtusoovist teada andnud, ette valmistunud ja tagatud oli  ka läti keelne tõlge, ei saanud kohtumisel sõna.

Bresso sõnul arutati sellel kõrgetasemelisel kohtumisel olulisi küsimusi nagu: makromajanduslik tingimuslikkus, üleminekuregioonid, kohalike ja regionaalsete omavalitsuste roll, kohalik areng ja partnerlus, kaasfinantseerimise määr ja vahendite maht ja selle jaotus regioonide vahel.

Bresso sõnul on Poola kui EL eesistujariik võtnud arvesse  Regioonide Komitee seisukohti oma kompromissettepaneku kujundamisel.

Järgmise kohtumise korraldamisel tuleks:

  1. pikendada kohtumisaega poole tunni võrra;
  2. keskenduda väiksemale arvule teemadele;
  3. hoida kinni etteantud ajaraamistikust (eriti, mis puudutab ettekandeid).

Mõnede delegatsioonide juhid (Taani, Malta, Holland, Kreeka, Prantsusmaa ja Läti) rõhutasid kohtumise tähtsust ja vajadust selliste kohtumistega jätkata. Need aitavad suurendada Regioonide Komitee rolli ja nähtavust. Leiti, et vaja parandada kohtumiste korralduslikku poolt, eriti mis puudutab diplomaatilisest protokollist kinnipidamist. Samuti leiti, et aja kokkuhoidmiseks ja oma sõnumite paremaks edastamiseks peaks tegema paremat koostööd rahvuslike delegatsioonide vahel ning leidma partnerid, kes soovivad edastada samasuguseid sõnumeid. Tehti ettepanek moodustada töögrupp nende kohtumiste korraldusliku poole ettevalmistamiseks. Need kohtumised suurendavad CoR olulisust ka EL Nõukogu juures ja aitavad luua paremaid sidemaid liikmesriikide esindustega.

Regioonide Komitee 2012 aasta prioriteetide, mis põhinevad Euroopa Komisjoni õigusloome- ja tööprogrammil”,  resolutsiooni eelnõu arutamisel leiti, et kavandatavate tegevuste planeerimisel tuleb arvestada ka eelarveliste võimalustega ning selgemalt välja tooma prioriteetsed valdkonnad.

Bresso arvas, et järgmisel aastal peaks Regioonide Komitee olema oma tegevuses ennetav ja esitama Euroopa Komisjonile oma soovid enne komisjoni tööprogrammi avalikustamist, et komisjon saaks nendega arvestada juba oma programmi koostamisel.

Bresso leidis ka, et rahvuslikud delegatsioonid peaksid arendama suhteid komisjoni esindustega liikmesriikides ning kaasama neid ka Avatud Päevade kohalike ürituste korraldamisesse.

5. Regioonide Komitee täiskogu istung.

Täiskogu istung toimus 14.-15. detsember 2011 Euroopa Parlamendi istungite saalis.  Esimesel päeval toimus täiskogu istung kella 15.00- 21.00 ja teisel päeval 9.00-13.00.

Täiskogul osalesid meie liikmetest Väino Hallikmägi, Kurmet Müürsepp, Teet Kallasvee, Uno Silberg, Jüri Pihl ja Kadri Tillemann (Toomas Vitsuti asendaja) ning delegatsiooni koordinaatorid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.

Regioonide Komitee president informeeris liikmeid ettevalmistustest Kopenhaagenis  22.–23. märtsil 2012 toimuvaks Euroopa piirkondade ja linnade viiendaks tippkohtumiseks.

Pikemalt peatun nende arvamuste arutelul, mis olid kõige tulisemad ja millede osas oli esitatud kõige enam muudatusettepanekuid.

Täiskogul arutati ja võeti vastu järgmised arvamused (arvamuste eelnõude aruteludest komisjonides olen andnud ülevaate oma eelmistes nädalakirjades):

„Uus mitmeaastane finantsraamistik pärast 2013. aastat” Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, KOM(2011) 398 lõplik. CdR 283/2011 rev 1 – BUDG-V-002. Raportöör: Flo Clucas (Liverpooli linnavolikogu liige, UK/ALDE).

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 60 muudatusettepanekut ja 12 raportööri kompromissettepanekut. Meie delegatsiooni nimel esitas Uno Silberg 9 muudatusettepanekut, millest võeti vastu 5.

Tagasi lükati ettepanekud, soovisid külmutada EL eelarvet 2013 aasta tasemele ning mitte võtta väga selgeid seisukohti EL eelarve suuruse osas.

Ettepanek, kus sooviti, et järgitaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatut: „Selleks et edendada oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Iseäranis taotleb liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades.”, lükati tagasi.

Muudatusettepanek, milles sooviti muuta komisjoni ettepanekut piirata struktuuriabi 2,5 %-le SKPst ja kutsuti komisjoni üles ettepanekut muutma ja tagama, et lähenemispiirkondadele osutatavat abi ei vähendata, võeti vastu raportööri poolt pakutud kompromiss sõnastus “Eelkõige ei tohiks väljapakutud vastuvõtuvõime ülempiiri tagajärjel eraldiste tase üheski liikmesriigis langeda madalamale tegelike kulutuste tasemest (kohandatud inflatsiooniga) 2007.–2013. aastal;”

Muudatusettepanek, milles ei nõustutud väljapakutud põllumajanduslike otsetoetuste tasemega, kuna komisjoni ettepaneku kohaselt vähendavad kõik liikmesriigid, kelle otsemaksed on alla 90 % EL 27 keskmisest, teatava aja jooksul ühe kolmandiku võrra lõhet nende praeguse taseme ja 90 % vahel ELi otsetoetuste keskmisest tasemest ja et  sellega ei ole tagatud eraldiste süsteemi õiglus ning seega kahjustatakse põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja takistatakse maapiirkondade arengut. Euroopa Liidu Nõukogu 24.–25. oktoobri 2002 järelduste (nr 14702/02) kohaselt eeldati, et otsetoetused uutele liikmesriikidele saavutavad juba 2013. aastaks ELi keskmise taseme, ei leidnud toetust. Läti ja Ungari delegatsiooni liikmed võtsid selle muudatusettepaneku kaitseks sõna, kuid ilma eduta.

Muudatusettepanekud, mis  soovisid, et Regioonide Komitee sõnum oleks punkti 64 seisukohalt sidus, tuleks punktid 61–63 välja jätta ja leidsid, et  punktid 61–63 on samuti liiga positiivsed uue käibemaksu ja finantstehingute maksu suhtes. Kõnealuste maksude mõju kohalikule ja piirkondlikule sektorile tuleb täpsemalt uurida, enne kui Regioonide Komitee võtab nende ettepanekute kohta seisukoha, ei leidnud toetust.

Kogu arvamus võeti vastu mõningate vastuhäältega.

Energiatõhusus. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, KOM(2011) 370 lõplik – 2011/0172 (COD), CdR 188/2011 rev 1 – ENVE-V-014. Raportöör: Jean-Louis Joseph (Bastidonne’i linnapea, FR/PES).

Selle arvamuse eelnõu osas oli enne muudatusettepanekute ( 39 muudatusettepanekut) arutelu palju kriitilisi sõnavõtte. Taani delegatsiooni esindaja ütles, et ta küll toetavad energiatõhususe alaseid eesmärke, aga ei toeta välja pakutud mudelit nende saavutamiseks. Vaja on keskenduda tulemustele, mitte ruutmeetritele. Mohr (PPE) ütles, et toetab samuti energiatõhususe alaseid eesmärke, kuid arvamus läheb kaugemale komisjoni ettepanekust ja on kohalikule tasandile ülejõukäiv. Ta ütles ka, et 3% eesmärgi saavutamiseks on ka muid intelligentseid võimalusi. Markkula (PPE) ütles, et kogu diskussioon on kohustusliku 3% renoveerimise määra üle. Palub mitte toetada sellise kriteeriumi kehtestamist.

Muudatusettepanek nr 4, mille põhjenduses öeldi, et raportöör tõdeb õigesti, et vajalike investeeringute rahastamine on mitmes riigis praeguse majanduskonteksti tõttu problemaatiline. Seetõttu on mõistlik kaaluda teisi energiatarbimise vähendamise viise, ilma et keskendutaks ainult hoonete renoveerimisele ja riigihankele, mida kõike rahastaks kokkuvõttes kohalik maksumaksja või mis tähendaks oluliste avalike teenuste vähendamist. Täpsete renoveerimiseesmärkide ja tingimuste seadmine riigihankes on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega, võeti vastu häältega +76/-62.

Muudatusettepanek 5, millega sooviti öelda, et 2020. aastaks seatud ELi energiatarbimise vähendamise eesmärk on kiiduväärne, ent eesmärk renoveerida igal aastal 3 % asutustele kuuluvast üldpõrandapinnast on juhuslik ja vähepaindlik. Sellega ei jäeta võimalust, et on muid, odavamaid ja vähem keerulisi viise soovitud energiatarbimise vähendamise saavutamiseks. Ent raportöör väljendab õigesti kahetsust, et selle eesmärgi täitmise koorem on peale pandud ainult avaliku sektori asutustele, võeti vastu häältega +64/-60.

Vastu võeti ka muudatusettepanek 9 häältega +67/-58. Muudatusettepaneku esitajad ei pooldanud riiklike kütte- ja jahutuskavade koostamise kohustust (direktiivi artikli 10 lõige 1). Ettepanekus kirjeldatud vormis riiklikud „kütte- ja jahutuskavad” tekitaksid tohutut halduskoormust, millel ei oleks selget mõtet ja eesmärki, eriti detsentraliseeritud võrke silmas pidades. Peale selle piirataks nii ruumilise planeerimise paindlikkust energiasäästuprojektide teostamisel. Lisaks sekkutaks ka kohalikku otsustuspädevusse. Samuti ei ole me nõus loakriteeriumitega, millega tagataks, et uued või moderniseeritud soojuselektrijaamad alates võimsusest 20 MW tohivad töötada vaid koostootmise põhimõttel ja asuda kohtades, mille lähedal on küttevajadus.

See kohustus on vastuolus planeerimispõhimõttega, et tööstuspiirkonnad peavad olema võimalikult eraldi elu- ja segapiirkondadest. Ka saastekaitse ja rajatiste turvalisusega seotud põhjused võivad rääkida niisuguste ehitiste küttevajadusega tarbijate lähedusse rajamise vastu. Peale selle raskendaks see loasäte paindlike gaasiküttel elektrijaamade ehitamist, mida on vaja muutliku taastuvenergia tasakaalustamiseks.

Me ei toeta ka ettepanekus soovitatud kohustust kohandada ruumilist planeerimist puudutavaid riiklikke õigusakte nendele loakriteeriumitele. See piiraks oluliselt ruumilise planeerimise paindlikkust. Me ei nõustu ka loakriteeriumitega, mis peaksid tagama, et uued ja moderniseeritud tööstusrajatised soojusvõimsusega üle 20 MW, milles tekib heitsoojus, peavad selle soojuse koguma ja ära kasutama. See kohustus piiraks tugevalt tööstusrajatiste asukohavalikut. Soojuse tootmise, transpordi ja kasutamise võimalused ei ole ka tänapäeval igal pool ühesugused.

Muudatusettepanek nr 17, mis leidis, et komisjoni ettepanek on liialt ettekirjutav. Piisab sellest, kui seada riiklikud eesmärgid, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, ning jätta iga liikmesriigi otsustada, kuidas nad saavutavad need säästmiseesmärgid vastavalt oma riigi tingimustele ja kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. See tagaks paindlikkuse, mida on vaja, et määratleda ja rakendada kõige kulutõhusamad meetmed, mis on kohandatud riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele tingimustele ning olemasolevatele rahalistele vahenditele. Puudub teaduslik põhjendus, miks peaks valima renoveerimise sihtmääraks 3 %, pealegi ei pruugi renoveerimine olla parim viis soovitud säästu saavutamiseks , võeti vastu häältega +66/-65.

Praktiliselt toimus iga muudatusettepaneku puhul elektrooniline hääletus ja paljud muudatusettepanekud võeti vastu napi häälteenamusega.

Kogu arvamus võeti vastu tulemusega +82/-58.

Põllumajandustoodete edendamine, Roheline raamat,KOM(2011) 436 lõplik, CdR 240/2011 rev 1 – NAT-V-015. Raportöör: Pedro Sanz Alonso (La Rioja autonoomse piirkonna valitsuse esimees, ES/EPP).

Ettevõtte tulumaksu ühtne konsolideeritud maksustamisbaas (CCCTB). Ettepanek: nõukogu direktiiv, KOM(2011) 121 lõplik – 2011/0058 (CNS), CdR 152/2011 rev 2 – ECOS-V-018. Raportöör: Gusty Graas (Bettembourgi volikogu liige, LU/ALDE).

Oma sõnavõttudes leidsid komitee liikmed, et selle ettepaneku osas on liikmesriikide arvamused väga erinevad ja riigid on mures, et 11 liikmesriigi SKP väheneb ning  selle tõttu väheneb ka töökohtade arv. Ei toetatud maksude harmoniseerimist ja leiti, et arvamus on vastuolus lähimuspõhimõttega. Leiti, et see on esimene samm ühtse maksusüsteemi suunas Euroopa Liidus ja sellega õõnestatkse euroopa rajamise aluspõhimõtteid.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 11 muudatusettepanekut, millest paljude osas toimusid üsna tasavägised hääletused. Kogu arvamus võeti vastu suure hulga vastuhäältega.

Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, KOM(2011) 173 lõplik , CdR 247/2011 rev 1 – ECOS-V-019.
Raportöör: Alvaro Ancisi (Ravenna linnavolikogu liige, IT/EPP).

Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine. Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, KOM(2011) 303 lõplik, CdR 198/2011 – CIVEX-V-023.
Raportöör: Jacek Protas (Warmia-Masuuria vojevoodkonna juht, PL/EPP).

Vähem bürokraatiat kodanike jaoks. Roheline raamat, KOM(2010) 747 lõplik, CdR 148/2011 – CIVEX-V-021.
Raportöör: Patrick McGowan (Donegali linnavolikogu ja Borderi piirkondliku omavalitsuse liige, IE/ALDE).

Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, KOM(2011) 152 lõplik, CdR 163/2011 rev 1 – ENVE-V-013.
Raportöör: Hermann Kuhn (Bremeni liidumaa parlamendi liige, DE/PES).

ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsi (Rio+20). Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, KOM(2011) 363 lõplik, CdR 187/2011 rev 1 – ENVE-V-016.
Raportöör: Ilmar Reepalu (Malmö linnavolikogu liige, SE/PES).

Sissejuhatuses rõhutas raportöör, et tänased arengut mõõtvad mõõdikud on oma aja ära elanud ning me vajame uusi. CdR soovitab töötada Rio+20 konverentsil välja uue alternatiivse mudeli, mille alusel saaks mõõta majanduskasvu ja heaolu SKP-d täiendavate näitajate abil. See on vajalik, et anda uus suund meetmete üle peetavale arutelule ja saavutada põhimõtteline muudatus edu mõistmisel. Vaja on näitajaid, mis arvestavad kliimamuutusi, bioloogilist mitmekesisust, ressursitõhusust ja sotsiaalset kaasatust. Sellega nõustub hiljem ka Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potočniku, kes osales täiskogul selleks, et üle anda Euroopa rohelise pealinna tiitel järgmisele linnale (Hamburg-> Vitoria-Gasteiz).

Enne muudatusettepanekute arutamist vahetati mõtteid selle üle, milline oleks pidanud olema kohalike ja  regionaalsete omavalitsuste roll Durbani protsessis. Samuti imestatakse, miks CdR nii aeglane on, selle arvamuse oleks pidanud vastu võtma hiljemalt oktoobris ja ÜRO-le saatma. Raportöör vastab, et ENVE kiitis selle heaks ja see versioon saadeti ka ÜRO-sse ja sellega oma mõju Durbanis toimuvale ka avaldas.

Arvamus võeti häälteenamusega vastu.

Euroopa Komisjoni asepresident, institutsioonidevaheliste suhete ja haldusküsimuste volinik Maroš Šefčovič tutvustas Euroopa Komisjoni 2012. aasta tööprogrammi ja võeti vastu resolutsioon teemal „Regioonide Komitee 2012. aasta prioriteedid, mis põhinevad Euroopa Komisjoni õigusloome- ja tööprogrammil”.

Volinik peatus palju käesoleval majandus- ja finantskriisil ning ütles, et  see on põhiline, millele hetkel tuleks keskenduda.

Peale voliniku sõnavõttu esinesid lühikeste repliikide Regioonide Komitee fraktsioonide esindajad. Nende sõnumid olid järgmised:

EPP: kriisiga on tõesti vaja võidelda, seda tuleb teha koostöös kohalike- ja piirkondlike omavalitsustega. Majandus- ja maksupoliitika integreerimisega tuleb edasi liikuda. EL eelarve juures on meile kõige olulisemad arengud seoses ühtekuuluvuspoliitikaga. Edaspidi tuleb rohkem mõelda sellele, kuidas parandada koostööd erasektoriga, et luua uusi töökohti.

Territoriaalseid paktid - paberil on see ilus ja hea, et volinik seda mainis, kuid praktikas on  seda keeruline rakendada.

PES: EL Nõukogu detsembri kokkulepe tihedamaks koostööks majandus- ja poliitikavallas teeb esialgu ettevaatlikuks. Liiga palju tähelepanu pööratakse finants- ja majandusküsimustele, tähelepanu tuleb pöörata ka majanduskasvule, töökohtadele ja sotsiaalmudeli kaitsmisele. Viimaste teemade osas on tööprogramm ebaselge.

Reitinguagentuurid ei hinda kohalikke omavalitsuste tegevust kui neil puudub finantssõltumatus. Tuleks luua Euroopa Liidu reitinguagentuur, mis hindaks ka kohalikke omavalitsusi.

ALDE: Finantssektori reformi toetame, kuid finantstehingute maksu mitte. See on segane teema, analüüsimata. Rootsi proovis kunagi kehtestada finantstehingute maksu, kuid see oli ebaõnnestunud katse- kas seda on analüüsitud? Maksul oleks positiivne mõju kui see suurendaks riikide sissetulekut ja vähendaks liikmesriikide panust Euroopa Liidu eelarvesse. Seda maksu maksaksid residendid, kuid mitte asukohapõhiselt. Reitinguagentuure  oleks vaja kontrollida.

Omaette teema on linnapoliitika. Kuidas valitakse linnad (linnapiirkonnad) linnalise arengu rahastamiseks - see peab olema läbipaistev protsess.

EA: Euroopa Komisjon keskendub palju finants- ja majandusküsimustele, kuid see, mida ootab tavaline inimene, on tegevusprogrammist väljas või piisava tähelepanuta. Kõneleja peatus pikalt erinevustel EL sees ning maa ja linna erisustel. Ei paista, et EL sooviks vähemarenenud piirkondi järele aidata. Samuti on suured küsimused maaelu arengu juures, sest inimesed lahkuvad maalt. ÜPP II samba raha läheb paljuski põllumajandusega seotud valdkondadesse, kuid see ei aita maapiirkondi tervikuna väga palju, sest inimesed lahkuvad endiselt maapiirkondadest.

Volinik vastab kõige selle peale, et Euroopa läheb edasi 27 liikmesriigiga. Hoolikalt jälgitakse, et kõik toimuks lepingute raames ja seaduslikult. Volinik väljendast lootust, et kohalik tasand abistab neid oma heade ideede ja kavatsuste elluviimisel.

Ühtekuuluvusraha osas leidis ta, et vahendite mahu suurendamine ei ole põhjendatud, kuna liikmesriigid ei suuda neid vahendeid ära kasutada. Eurobondi kohta ütleb, et loodab selle teket, loodab, et tekib midagi sellist, nagu USA-s on Treasury instrument.

Kaalutud on Euroopa reitinguagentuuri loomist, kuid see on väga keeruline ja ajamahukas. Reitinguagentuure hakatakse aga indekseerima ning soovitakse, et ka väiksemad agentuurid saaksid võimaluse konkureerida.

Finantstehingute maksu osas kinnitas, et Rootsi kogemust on analüüsitud ja püütakse vältida tehtud vigu. Täna on ~10 liikmesriigis finantstehingud mingil moel maksustatud ja mõnes isegi kõrgemalt, kui komisjon välja pakub. Maksuga soovitakse vähendada ka kohati väga kõrget volatiilsust ja sellest tulenevat spekuleerimist.

Lõpetuseks loodab volinik, et täna suurtes raskustes olevad riigid ja nende valijad suudavad sellest palju õppida.

Nagu mainitud, Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potočnik andis rohelise pealinna tiitli üle Hispaania linnale Vitoria-Gasteiz. Enne seda pidas aga lühikese sõnavõtu. Peatus Rio 20+ kohtumisel, mis tuleb järgmise aasta juunis. Rõhutas, et see ei ole vaid keskkonnaga tegelev kohtumine, vaid vaatleb ka protsessi majanduslikku ja sotsiaalset poolt. Rõhutas, et linnaline areng on komisjoni jaoks oluline teema, sest inimesed koonduvad linnadesse ja selle teemaga tuleb tegeleda.

Durbani konverents polnud läbikukkumine, sest riikide vahel on usaldus olemas. Ja selle pinnal on lootus olemas, et ÜRO raames riikidevaheline koostöö viib lahenduseni. Lõpetab laenatud mõtetega:

1. maailm on liikumas globaalse küla suunas;

2. indiaanlased ütlevad, et me ei saanud oma maailma päranduseks vanematelt vaid laenuks oma lastelt.

Voliniku sõnavõtule vastati fraktsioonide poolt:

EPP: me kõik peame koos töötama, et säästva arenguga seotud eesmärgid saavutada. Samas, CdR ei ole  vaid selleks, et aidata midagi ellu viia vaid ka selleks, et olla algusest peale kaasatud ja lahendusi pakkuda. Meil on hea meel, et komisjon on üle vaatamas õhukvaliteedi direktiivi ning CdR on aktiivselt kaasatud.

PES-i nimel rääkis Malmö linnapea, kes väitis, et kohalikud omavalitsused teavad kuidas liikuda säästva arengu suunas ja tõi näited Malmöst. Linnastumine tähendab uusi väljakutseid, millega Malmö on hakkama saanud.

ALDE: Kohalikku tasandit on vaja tunnustada ja kaasa aidata, et asjad tehtud saaks. Me kõik soovime töökohti tervislikus ja puhtas keskkonnas.

EA: Omavalitsused on palju teinud, kuid vastu on saanud vaid keskvalitsuse kärped. Säästva arenguga tegelemine lühikeses perspektiivis on rahaliselt väga kulukas. Leidis, et võimalused energia kokkuhoiuks võiks olla paindlikumad. Linnapeade pakti õnnestumiseks on vaja sinna ka rahaliselt panustada. Maapiirkondades on võimalus ise energiat toota, kuid see ei ole odav.

Volinik lausub kõige selle vastuseks, et local – it is our reality check. Veel lisab, et roheline majandus ei ole veel jätkusuutlik areng. Tuleviku areng saab olla vaid roheline kasv või mitte üldsegi kasvu.  Täna ei ole meil vaid finantskriis vaid ka tõhusa ressursikasutamise kriis. Kui 20 saj. jooksul loodusressursside hind pidevalt langes ja tööjõukulu hind tõusis, siis tegeleti põhiliselt tööjõukulu efektiivsuse suurendamisega. Nüüd aga käes aeg, kus vaja suurt tähelepanu pöörata loodusressursside efektiivsusele/tootlikkusele.

Lühikeses sõnavõtus rohelise pealinna teemal tuletas volinik meelde, et tiitel on alt-üles algatus, mis sündis Tallinnas.

Euroopa rohelise pealinna tiitli üleandmisel rõhutati, et Euroopas on vaid 20 linna, kus miljon või enam inimest. Enamus linnu on keskmise suurusega ning tiitel läheb nüüd just sellisesse linna (elanikke ~240 000). Vitoria-Gasteiz on hea näide sellest, mida suudab keskmise suurusega linn.

Hamburgi linna esindaja  ütles tiitlit üle andes, et lühifilm, mida te just äsja nägite (võttis kokku Hamburgi kui rohelise pealinna tegevused), on veidi idealistlik. Aga lisati, et Hamburgi edu seisnes selles, et igaüks andis oma panuse. Rohelise pealinna ideerongi (Train of ideas, peatus ka Tallinnas) külastas üle 70 000 inimese. Hamburg soovib olla energia salvestamise tehnoloogiate arendamisel esirinnas. Linnas oli kampaania – minu puu, minu linn – mille raames koguti 3000 EUR, et istutada linna veel puid.

Vitoria-Gasteizi esindaja nii tagasihoidlik kui Hamburgi esindaja, loomulikult pole. Ta räägib, et nad alustasid tiitli poole liikumist 30 aastat tagasi ehk siis, kui tiitlit veel polnudki. Rõhutab samas, et rohelise linna poole liikumine ei ole olnud odav tegevus ja on nõudnud väga palju ressursse.

6. Sotsiaaldialoogi komitee täiskogu istung.

Sotsiaaldialoogi komitee täiskogu istung toimus 15. detsembril.

Sellel täiskogu istungil olid põhiteemadeks võrdõiguslikkus ja soolise võrdõiguslikkuse alase juhendi rakendamine kohtadel ning heade praktikate tutvustamine.

Ümarlaual andsid osalejad ülevaate millised on nende võrdõiguslikkuse alased prioriteedid ja mida selles vallas on tehtud. Minul ei olnud kahjuks esitada mingit informatsiooni tegevustest liitude tasandil võrdõiguslikkuse edendamisel. Nagu arvata võib, olid hea praktika näited Rootsi omavalitsuste ja liitude baasil ning Liege linna näitel. Vanade liikmesriikide esindate sõnul on nendel võrdõiguslikkuse teemad päevakorras ning üritatakse võtta tarvitusele meetmeid naiste tööhõive suurendamiseks ja palgalõhe vähendamiseks.

2010 aasta septembris andis Euroopa Komisjon välja teatise “Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia2010–2015”- teatis, kuid tal ei õnnestunud oma teatisega seda liikmesriikidele siduvaid kohustusi meeste ja naiste palgalõhe vähendamiseks.

Selle aasta märtsis võttis EL Nõukogu vastu järeldused võrdõiguslikkuse pakti osas aastateks 2011-2020- council conclusion.

EPSU on läbi viinud uuringu, et hinnata kuidas majandus- ja finantskriis on mõjutanud naiste tööhõivet ja millised on naiste ja meeste palkade erinevused. Täpsemalt uuriti olukorda Lätis, Iirimaal, Rumeenias ja Hispaanias. Uuring näitas, et Lätis ja Rumeenias ei ole analüüsitud majanduskriisi mõju naiste tööhõivele ja palkadele. Iirimaal on näiteks vähendatud miinimumpalka 12% võrra ja tehtud kärpeid lastetoetustes. Rumeenias on vähendatud sotsiaaltoetusi 15% võrra ning on suurendatud pensioniiga.

Edaspidi peaks keskenduma järgmistele teemadele:

- Statistiliste andmete parandamine;

- Kas ametiühingud ja tööandjad on pööranud tähelepanu naiste tööhõivele;

- Milline on roll olemasolevatel struktuuridel;

- Mõõta erinevate tegevuste ja meetmete mõju naistele;

- Meeste ja naiste palgalõhe vähendamine.

Ettekandja mainis, et Eestis on meeste ja naiste palgalõhe suurim Euroopa Liidus.

Uurimaks kuidas on sotsiaalpartnerite poolt rakendatud võrdõiguslikkuse alaseid juhiseid (vastu võetud 2007 aastal  ja on leitavad : http://www.epsu.org/a/3541#lang ), moodustati väiksemad grupid ülesandega valida endi hulgast moderaator ja anda grupis toimunud aruteludest tagasisidet plenaaril. Eesti kuulus ühte gruppi koos Austria, Hollandi, Taani ja Islandi esindajatega.

Antud tagasisidemete põhjal koorusid järgmised ettepanekud:

- Tõlkida juhised kõikidesse keeltesse (praegu on need tõlgitud ainult nelja erinevasse keelde);

- Koguda hea praktika näiteid juhiste rakendamise kohta;

- Uuendada juhendit vastavalt praktikas rakendamisel ilmnenud probleemidele.

Leiti ka, et juhised ei anna palju juurde olemasolevale seadusandlusele. Nad peaksid olema detailsemad ja andma juhiseid selle kohta kuidas seaduses sätestatud kohustusi paremini ellurakendada.

Selle teema juurde sobib väga hästi Eesti olukorra kirjeldamiseks Raul Rebase artikkel 13.detsembri Postimehest:

http://arvamus.postimees.ee/666908/raul-rebane-naispuudega-eesti/

ja Maris Jesse artikkel samal teemal:

http://arvamus.postimees.ee/667578/maris-jesse-voiksime-lopetada-inimeste-lahterdamise-poliitikuteks-ja-naispoliitikuteks/

Lisaks arutati 2012 aasta tööplaani ning anti ülevaade sellest mis on vahepeal toimunud teenuste ümberkorraldamise ning kaudse vägivald töökohal teemadel.

CEMR ja EPSU on saanud projekti rahastuse Euroopa Komisjonilt. Projekti teemaks on majanduskriis ja selle mõju kohaliku tasandi teenustele ning ühise pöördumise koostamine vastavalt 2012 aasta majanduskasvu uuringu tulemustele.

Esimene projekti seminar toimub 19.jaanuaril 2012 (võimalik on osaleda 30 inimesel). Seminari teema on “kohalike ja regionaalsete omavalitsuste rahastamine”. Soovitakse uuendada andmeid seoses omavalitsuste ja nende poolt osutatavate teenuste rahastamisega liikmesriikides ja uurida võimalusi teenuste paremaks osutamiseks ja rahastamiseks. Eelmisel päeval toimunud tööandjate platvormi koosolekul olid välja pakutud järgmised võimlaused:

- Kohalike maksude suurendamine;

- Era- ja avaliku sektori koostöö

- Teenuste üleandmine mittetulundusühingutele

- Omavalitsuste vahelise koostöö parandamine teenuste osutamisel

- Euroopa fondide kasutamine

Tegin omalt poolt ettepaneku lisada juurde teenuste innovatsioon ja e-teenuste arendamine.

2012 aasta jooksul on kavas korraldada projekti raames rida seminare erinevatel teemadel. Mõned seminarid on kavas korraldada on-line vormis.

7. Euroopa Liit kavandab järgmisel finantsperioodil toetuse olulist kasvu uue LIFE-programmi raames võetavate keskkonna- ja kliimameetmete jaoks.

Komisjon teeb ettepaneku eraldada ajavahemikuks 2014–2020 keskkonna ja kliimameetmete uue programmi LIFE jaoks 3,2 miljardit eurot. Kavandatud uus programm rajaneb praeguse programmi LIFE+ edul, kuid seda uuendatakse programmi suurema mõju saavutamiseks, selle lihtsamamaks ja paindlikumaks muutmiseks ning selle eelarve oluliseks suurendamiseks.

Tulevase LIFE-programmi uute aspektidega on hõlmatud:

- keskkonna uue allprogrammi väljatöötamine;

- liikmesriikidega arutelude käigus vastuvõetud mitmeaastaste tööprogrammide esmatähtsate ülesannete selgem määratlus;

- integreeritud projektide raames programmide laiemal tasandil rakendamise uued võimalused, et leida keskkonna- ja kliimameetmete rahastamiseks muid ELi, liikmesriikide ja erasektori fonde.

Toetused projektide rahastamiseks on endiselt programmi peamine sekkumisliik. Endiselt on võimalik toetuste määramine vabaühendustele ja muudele asutustele ning reguleeritud on ka toetuste andmine uuenduslikele rahastamisvahenditele.

Lisateave:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kehtestamise kohta.

Lisateave programmi LIFE+ kohta:

http://ec.europa.eu/environment/life/index.htm

8. Komisjoni  ettepanekud ajakohastada avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitlevat 2003. aasta direktiivi.

Komisjon teeb ettepaneku ajakohastada avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitlevat 2003. aasta direktiivi järgmiselt.

- muuta üldreegliks, et kõiki avaliku sektori asutuste poolt kättesaadavaks tehtud dokumente võib taaskasutada mis tahes ärilisel või mitteärilisel eesmärgil, kui need ei ole kaitstud kolmandate isikute autoriõigusega;

- kehtestada põhimõte, et avaliku sektori asutustel ei ole lubatud võtta rohkem tasu kui see, mis tuleneb andmete isiklikust taotlusest (piirkulud); praktiliselt tähendab see, et enamikku andmeid pakutakse tasuta või peaaegu tasuta, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel;

- muuta kohustuslikuks andmete esitamine tavapäraselt kasutatavas masinloetavas vormis, et tagada andmete tõhus taaskasutamine;

- seada sisse regulatiivne järelevalve nende põhimõtete rakendamise üle;

- laiendada tunduvalt direktiivi reguleerimisala, lisades esmakordselt raamatukogud, muuseumid ja arhiivid; selliste asutuste andmete suhtes hakatakse kohaldama 2003. aasta eeskirju.

Lisaks teeb komisjon oma andmed kättesaadavaks uue andmeportaali kaudu, mille kohta ta on juba sõlminud lepingu. Sellest uuest portaalist on praegu olemas beetaversioon (väljatöötamise ja katsetamise etapp), kasutamisvalmis peaks see saama 2012. aasta kevadel. Aja jooksul saab sellest ühtne juurdepääsupunkt kõigi ELi institutsioonide, asutuste ja agentuuride ning riikide ametiasutuste taaskasutatavatele andmetele.

Euroopa Komisjoni avatud andmete veebileht:

http://ec.europa.eu/information_society/policy/psi/index_en.htm

Digitaalarengu tegevuskava veebileht: ec.europa.eu/digital-agenda

9. Foorum teaduse ja innovatsiooni teemal.

Foorum toimus 13.detsembril kell 10.00-17.15  Regioonide Komitee peahoones ruumis JDE62- foorum

Foorumi avasõnad ütlesid Regioonide Komitee president Mercedes Bresso ja Euroopa Komisjoni regionaalarengu peadirektoraadist Rudolf Niessler.

Regioonide Komitee tervitab ettepanekud suunata rohkem raha teaduse ja innovatsiooni edendamisele järgmisel perioodil.

Komisjoni esindaja tutvustas komisjoni ettepanekuid järgmise finantsraamistiku raames. Innovatsioon on suures osas regionaalne ülesanne. See on väga lai teema ja ei ole seotud ainult tehnoloogilise innovatsiooniga, vaid ka leida innovaatilised lahendused regioonide ees seisvate ülesannete lahendamiseks nii keskkonna, kliimamuutuste, vananeva rahvastiku jne osas. Juba sel rahastamisperioodil on innovatsioon ja teadus olulise tähtsusega. Ühtekuuluvuspoliitika on põhiline rahastamisvahend Euroopa 2020 strateegia eesmärkide saavutamisel.

Temaatiline nimekiri võimalikest temaatilistest prioriteetidest on antud Euroopa 2020 raames. (art 11).  Selgitas täpsemalt Euroopa Komisjoni ettepanekuid järgmise finantsperioodi osas ja erisust komisjoni programmi Horizon 2020 vahel. Nende kahe instrumendi vahel on tihedad sidemed.

Mario Marcel (OECD) rääkis regioonide rollist innovatsioonipoliitikas. Innovatsioon aitab realiseerida majanduskasvu läbi investeeringute inimkapitali ja infrastruktuuri. Alates aastat 2007 on OECD avaldanud erinevaid uuringuid innovatsioonist regioonides. Need uuringud ei ole katnud Balti riike (selle kohal oli ainult valge laik). Minu mäletamist mööda ei olnud Eesti siis veel ka OECD liige.

Selleks, et edendada innovatsiooni ja edendada majanduskasvu ning parandada elukvaliteeti, on vaja arendada laiahaardeline visioon arengust. Praegune majanduskriis on eriti välja toonud innovatsiooni rolli kriisist jagusaamisel.

Itaalia Puglia regiooni esindaja Adriana Agrimi tutvustas nende tegevusi innovatsiooni ja teaduse vallas. Tuleb määratleda ettevõtete vajadused innovatsiooniks ning pakkuda neile abi muutuste elluviimisel. Oluline on ka inimkapitali arendamine. Nad kasutasid nii Euroopa tasemel pakutavat abi kui ka innovatsiooni võrgustikku. Praegu nad keskenduvad sotsiaalsetele väljakutsetele, nagu vananev rahvastik ja nende probleemide innovaatilistele lahendustele.

Oma tegevusi innovatsiooni ja teaduse vallas tutvustas Ungari INNOVA direktor. Rääkis kuidas nad kasutavad erinevaid rahastamisvõimlusi. Nende põhitähelepanu on Horizon 2020.

Euroopa Komisjoni erinevate peadirektoraatide esindajad esitlesid uusi õiguslikke ettepanekuid järgmiseks finantsperioodiks: lisainformatsioon: taustinfo

Täpsem info Horizon 2020 kohta- http://ec.europa.eu/research/horizon2020/index_en.cfm

Kõik foorumil esitatud ettekanded on leitavad järgmiselt lingilt: www.cor.europa.eu/innovation

Aruande koostas

Ille Allsaar
Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


20.12.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit